Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.04.2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
r
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X esitas Tallinna Vanglale 27.08.2024 taotluse kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Taotluse kohaselt 16.01.2024 klassiruumis 269 ründas taotlejat kinnipeetav Y. Y, põhjustades talle sellega füüsilist ja hingelist valu ja tervisekahjustuse. Taotleja leiab, et Tallinna Vangla valvurid ei taganud 16.01.2024 tema julgeolekut ning selletõttu oli võimalik Y. Y poolne rünne. Taotleja soovib, et Tallinna Vangla ja Y. Y mittevaralise kahju solidaarselt hüvitaksid. (Vt dtl 12-13). Tallinna Vangla 11.11.2024 otsusega nr 5-37/24/111-3 jäeti X. Xi mittevaralise kahju hüvitamise taotlus rahuldamata (dtl 8-10).
2.03.11.2024 saabus Tallinna Halduskohtule X. Xi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot (tervisekahju). Kohus võttis kaebuse oma 21.11.2024 määrusega menetlusse. 23.01.2026 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBAJA SEISUKOHT
3.Kaebaja palub rahuldada oma kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses tervisekahju tekitamisega summas 10 000 eurot järgnevatel põhjustel.
3.1.Kaebaja toob välja, et Tallinna Vangla klassiruumis 269 leidis 16.01.2024 aset olukord, milles ründas Y. Y X. Xi lüües teda korduvalt käega ja jalgadega, põhjustades valu ja tervisekahjustusi. Tallinna Vangla valvurid ei hoidnud ära rünnet, mistõttu sai võimalikuks Y. Yi poolne rünnak.
3.2.Klassiruumis viis tundi läbi eesti keele õpetaja, kellel lasub niisamuti PGS § 44 järgi kohustus õpilase X. X julgeoleku tagamiseks, kuid ka õpetaja ei sekkunud sündmusse koheselt. Vanglateenistus jälgis klassiruumis toimuvat videokaamerast ja õpetaja kohapeal visuaalselt, lisaks oli klassiruumis veel teisigi õpilasi. Kõigil neil olid teada eesseisvast füüsilisest rünnakust, kuivõrd Y. Y ähvardas enne füüsilise ründe alustamist keset klassi valjuhäälselt X. Xi tervise kahjustamisega. Valvur ja kool oleks saanud rünnakut ära hoida, kui nad oleksid juba vahetule sõnavahetusele reageerinud.
3.3.Kaebajale tekkisid Y. Y ründe, s.o nii käte kui jalgade löökide tagajärjel järgmised vigastused: otsmiku piirkonnas 6x4 cm ulatuses marrastused, vasakul põsel marrastus 2x1 cm, vasaku kaenlaaluse piirkonnas marrastus 1cm, kuklapiirkonnas punetav laik 4cm, paremal reiel marrastus 1 cm, paremal põlvel hematoom 4x6, vasakul põlvel hematoom 2x1.
3.4.Vanglateenistus ei sekkunud kohe klassiruumis 269 toimunud rünnaku tõrjumisse. Vastutav ametnik istus valveruumis, teostades kinnipeetavate järelevalvet elektrooniliselt, s.o turvakaamera abil. Nähes turvakaamerast Y. Yi ründamas X. Xi, ei tulnud valvur kohe valveruumist välja ning liikus viivitades, s.o aeglaselt klassiruumi 269, lastes sel viisil Y. Yl X. Xile vigastusi põhjustada. Isegi juhul, kui vanglateenistus ei teadnud enne rünnaku algust rünnaku kavatsusest, vastutab vanglateenistus rünnakusse sekkumise viivituse eest. Valvur oleks saanud tervisekahjustuse tekkimist vähendada, kui ei oleks viivitanud rünnakusse sekkumisega. Täpselt samamoodi ei sekkunud ka õpetaja, kellel niisamuti kohustus sekkuda rünnetesse õpilaste vastu. Vaid jäi kõrvale seisma.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla on 11.11.2024 vastuses nr 537/24/111-3 oma seisukohti põhjendanud. Vastustaja jääb esitatud seisukohtade juurde ja 2
palub kohtul nendega arvestada käesoleva kaebuse lahendamisel (vt dtl 8-10). Täiendavalt soovib vastustaja lisada ja tuua esile järgmist.
4.1.Kaebuse kohaselt leiab X. X, et eesti keele õpetajal lasus PGS § 44 kohustus X. Xi julgeoleku tagamiseks, kuid õpetaja ei sekkunud sündmusse koheselt. Käesolevalt jääb arusaamatuks etteheide ja selle eesmärk, kuivõrd õpetaja ei ole vangla ametnik, kas kaebaja soovib vastustajaks arvata ka Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, mis Tallinna Vanglas üldharidust pakub.
4.2.Vanglal ei olnud eelteavet kinnipeetavate vahelisest konfliktist. Kaebajal oli võimalus ka kaaskinnipeetavaga mitte vaielda, kuid salvestisest nähtuvalt X. X jätkas Y. Yga suhtlemist. Valvur sekkus 14 sekundit pärast konflikti algust.
4.3.23.01.2026 kohtumäärusega kohustas kohus vastustajat selgesõnaliselt vastama, kas kaebaja väidetud tervisekahjude (rünnaku tagajärjel esinesid kaebajal: otsmiku piirkonnas 6 × 4 cm ulatuses marrastused, vasakul põsel marrastus 2 × 1 cm, vasaku kaenlaaluse piirkonnas marrastus 1 cm, kuklapiirkonnas punetav laik 4 cm, paremal reiel marrastus 1 cm, paremal põlvel hematoom 4 × 6 cm, vasakul põlvel hematoom 2 × 1 cm) esinemine on vaidluse all või mitte. Tallinna Vangla vastas nimetatud kohtumäärusele, märkides, et kaebaja ei ole täitnud oma tõendamiskoormust tervisekahju tekkimise osas ning väidetud tervisekahjude esinemine oli tõendamata. 30.01.2026 kohtumäärusega kogus kohus täiendavaid tõendeid ning nõudis välja kriminaalmenetluses koostatud isiku läbivaatuse (vaatlus) protokolli, andes menetlusosalistele õiguse esitada nimetatud tõendi kohta oma seisukohad viie päeva jooksul. Kriminaalasjas nr 24922500011 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et kaebajal esinesid läbivaatuse hetkel kehavigastused, sh marrastused ja hematoomid (dtl 90-113). Pärast nimetatud tõendiga tutvumist märgib Tallinna Vangla, et ei vaidle vastu protokollis fikseeritud kehavigastuste esinemisele. Samas jääb Tallinna Vangla seisukohale, et vaidlusaluse sündmuse puhul oli ründajaks ja vahetuks kahju tekitajaks teine kinnipeetav Y. Y, ning varasemalt menetluse käigus esitatud materjalidest nähtub, et vangla reageeris olukorrale viivitamata ning rünnak lõpetati koheselt. Tallinna Vangla märgib, et isiku läbivaatuse protokoll ei tõenda, et kaebajal tuvastatud kehavigastused oleksid tekkinud Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, ega anna alust järeldada Tallinna Vangla ja teise kinnipeetava solidaarset vastutust. Kaebajal on võimalik esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue vahetu kahju tekitaja vastu tsiviilkorras. Eeltoodust tulenevalt jääb Tallinna Vangla seisukohale, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, ning palub jätta kaebus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud kaebust, Tallinna Vangla 11.11.2024 otsust nr 537/24/111-3, millega jäeti X. Xi mittevaralise kahju hüvitamise taotlus rahuldamata (dtl 8-10), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu tervisekahju motiivil oleks põhjendatud ja kuuluks rahuldamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud kaebaja kahju hüvitamise taotlust lahendades (dtl 8-10), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on 3
esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida järgmist.
6.Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse (RVastS) §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Seega on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõude eeldused kokkuvõtlikult järgmised: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) tekkinud on kahju; 3) õigusvastase tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos; 4) muude õiguskaitsevahendite ammendatus. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (RVastS § 9 lg 2). Käesoleval juhul taotleb kaebaja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla väidetava mitte nõuetekohase reageerimisega kaebaja suhtes teise kinnipeetava poolt toime pandud ründele.
7.Õigusvastase teona heidab kaebaja vastustajale ette seda, et Tallinna Vangla ei hoidnud kaebaja suhtes rünnet ära ega ka lõpetanud rünnet piisavalt kiiresti. Kahjunõue hõlmab Tallinna Vangla klassiruumis nr 269 16.01.2024 aset leidnud olukorda, kus Y. Y ründas füüsiliselt kaebajat lüües teda korduvalt käega ja jalgadega. Vastava ründe toimumise osas puudub poolte vahel vaidlus ja see on tõendatud ka kohtule esitatud videosalvestiga (vt dtl 41 ning kohtule esitatud mälupulk, mis on võetud asja materjalide juurde). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et rünnaku tagajärjel sai kaebaja järgmised vigastused, mis on käsitletavad tervisekahjuna: otsmiku piirkonnas marrastused 6x4 cm ulatuses; vasakul põsel marrastus mõõtmetega 2x1 cm; vasaku kaenlaaluse piirkonnas marrastus l cm ulatuses; kuklapiirkonnas punetav laik 4 cm ulatuses; paremal reiel marrastus 1 cm ulatuses; paremal põlvel hematoom mõõtmetega 4x6 cm; vasakul põlvel hematoom mõõtmetega 2x1 cm. Vastav asjaolu on tõendatud isiku läbivaatuse prokolli ja selle lisadega (dtl 93-102).
8.Käesoleva vaidluse sisuks on see, kas Tallinna Vangla on toime pannud õigusvastase teo kaebaja suhtes. Kaebaja leiab, et õigusvastane oli juba ründe mitte ära hoidmine või juhul kui vangla ei olnud algavast ründest teadlik, siis leiab kaebaja, et ründesse sekkumise ja selle lõpetamise aeg oli liialt pikk ehk vangla reageeris liiga aeglaselt. Kohus ei saa kummagi kaebaja väitega nõustuda. Esiteks ei kinnita kohtule esitatud tõendid seda, et Tallinna Vangla oleks ründest pidanud olema teadlik enne selle algust. Kaebaja küll viitab, et ründaja ka suuliselt ütles, et ta ründab, kuid videosalvestiselt nähtub, et kaebaja ja ründaja vahel toimunud sõnelusele järgnes koheselt ka füüsiline rünne. Videosalvestiselt on ka tuvastatav, et klassiruumis vanglateenistujat ei viibi, klassiruumis viibis õpetaja, kes ei pidanud sekkuma kinnipeetavate vahelisse konflikti, kuivõrd tegemist ei ole vanglateenistujaga. Kaebaja etteheited õpetajale ei ole siinkohal asjakohased. Videosalvestisest on näha, kuidas kell 14:35 on kinnipeetavatel sõnavahetus ning 14:35:45 liigub kinnipeetav Y. Y kaebajale kallale lüües teda jalaga pikali. Kell 14:35:59 sisenes valvur klassi ning lahutab kakluse pooled. Kell 14:36:10 oli kaebaja valvuri poolt klassist välja viidud. Vanglaametnik jõudis peale füüsilise ründe algust klassiruumi 14 sekundi jooksul – seega saab asuda seisukohale, et reageeriti koheselt ja adekvaatse aja jooksul. Vangla ei olnud 4
õigusvastases viivituses. On selge, et valvuri ruumist klassiruumi jõudmine võtab mõne hetke aega, kuid tegemist ei olnud õigusvastase viivitusega. 14 sekundit on väga lühike aeg arvestades, et valvur esiteks pidi teadvustama olukorda ja seejärel liikuma oma ruumist klassiruumi. Kohus leiab, et valvur reageeris igati korrektselt ning klassiruumi jõudes takistas koheselt ka rünnaku ja lahutas füüsiliselt ründaja rünnatavast. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul puudub Tallinna Vangla õigusvastane tegevus, millest tulenevalt on täitmata mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks põhiline eeldus. Samuti leiab kohus, et täitmata on ka teine mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus - põhjuslik seoses õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kaebajale tekitas ülal toodud vigastused teine kinnipeetav, mitte Tallinna Vangla. Vangla reageeris koheselt ründele ja lõpetas selle. Tallinna Vangla tegevus oli õiguspärane ja sellega ei tekitatud kaebajale vigastusi ning seetõttu puudub vangla tegevuse ja tekkinud vigastuste vahel põhjuslik seos. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Seejuures on vangla juba oma 11.11.2024 vastuses asjakohaselt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja saab mittevaralise kahju hüvitamist nõuda kahju tekitajalt tsiviilkorras ja teha seda ka algatatud kriminaalasja raames.
9.Menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
10.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 3 asendada otsuses kaebaja ning teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Kohtu täiendav selgitus
11.Kohus selgitab täiendavalt, et kohus palus AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla esitada kohtule kaebaja 16.01.2024-17.01.2024 tervisekaardi väljavõte. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla teatas 10.02.2026 kohtule, et tal selle perioodi osas puudub juurdepääs kaebaja tervisekaardile. Kuivõrd Tallinna Vangla teatas 11.02.2026 kohtule, et ei vaidle enam kaebajale tekkinud vigastuste osas vastu, siis ei pidanud kohus vajalikuks hakata täiendavalt vastavat tõendit koguma, kuivõrd antud küsimus (kaebaja vigastused) ei olnud enam vaidlusalune (vt HKMS § 62 lg 2).