X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 16. septembri 2025. a otsuse ja 5. novembri 2025. a vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Raido Rink
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada määruse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata otsuse p-s 1 sõnad „X “ ja p-s 9 sõnad „X“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. aprillil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X töötas Austrias. Kaebaja oli 20. märtsist kuni 30. aprillini 2025 haiguslehe alusel töölt eemal. Aprilli lõpus esitas kaebaja tööandjale avalduse, mille järgi on sunnitud lõpetama töölepingu tervislikel põhjustel. Kaebaja andis teada, et ei ole võimeline oma töökohustusi täitma ning vajab taastumiseks ravi, aega ja rahu. Kaebaja
3-25-4519 märkis, et saadab avalduse lisana saksakeelse dokumendi töölepingu lõpetamise kohta vastastikusel kokkuleppel vastavalt Austria seadustele. Tööleping lõppes 11. mail 2025.
2.Alates 12. maist 2025 sai kaebaja Austrias töötushüvitist. Kaebaja naasis Eestisse, kus ta sai jätkuvalt Austria töötuskindlustushüvitist 4. juunist 2025 kuni 2. septembrini 2025. Hüvitise maksmise aluseks oli Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/20041 art 65 lg 5 p „b“ koosmõjus art-ga 64. Need sätted näevad ette töötuskindlustushüvitise ekspordi, mille tõttu säilis kaebajal õigus saada Austrias määratud hüvitist kolme kuu vältel pärast Eestisse naasmist.
3.Kaebaja esitas 3. septembril 2025 Eesti Töötukassale töötuskindlustushüvitise avalduse.
4.Töötukassa jättis 16. septembri 2025. a otsusega nr 125056418 kaebajale hüvitise määramata. Pärast Austria töötushüvitise ekspordi perioodi lõppu saab inimene hüvitisi vastavalt elukohajärgse liikmesriigi, s.o Eesti õigusaktidele (määruse 883/2004 art 65 lg 5 p „a“). Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 2 p 3 järgi ei ole töötuskindlustusele õigust inimesel, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati poolte kokkuleppel. Kaebaja viimane töösuhe Austrias lõppes Austria pädeva asutuse koostatud tõendite U017 ja U1 järgi 11. mail 2025 poolte kokkuleppel.
5.Kaebaja esitas vaide, milles selgitas, et tööleping lõpetati poolte kokkuleppel tervislikel põhjustel. Kaebajal diagnoositi depressiivne episood, mille tõttu arst soovitas töölt pikemalt eemal olla ja stressi vähendada. Kaebaja otsustas tööandjaga varakult kokku leppida töölepingu lõpetamises, et vältida töökorralduslikke probleeme ja anda tööandjale võimalus leida uus töötaja. Kaebaja tegutses vastutustundlikult, enda tervise ja tööandja huvides. Kaebaja palus töötukassal arvestada, et töölepingu lõpetamise põhjus oli tervislik, ja võtta arvesse kaebaja erakorralisi asjaolusid.
6.Töötukassa jättis vaide 5. novembri 2025. a vaideotsusega VO/25/2661 rahuldamata.
6.1.Kaebaja esitas saksakeelse töölepingu lõpetamise avalduse (Beendigung des Arbeitsvertrags), mis kinnitab, et tema töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel. See, et kaebajal olid samal ajal tekkinud ka tervislikud probleemid, ei tähenda, et tema töösuhe oleks lõppenud tervislikel põhjustel.
6.2.Määruse nr 883/2004 art 5 p-i „b“ alusel võtab töötukassa Austrias aset leidnud fakte või sündmusi arvesse nii, nagu need oleksid aset leidnud Eesti territooriumil. Töötukassa peab töösuhte lõppemise alust Austrias käsitama selliselt, nagu Austria pädev asutus selle tuvastas. Teise liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente tuleb aktsepteerida seni, kuni dokumendi väljastanud liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud. Austria pädev asutus tuvastas, et kaebaja töösuhe lõppes poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole kaebajal õigust töötuskindlustushüvitisele Eestis (TKindlS § 6 lg 2 p 3).
6.3.Töötukassal pole pädevust anda hinnangut selle kohta, mis põhjustel kaebaja töösuhte poolte kokkuleppel lõpetas. Kui kaebajal on pretensioone töösuhte lõppemise asjaoludega seoses, tuleb tal esmalt pöörduda oma tööandja poole. TKindlS § 6 lg-s 2 sätestatud juhtudel ei ole töötukassal võimalik otsustada teisiti ja teha kaebajale taotletud erandit.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst).
2(4)
3-25-4519
7.X. X esitas 5. detsembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa otsuse ja vaideotsuse tühistada. Kaebaja palus kohustada töötukassat hindama tema olukorda, arvestades tema tervist puudutavaid erakorralisi asjaolusid.
7.1.Kaebaja viimane töösuhe lõppes küll poolte kokkuleppel, kuid tegelik põhjus töölepingu lõpetamiseks oli kaebaja tervis. Kaebaja oli 20. märtsist kuni 30. aprillini 2025 haiguslehel depressiivse episoodi tõttu. Töötervishoiuarst ja perearst soovitasid talle töölt pikemalt eemal olla ja stressi vähendada. Kaebajal soovitati veeta aega oma pere juures Eestis. Psühhiaatri 24. aprilli 2025. a tervisetõendist nähtub, et järgmine visiit määrati alles nelja nädala pärast. Juba varakult oli selge, et taastumine võtab aega.
7.2.Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel oli üksnes formaalsus. Kaebaja otsustas tööandjaga varakult kokku leppida töölepingu lõpetamises, et vältida töökorralduslikke probleeme ja tagada enda tervise taastumine. Kaebaja ei soovinud oodata, kuni tööandjal on põhjust katkestada töösuhe tema tervisest tingitud piirangute tõttu. Kaebaja ei olnud oma tervise tõttu võimeline tööd nõuetekohaselt tegema. Seetõttu oli töölepingu lõpetamine vastutustundlik otsus ning nii kaebaja kui ka tööandja huvides. Kaebaja ei osanud ette näha, et tekkida võivad sellised arusaamatused.
7.3.Kaebaja palub kohtul arvestada, et töölepingu lõpetamine toimus tervislikel põhjustel, mis kuulub töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg-tes 1–4 ja § 107 lg-s 2 ning TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 nimetatud erandite alla. Samuti palub kaebaja arvestada määruse (EÜ) nr 883/2004 art 65 lg 5 p-ga „a“. Kaebaja soovib, et tema Austria kindlustusperioodid ja hüvitised oleksid õigesti kooskõlastatud ja et ta ei satuks teiste töötutega võrreldes halvemasse olukorda.
Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
Töötukassa jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Töötukassa lisas, et tal ei olnud praegusel juhul kaalumisruumi ega võimalust tõlgendada kaebaja töösuhte lõppemise alust selliselt, nagu kaebaja seda soovib. Praeguse juhtumi asjaolusid võimalik tõlgendada muud moodi kui poolte kokkuleppena. Kaebaja esitatud raviarstide hinnangud seda ei muuda. Esitatud terviseandmed ei asenda Austria pädeva asutuse U1 tõendil märgitut: töösuhe lõppes poolte kokkuleppel. Ka ei asenda need kaebaja esitatud ülesütlemisavaldust (Beendigung des Arbeitsvertrag) tööandjale töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.TKindlS § 6 lg 2 p-i 3 järgi ei ole inimesel, kelle viimane töösuhe lõppes poolte kokkuleppel, õigust töötuskindlustushüvitisele. Töötukassa on õigesti lähtunud sellest, et kaebaja viimane töösuhe Austrias lõppes poolte kokkuleppel.
10.Kaebaja esitas oma tööandjale avalduse (digitoimiku leht (dtl) 7), milles andis teada, et on sunnitud lõpetama töölepingu tervislikel põhjustel. Kaebaja andis teada, et pole võimeline oma töökohustusi täitma ning vajab taastumiseks ravi, aega ja rahu. Kaebaja selgitas, et saadab avalduse lisana saksakeelse dokumendi töölepingu lõpetamise kohta vastastikusel kokkuleppel vastavalt Austria seadustele. Tööandja ja kaebaja on allkirjastanud dokumendi, mille järgi tööleping lõpetatakse vastastikusel kokkuleppel 30. aprillil 2025 (dtl 8; tõlge dtl 33).
11.Austria riigi pädev asutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/20092 alusel koostanud kaebaja kohta tõendi, mille järgi tema tööleping Austrias 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009 , milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst).
3(4)
3-25-4519 lõppes poolte kokkuleppel (vorm U1, dtl 9, p 3.2). Määruse 987/2009 lg 5 p 1 näeb ette, et teise liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente, mis näitavad isiku olukorda määruse nr 883/2004 kohaldamisel, ning tõendusmaterjale, mille alusel need dokumendid on välja antud, tuleb aktsepteerida niikaua, kuni need väljastanud liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud. Seega oli töötukassa praegusel juhul seotud Austria pädeva asutuse kindlaks tehtud töölepingu lõpetamise alusega ega saanud seda ümber kvalifitseerida.
12.Kaebaja leiab, et alust oleks kohaldada TKindlS § 6 lg 1 p 2 koosmõjus TLS § 91 lg-tega 1–4 ja § 107 lg-ga 2.
12.1.Kaebaja on eksinud TKindlS viitega: asjakohane norm on TKindlS § 6 lg 2 p 1. See säte näeb ette juhtumid, mil õigus töötuskindlustushüvitisele tekkib töötaja algatusel töölepingu ülesütlemise korral. Nendeks on TLS § 37 lg-s 5, § 91 lg-s 2 ja § 107 lg-s 2 kirjeldatud olukorrad. Seega ei näe TKindlS ette võimalust saada töötuskindlustushüvitist TLS § 91 lg-tes 1, 3 ja 4 kirjeldatud olukordades.
12.2.TLS § 91 lg 2 näeb ette, et töötaja võib töölepingu üles öelda tööandjapoolse olulise kohustuste rikkumise tõttu, mh juhul kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja tervisele (TLS § 91 lg 2 p 3). Seda alust pole praegu põhjust kohaldada. Ei nähtu, et kaebaja tööandja oleks oma kohustusi oluliselt rikkunud. Ka ei ole praegusel juhul tegemist TLS § 91 lg 2 p-des 1 või 2 kirjeldatud olukordadega (töötajat on tööl koheldud ebaväärikalt või ähvardatud; tööandja on viivitanud töötasu maksmisega).
12.3.TLS § 107 lg 2 käsitleb töölepingu lõpetamist kohtu või töövaidluskomisjoni poolt. Selle olukorraga praegu tegemist ei ole. Ka ei ole praegu tegemist TLS § 37 lg-s 5 kirjeldatud olukorraga (töötaja õigus tööleping üles öelda, kui tööandja ei saa talle ettenägematutest majanduslikest põhjustest tingituna kokkulepitud ulatuses tööd anda).
13.Kaebaja palub arvestada määruse 883/2004 art 65 lg 5 p-i „a“. Kaebaja palub tagada, et tema Austria kindlustusperioodid ja hüvitised oleksid õigesti kooskõlastatud ja et ta ei satuks võrreldes teiste töötutega ebasoodsamasse olukorda. Töötukassa on õigesti kohaldanud määruse art 65 lg 5 p-i a, mis näeb ette töötu inimese õiguse saada hüvitist kooskõlas elukohajärgse riigi, s.o praegusel juhul Eesti õigusaktidega. Kaebaja ei ole halvemas olukorras, kui inimesed, kes töötasid enne töötuks jäämist Eestis ja kelle tööleping lõppes poolte kokkuleppel.
14.Kaebus tuleb seega rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Töötukassa pole taotlenud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
15.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb tema nimi otsuse avaldamise korral asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Avaldamata tuleb jätta otsuse p-s 1 sõnad „X“ ja p-s 10 sõnad „X“. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.