X. X kaebus Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr TA25-0136162 tühistamiseks X. X kaebus Eesti Töötukassa 02.10.2025 otsuse nr 125060009 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kaire Liiv
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebused rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Tagastada kaebajale 29.10.2025 esitatud kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.04.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 31.03.2025 Eesti Töötukassale taotluse enda töötuna arvelevõtmiseks. Samal päeval esitas kaebaja taotluse töötuskindlustushüvitise saamiseks.
2.Eesti Töötukassa võttis 31.03.2025 otsusega nr TA25-0047714 kaebaja töötuna arvele.
Eesti Töötukassa määras 31.03.2025 otsusega nr 125019647 töötuskindlustushüvitise perioodiks 07.04.2025-03.10.2025 (180 kalendripäeva).
kaebajale
4.Eesti Töötukassa saatis kaebajale 31.03.2025 päringu juhatuse liikmena tegutsemise kohta X X-s ja X . Kaebaja vastas 31.03.2025, et tema ülesanded vastavad äriseadustikus kirjeldatud juhatuse liikme ülesannetele ning mõlema ettevõtte igapäevast tegevust juhib teine juhatuse liige.
5.Eesti Töötukassa saatis kaebajale 04.08.2025 teise päringu, mille kohaselt on järelkontrollis juhatuse liikmena tegutsemise osas selgunud, et kaebaja on esitanud mitmele erinevale ettevõttele 1(11)
töötuna arveloleku ajal käibedeklaratsioone. Eesti Töötukassa märkis, et selline tegevus on võrdsustatud töötamisega ja nõudis kaebajalt selgitust.
6.Kaebaja kinnitas 07.08.2025 vastuses Eesti Töötukassale, et ei ole käibedeklaratsioone esitanud. Kaebaja selgitas, et temaga seotud ettevõtete raamatupidamist teeb raamatupidaja sisseostetud teenusena ja deklaratsioonide esitamine on samuti raamatupidaja ülesanne. Kaebaja väitis, et teenust pakkuv raamatupidaja ei soovinud kohe endale e-maksuameti kasutajaõigusi ning kaebaja pikaajaliste terviseprobleemide tõttu jäi toimima lahendus, et raamatupidaja esitab deklaratsioonid, olles e-maksuametis sisse logitud kaebaja kasutajaõigustega.
7.Eesti Töötukassa selgitas kaebajale 08.08.2025 teates, et kaebaja tohib tegeleda ainult juhatuse liikme tööülesannetega ning saatis uuesti juhatuse liikme meelespea.
8.Eesti Töötukassa saatis 29.08.2025 kaebajale e-posti teel teate, et kaebaja ei pöördunud tegevuskavas kokkulepitud ajal Eesti Töötukassasse nõustamisele. Kaebaja vastas samal päeval, et ta käis 28.08.2025 kell 14.30 nõustamisel.
9.Eesti Töötukassa saatis kaebajale 02.09.2025 tutvumiseks töötuna arveloleku lõpetamise otsuse projekti. Vastuväidete olemasolul paluti need edastada hiljemalt 05.09.2025.
10.Kaebaja vastas 05.09.2025 Eesti Töötukassale, et ei ole teinud toiminguid, mida saaks käsitleda töötamisena, muuhulgas ei ole teinud toiminguid tasu eest, ja kõik on piirdunud juhatuse liikme kohustustega.
11.Eesti Töötukassa tegi 08.09.2025 otsuse nr TA25-0136162, millega lõpetas kaebaja töötuna arveloleku 05.04.2025 tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12 lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p 3 alusel. Otsust põhjendati kokkuvõttes järgnevalt: Kaebaja on 27.08.2025 seisuga juhatuse liige ettevõttes X X ja oli perioodil 31.03.202521.08.2025 juhatuse liige ettevõttes X . Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt 01.08.2025 edastatud andmete kohaselt oli kaebaja perioodil 31.03.2025-01.08.2025 volitatud kasutama e-maksuametis ettevõtete X , X X, XX au ja XXX MTA e-teenuste keskkonda ning on esitanud alates 06.04.2025 ettevõtete X , XX , X X ja X käibedeklaratsioone. Deklaratsioonide koostamine ja esitamine MTA-s on töö tegemine. TöMS § 8 lg 4 p 3 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui isik töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses.
12.Eesti Töötukassa tegi 02.10.2025 otsuse nr 125060009, millega tunnistas algusest peale kehtetuks Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsuse nr 125019647 ja jättis töötuskindlustushüvitise määramata. Otsust põhjendati kokkuvõttes järgnevalt: Seoses kaebaja töötuna arveloleku lõpetamisega enne töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 12 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist (s.o enne 07.04.2025) puudub alus töötuskindlustushüvitise maksmiseks ja hüvitise määramise otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 2 alusel ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 67 lg 4 p 3 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust. Töötuna arveloleku lõpetamise otsusest nähtub, et isik ei ole täitnud TöMS § 10 lg-s 1 ja TKindlS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustust, kuna ei teavitanud töötamisest. Arvesse võttes avalikku huvi, et töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendeid kasutatakse rangelt sihipäraselt, tuleb Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsus nr 125019647 kehtetuks tunnistada. See oluline avalik huvi kaalub üles taotleja huvi hüvitist saada.
2(11)
13.Kaebaja esitas 08.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr TA25-0136162 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-25-3287 ja kohus võttis selle 03.11.2025 määrusega menetlusse.
14.Kaebaja esitas 29.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 02.10.2025 otsuse nr 125060009 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-25-3873.
15.Kohus tegi 13.11.2025 määruse, millega võttis haldusasjas nr 3-25-3873 esitatud kaebuse samuti menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-25-3287 ja 3-25-3873 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jäi 3-25-3287.
16.Kaebaja esitas 15.12.2025 esialgse õiguskaitse taotluse Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr TA25-0136162 ja 02.10.2025 otsuse nr 125060009 täitmise peatamiseks kuni lõpliku lahendini käesolevas haldusasjas.
17.Kohus jättis 22.12.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja määras haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebustes ja 30.01.2026 menetlusdokumendis
18.Kaebaja on teinud päringu MTA-le isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 alusel, paludes väljastada kõik andmetöötlejad, kellele ning millisel alusel on väljastatud kaebaja isikuandmeid alates 01.01.2025. MTA vastusest ei nähtu Töötukassale 01.08.2025 kaebajaga seotud andmete väljastamist.
19.Vastustaja 08.09.2025 otsusest ei selgu, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et deklaratsioonide esitamine tuleb lugeda töö tegemiseks. Vastustaja ei ole otsust tehes sisuliselt tuginenud muule, kui oma meelevaldsele väitele, mille alus on kaebaja jaoks täiesti ebaselge. Samuti ei ole kaebaja jaoks selge, millist tähendust omab nende ettevõtete, kelle deklaratsioone esitatud ei ole, nimetamine otsuses.
20.Vastustaja palus 04.08.2025 kaebajalt selgitusi, jättes selgitamata, millist menetlustoimingut on alustatud, millise seaduse alusel ning milliseid andmeid on kogutud, samuti on jätnud täpsustamata andmed, mis päringu tegemise hetkel juba olemas olid. Kaebaja leiab, et 04.08.2025 saadetud päringus on vastustaja jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Kaebaja ei osanud täiendavaid selgitusi nõuda, kuna ei saanud päringu põhjal aru, et tema suhtes on algatatud menetlustoiming, mis võib viia töötuna arveloleku lõpetamise otsuseni.
21.Vastustaja ei võtnud arveloleku lõpetamise otsuses arvesse kaebaja selgitusi. Kaebaja selgitas, et temaga seotud ettevõtete raamatupidamist teeb raamatupidaja sisseostetud teenusena. Kaebaja märkis, et on käitunud heas usus, et ettevõttega seotud usaldussuhete küsimused on tema enda kujundusõigus. Samuti on kaebaja oma vastuses selgelt välja toonud võimaluse, et on juhistest ebaõigesti aru saanud ning palunud juhiseid edaspidiseks, mis on lubatud sooritused ning mis mitte. Vastustaja ei ole oma otsuses arvestanud äriseadustiku § 180 lg 8 sisuga, mis annab ettevõttele õiguse määrata juhatuse liikme ülesandeid ning sisustada omavahelisi sisesuhteid ise.
22.Sisuliselt on haldusorgan öelnud, et kaebaja tegi tööd, aga haldusaktist ei ole võimalik aru saada, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis. Kaebaja on kinnitanud, et tema on olnud emaksuameti keskkonda sisse logitud ja tema konto alt on laetud üles e-liidese kaudu deklaratsiooni andmed. Seega saaks olla haldusorgani poolt etteheidetavaks soorituseks deklaratsiooni esitamine. Kokkuvõttes on haldusorgan möönnud, et deklaratsioonide koostamine ja esitamine on töö tegemine. Kaebaja peab oluliseks märkida, et isegi kui Töötukassa on töötamise deklaratsioonide kontekstis enda jaoks selliselt defineerinud, siis mõlemat ei heideta kaebajale ette. Kaebajale ei ole varasemalt ega ka otsuses ette heidetud deklaratsioonide koostamist. 3(11)
23.Deklaratsiooni esitamine e-liideste kaudu on mõõdetav ajaliselt sekundite või minutitega, kuid vastustaja ei ole menetluse käigus kaebajalt kordagi küsinud, millise mahuga sooritustega eelduslikult võiks tegemist olla. Kaebaja töötuna arvele võtmise hetkel olid ettevõtted X X ja X käibemaksukohustuslased ning neil oli kohustus esitada maksudeklaratsioone. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei küsinud maksudeklaratsioonide esitamise kohta juba 31.03.2025 saadetud päringus, kui maksudeklaratsioonide esitamine on nii olulise kaaluga toiming. Vastustajalt ei järgnenud 31.03.2025 kaebaja saadetud vastusele mingeid küsimusi. Seega sai kaebaja asuda seisukohale, et kõik on õiguspärane ja selgitused on piisavad.
24.Kaebaja ei ole ühtegi arveloleku lõpetamise eeldusena nimetatud toimingut teinud, ei tööta, ei oma ettevõtluskontot. Vastustaja ei ole analüüsinud otsuses ka asjaolu, et kui haldusorgani arvamuse kohaselt on tegemist töö tegemisega, siis kas tegemist võis olla TöMS § 11 mõistes ajutise töötamisega.
25.TöMS-i § 7 lg 2 kohaselt koostab Töötukassa tegevuskava koostöös töötuga töökesksel nõustamisel hiljemalt 30 päeva jooksul isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Tegevuskava vaadatakse üle igal nõustamisel ja vajaduse korral seda muudetakse. Tegevuskava eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle asuda või töötamist jätkata. TöMS-i § 9 lg 1 p 1 kohaselt on tegevuskava täitmine töötu põhikohustus. Kaebaja käis tegevuskavas märgitud nõustamisel 28.08.2025 kell 14.30, kuid kohtumisel tegevuskava üle ei vaadatud. Perioodil 28.08.-08.09.2025 oli kaebaja vastavalt Töötukassa otsusele nr TA25-0047714 töötu ning tal oli vastavalt TöMS § 4 lg 1 p 1 õigus tööturumeetmetele. Kuna 28.08.2025 nõustamisel tegevuskava läbi ei vaadatud, leiab kaebaja, et vastustaja lõpetas kaebajale TöMS-s nimetatud teenuste osutamise enne, kui otsus kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise osas oli tehtud. Kaebaja leiab, et selline kohtlemine on tema suhtes ebaõiglane.
26.Diskretsiooniõiguse kasutamine ja haldusakti motiveerimine ei saa seisneda väidete esitamises, milles on esitatud arvamus ilma sisulist hindamist läbi viimata. Haldusmenetlus ei ole läbi viidud hea halduse tavaga kooskõlas, toimingud ja haldusorgani tegevus on olnud eksitav ning vastuoluline. Haldusmenetluses tegelike asjaolude väljaselgitamist või asjaolude uurimist haldusorgani poolt tehtud ei ole. Vaidlusalustes otsustes on haldusorgani põhjendamiskohustus täitmata ning haldusaktidel puudub materiaalõiguslik alus.
27.Käibemaksudeklaratsioonide esitamise etteheite osas on vajalik rõhutada, et näiteks XX au ei ole käibemaksukohustuslane ega olnud seda ka 2025. aasta jooksul.
28.Kaebaja on oma seotust ja tegevusi ettevõtetes X X ja X selgitanud 31.03.2025 saadetud kirjas. Kaebaja on vastuses märkinud, et muutusi tema rolli osas ette näha ei ole ning neid ei ole ka peale vastuse saatmist olnud. Ettevõtte töökorraldus oli paigas juba enne töötuna arvelevõtmist, sealhulgas raamatupidamisteenust osutava ettevõttega koostööleping sõlmitud. Kaebaja on 07.08.2025 saadetud vastuses selgelt välja toonud võimaluse, et on asjadest ebaõigesti aru saanud ning palunud juhiseid edaspidiseks, mis on lubatud sooritused ja mis mitte. Vastustajal pidi olema arusaam sellest, et hoolimata korduvatest juhatuse liikme meelespea ja töötu koostöökokkuleppe dokumentide saatmisest kaebajale, vajab kaebaja täiendavaid selgitusi ning samade dokumentide uuesti saatmine ei ole piisav.
29.Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et kui kaebajaga seotud ettevõttel on koostööleping raamatupidamisteenust osutava ettevõttega, siis järelikult tegi kaebaja ise raamatupidamist. Kaebajale jääb mulje, et vastustaja on ekslikult samastanud omavahel füüsilise ja juriidilise isiku. Vastustaja arusaama järgi ei ole eluliselt usutav, et raamatupidamisteenuse sisseostmine on X X ja X puhul võimalik, kuna mõlema ettevõtte üks juhatuse liige on raamatupidamise kogemusega füüsiline isik. Kaebaja soovib kohtu tähelepanu juhtida asjaolule, et äriühingul võib tekkida vajadus oma äritegevus ümber korraldada mis tahes põhjusel. Sealhulgas olukorras, kus näiteks äriühingu juhatuse liige teeb äriühingu raamatupidamist ning osutab sama äriühingu alt raamatupidamise teenust klientidele, võib tekkida 4(11)
vajadus mis tahes põhjusel leida juhatuse liikmele asendaja, selleks et äriühing saaks olla jätkuvalt tegutsev. Vastustajal puuduvad tõendid, et kaebaja osutas raamatupidamise teenust, samuti ei ole tõendatud ka deklaratsioonide koostamine. Kaebaja ja raamatupidaja on omavahel vahetanud infot ning vajalikud PIN-koodid on mobiil-ID kaudu sisestanud kaebaja ise. Seega raamatupidajal oli võimalus ligi pääseda ainult MTA e-teenuste keskkonda ning sisselogimisest oli kaebaja teadlik. See, kas pääsuõiguse taotlemine ettevõtete jaoks on lihtne või keeruline, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kaebaja soovib välja tuua, et kui kõik osapooled on nõus, et raamatupidamise teenust osutab ja deklaratsioone esitab alltöövõtu korras keegi kolmas ning deklaratsioonid esitatakse kaebaja pääsuõigusi kasutades, siis ei ole kolmandatel osapooltel, antud juhul Töötukassal, õigust tehtud otsustes kahelda ning anda sellele hinnanguid.
30.Kaebaja selgitas oma Töötukassa esindajale korduvalt, et just raamatupidaja töö mõjus tema vaimsele tervisele kahjustavalt ning seetõttu oli ümberõppe alustamine ainus mõistlik lahendus. Arvestades, et Kuressaare Ametikooli liikuva graafika kujundaja eriala võimaldas kaebajal keskenduda loometööle ning taastada töövõime, tuleb tõdeda, et kaebaja tegutses töötuskindlustuse eesmärkide ja põhimõtetega täielikus kooskõlas. Kaebaja leiab, et vastustaja hinnang kaebaja tervislikule seisundile on kohatu ning tuleks jätta tähelepanuta. Vastustaja seisukohad 12.12.2025 vastuses kaebustele ja 16.02.2026 menetlusdokumendis
31.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata.
32.Vastustaja pöördus 23.07.2025 halduskoostöö seaduse § 18 lg 1 p 2 alusel MTA poole ning palus teavet kaebaja volituste osas e-maksuametis ning millal on esitatud raamatupidamise dokumente. Vastustaja sai MTA-lt 01.08.2025 vastuse, millega esitati nimekiri ettevõtetest millistes on kaebaja volitatud kasutama MTA e-teenuste keskkonda e-MTA ja samuti nimekiri kaebaja poolt perioodil 31.03.2025 kuni 31.07.2025 esitatud käibedeklaratsioonide (vorm KMD) kohta. Kaebajal on MTA-s järgmised pääsuõigused ettevõtete kohta: -
X , XXX (alates 11.07.2018) ja XXXXX, XXXXXX (alates 24.07.2020)
-
X X: XX (alates 30.10.2018) ja XXXXX, XXXXXX alates 25.07.2020)
-
XX XXX (alates 13.11.2019)
-
XX, XXX (alates 12.02.2021)
-
X : XX (alates 12.09.2023)
Kaebaja on esitanud perioodil 31.03.2025-31.07.2025 käibedeklaratsioone (vorm KMD) järgmiselt: -
X , X: 11.04.2025, 13.05.2025, 15.06.2025, 18.07.2025
X X: 06.04.2025, 09.05.2025, 15.06.2025, 11.07.2025
-
X : 08.04.2025, 11.04.2025, 13.05.2025, 15.06.2025, 10.07.2025
33.TöMS § 10 lg 1 kohaselt on töötu, töötaja, tööandja ja muu isik, kellele pakutakse tööturumeetmeid, kohustatud viivitamata teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise või tööturumeetme saamise õiguse lõppemise. TöMS § 10 lg 3 kohaselt on töötu kohustatud viivitamata teatama töötukassale ajutisest töötamisest.
34.Vastustaja selgitab, et kaebajale on nii töötuna arvele võtmisel kui jooksvalt arveloleku ajal selgitatud töötu õigusi ja kohustusi, sh kohustust teavitada Töötukassat kõigist asjaoludest mis võivad mõjutada töötuna arvelolekut. Töötu kohustused on toodud välja töötuna arvelevõtmise otsuses. Töötu kohustusi on kirjeldatud ka töötu koostöökokkuleppes, mis on kaebajale edastatud 03.04.2025, 23.04.2025 ja 08.08.2025 e-posti aadressile. Töötu koostöökokkulepete punktis 7 on selgelt märgitud Töötukassa teavitamise kohustus kõigist asjaoludest, mis võivad kaasa tuua 5(11)
arveloleku lõpetamise. Töötu kohustusi on kirjeldatud ka „Juhatuse liikme meelespeas“. Kaebajale saadeti juhatuse liikme meelespea ja paluti sellega tutvuda. Lisaks on kaebajaga 03.04.2025 Töötukassas kohapeal toimunud nõustamiskohtumisel räägitud, et ta on kohustatud teavitama töötukassat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töötuna arvelolekut, sh oma tegevustest ettevõttes X X ja X .
35.Eelnevat arvesse võttes pidi kaebajal olema arusaam, et tal on kohustus anda ülevaade oma tegevusest nii ettevõtetes X X ja X kui ka ettevõtetes XX, X, XX au ja X kus ta osutas koostas ja esitas deklaratsioone. Kaebaja aga oma tegevusi alates arvele tulekust 31.03.2025 ühegi nimetatud ettevõtte osas ei kirjeldanud ega teavitanud nõustajat, et välistada võimalikud arusaamatused. Kusjuures vastustajale sai tegevus ettevõtetes XX, X ja X teatavaks alles MTA 01.08.2025 vastuse alusel. Kaebaja on andnud üldsõnalised vastused, et tema ülesanded juhatuse liikmena vastavad äriseadustikus kirjeldatud juhatuse liikme ülesannetele. Lisaks nende ettevõtete osas, kus kaebaja ei ole juhatuse liige, on ta märkinud, et teenust osutab tema eest keegi kolmas isik. Vastustaja hinnangul viitab see, et kaebaja siiski tegutses regulaarselt ja osutas raamatupidamisteenust ning tema selgitus ei ole usutav.
36.TöMS-i kohaselt võib juhatuse liige töötuna arvel olla, kui ta ei saa juhatuse liikme tasu. Juhatuse liige saab töötuna arvleoleku ajal täita enda seadusest tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, kuid ei või teostada selles ühingus toiminguid või tegevusi, mis ületavad juhatuse liikme tegevuse piire. Tulenevalt äriseadustiku § 180 lõikest 1 on juhatus osaühingu juhtorgan ja osaühingu juhatuse liikme ülesanneteks on osaühingu igapäevane majandustegevuse esindamine ja juhtimine. Kui juhatuse liige töötab ja/või osutab osaühingule teenust, siis ei ole tegemist osaühingu esindamisega ega juhtimisega, vaid tegevusega, mis liigitub TöMS-i § 12 lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p-s 3 alusel töötamiseks ja/või teenuse osutamiseks ja millest tulenevalt esineb alus töötuna arveloleku lõpetamiseks. Äriühingu juhatuse liikmel ei ole TöMS-i järgi keelatud enda ühingus tööampse teha, kuid antud juhul ei ole tegemist tööampsudega TöMS-i mõttes.
37.Vastustaja selgitab, et käesolevalt puudub alus lugeda tagantjärele kaebaja tegevust ajutiseks töötamiseks. Töötul on kohustus ajutisest töötamisest (tööampsust), anda Töötukassale eelnevalt teada, teavitades töö eeldatavast kestusest ja tasust. Selleks ei pea isik ootama ka näiteks kohtumist nõustajaga, vaid teavitama peab koheselt. Seda, kas töötamise kestus ja tasu suurus vastasid ajutise töötamise tingimustele, kontrollib Töötukassa töötamise registri ning MTA maksulaekumise andmete alusel. Kaebaja Töötukassat ei teavitanud.
38.Isikutunnistuse, s.h digitaalse isikutunnistuse näol on tegemist tähtsa isikliku dokumendiga, millest tulenevalt selle andmine teise isiku kasutusse vähemalt perioodi 31.03.2025-01.08.2025 vältel, mis on arvestatavalt pikk periood, on kaheldav ning ei ole eluliselt usutav. Samuti ei ole usutav, et kaebaja ei saanud nelja kuu vältes seoses terviseprobleemidega deklaratsioone esitada, sest kaebaja osales samal ajal õpingutel Kuressaare Ametikoolis, mistõttu ei saanud terviseprobleemid olla sedavõrd suured. Samuti ei ole usutav väide, et kaebaja unustas vormistada juurdepääsuõigused ümber, võttes arvesse, et vaidlustatud otsuses toodud kuupäevadel esitatud deklaratsioonide koostamiseks ja esitamiseks on vajalik kasutada digitaalset isikutunnistust, tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmist ei ole võimalik siiski unustada, mistõttu ei ole kaebaja esitatu vastustaja hinnangul eluliselt usutav. Kuna deklaratsioonide esitamine oli samal ajal võimalik ka kaebajal endal, siis puudub kindlus, et ta seda ei teinud.
39.Lisaks oli kaebajal võimalus taotleda juurdepääsuõiguste andmist kolmandale isikule (kaebaja väitel raamatupidajale), mida ei ole MTA e-keskkonnas keeruline vormistada. Kaebaja on väitnud et väidetav raamatupidaja ei ole pääsuõigusi soovinud, mis ei ole samuti asjakohane põhjendus. Samuti nagu ka asjaolu, et pääsuõiguste üleandmine kolmandale isikule on raamatupidamises tavapärane praktika.
40.Vastustaja hinnangul pidi kaebaja aru saama, et MTA-s nähtub vaidlustatud otsuses viidatud deklaratsioonide esitajana just tema ja et eeltoodu on TöMS-i § 12 lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p-s 3 6(11)
kohaselt käsitletav töötamisena/teenuse osutamisena, millest tulenevalt ei ole tal õigus töötuna arvel olla. Seoses kaebaja töötuna arveloleku lõpetamisega enne TKindlS § 12 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist (s.o enne 07.04.2025) puudub alus töötuskindlustushüvitise maksmiseks ja hüvitise määramise otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Töötamist varjates pidi kaebaja arvestama selle võimalike tagajärgedega, s.t töötuna arveloleku tagasiulatuvalt lõpetamisega. Kaebaja oli teatamiskohustusest teadlik ning pidi aru saama, et tal tuleb töötamisest töötukassale esimesel võimalusel teatada.
41.Käesolevalt on vaidluse all kaebaja tegevus raamatupidajana, ettevõtete deklaratsioonide koostamine ja esitamine töötuna arveloleku perioodil, mitte kaebaja karjääri valikud üldisemalt või läbipõlemine senisel töökohal. Kaebaja on eelnevalt töötukassale kui ka käesolevas kohtumenetluses üldsõnaliselt väitnud, et raamatupidamine toimus sisseostetud teenusena ja seda teostas keegi kolmas isik, kes esitas ka deklaratsioone, kuid need kaebaja väited on paljasõnalised ega ole tema poolt tõendatud. Antud juhul pidanuks kaebaja ise esitama oma väiteid kinnitavaid tõendeid.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebused tuleb jätta rahuldamata.
43.Kaebaja on vaidlustanud Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr TA25-0136162, millega lõpetati tagantjärgi tema töötuna arvelolek ja 02.10.2025 otsuse nr 125060009, millega tunnistati kehtetuks töötuskindlustushüvitise määramine. Algselt eraldi esitatud kaebused on liidetud kohtu 13.11.2025 määrusega üheks haldusasjaks. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et peatas oma 31.10.2025 tagasinõude nr 6-7.2/25/1730 menetluse kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Seega ei ole kaebajalt temale makstud töötuskindlustushüvitist veel sisse nõutud.
44.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
45.Kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise otsus on tehtud TöMS § 12 lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p 3 alusel. TöMS § 12 lg 1 p 3 sätestab, et Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta TöMS § 8 lg 4 punktides 2–14 loetletud juhtudel, välja arvatud TöMS §-s 11 nimetatud ajutise töötamise korral. TöMS § 8 lg 4 p 3 sätestab, et töötuna ei võeta arvele isikut, kes töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses.
46.TöMS § 11 lg 1 sätestab, et ajutine töötamine TöMS-i tähenduses on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva.
47.Eesti Töötukassa on seisukohal, et kaebaja tegi erinevate äriühingute jaoks maksudeklaratsioone koostades ja e-maksuametis esitades tööd, mis ei kvalifitseerunud ajutiseks töötamiseks. Vaidlustatud töötuna arveloleku lõpetamise otsuses on vastustaja määratlenud kaebaja töötamise järgnevalt: „Deklaratsioonide koostamine ja esitamine Maksu- ja Tolliametis on töö tegemine.“
48.Vaidlus puudub selles, et kaebaja oli X juhatuse liige perioodil 03.03.2017-21.08.2025 ja on X X juhatuse liige 2018. aastast. Kaebaja ei ole saanud äriühingu juhatuse liikmeks olemise eest tasu. Kaebaja omab varasemat töökogemust raamatupidajana. 7(11)
49.Eesti Töötukassa sai 01.08.2025 MTA-lt detailsed andmed selle kohta, milliste äriühingute osas kaebajal e-maksuametis pääsuõigused on ja milliseid käibedeklaratsioone (KMD) on kaebaja e-maksuameti konto alt perioodil aprill 2025 kuni juuli 2025 esitatud. Andmed sisalduvad vastustaja 12.12.2025 vastusele lisatud tabelites (dtl 112-113). Maksukorralduse seaduse § 29 p 151 kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Eesti Töötukassale tööturumeetmete seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas töötutoetuse, kindlustushüvitiste ja töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks, tööturumeetmete pakkumiseks ning põhjendatuse üle kontrolli tegemiseks. Kohtul puudub alus kahelda saadud andmete ehtsuses. Asjaolu, et kaebaja ei saanud ise MTA poole pöördudes infot, et tema andmeid oleks 01.08.2025 Eesti Töötukassale edastatud ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuv, sest kohus kontrollib Eesti Töötukassa tegevust, mitte MTA tegevust kaebaja päringule vastamisel.
50.Vaidlustatud Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasus sõltub sellest, kas Eesti Töötukassa on õigesti tuvastanud, et kaebaja töötas töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel ning töötamist ei saanud pidada ajutiseks TöMS § 11 tähenduses.
51.Eesti Töötukassa on kaebaja töötuna arvelevõtmise 31.03.2025 otsuse nr TA25-0047714 punktis 2.3 märkinud, et töötu on kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku lõpetamise (kaebuse lisa 4, dtl 14).
52.Kohtu hinnangul on õige vastustaja seisukoht, et deklaratsioonide koostamine ja esitamine on sisuliselt töötamine, sest see väljub äriühingu juhatuse liikme tavapärasest tegevusest. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Eesti Töötukassa lähtub oma töös muuhulgas juhatuse liikme meelespeast, mis on avalikult kättesaadav ja mille vastustaja saatis ka kaebajale. Eesti Töötukassa esitas juhatuse liikme meelespea kohtule 12.12.2025 vastuse lisana 3. Meelespeas on selgitatud, et kindlasti ei kuulu juhatuse liikme seadusest tulenevate ülesannete hulka ettevõtte majandustegevusega seotud teenuse osutamine ja töö teostamine. Sealjuures on eraldi välja toodud, et deklaratsioonide koostamine ja maksuametile esitamine, arvete koostamine ja edastamine, pakkumise koostamine jne on samuti töö tegemine. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja saatis talle korduvalt juhatuse liikme meelespea, kuid ei andnud täiendavaid selgitusi. Kohus leiab, et kaebaja pidi juba juhatuse liikme meelespea põhjal aru saama, et deklaratsioonide koostamine ja MTA-le esitamine on töötamine. Vastustaja on seda 04.08.2025 e-kirjas ka üle selgitanud (dtl 16), märkides: „Juhatuse liikmena tegutsemise osas on selgunud järelkontrollis, et olete esitanud mitmele erinevale ettevõttele töötuna arveloleku ajal käibemaksu deklaratsioone. Eesti Töötukassat ei ole te sellest teavitanud ega registreerinud tegevust ka töötamise registris. Selline tegevus on võrdsustatud töötamisena.“ Eelnev selgitus saadeti kaebajale enam kui kuu aega enne vaidlustatud 08.09.2025 otsuse tegemist.
53.Kokkuvõtlikult nähtub KMD-de esitamise andmeid kajastavast tabelist, et e-maksuametis on kaebaja isikliku konto alt ajavahemikul 06.04.2025-18.07.2025 esitatud KMD-sid X , X X, XX ja X eest. Sellel ajavahemikul oli kaebaja nii X kui X X juhatuse liige. Kaebaja ei olnud XX ega X juhatuse liige, kuid tal oli mõlema osas kehtiv XX (volitus). Kaebaja volitusi kajastavast tabelist nähtub, et kaebajal oli XX ka XX au osas, kuid KMD-de esitamise tabeli kohaselt ei ole kaebaja XX au eest KMD-sid esitanud. Vastustaja ka ei väida, et kaebaja oleks XX au eest KMD-sid esitanud. Vastustaja on viidanud üksnes sellele, et kaebaja oli 01.08.2025 seisuga volitatud kasutama XX au MTA e-teenuste keskkonda. Selle asjaolu väljatoomine iseenesest ei tähenda, et Eesti Töötukassa oleks teinud õigusvastased otsused, sest on teada muud asjaolud, mis kaebaja töötamisele viitavad.
54.Kaebaja esitas juhatuse liikmena X ja X X eest KMD-sid 2025. aasta aprillis, mais, juunis ja juulis. Kaebaja esitas 2025. aasta aprillis, mais, juunis ja juulis KMD-sid ka kahe teise äriühingu eest, mille juhatuse liige ta ei olnud, kuid mille osas tal oli raamatupidaja volitus ehk KMD 8(11)
esitamise võimalus olemas, mis tähendab, et ilmselt oli tegemist raamatupidaja tööülesannete täitmisega. Mittetöötava isiku puhul ei oleks võimalik selgitada, miks ta esitab maksudeklaratsioone erinevate äriühingute eest mitme kuu jooksul. Kohus leiab, et KMD-de esitamine mitme järjestikuse kuu jooksul välistab võimaluse, et kaebaja töötas TöMS § 11 tähenduses ajutiselt ehk mitte rohkem kui kaheksa päeva korraga. Ajutise töötamise vormis KMD-de esitamine peaks olema kuni kaheksa päeva vältavate üksikute perioodidena vormistatud, sealjuures sellest Eesti Töötukassat eelnevalt teavitades, kuid seda ei ole kaebaja teinud. Seega nõustub kohus vastustajaga, et ajutine töötamine oli kaebaja puhul välistatud.
55.Kaebaja vaidleb vastu sellele, et KMD-de esitamine tema kasutajaõigusi kasutades tõendaks seda, et tema töötas. Kaebaja selgitas vastustajale juba haldusmenetluses, et temaga seotud ettevõtete raamatupidamist teeb raamatupidaja sisseostetud teenusena ja deklaratsioonide esitamine on samuti raamatupidaja ülesanne. Kaebaja väitis vastustajale, et teenust pakkuv raamatupidaja ei soovinud kohe endale e-maksuameti kasutajaõigusi ning kaebaja pikaajaliste terviseprobleemide tõttu jäi toimima lahendus, et raamatupidaja esitab deklaratsioonid, olles emaksuametis sisse logitud kaebaja kasutajaõigustega. Seega väidab kaebaja, et deklaratsioone esitas tema konto alt teine isik, kellele kaebaja oli usaldanud oma kasutajaõigused.
56.Kohus möönab, et vastustaja ei ole oma 08.09.2025 otsuses kaebaja vastuväidet sisuliselt analüüsinud. Vastustaja on 08.09.2025 otsuse põhjendustes välja toonud kaebaja selgituse selle kohta, et tegelik käibedeklaratsioonide esitaja oli teine isik (raamatupidaja), kuid on jätnud sisuliselt põhjendamata, miks kaebaja selgitust arvesse ei võeta. Vastustaja on alles kohtumenetluses selgitanud, miks nad ei nõustu kaebaja versiooniga sellest, kuidas käibedeklaratsioonide esitamine toimus. Siiski ei ole tegemist sellise põhjendamispuudusega, mis tingiks Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse tühistamise. Haldusakti põhjendamine on vorminõue (HMS § 56 lg 1). HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui vastustaja oleks põhjendanud, miks nad ei nõustu sellega, et kaebaja asemel esitas KMD-d (s.o tegi tööd) teine isik, oleks menetluse lõplik tulemus siiski samaks jäänud. Vastustaja on kohtumenetluses avaldanud, et nad ei pea kaebaja väiteid eluliselt usutavaks ja võib eeldada, et see seisukoht oli vastustajal juba enne 08.09.2025 otsuse tegemist.
57.Kohus leiab sarnaselt vastustajale, et kaebaja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et tegelik KMD-de esitaja oli teine isik. Kaebaja on nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses väitnud, et temaga seotud ettevõtted ostsid raamatupidamisteenust sisse ja deklaratsioonide esitamine oli raamatupidaja ülesanne, kuid ta ei ole oma väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit, näiteks lepingut väidetava raamatupidamisteenuse osutajaga. Kaebaja pole ka tegelikku KMD-de esitajat nimetanud. Kohus märgib siiski, et isegi juhul, kui äriühinguvälise raamatupidamisteenuse kasutamist kinnitav leping või muu kirjalik kokkulepe oleks olemas, ei kõrvalda see asjaolu, et KMD-d esitati kaebaja kasutajaõigusi kasutades. KMD-de esitajana on fikseeritud kaebaja, mistõttu saab eeldada, et nende esitajaks oli kaebaja isiklikult. Tagantjärgi pole enam objektiivselt võimalik tõendada, et KMD-de tegelik esitaja oli keegi teine. Jättes kõrvale küsimuse kaebaja tervislikust seisundist KMD-de esitamise perioodil ja sellest, kas enda digitaalse isikutunnistuse PIN-koodide jagamine teise isikuga on mõistlik, ei saanud eeldada, et vastustaja eirab kaebajaga seostatavat töötamiseks kvalifitseeruvat tegevust üksnes seetõttu, et kaebaja väidab, et see polnud tegelikult tema tegevus. Seega leiab kohus, et vastustaja ei tegutsenud õigusvastaselt, kui omistas KMD-de esitamise kaebajale. Töötuna arvelevõtmisega kaasnevad tööturumeetmed ja hüvitised on piiratud avalik ressurss, mida on põhjendatud kulutada ainult juhtudel, kui on ilma kahtlusteta kindel, et isiku puhul ei esine töötuna arvelolemist välistavaid asjaolusid. Kaebaja puhul viitavad teadaolevad asjaolud sellele, et ta tegi töötuna arveloleku ajal tööd.
58.Kaebaja heidab vastustajale ette selgitamata jätmist, millise võimaliku lõpplahendusega haldusmenetlus tema suhtes käib. Kohus märgib, et Eesti Töötukassa andis kaebajale 04.08.2025 9(11)
e-kirjas teada, et käibedeklaratsioonide esitamine töötuna arveloleku ajal on võrdsustatud töötamisega ja määras kaebajale tähtaja selgituste esitamiseks. Lisaks saatis Eesti Töötukassa kaebajale 02.09.2025 ehk enne vaidlustatud 08.09.2025 otsuse tegemist tutvumiseks töötuna arveloleku lõpetamise otsuse projekti ja määras vastuväidete esitamise tähtajaks 05.09.2025. Seega ei olnud lõpliku otsuse tegemine kaebaja jaoks üllatuslik ja talle anti võimalus vastuväidete esitamiseks.
59.Kaebaja toob kaebuses välja, et 28.08.2025 toimunud nõustamisel ei vaadatud tema tegevuskava läbi, kuigi selle läbivaatamise kohustus tuleneb TöMS-st, mis oli tema suhtes ebaõiglane tööturumeetmest ilma jäämine olukorras, kus töötuna arveloleku lõpetamise otsust (08.09.2025) ei olnud veel tehtud. Kohus märgib, et konkreetsel nõustamisel tegemata jäänud toiming ei ole Eesti Töötukassa 08.09.2025 ja 02.10.2025 otsuste õiguspärasuse kontrollimisel asjassepuutuv. Tegemist on Eesti Töötukassa osutatud teenuse kvaliteediküsimusega, millel ei ole otsest seost 08.09.2025 ja 02.10.2025 otsuste tegemisega lõppenud haldusmenetlustega. Seega ei saa Eesti Töötukassa vaidlustatud otsuseid lugeda õigusvastaseks tööturumeetmete osutamise käigus tehtud või tegemata jäetud toimingute tõttu. Kuna kaebaja töötuna arvelolek lõpetati tagantjärele selliselt, et töötuna arveloleku lõpetamise päev oli 05.04.2025, kaotas kaebaja alates nimetatud kuupäevast ka õigusliku aluse tööturumeetmete saamiseks.
60.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsus nr TA25-0136162 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele.
61.Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 12 lg 2 kohaselt ei maksta töötuskindlustushüvitist, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse töötukassale esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis TKindlS § 82 lg 1 alusel. Kaebaja taotles töötuskindlustushüvitist 31.03.2025. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 08.09.2025 otsusega nr TA25-0136162 tagantjärele 05.04.2025. Seega lõppes töötuna arvelolek enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise avalduse esitamisest ja töötuskindlustushüvitise maksmiseks puudus alus. HMS § 67 lg 2 alusel ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 67 lg 4 p 3 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust. Vastustaja on 02.10.2025 otsuses kohaldanud HMS § 67 lg 4 ps 3 sätestatud põhimõtet. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega korda neid kohtuotsuses. Seega loeb kohus Eesti Töötukassa 02.10.2025 otsuse nr 125060009 õiguspäraseks ega tühista seda.
62.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
63.Kaebaja tasus enne kaebuste liitmist 20 eurot riigilõivu mõlemalt kaebuselt ehk kokku 40 eurot. Lisaks on 20 eurot tasutud menetluse kestel esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt. Kohus täpsustab, et 29.10.2025 esitatud kaebuse osas (Eesti Töötukassa 02.10.2025 otsuse nr 125060009 tühistamiseks) on kaebaja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud, sest töötuskindlustushüvitise määramise kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel on tegemist toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjaga. RLS § 15 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel (HKMS § 104 lg 8 ls 4). Seega tagastab kohus omal algatusel kaebajale 29.10.2025 esitatud kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot. 10(11)
64.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja ja kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute nimed tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.