3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 2. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles heidab ette, et talle ei anta vanglas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ravimeid. Kaebaja märgib kaebuses kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja soovib ravimeid, et tema käitumine muutuks. Ravi puudumine tekitab tal probleemset käitumist ja ta satub pahandustesse. Tal algas 26. veebruaril 2026 plaatija kursus ja ta osaleb matemaatika tundides, mistõttu vajab keskendumiseks ravimeid. Kaebaja on sellest teavitanud perearsti ja psühhiaatrit ning on pöördunud ka vangla poole, kuid keegi ei tegele temaga. Ta soovib ravimite väljastamata jätmise tõttu kahju hüvitamist, sest ta võtab ravimeid juba ajast, mil oli 8-aastane.
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla 5. märtsil 2026 kohtule, et kaebaja esitas haiglale 24. veebruaril 2026 pöördumise tervishoiuteenuse saamiseks, millele eraldi kirjalikku vastust ei koostata. Raviotsust selgitatakse patsiendile ning dokumenteeritakse terviseinfosüsteemis. Haigla selgitas, et kaebuses viidatud diagnoos on kaebajal esmakordselt diagnoositud 1. oktoobril 2013 SA-s Tallinna Lastehaigla. Patsient on vangistuse ajal viibinud psühhiaatri vastuvõtul 18. novembril 2025 ja 10. veebruaril 2026 ning vastuvõttude käigus on hinnatud metüülfenidaadi ravivajadust. Kuna patsient esitas 24. veebruaril 2026 uuesti soovi ravivajaduse hindamiseks, pöördus pereõde täiendava konsultatsiooni saamiseks psühhiaatri poole. Metüülfenidaat kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning on eriarvestuslik ravim, mistõttu ei saa ravi ilma psühhiaatri otsuseta taasalustada. Käesoleval ajal ootab haigla psühhiaatri otsust. Kahjunõuet ei ole kaebaja haiglale esitanud. Vastuse juurde on lisatud psühhiaatri epikriis ja dokument meditsiiniõe konsultatsiooni kohta psühhiaatriga.
3.Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla 9. märtsil 2026 kohtule, et vangiregistri kohaselt viibis kaebaja psühhiaatri vastuvõtul 18. novembril 2025 ja 10. veebruaril 2026. Vanglale ei ole teada, kas kaebajal on diagnoositud ATH või mitte.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus mõistab, et kaebaja eesmärgiks käesolevas asjas on ATH ravimi saamine ning lisaks soovib kaebaja ka mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et ta ei ole ravimit senini saanud. Tegemist on seega kohustamis- ja hüvitamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 4).
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
6.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebaja kohustamiskaebus ATH ravimi saamiseks tuleb eelviidatud sätte alusel tagastada ning põhjendab seda järgmiselt.
6.1.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja soovib, et talle määrataks ATH ravim ning märgib, et ta on pöördunud perearsti, psühhiaatri ja vangla poole, kuid keegi ei tegele sellega. Kohus märgib, et asja materjalidest nähtub siiski, et haigla ei ole olnud kaebaja terviseprobleemide ja pöördumiste suhtes tegevusetu. Kaebaja on viibinud psühhiaatri vastuvõttudel 18. novembril 2025 ja 10. veebruaril 2026. Arvestades kaebaja 24. veebruari 2026. a pöördumist, milles ta soovis ATH ravimit, on meditsiiniõde pöördunud 2. märtsil 2026 Kohtule nähtub seega psühhiaatri poole, et konsulteerida raviplaani osas (dtl 9). Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole seega käesolevaks ajaks tehtud sellist keelduvat otsust, mille kohaselt kaebajale ATH ravimit ei määrata. Psühhiaater on 18. novembril 2025 leidnud, et kui kaebaja asub õppima, siis saab tema seisundit uuesti hinnata. Kohus teeb sellest järelduse, et sellisel juhul hinnatakse ATH ravimi vajadust uuesti (dtl 8). Kuna psühhiaater ei ole veel meditsiiniõe 2. märtsi 2026. a pöördumisele vastanud ning sellele vastamiseks eelduslikult kuluv mõistlik aeg ei ole veel möödunud, on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Välistatud pole, 2
3-26-587 et psühhiaater, olles tutvunud kaebaja ravivajadusega õpingute olukorraga, määrab talle ATH ravimi õppima asumisega seoses.
6.2.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub kohustamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebaja hüvitamiskaebus seoses ATH ravimi väidetava mittesaamisega tuleb eelviidatud sätte alusel tagastada ning põhjendab seda järgmiselt.
7.1.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuna kaebaja nõuab ravimi saamata jätmisega väidetavalt tekitatud kahju hüvitiseks 400 eurot, ei saa kaebaja õigusi ravimi mittesaamisel pidada HKMS § 133 lg 1 kontekstis intensiivseks. Ka juhul, kui jätta kõrvale hüve rahas arvestatav väärtus, ei saaks kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebaja õigusi oleks asjas intensiivselt riivatud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 2. septembril 2025 (vt Viru Maakohtu 4. septembri 2025. a määrus asjas nr 1-25-4615) ning seega viibib ta kinnipidamisasutuses alates sellest kuupäevast, s.t praeguseks ligikaudu kuus kuu. Kaebaja on kinnipidamisasutuses viibimise ajal käinud psühhiaatri vastuvõtul 18. novembril 2025 ja 10. veebruaril 2026, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et tema ravivajadus oleks vanglas jäänud tähelepanuta. Kaebaja on saanud vastuvõttudel oma tervist puudutavad kaebused välja tuua ning psühhiaatri epikriisist (dtl 8) nähtuvalt on kaebajale määratud ka ravi (nt depressiooni tõttu). Epikriisist nähtub ka see, et kaebaja on ise vanglasse saabudes ATH ravimist Concerta loobunud ning ravimi ärajätmisel ei olnud tema enesetunne vähemasti 18. novembri 2025 seisuga muutunud. Lisaks saab epikriisi kantud info alusel järeldada, et kaebaja sõnul jäi tal stimulantravi ära juba 2025. a juulikuus, kui ta viibis veel vabaduses. Kuigi isiku õigust tervishoiuteenuse saamisele tuleb üldjuhul pidada oluliseks, ei saanud eeltoodut arvestades ATH ravimi vanglas mittesaamine kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivata.
7.2.Kohtu arvates ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse hüvitamisnõude osas rahuldaks. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, milles talle tekkinud kahju seisneb. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vanglasse saabudes ise ATH ravimist loobunud ning on alles
18.novembril 2025 avaldanud soovi raviga uuesti alustada. Psühhiaater on seejärel ravivajadust hinnanud ning leidnud, et ATH ravim ei ole hetkel vajalik, sest kaebaja ei käi tööl ega koolis. Psühhiaatri märkusest epikriisis ilmneb, et ta tunnustas vajadust hinnata kaebaja seisundit uuesti, kui ta asub õppima (dtl 8). Kohus mõistab, et kaebaja oli novembrikuisel vastuvõtul psühhiaatri hinnanguga nõus ning on alles 2026. a veebruarikuus avaldanud taas soovi ravimi saamiseks seoses õppima asumisega. Eeltoodut arvestades ei näe kohus kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaadet.
7.3.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused 3
3-26-587
9.Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kinniseks, sest haldusasja toimik sisaldab läbivalt kaebaja terviseandmeid. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Praegusel juhul on asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.