AS GoBus kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 21. novembri 2025. a otsuse nr 240-25/300867 osaliselt tühistamiseks ja Mittetulundusühingu Valgamaa Ühistranspordikeskus kohustamiseks viia riigihanke „Avalik liinivedu bussidega Valgamaal aastatel 2027–2035“ (viitenumber 300867) alusdokumentide tingimused vastavusse õigusaktide nõuetega
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) AS GoBus, esindajad vandeadvokaadid Erki Fels ja Mari Kelve-Liivsoo Vastustaja (hankija) Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus, esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta riigihangete registrist asja materjalide juurde riigihanke „Avalik liinivedu bussidega Valgamaal aastatel 2027–2035“ (viitenumber 300867) alusdokumentide lisa 1 (fail „RHAD lisa 1 Tehniline kirjeldusfinalValga_2609252redline141025“, 15. oktoobri 2025. a versioon) ning lisa 2 (fail „RHAD Lisa 2 ATLValgamaafinal260925“,
26.septembri 2025. a versioon).
2.Jätta AS GoBus kaebus rahuldamata.
3.Mõista AS-lt GoBus Mittetulundusühingu Valgamaa Ühistranspordikeskus kasuks välja menetluskulud 1369 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. jaanuaril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1 ja § 67 lg 4).
3-25-4467 Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus (hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget „Avalik liinivedu bussidega Valgamaal aastatel 2027– 2035“ (viitenumber 300867).
2.AS GoBus esitas 24. oktoobril 2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse järgmistele riigihanke alusdokumentide (RHAD) tingimustele: 1) Lisa 2 „Avaliku teenindamise leping“ (ATL) p 4.1 eelviimane lause ja ATL p 6.2 viimane lause; 2) ATL p 6.4, ATL lisa 8 „Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol“ p 3.2 ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK) p 6.13.1; 3) ATL p 3.11; 4) ATL p 7.11.1.7; 5) ATL p 8.3.1; 6) TK p 4.18; 7) Vorm 3 „Pakkumuse maksumus“.
3.VAKO rahuldas 21. novembri 2025. a otsusega nr 240-25/300867 vaidlustuse osaliselt ning kohustas hankijat viima ATL p 3.11 õigusaktide nõuetega kooskõlla.
4.AS GoBus esitas 1. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VAKO 21. novembri 2025. a otsuse nr 240-25/300867 osas, milles VAKO jättis RHAD Lisa 2 (ATL) p-de 7.11.1.7 ja 8.3.1 ning RHAD Lisa 1 (TK) p 4.18 peale esitatud vaidlustuse rahuldamata, ning kohustada Mittetulundusühingut Valgamaa Ühistranspordikeskus viima nimetatud tingimused õigusaktidega kooskõlla.
5.Kohus võttis 2. detsembri 2025. a määrusega kaebuse menetlusse riigihangete vaidlustuskomisjoni 21. novembri 2025. a otsuse nr 240-25/300867 osaliselt tühistamiseks ja Mittetulundusühingu Valgamaa Ühistranspordikeskus kohustamiseks viia riigihanke „Avalik liinivedu bussidega Valgamaal aastatel 2027–2035“ (viitenumber 300867) alusdokumentide tingimused vastavusse õigusaktide nõuetega..
6.Vastustaja esitas 4. detsembril 2025 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Kohus otsustas 5. jaanuari 2026. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Ühtlasi määras kohus menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
8.Vastustaja ja kaebaja esitasid 5. jaanuaril, 8. jaanuaril ja 13. jaanuaril 2026 menetluskulude nimekirjad, täiendava seisukohad ja vastuväited menetluskulude väljamõistmise taotlustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Vaidlustatud tingimuste kehtima jäämisel asetatakse kaebajale lepingu täitmisel ebaproportsionaalselt suured riskid, sest vaidlustatud tingimuste alusel loeb vastustaja olulisteks rikkumisteks isegi minimaalsed kõrvalekalded sõidugraafikust, kohustab kaebajat 2(7)
3-25-4467 esitama koos liiniveo hilinemise või veootsa ärajäämise teatega tõendeid, mille kohene esitamine pole alati mõistlikult võimalik, ning kohustab kaebajat andma vastustajale üle kogutud isikuandmeid, mille õiguspärast käitlemist ta ise ei taga.
9.2.ATL 8.3.1 rikub proportsionaalsuse põhimõtet, sest sellega loetakse oluliseks rikkumiseks mistahes pikkusega hilinemine. Vastustajal tekib isegi paariminutilise hilinemise korral õigus kohaldada ATL p 8.4 alusel 3000 euro suurust leppetrahvi. Oluline lepingurikkumine annab hankijale muu hulgas õiguse leping üles öelda (võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1). ATL p 9.3.1 kohaselt on hankijal ka õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui vedaja on 12 kalendrikuu jooksul pannud toime vähemalt kaks olulist rikkumist. Lühikese hilinemise lugemine oluliseks lepingurikkumiseks, mis annab muu hulgas õiguse leping üles öelda, on selgelt ebaproportsionaalne.
9.3.ATL p 7.11.1.7, mis kohustab esitama koos hilinemise või ärajäämise teatega ka tõendid hilinemise või ärajäämise põhjuste kohta, rikub proportsionaalsuse põhimõtet. Tõendite kogumine ja edastamine samaaegselt hilinemise või ärajäämise teatega ei pruugi olla võimalik. Bussijuht peab tõendid esmalt koguma. Foto või video tegemine tavalise mobiiltelefoniga ei pruugi näiteks tihedas lumesajus, pimedal maanteel või pärast liiklusõnnetuse toimumist olla võimalik. Ammugi ei ole see mõeldav vahetult pärast liiklustakistuse tekkimist. Selliselt fotolt või videolt ei oleks ilmastiku- ja valgustingimuste tõttu midagi näha või seaks bussijuht foto või video tegemisega ennast või reisijaid ohtu.
9.4.TK p 4.18 rikub läbipaistvuse põhimõtet. Kaebaja vastutab vastustaja tegevuse või tegevusetuse eest turvakaamerate salvestistes sisalduvate isikuandmete edasisel töötlemisel. Vastustaja peab võtma endale RHAD-s selgesõnalise kohustuse täita isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse nr 2016/679; IKÜM) art 5 lg-s 1 sätestatud nõudeid isikuandmete edasisel töötlemisel. Kui vastustaja sellist kinnitust ei anna, pole kaebajal õigust talle isikuandmeid edastada, sest ta ei saa olla veendunud IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud kohustuste täidetuses.
10.Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.ATL 8.3.1 ei ole õigusvastane. Nimetatud punkt tagab, et liinivedu toimuks täpselt vastavalt sõiduplaanile. Sõiduplaani täpne järgimine on avaliku liiniveo usaldusväärsuse nurgakivi ning vedaja oluline kohustus. Seepärast on mistahes hälbed sõiduplaanist, mis pole tingitud ettenägematutest ja erakordsetest liiklustakistustest või liiklusoludest, olulised lepingurikkumised. Oluliste lepingurikkumiste korral on 3000 eurot leppetrahvi maksimaalne määr – seega on leppetrahvi otsus kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestatakse rikkumise raskust ja asjaolusid. Ka lepingu ülesütlemise otsuse tegemisel tuleb kaaluda ning see võimaldab teha proportsionaalse otsuse. Vedaja saab nii leppetrahvi määramist kui ka lepingu ülesütlemist vaidlustada.
10.2.ATL p 7.11.1.7 osas ei ole tõendite ring piiratud üksnes bussijuhi foto või videoga. Tõendiks võib olla ka mistahes muu allikas, mis kinnitab vedaja väidet, et hilinemine või ärajäämine on tingitud erakordsetest ilmastikutingimustest või liiklusoludest. Selliseid asjaolusid saab tõendada sündmuskohal tehtud foto või video. Seetõttu ei oma tähtsust, kas tõend erakordsete liiklusolude ja ilmastikutingimuste kohta tuleb esitada koos hilinemise kohta esitatava teatega või mitte. Kui bussijuhil ei ole võimalik tõendit koguda, on kaebajal võimalik rakendada muid meetmeid tõendi kogumiseks ja esitamiseks, mis ei nõua bussijuhilt bussiroolist lahtilaskmist (nt rakendada raskemate ilmastikuolude korral reisisaatjat, kasutada kaameraid vms). 3(7)
3-25-4467
10.3.TK p 4.18 ei ole õigusvastane tingimus. Hankija peab järgima isikuandmete kaitset tagavaid õigusakte ka juhul, kui talle ei ole sellist kohustust RHAD-s seatud. Kohustust ei ole vaja hanketingimustes dubleerida.
KOHTU SEISUKOHT
11.Asja lahendamisel tähtsust omavad dokumendid peavad olema haldusasja toimikus. Kuna kaebuses on vaidlustatud ATL-i ja TK punkte, võtab kohus nimetatud dokumendid (vaidlustuse esitamise ajal kehtinud versioonides) riigihangete registrist asja materjalide juurde (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 56 lg 1, HKMS § 56 lg 1 ja § 87 lg 1).
12.Kaebaja palub tühistada VAKO 21. novembri 2025. a otsuse osas, milles VAKO jättis rahuldamata tema vaidlustuse ATL p-de 8.3.1 ja 7.11.1.7 ning TK p 4.18 peale. Samuti palub kaebaja kohustada vastustajat viima RHAD nimetatud punktides sätestatud tingimuste osas õigusaktidega kooskõlla. ATL p 8.3.1
13.ATL p 8.3.1 kohaselt on oluliseks lepingurikkumiseks „mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) Vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.11 sätestatud erakorralised asjaolud, millest Vedaja on Tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuste tegemist põhjendanud“.
13.1.Kaebaja peab ATL p 8.3.1 õigusvastaseks osas, mille kohaselt on mistahes kestusega hilinemine käsitatav olulise lepingurikkumisena. Kaebaja väitel annab selline määratlus tellijale õiguse määrata ebaproportsionaalselt suure leppetrahvi või öelda lepingu 12 kalendrikuu jooksul kahe mõneminutilise hilinemise korral ühepoolselt üles.
13.2.Kohtu hinnangul ei riku ATL 8.3.1 proportsionaalsuse põhimõtet (riigihangete seaduse (RHS) § 3 p 1). Kohus nõustub VAKO otsuses esitatud põhjendustega (otsuse p-d 11.1–11.3) ega pea vajalikuks neid täiel määral korrata. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Nii nagu VAKO, nõustub ka kohus vastustajaga, et avaliku liiniveo puhul on sõiduplaani täpne järgimine teenuse osutamise keskseks kohustuseks. Ka ATL p-s 3, mis reguleerib vedaja lepingulisi kohustusi, on esile toodud vedaja kohustus osutada ATL objektiks olevatel bussiliinidel kvaliteetset ja järjepidevat veoteenust ATL-s sätestatud tingimuste kohaselt vastavalt tellija kehtestatud ja kinnitatud sõiduplaanile ja tellija määratud töömahtudele (ATL p 3.1). Samamoodi sätestab ATL p 7.9 vedaja kohustuse tagada, et ATL täitmisel järgitakse kinnitatud sõiduplaani. Nimetatud sätetest nähtub, et tellija peab sõiduplaani täpset järgimist lepingu täitmisel oma keskseks huviks. On ilmne, et kui liinivedu ei toimu kindlaksmääratud kellaaegadel, vähendab see olulisel määral elanikkonna huvi avaliku sektori eelarvest rahastatava avaliku liiniveo teenuse kasutamise vastu. VAKO ja vastustaja on õigesti märkinud, et ATL p 8.3.1 alusel ei käsitata igasugust hilinemist olulise lepingurikkumisena. ATL p 8.3.1 viitab ATL p-s 3.1.1 sätestatud 4(7)
3-25-4467 erakorralistele asjaoludele. VAKO otsusega kohustati vastustajat viima ATL p 3.1.1 kooskõlla õigusaktidega, nii et sellest väljenduks selgelt vastustaja tahe käsitada erakorraliste asjaoludena ka selliseid ettenägematuid liiklustakistusi, mis ei ole seotud Eesti klimaatiliste tingimustega (nt reisijale kiirabi kutsumise vajadusest tingitud viivitus) (VAKO otsuse p-d 9– 9.2). Kohus nõustub VAKO ja vastustajaga ka selles, et olulise lepingurikkumise tuvastamine ei tingi vältimatult õigusliku tagajärje kohaldamist. ATL p-dest 8.4 ja 9.3.1 nähtuvalt ei ole tellija vedaja olulise lepingurikkumise korral kohustatud määrama leppetrahvi kõrgeimas määras ega pea lepingut ühepoolselt üles ütlema. Seega on tellijal võimalik võtta otsuse tegemisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid ning teha proportsionaalne otsus. ATL p 7.11.1.7
14.ATL p 7.11.1.7 on sõnastatud järgmiselt: „Kui vedaja viitab hilinemise või ärajäämise kohta esitatavas teates erakordsetele ja ettenägematult rasketele teeoludele või ekstreemsetele liiklustingimustele, siis lisatakse teatele tõendid olukorra kohta“.
14.1.Kaebaja väitel rikub ATL p 7.11.1.7 proportsionaalsuse põhimõtet, sest see kohustab vedajat esitama hilinemise või ärajäämise põhjuste kohta tõendeid koos hilinemise või ärajäämise teatega.
14.2.Kohtu hinnangul ei ole ATL p 7.11.1.7 vaidlusaluses osas proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et ATL p-s 7.11.1.7 ei osuta miski hankija tahtele esitada vedajale hankelepingu täitmiseks mittevajalikke tingimusi (VAKO otsuse p 10.1). ATL p-s 7.11.1.7 sisalduvad sõnad „lisatakse teatele“ ei osuta, et tõendid tuleb esitada tingimata koos hilinemise või ärajäämise teatega. Külla aga suunab ATL p 7.11.1.7 vedajat koguma tõendeid kohapeal ja esitama tellijale tõendeid põhjendamatu viivituseta. Sellisel juhul ei pruugi busside liikluses erakorraliste asjaolude tõttu muudatuste tegemine olla käsitatav lepingurikkumisena (ATL p 8.3.1). Samuti ei sea ATL p 7.11.1.7 vedajale piiranguid tõendite liikide ega tõendite kogumise viisi osas (nt võivad liiklusolukorda tõendada ka turvakaamera salvestised; vt TK p 4.11). Seega ei ole tõendite kogumine piiratud üksnes bussijuhi võimalusega teha fotosid või videoid. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et ATL p 7.11.1.7 on võimalik proportsionaalselt kohaldada. TK p 4.18
15.TK p 4.18 sätestab järgmist: „Pakkuja peab tagama isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitsemisel ning täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 14 sätestatud teavitamise kohustust.“
15.1.Kaebaja väitel vastutab vedaja isikuandmete vastutava töötlejana IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise eest ning ta võib edastada tellijale (hankijale) turvakaamerate salvestisi üksnes juhul, kui tellija võtab endale RHAD-s selgesõnalise kohustuse, et ta täidab IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Lisaks on kaebaja vaidlustusmenetluses väitnud, et isikuandmete edastamise teel avalikustamine eeldab sellise lepingu sõlmimist, millega täidetakse isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded. Minimaalselt peab see leping sisaldama 5(7)
3-25-4467 IKÜM art-s 5 toodud põhimõtete täitmise spetsiifilist kirjeldust. Ilma vastava lepinguta hankijale isikuandmeid edastades jääb vedaja hankija potentsiaalsete rikkumiste eest kaasvastutajaks. Lepingu sõlmimise tingimused tuleb sätestada RHAD-s (dtl 82).
15.2.Kaebaja väidetest nähtuvalt vaidlustab ta TK p 4.18 osas, mis puudutab turvakaamerate salvestistel sisalduvate isikuandmete edastamist tellijale. Kohtu hinnangul ei riku TK p 4.18 läbipaistvuse põhimõtet (RHS § 3 p 1). Kaebaja väitel tuleks tal vedajana sõlmida tellijaga isikuandmete edastamise teel avalikustamise kohta leping, mis sisaldaks isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise kirjeldust. Kohtule pole kaebaja üsna üldsõnaliseks jäänud väidete põhjal mõistetav, kuidas tagaks vastav kirjeldus isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist. Kaebaja viide IKÜM art 5 lg-le 2 võimaldab mõista, et ta peab vedajat isikuandmete vastutavaks töötlejaks. Kaebaja pole aga selgitanud, millel põhineb tema väide, et ta peaks vedajana, kes võtab avaliku teenindamise lepinguga kohustuse kasutada bussides turvakaameraid, sõlmima tellijaga isikuandmete edastamise teel avalikustamiseks veel mõne lepingu peale avaliku teenindamise lepingu. Kuna bussides turvakaamerate olemasolu nõue on sätestatud hanke tehnilises kirjelduses (TK p 4.10) ning tegemist ei ole üldkehtiva, s.o õigustloova aktiga kehtestatud nõudega, kasutatakse turvakaamerate salvestisi eelkõige avaliku teenindamise lepingu eesmärkide saavutamiseks. TK p 4.18, mis paneb vedajale kohustuse järgida isikuandmete kaitse nõudeid, osutab sellele, et isikuandmete vastutavaks töötlejaks on tellija (tellijal enesel on vastav kohustus üldmääruse alusel). Vastutus isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumisega tekitatud kahju eest ei sõltu lepingu olemasolust: nii vedajal kui ka tellijal lasub vastutus sõltumata sellest, kas nad on volitatud töötlejad või (kaas-)vastutavad töötlejad (IKÜM art 82). Seetõttu leiab kohus, et TK p 4.18 ei takista vedajal isikuandmete kaitse nõuete täitmist ega takista tal edastada turvakaamerate salvestistel sisalduvaid isikuandmeid tellijale. Seega ei ole nimetatud punkt vaidlusaluses osas õigusaktidega vastuolus.
16.Kohus leiab kokkuvõtlikult, et RHAD tingimused ei ole kaebusega vaidlustatud osas õigusvastased. Seetõttu puudub tühistamiskaebuse rahuldamiseks alus. Tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb ka kohustamiskaebus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse kulud
17.Kaebaja palub jätta vaidlustusmenetluses kantud kulud osas, milles ta vaidlustab VAKO otsust, vastustaja kanda. Kuna VAKO otsus jääb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu vaidlustatud osas jõusse ning kaebaja pole väitnud, et VAKO oleks kulude väljamõistmisel eksinud, jääb VAKO otsus jõusse ka vaidlustusmenetluse kulude kandmise osas.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 1300 eurot ning õigusabikulu 2755 eurot; käibemaksuta) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
19.Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist (õigusabikulu 1924 eurot 10,4 h eest tunnihinnaga 185 eurot; käibemaksuta). 6(7)
3-25-4467
19.1.Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ning nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 kolmas ja neljas lause). Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 5. jaanuaril ning täiendava menetluskulude väljamõistmise taotluse 13. jaanuaril 2026. Kuigi vastustaja on 13. jaanuari 2026. a taotluses märkinud, et täiendava õigusabikulu väljamõistmine on seotud kaebaja 8. jaanuari 2026. a menetlusdokumentide analüüsi ja vastustaja 13. jaanuari 2026. a menetlusdokumendi koostamisega (dtl 231), nähtub kulude spetsifikatsioonist, et täiendav õigusabikulu on 0,3 h – s.o 55,50 euro – ulatuses seotud vastustaja 5. jaanuari 2026. a menetlusdokumendiga ning kohtu sama kuupäeva määruse analüüsiga (dtl 233). Nimetatud menetluskulu osas ei ole taotlus tähtaegne, sest kohtu 5. jaanuari 2026. a määruse kohaselt tuli taotlused esitada hiljemalt 8. jaanuaril 2026. Seetõttu jätab kohus nimetatud osas menetluskulu HKMS § 109 lg 1 alusel välja mõistmata.
19.2.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kaebaja palub jätta vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata, sest kohtuvaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamest (dtl 225–226). Vastustaja vastuväite kohaselt oli õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik, sest riigihangete läbiviimine ei ole hankija põhitegevuseks (dtl 228–231). Kohus nõustub vastustajaga, et ühistranspordikeskuse põhitegevus on ühistranspordi korraldamine, mitte riigihangete läbiviimine (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2025. a otsus haldusasjas nr 3-24-2840, p-d 17.3 ja 17.4 koos viidetega asjakohasele kohtupraktikale). Sellest tulenevalt ei saa vastustaja õigusabikulusid jätta tema enda kanda põhjendusega, et vaidlus ei välju tema põhitegevuse raamest. Vastustaja on taotlenud 5. jaanuari 2026. a menetlusdokumendis kohtumenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist 6,4 h – s.o 1184 euro – ulatuses (dtl 213) ning 13. jaanuari 2026. a menetlusdokumendis 3,7 h – s.o 684,50 euro – ulatuses (dtl 233). Kohus ei pea vastustaja õigusabikulu täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul on vastustaja 13. jaanuari 2026. a menetlusdokumendi I osa sisu ülepaisutatud. Kohus võtab seejuures arvesse, et sama advokaat oli ühistranspordikeskuse esindajaks ka haldusasjas nr 3-24-2840 – vastustaja esindajal piisanuks vastuväite esitamisel viitest ringkonnakohtu otsuses nimetatud asjas. Kohus peab mõistlikuks summat, mis vastab vastustaja esindaja tööle 10,1 h asemel 7,4 h ulatuses, s.o 1369 eurot (7,4×185; käibemaksuta). Nimetatud summa tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Märkus: Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2026 otsusega muudeti Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2026 otsuse põhjendusi. 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.