lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4597/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4597/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1335
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 3Esialgne õiguskaitseVMS § 137 lg 1VMS § 138 lg 1HKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineVMS § 123

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-4597/20Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja17.06.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

tš

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine

Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion 05.03.2026, Tartu 3-25-4597 X.X. ja Y.Y. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.11.2025 otsuse nr 15.3-3.2/557-1 ja 05.12.2025 vaideotsuse nr 15.33.6/228 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Kaebaja I – X.X. Kaebaja II – Y.Y. Kaebajate volitatud esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja Pevzner-Belošitski Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.02.2026 määrus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.02.2026 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. on Aserbaidžaani kodanik. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei pikendanud 07.11.2025 otsusega nr 15.3-3.2/557-1 X.X. tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p 3 alusel. PPA leidis, et tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna taotleja ei ole abikaasaga (kaebaja II) kokku elama asunud ning seetõttu puudub abikaasade vahel tegelik perekonnaelu.
2.X.X. esitas vaide, milles ta palus tühistada PPA 07.11.2025 otsus ja rahuldada elamisloa pikendamise taotlus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.PPA jättis 05.12.2025 vaideotsusega nr 15.3-3.6/228 X.X. vaide rahuldamata.

3-25-4597

4.Kaebajad esitasid 15.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nad taotlesid PPA 07.11.2025 otsuse ja 05.12.2025 vaideotsuse tühistamist. Lisaks esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse PPA kohustamiseks anda X.X.-ile tähtajaline elamisluba kuni kohtumenetluse lõpuni või alternatiivselt PPA 07.11.2025 otsuse kehtivuse peatamiseks või X.X. väljasaatmise keelamiseks kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused: Esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna kaebaja saab Eestis viibida kuni 13.01.2026. Kui kaebaja ei lahku, tehakse talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja määratakse sissesõidukeeld. Sissesõidukeelu kohaldamisel kaotab kaebaja õiguse siseneda Schengeni alale ja Eestisse, töökoha ja sissetulekuallika, mis on vajalik elamisloa saamiseks. Pereelu Eestisse jäänud abikaasa katkeb ning kaebaja peaks Eestist lahkuma enne, kui kohus on jõudnud hinnata tema kaebuse põhjendatust. Abikaasast eraldi elamine oleks emotsionaalselt ja rahaliselt koormav. X.X. abikaasa ei saaks Eestist lahkuda, kuna ta peab hoolitsema oma alaealise lapse ja haige ema eest. Samuti oleks keeruline kolmekuulisteks perioodideks võimetele vastava töö leidmine nii Eestis kui Aserbaidžaanis.
5.Tallinna Halduskohus andis 08.01.2026 määrusega haldusasja nr 3-25-4597 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule ja peatas esialgse õiguskaitse korras PPA 07.11.2025 otsuse kehtivuse kuni 07.02.2026.
6.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kaebajal I esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna tähtajalise elamisloa pikendamata jätmise tõttu võib saabuda olukord, kus kaebaja on sunnitud Eestist lahkuma ja kaebajaga II sõlmitud abielu võib laguneda. Seega PPA otsus puudutab kaebaja põhiseaduse §-dest 26 ja 27 tulenevat õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. 2) Puudub vaidlus selle üle, et abikaasad ei ela koos. Haldusmenetluse käigus laekusid kaebaja II sõnumid abielu lõpetamise kohta. Ehkki seadusandja on pidanud võimalikuks eeldada, et abielu sõlmimine viitabki püsivale ja tegelikule perekonnaelule, ei piisa elamisloa andmiseks ainuüksi abielu sõlmimise fakti tuvastamisest, vaid elamisluba antakse juhul, kui on täidetud ka seaduses sätestatud lisatingimused. Praegusel juhul pole tähtajalise elamisloa pikendamise tingimused täidetud. Seega on kaebuse perspektiiv väike. 3) Antud juhul esineb ülekaalukas avalik huvi, milleks on kontrollimatu rände vältimine. Kuna kaebajad ei ela koos, siis ei pruugi kaebaja I õigustesse sekkumine olla sellise intensiivsusega, nagu juhul, kui kaebajad elaksid koos. Kaebajal on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba tööle asumiseks, kui ta peab seda vajalikuks. Seega ei saa omistada kaebaja I huvidele suuremat kaalu kui avalikule huvile. Sellest tulenevalt esineb kaebajal I küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid kaebuse perspektiivituse ja kaaluka avaliku huvi esinemise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.X.X. esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2026 määruse resolutsiooni punkti 3 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus tuvastas esialgse õiguskaitse vajaduse ehk esialgse õiguskaitse kohaldamise esimene eeldus on täidetud. 2) Kohus on valesti kohaldanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249. Esiteks ei piisa HKMS § 249 kohaldamisel sellest, et kaebuse rahuldamise tõenäosus on madal. Õiguskaitse andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Teiseks on kohus määrusega sisuliselt andnud lõpliku hinnangu abielu tegelikkusele enne asja läbivaatamist, mis ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse eesmärgiga. Riigikohus on korduvalt

3-25-4597 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses ei lahendata asja sisuliselt; kaebus peab olema ilmselgelt perspektiivitu, et õiguskaitset mitte kohaldada; kahtluse korral tuleb eelistada põhiõiguste ajutist kaitset. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt rõhutanud, et perekonnaelu hindamisel tuleb arvesse võtta suhte tegelikku sisu, mitte üksnes formaalset kooselu olemasolu. Ka ajutine eraldi elamine ei välista perekonnaelu olemasolu. Kohus ei analüüsinud suhte kestust, suhtlemise intensiivsust, poolte tegelikku tahet, eraldi elamise põhjuseid. Seetõttu on kohtu järeldus perekonnaelu puudumise kohta ennatlik. 3) Kohtu viide kontrollimatu rände vältimisele on asjakohatu. Kaebaja ei kujuta ohtu avalikule korrale. Tegemist ei ole massilise rändesituatsiooniga. Ajutise viibimise lubamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta riigi huve pöördumatult, samas kui kaebaja lahkumine enne kohtulahendit võib kaasa tuua pöördumatu tagajärje: abielulise suhte faktiline katkemine, suhte lagunemine ja perekonnaelu edasise realiseerimise võimatus. Kohus ei analüüsinud, kas ajutise viibimise lubamine kahjustaks riigi huve, kas riigile tekib pöördumatu kahju, kas riigil on midagi kaotada esialgse õiguskaitse andmisel. Kahju riigile on ajutine ja minimaalne, kuid kahju kaebajale on pöördumatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus on olemas, kuid kaebuse perspektiiv on väike ja esineb ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üle kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Õige ei ole määruskaebuse väide, et halduskohus on esialgse õiguskaitse andmata jätmisega põhivaidluse ette ära otsustanud. Halduskohus jaatas esialgse õiguskaitse vajadust, seega tuli hinnata ka kaebuse perspektiivi (HKMS § 249 lg 3). Kaebuse perspektiivi hindamisel kontrollib kohus, kas kaebajal esineb kaitstav subjektiivne õigus ning annab hinnangu kaebuse sisulisele edukusele. Ka ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated vähesed. Kaebajale väljastati tähtajaline elamisluba (perioodiga 16.10.2023– 15.10.2025) VMS § 137 lg 1 alusel. Elamisloa andmise tingimuseks oli, et kaebaja asub abikaasaga koos elama. Vaidlus puudub selle üle, et X.X. elab Tallinnas, kuid tema abikaasa elab Tartus. VMS § 137–1491 alusel antav elamisluba kaitseb abikaasade faktilist kooselu. See tähendab, et elamisluba antakse abikaasadele kooselamise eesmärgil ning seaduse eesmärk ei ole anda elamisluba välismaalasele, kes tegelikult ei ela oma abikaasaga koos. Seega on kaebuse eduväljavaated väiksed, kuna VMS § 138 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud ja VMS § 123 p 3 imperatiivne sõnastus ei jäta PPA-le kaalutlusõigust. Põhjused, miks kaebaja hinnangul pole võimalik abikaasaga koos elada, ei ole praegusel juhul ringkonnakohtu hinnangul objektiivsed. Kaebajale ei ole antud elamisluba töötamiseks ega ka selleks, et ta saaks oma hobiga tegeleda. Lisaks ei ole kaebaja töö nii spetsiifiline, et sarnast tööd ei oleks võimalik leida Tartus. Eelnevat arvestades puuduvad reaalsed takistused selleks, et abikaasad saaksid soovi korral koos elada.
11.Ebaõige on kaebajate seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus. Riigikohus on leidnud, et isegi kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb siiski perspektiivikuse kõrval arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega (RKHKm 26.06.2006, 3-3-1-54-06, p 12). Ringkonnakohus

3-25-4597 leiab, et halduskohus on esialgse õiguskaitse põhjendatult kohaldamata jätnud avalikku huvi kaalukamaks hinnates.

12.Halduskohus pidas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusest kaalukamaks avalikku huvi vältida kontrollimatut rännet mis tahes väidetavate paarisuhete alusel. Kaebaja hinnangul oli halduskohtu viide kontrollimatu rände vältimisele asjakohatu, kuna kaebaja ei kujuta ohtu avalikule korrale ning tegemist ei ole massilise rändesituatsiooniga. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohtu viide oli asjakohatu. Riigikohus on leidnud, et VMS § 138 eesmärk ei piirdu konkreetsest üksikust elamisloa taotlejast lähtuva ohu välistamisega, vaid seisneb üldisemas taotluses vältida kontrollimatut rännet. Samuti leidis riigikohus, et migratsioon võib olla ohuks sisemisele rahule, ilma et seda rahu ohustaks pererände alusel riiki sisenev isik eraldivõetuna (RKPJKo 16.11.2021, 5-21-10, p 58). Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul avalikes huvides, et riigil säiliks kontroll sisserände üle ja hinnata ei tule kaebajast lähtuda võivat konkreetset ohtu. Seega oli halduskohtu viide asjakohane, kuna avalikes huvides on, et tähtajalise elamisloa saaksid ainult selleks õigustatud isikud.
13.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.02.2026 määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium