VERTETOM AUTOKOOL MTÜ (registrikood 80627242) tuvastamiskaebus seoses hankemenetluses „B-kategooria juhiloa esmaõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“ tehtud toimingute ja otsustega
Resolutsioon
Tagastada kaebus tuvastamisnõuete osas tervikuna.
2.Tagastada kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 19.02.2026 otsuse tühistamise nõudes.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule järgmiselt: resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest; resolutsiooni punkti kolm peale 3 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest;
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tõrva Gümnaasium (hankija) viis läbi väikehanke „B-kategooria juhiloa esmaõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 1.02.2026.
2.Tõrva Vallavalitsus tunnistas 18.02.2026. a korraldusega nr 2-3/2026/64 hankes „Bkategooria juhiloa algõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“ edukaks ühispakkujate OÜ Autosõit (registrikood 10835817) ja OÜ Autosõit Tartu (16318307) ühispakkumuse maksumusega 788,40 eurot ühe õpilase kohta. Hankija sõlmis 18.02.2026 hankelepingu nr TG 4-1/2026/271.
3.Haldusasjas nr 3-26-476 esitas Vertetom Autokool MTÜ (kaebaja) 19.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026 korralduse nr 2-3/2026/64 ja OÜ Autokooliga sõlmitud lepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus tagastas 20.02.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-476 kaebuse. Riigihangete puhul on ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), kuid kaebaja ei ole kohtueelset menetlus nõuetekohaselt läbinud. VAKO jättis kaebaja vaidlustuse õigesti läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p-i 1 alusel, sest vaidlustuse esitamise hetkeks oli hankeleping juba sõlmitud. Kohus tagastas kaebuse hankelepingu tühistamisnõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitas, et kohus ei tühista kehtivat hankelepingut, vaid kohtul on üksnes võimalus tuvastada hankelepingu tühisus (HKMS § 267 lg 3). Kohtu hinnangul puudus hankelepingu tühistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks alus, kuna õigusaktides ei ole väikehanke puhul vaidlustatud korralduse tegemise ja hankelepingu sõlmimise vahel ooteaega kehtestatud, samuti ei ole keelatud sõlmida hankelepingut ooteajal. Tartu Halduskohtu 20.02.2026 määrus ei ole veel jõustunud.
5.Tartu Halduskohus tagastas 22.02.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-504 kaebaja uue kaebuse, milles kaebaja nõudis 18.02.2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse tuvastamist. Kohus selgitas kaebajale, et lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 267 lg 3 ls-st 1 ei tühista kohus kehtivat hankelepingut. Hankelepingu kehtivust ei mõjuta selle võimalik õigusvastasus. Seega hankelepingu õigusvastasuse tuvastamisel jääks juba sõlmitud hankeleping jätkuvalt kehtima ning kaebaja ei saavutaks soovitud eesmärgina hankelepingu sõlmimist. Ühtlasi leidis kohus, et tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vastustajat sõlmima hankelepingut kaebajaga. Tartu Halduskohtu 22.02.2026 määrus ei ole veel jõustunud.
6.Tartu Halduskohtusse laekus 1.03.2026 uus kaebaja kaebus, milles ta palub kohtul: 1) tuvastada võimalik kriminaalne tegevus Tõrva Valla ja Tõrva Gümnaasiumi direktori Maarja Kallise poolt; 2) teha kindlaks kronoloogiline järjekord, mis kell saabusid pakkumised, mis kell allkirjastati korraldus, mis kell leping, vaided jne, et välistada korruptsiooni olemus ja hanke menetluse manipuleerimine ning kriminaalne tegevus; 3) tuvastada 2026 aasta B-kat hanke pakkumiste vastavused hanke tingimustele; 4) tuvastada, et võitjaks valitud ühispakkumine Autosõit OÜ ja Autosõit Tartu OÜ ei vasta hanke tingimustele, sest neil pole Valgamaal nõuetele vastavat õppesõiduväljakut; 5) lugeda kaebaja vaidlustus Riigihangete Vaidlustuskomisjonile tähtajaliseks esitatuks, sest Tõrva valla dokumendiregister ei näita tänaseni, et allkirjastatud leping oleks dokumendiregistris registreeritud; 6) tuvastada tehtud avaliku kasutamise piirangu põhjendatus, mis praegu on seatud nii võitja väidetavale pakkumisele kui ka lepingule; 2
3-26-568 7) tühistada VAKO 19.02.2026 otsus vaidlustusasjas nr 30-26/-. Kaebaja väitis, et antud hankemenetluses on ilmselged eksimused, mis võivad liigituda kriminaalseks ja seatud on avaliku kasutamise piirangud. Seega kaebaja ainuke võimalus tuvastada hanke seadusevastavus ja läbipaistvus on pöördumine halduskohtu poole. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 kehtivuse peatamist halduskohtumenetluse ajaks. Ühtlasi taotles kaebaja nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on tegemist tuvastamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud tähenduses koos esialgse õiguskaitse taotlusega vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 1. Samas arvestab kohus sellega, et vaidluse all on hankemenetluses tehtud toimingud ja otsused, mistõttu on tegemist hankeasjaga HKMS § 266 lg-s 1 sätestatud tähenduses.
8.HKMS 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
9.Kohus märgib, et kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja muu hulgas Tõrva Valla ja Tõrva Gümnaasiumi direktori Maarja Kallise poolt võimaliku ametialane rikkumisega seoses kriminaalse tegevuse tuvastamist. Kohus selgitab kõigepealt, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda halduskohtumenetluse raames teise isiku suhtes kriminaal- või väärteomenetluse alustamist või muu süüteokooseisu täitmise tuvastamist. Seega, vastavas osas ei ole kaebus lubatud ja kuulub vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 tagastamisele.
10.Kaebaja poolt 1.03.2026 esitatud kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja tuvastamisnõuete raames hankemenetluse käigus tehtud hankija toiminguid ja otsuseid ning soovib hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 kehtivuse peatamist halduskohtumenetluse ajaks. Kaebaja taotles ka hankija poolt hankemenetluse käigus kogutud dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangu põhjendatavuse tuvastamist hankemenetluse edukaks tunnistatud pakkuja pakkumusele ja temaga sõlmitud lepingule.
10.1.HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus selgitab, et riigihankeid ja nendega seotud vaidlusi reguleerivad normid on teadlikult kujundatud nii, et pärast hankelepingu sõlmimist ei ole selle tühistamine ega ka õigusvastasuse tuvastamine eraldi menetluses enam võimalik. 3
3-26-568 Isikule, kes leiab, et hankeleping oleks tulnud sõlmida temaga, jääb õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõue.1 Järelikult isikul, kelle arvates oli hankemenetlus õigusvastane, on sõlmitud hankelepingu korral tõhusaks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue.
10.2.Kohus tegi kindlaks, et hankija sõlmis 18.02.2026 hankelepingu nr TG 41/2026/27-1. Tegemist on kehtiva hankelepinguga. Seega on hankemenetlus hankelepingu sõlmimisega lõplikult lõpetatud, mistõttu tuvastamiskaebus, mille esemeks on hankija poolt hankemenetluses tehtud toimingud ja langetatud otsused, ei ole lubatav. Kohus on seisukohal, et kaebaja tõhusaks õiguskaitsevahendiks on antud juhul hüvitamisnõude esitamine, mistõttu esineb kaebajal tuvastamisnõude esitamise piirang.
10.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tuvastamiskaebuse tervikuna.
11.Kaebaja taotles muu hulgas VAKO 19.02.2026 otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/tühistamist. Tartu Halduskohus tagastas 20.02.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-476 kaebuse VAKO 19.02.2026 otsuse tühistamise nõudes, kuna kaebuse menetlemine ainuüksi VAKO otsuse suhtes on sisutu ega aitaks kaebaja õigusi kaitsta (HKMS § 268 lg 2). Tartu Halduskohtu 20.02.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-476 ei ole veel jõustunud. Kohus jääb 20.02.2026 määruses haldusasjas nr 3-26-476 avaldatud arvamuse juurde ja on jätkuvalt seisukohal, et VAKO 19.02.2026 otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- vaidlustamine ei ole tulenevalt HKMS § 268 lg-s 2 lubatud, kuna vaidlusalune VAKO otsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata otsus kaebaja poolt VAKO-le esitatud vaidlustuse esemest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse VAKO 19.02.2026 otsuse tühistamise nõudes.
12.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiga peatada 18.02.2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 kehtivus halduskohtumenetluse ajaks. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebuse esemeks ei ole hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamise nõue, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatud.2 Hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamisnõue on kaebuse esemeks haldusasjas nr 326476, kus kohus tagastas kaebuse 20.02.2026 määrusega ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
13.Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus kaebaja menetluslikud taotlused kaebuse (ja esialgse õiguskaitse taotluse) esitamise eest riigilõivu tasumise kohutusest vabastamiseks läbi vaatamata.