3-25-1480 X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.05.2025 otsuse nr P26-2025-297523 ja 14.05.2025 otsuse nr P26- 2025297524 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Kaebaja: X. X, eestkostja Y. Y Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, Anastassia Grigorjeva
Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.04.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas (eestkostja Y. Y kaudu) 30.04.2025 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) puude raskusastme tuvastamise ning puudega tööealise inimese toetuse taotluse.
2.SKA tuvastas 14.05.2025 otsusega nr P26-2025-297523 X. Xl raske puude raskusastme ning määras 14.05.2025 otsusega nr P26-2025-297524 X. Xle perioodiks 06.06.2025 kuni 05.06.2030 puudega tööealise inimese toetuse (163% vastavast määrast). Otsuse aluseks on SKA ekspertarsti L. L 13.05.2025 arvamus, et kaebajal on raskele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Oma arvamust põhistab ekspertarst järgnevalt. Taotlejal on diagnoositud mõõdukat intellektihäiret ja terviseandmetes leiduv teave tema vaimse seisundi ning toimetuleku kohta on vähene. Olemasoleva info põhjal on teada, et taotleja ei tule iseseisvalt toime ja vajab hooldust ning eestkostet, kohati esineb agressiivsust ja allumatust. Teisalt taotleja on võimeline kasutama arvutit ja käima koeraga väljas ning nimetatud tegevused eeldavad teatavat vaimset võimekust, mis ei ole kooskõlas sügava puude raskusastme kriteeriumitega. Tuginedes teadaolevale anamneesile ja seisundikirjeldustele tuvastati taotlejal vaimsetel sooritustel püsipiirangud, mis vastavad raskele puude raskusastmele ja seda vaatamata sellele, milline puude raskusaste oli varasemalt tuvastatud. Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid muudes valdkondades, välja arvatud valdkond 5 Õppimine ja tegevuste elluviimine, valdkond 6 Muutustega kohanemine ja ohu tajumine ja valdkond 7 Suhtlemine. Valdkonnas 5 hindas ekspertarst võtmetegevust 5.1. Tegevuste õppimine hindega 3. Põhjendus: Kaebajal on vaimsetel tegevustel püsipiirangud, mis vastavad raskele puude raskusastmele. Samuti hindas ekspertarst võtmetegevust 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine hindega 3. Põhjendus: Kaebajal on vaimsetel tegevustel püsipiirangud, mis vastavad raskele puude raskusastmele. Kokkuvõttes on selle valdkonna piirang raskem hinne 3. Ekspertarst hindas valdkonna 6 võtmetegevust 6.1. Väljaskäimine hindega 2. Ekspertarst hindas valdkonna 6 võtmetegevust 6.2. Riski või ohu tajumine hindega 3. Ekspertarst hindas valdkonna 6 võtmetegevust 6.3. Toimetulek muutustega hindega 3. Kokkuvõttes on selle valdkonna piirang mõõdukas, hinne 2,67. Ekspertarst hindas valdkonna 7 Suhtlemine võtmetegevust 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine hindega 2. Ekspertarst hindas võtmetegevus 7.2. Kohane käitumine hindega 3. Kokkuvõttes on selle valdkonna piirang mõõdukas, hinne 2,5.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.Kaebaja taotleb kaebuses SKA 14.05.2025 otsuse nr P26-2025-297523 ja 14.05.2025 otsuse nr P26- 2025-297524 tühistamist ning SKA kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
4.Kaebaja nõuded põhinevad järgmistel väidetel. Kaebajal tuvastati SKA 26.06.2020 otsusega nr P26O-2020-87042 tuvastati sügav puue. Põhjendus, et lähtuti sellest valdkonnast, 2(5)
milles on kaebajal suurimad piirangud. Kaebaja tegevused ja seisund ei ole 5 a muutunud: ta ei käi koeraga jalutamas üksinda, vaid koos eestkostjaga, samuti vajab kaebaja arvutis eestkostja abi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Tööealisel isikul tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt: 1) sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; 2) raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; 3) keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 21).
7.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lg 6 sätestab, milliste arvväärtustega võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse: 1) 0 – piirangut ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
8.Raske puude raskusaste tuvastatakse tööealisel isikul siis, kui vähemalt ühes valdkonnas, v.a teadvusel püsimine ja enesehooldus, on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas (nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud) on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76-3,49. Sügava puude raskusaste tuvastatakse siis, kui vähemalt ühes valdkonnas, v.a teadvusel püsimine ja enesehooldus, on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas (nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud) on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5-4 (määrus nr 18 § 6 lg 6 p-d 2 ja 3). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas tuvastatakse piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtuse 2,76-3,49 puhul raske puue, arvväärtuse 3,5-4 puhul raske puue (sama paragrahvi lg 7). Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad (sama paragrahvi lg 8).
9.Ekspertarst on hinnanud kaebajal esinevaid piiranguid järgmiselt: liikumine 0; käeline tegevus 0; teadvusel püsimine ja enesehooldus 0; suhtlemine (nägemine, kuulmine, keel ja kõne 0); õppimine ja tegevuste elluviimine 3 (sh tegevuste õppimine 3, tegevuste alustamine ja lõpetamine 3); muutustega kohanemine ja ohu tajumine 2,67 (sh väljaskäimine 2, ohu tajumine 3, toimetulek muutustega 3); inimestevaheline lävimine ja suhted 2,5 (sh sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine 2, olukorrale kohane käitumine 3). Sellised arvväärtused vastavad raske puude raskusastmele.
10.Vastustaja ei sea kahtluse alla asjaolu, et kaebaja vajab iga päev juhendamist ja järelevalvet. Kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest lähtuvalt hinnatakse puude raskusastet kuni 16aastasel lapsel ja vanaduspensioniealisel inimesel (PISTS § 2 lg 1 1). Kuigi 3(5)
kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse maht ja sagedus ei ole tööealise inimese puude raskusastme tuvastamisel määravad tunnused, on ka kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus vastustaja hinnangul analoogselt laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme hindamise kriteeriumitele vastav raske, mitte sügava puude raskusastmele.
11.Kohtumenetluses andis täiendava arvamuse SKA metoodik-ekpertarst T. T, kes lähtus TIS-s olevast raviarsti sissekandest „Kokkuvõte ja soovitused: 28.04.2025 - Vaimne seisund dünaamikata. Vajab hooldust, iseseisvalt toime ei tule. Ema kodune, tööl käia pole võimalik(eestkostja). Pats töövõimetu“. Ekspertarst tegi selle pinnalt järgmise järelduse. Eestkoste olemasolu või piirangud töölkäimisele hooldaja vaatest ei ole samastatavad hooldatava puude raskusastmega. Tööealiste isikute puhul ei rakendu PISTS selles kontekstis, et kas ja kui palju vajab inimene järelevalvet või juhendamist. Ekspertarst nõustub, et kaebajal esinevad piirangud ühiskonnaelus osalemisel, aga piiranguid ei saa hinnata täielikuks piiranguks, piirangud on rasked.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. SKA otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb ka kohustamisnõue jätta rahuldamata.
13.SKA tuvastas 14.05.2025 otsusega kaebajal raske puue tulenevalt mõõdukast vaimsest alaarengust (TIS andmed, raviarsti 28.04.2025 sissekanne), mistõttu on tal vaimsetel sooritustel püsipiirangud. Need püsipiirangud vastavad raskele puude raskusastmele.
14.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).
15.Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist.
16.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 318-1588, p 19; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11). Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste
4(5)
raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).
17.Kohus leiab, et nii ekspertarst L. L kui ka ekspertarst T. T on õiguspäraselt lähtunud raviarsti TIS andmetest. Raviarsti hinnangul vajab kaebaja igapäevaelus toimetulekuks abi. Sellest tõdemusest ei saa teha järeldust, kas igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (sügav puue) või piiratud (raske puue). Seetõttu tuleb puude raskusastme määramisel lähtuda nendest hinnetest ja põhjendustest, mis on kaebaja olukorra kohta andnud ekspertarstid.
18.Mõlemad ekspertarstid on tõdenud, et kaebaja mõõdukast intellektihäirest ei saa teha järeldust, et tema ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Kaebaja kasutab kodus oma ema juhendamisel arvutit, mis eeldab teatud intellektuaalset tegevust, samuti käib kaebaja kodust väljas koeraga kõndimas. Isegi kui ka see tegevus toimub ema juhendamisel ja järelevalve all, iseloomustab see kaebaja võimet teatud sotsiaalseks tegevuseks.
19.Kohus kontrollis ekspertarst L. L poolt antud hindeid kaebaja võtmetegevustele valdkondades 5,6, 7. Ekspertarst jõudis aritmeetilise keskmise alusel õigele järeldusele, et vähemalt ühes valdkonnas - Õppimine ja tegevuste elluviimine - on kaebaja hindeks kokkuvõttes 3. Seega on täidetud raske puude tuvastamise õiguslik alus, milleks on määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1: raske puude raskusaste tuvastatakse tööealisel isikul siis, kui vähemalt ühes valdkonnas, v.a teadvusel püsimine ja enesehooldus, on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas (nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud) on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76-3,49. Järelikult on ekspertarsti arvamus õiguspärane ning sellest tulenevalt ka 14.05.2025 puude tuvastamise otsus õiguspärane. Kokkuvõtvalt tähendab see, et SKA määras 14.05.2025 õiguspäraselt kaebajale puude toetuse lähtuvalt raskest puudest.
20.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks kohus otsuse teeb (HKMS § 108 lg 1). Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
21.Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi asendada otsuse avaldamise korral tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.