K.A (K.A) kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamiseks väljastada kaebajale 4. mai 2025. a pöördumises nr 2-25/2-2/5547 soovitud teave
1.Võtta vastu kaebuse muutmine. Lugeda kaebuse nõudeks Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamine väljastada kaebajale 4. mai 2025. a pöördumises nr 2-25/2-2/5547 soovitud teave.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja saadetakse teadmiseks Sihtasutusele Viljandi Haigla.
Tartu Vanglas kinni peetav K.A (kaebaja) esitas 20. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt tegi ta 4. mail 2025 Sihtasutuse Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskusele teabenõude, millele aga vastust ei olnud kaebuse esitamise seisuga saanud. Kaebaja taotles kaebuses Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamist vastama kaebaja teabenõudele ja hoiduma edaspidi rikkumistest.
2.Kaebaja esitas 16. detsembril 2025 kaebuse täienduse. Kaebaja täpsustas, et esitas vangiportaali kaudu 4. mail 2025. a teabenõude nr 2-25/2-2/5547, milles palus väljastada Tartu Vangla psühhiaatri tööjuhendi, et tutvuda, missugused ülesanded on psühhiaatril Tartu Vanglas. Alates 1. juulist 2024 osutab teenust küll Sihtasutus Viljandi Haigla, aga töökorraldus ja kõik muu on endine. Seepärast leiab kaebaja, et Sihtasutus Viljandi Haigla saab samuti väljastada psühhiaatri tööjuhendi. Tööjuhendi kaudu soovib kaebaja teada saada, kuidas käib kinnipeetava ravimine vanglas ning missugused kaalutusõigused on psühhiaatril kinnipeetava ravile suunamiseks tsiviilhaiglasse. Sihtasutus Viljandi Haigla ei ole tänaseni
3.Sihtasutus Viljandi Haigla selgitas 19. detsembri 2025. a vastuses kohtunõudele, et K.A pöördumine nr 2-25/2-2/5547 jõudis Tartu meditsiinikeskuseni läbi Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (KIR) 5. mail 2025. KIR-i koostatud vastuse peab kinnipeetavale edastama kontaktisik. KIR-i koostatud vastuse kohaselt ei kuulu Sihtasutus Viljandi Haigla avaliku teenistuse alla. Ametijuhendi näol on tegemist töölepingu lisaga ning kolmandatele isikutele seda mõjuva põhjuseta ei väljastata.
4.Kohus kohustas 19. detsembri 2025. a kohtunõudega Tartu Vanglat kohtule teada andma, mis kuupäeval toimetati kaebajale kätte KIR-i kantud Sihtasutus Viljandi Haigla vastus tema pöördumisele nr 2-25/2-2/5547. Samuti palus kohus Tartu Vanglal esitada oma seisukoht, kes on käesolevas asjas kohaseks vastustajaks ja millisel õiguslikul alusel on kaebaja pöördumine suunatud vastamiseks Sihtasutusele Viljandi Haigla.
5.Tartu Vangla esitas 7. jaanuaril 2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et alates
1.juulist 2024 ei ole vangla teenistuses ühtegi tervishoiutöötajat, st ka psühhiaatrit. Seega ei ole vanglal võimalik väljastada psühhiaatri tööjuhendit. Tartu Vanglas osutab tervishoiuteenust Tervisekassaga sõlmitud lepingu alusel Sihtasutus Viljandi Haigla. Vangla edastas kaebaja pöördumise haiglale vangla ja haigla vahel vastavalt 29. juunil 2024 sõlmitud koostöökokkuleppe nr 1-9/24/1-1 lisale 2, millega jäeti kinnipeetavatele võimalus, et soovi korral saavad nad sisult tervishoiutöötajale mõeldud pöördumisi esitada vangla vahendusel. Vangla möönab, et 7. mail 2025 vangiregistrisse (KIR) märkena tehtud vastus kaebaja 4. mai 2025. a pöördumisele ei pruukinud jõuda kinnipeetavani. Vanglale teadaolevalt edastas Sihtasutus Viljandi Haigla vastuse kaebajale kirjalikult 23. detsembril 2025, kuid vanglasse jõudnud kirja sisu ei ole vanglale täpselt teada.
6.Kohus kohustas 8. jaanuari 2026. a kohtunõudega kaebajat teada andma, kas ta nõustub menetluse osalise lõpetamisega haldusasjas nr 3-25-1487, arvestades, et kaebaja taotles kaebuses muuhulgas Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamist vastama tema 4. mai 2025. a teabenõudele, kuid kohtumenetluse kestel kaebajale vastati.
7.Kaebaja esitas 8. jaanuaril 2026 kohtule seisukoha, milles leiab, et menetluse lõpetamiseks puudub alus, kuna Sihtasutus Viljandi Haigla ei ole teabenõuet tänaseni täitnud. Kaebaja viitab vangistusseaduse (VangS) §-le 53, mille kohaselt, kui Tartu Vanglas ei ole võimalik kinnipeetavat ravida, siis tuleb suunata kinnipeetav väljaspool vanglat ravile, mille järelevalvet tsiviilhaiglas korraldab vanglateenistus. Kaebajal on diagnoositud psüühikahäire, kuid Tartu Vanglas puudub turvaline ja ravisoodustav võimalus. Vanglas on väga raske psüühikahäiret ravida, kuna keskkond ei ole selleks sobilik ja valvurid on agressiivse ja manipuleeriva käitumisega, mis halvendab vaimset tervist veelgi rohkem. Kaebaja tahtis tutvuda just sellepärast psühhiaatri tööjuhendiga, et teada saada, missugused ülesanded ja õigused on psühhiaatril Tartu Vanglas, kui ta ravib patsienti, ja missugused õigused on psühhiaatril kinnipeetava suunamiseks tsiviilhaiglasse. Tervisehoiuteenust osutab Tartu Vanglas küll Sihtasutus Viljandi Haigla, kuid töökorraldus on täpselt samasugune nagu varem. Enne 1. juulit 2024 anti kinnipeetavatele psühhiaatri tööjuhend tutvumiseks. Kaebaja ei ole saanud psühhiaatri tööjuhendit tutvumiseks. Seega on teabenõue jäetud täitmata ning
2
3-25-1487 menetluse lõpetamiseks puudub kokkuvõttes alus. Kaebaja on seisukohal, et menetlust tuleb jätkata ja kõik asjaolud välja selgitada.
8.Sihtasutus Viljandi Haigla edastas 4. veebruaril 2026 vastusena kohtunõudele kaebajale 23. detsembril 2025 saadetud vastuse nr 14-1/4181-1, Tervisekassaga sõlmitud lepingu ja koostöökokkuleppe. Haigla hinnangul ei ole psühhiaatri ametijuhend käsitatav avaliku teabena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lõike 1 tähenduses. Haigla (tööandja) ja psühhiaatri (töötaja) vahel on eraõiguslik töösuhe, millele kohaldub töölepingu seadus. Psühhiaatri ametijuhendi näol on tegemist töölepingu lisaga, millega reguleeritakse töötaja tööülesandeid, vastutust, pädevust ja töökorraldust. Tegemist on asutusesisese töökorraldusliku dokumendiga, mis on loodud üksnes tööandja ja töötaja vahelise õigussuhte reguleerimiseks. Ametijuhend sisaldab töötajaga seotud andmeid ning on seega käsitatav isikuandmeid sisaldava dokumendina isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 4 punkti 1 tähenduses. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 2 punkti 6 kohaselt on tööandja kohustatud kaitsma töötaja isikuandmeid. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktidest a ja c tulenevalt peavad isikuandmete töötlemine ja edastamine olema seaduslikud, eesmärgipärased ja minimaalsed. Psühhiaatri ametijuhendi väljastamiseks kolmandale isikule puudub IKÜM artikli 6 tähenduses õiguslik alus. Haiglale laienevad AvTS § 5 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 kohased teabevaldaja kohustused üksnes selles ulatuses, mis puudutab tervishoiuteenuse sisulist osutamist. See ei tähenda, et kõik haigla valduses olevad dokumendid oleksid avalik teave. Arsti ja haigla vaheline eraõiguslik töölepinguline suhe ei puuduta tervishoiuteenuse osutamist sisuliselt, vaid ainult töötaja ja tööandja sisesuhet. Seega ei ole haigla eelmainitud sätte alusel kohustatud ametijuhendit kinnipeetavale väljastama, kuna selline dokument on sõlmitud eraõiguslikus suhtes ning see teave ei puudutada ka tervishoiuteenuse sisulist osutamist ega selle kvaliteeti.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja avaldas 8. jaanuari 2026. a seisukohas, et menetluse lõpetamiseks puudub alus, kuna tema teabenõue on täitmata. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on saada Sihtasutuselt Viljandi Haigla teave, mida ta palus väljastada 4. mai 2025. a pöördumisega nr 2-25/2-2/5547. Kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebaja vastust oma 4. mai 2025. a pöördumisele kätte saanud. Sisuliselt on kaebaja soovinud 8. jaanuari 2026 avaldusega oma kaebust muuta, kuna kohtumenetluse kestel selgus, et haigla keeldus 7. mai 2025. a ja 22. detsembri 2025. a vastustega kaebajale Viljandi haigla psühhiaatri ametijuhendi väljastamisest. Kohus tõlgendab eeltoodut arvestades ja lähtudes kaebaja tahtest, et kohtule on esitatud kohustamiskaebus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõike 2 punktile 2. Kohus nõustub kaebuse muutmisega ja loeb kaebuse nõudeks Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamine väljastada kaebajale 4. mai 2025. a pöördumises nr 2-25/2-2/5547 soovitud teave.
10.Kohus leiab, et K.A kaebus tuleb HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Sihtasutus Viljandi Haigla on vastavalt põhikirjale1 eraõiguslik juriidiline isik. AvTS § 5 lõike 1 punkti 3 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik teabevaldajaks üksnes AvTS § 5 lõikes 2 sätestatud tingimustel. AvTS § 5 lõike 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Põhikirja kohaselt on Sihtasutuse Viljandi Haigla eesmärgiks oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides. Sihtasutus Viljandi Haigla struktuuriüksus Tartu meditsiinikeskus osutab tervishoiuteenuseid Tartu Vangla kinnipeetavatele ja vahistatutele, kellele pakutakse keskuses järgmiseid teenuseid: erakorraline ja vältimatu abi ööpäevaringselt, esmatasandi arstiabi, ambulatoorset eriarstiabi (psühhiaatria, nakkushaigused, radioloogia, oftalmoloogia, neuroloogia, ortopeedia, kirurgia, hambaravi) ning statsionaarset psühhiaatrilist abi. Riigikohus selgitas 4. veebruari 2026. a lahendis asjas nr 3-25-144 (p 24), et alates 1. juulist 2024 ei osuta riik enam vangla kaudu ise tervishoiuteenust. Riik delegeeris kinnipeetavate ravi vahetu osutamise haiglatele ehk eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on sõlminud selleks Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu. Selline leping on haldusleping. Halduslepinguga võtab haigla endale kohustuse osutada avalikes huvides teenust, mille toimimise eest vastutab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõike 1 ja VangS §-de 49, 52 ja 53 alusel lõppkokkuvõttes riik. Järelikult täidab haigla kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisel enda nimel avalikku ülesannet (vrd RKEKm 3-3-4-1-10, p 5; RKHKo 3-3-1-1914, p 11).
12.Eeltoodust tulenevalt täidab Sihtasutus Viljandi Haigla kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisel avalikku ülesannet. Haigla on teabevaldajaks AvTS § 5 lõike 2 mõttes. Kohus ei pea kaebuse rahuldamist aga tõenäoliseks. Haigla keeldus kaebajale psühhiaatri ametijuhendi väljastamisest, kuna tegemist on töölepingu lisaga. Kohtule esitatud vastuses leiab haigla, et ei ole kohustatud ametijuhendit kinnipeetavale väljastama, kuna selline dokument on sõlmitud eraõiguslikus suhtes ning see teave ei puudutada ka tervishoiuteenuse sisulist osutamist ega selle kvaliteeti. AvTS § 23 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib teabevaldaja keelduda teabenõude täitmisest, kui füüsiliselt isikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist. Kohus nõustub haigla seisukohaga, et tervishoiuteenuse osutaja tööleping ja selle lisa (psühhiaatri ametijuhend) ei ole avalik teave. Psühhiaater osutab vanglas tervishoiuteenust eriarstina, kellele on Terviseamet väljastanud tegevusloa (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 20 lõige 2, sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 § 3 p 23). Kohtu hinnangul saab avaliku teabena käsitada nimetatud tegevusluba, kuid arsti ja haigla vahel sõlmitud tööleping vahetult avalike ülesannete täitmist ei käsitle. Kui kinnipeetav kahtleb eriarsti pädevuses, siis on õigus pöörduda Terviseameti poole, kes teostab järelevalvet tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle (TTKS § 60 lõige 1). Kinnipeetaval on patsiendina õigus saada teavet vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 1, kuid sellest sättest ei tulene õigust saada juurdepääs arsti ja haigla vahel sõlmitud töölepingutele või nende lisadele. TLS § 42 lõike 2 järgi peab tööandja tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule. Kohus leiab, et kaebajale on 4
3-25-1487 õiguspäraselt keeldutud tema soovitud teabe väljastamisest, tuginedes IKÜM artiklile 6. Kohtule ei nähtu, et psühhiaatri ametijuhendi väljastamine kinnipeetavale on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks (IKÜM artikli 6 alapunkt e).
13.Kohus leiab, et haigla tegevus ei saanud praegu põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks kaebaja õiguste intensiivse riive. Kaebaja soovis tutvuda psühhiaatri tööjuhendiga, et teada saada, missugused ülesanded ja õigused on psühhiaatril Tartu Vanglas, kui ta ravib patsienti, ja missugused õigused on psühhiaatril kinnipeetava suunamiseks tsiviilhaiglasse. Haigla selgitas kohtunõude vastuses, et patsientide ravimine ei toimu ametijuhendi alusel. Ametijuhendi eesmärk ei ole määratleda patsientide õigusi, ravivõimalusi ega tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise kriteeriume, vaid üksnes töötaja ülesannete ja vastutuse määratlemine tööandja ja töötaja vahelises sisesuhtes. Kohtule on edastatud Sihtasutuse Viljandi Haigla ja Tervisekassa vahel sõlmitud ravi rahastamise leping nr 2024rrl1-60571 ning Sihtasutuse Viljandi Haigla ja Tartu Vangla vahel sõlmitud koostöökokkulepe. Nimetatud dokumentidest nähtub muu hulgas, kuidas on kinni peetavate isikutele tagatud tervishoiuteenuste osutamine vanglas. Kohus nõustub haigla seisukohaga, et ametijuhendi väljastamine ei täidaks kaebaja soovitud eesmärki. Seetõttu ei saa psühhiaatri ametijuhendile juurdepääsu piiramine olla intensiivne kaebaja põhiõigustesse sekkumine ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
14.Eeltoodule tuginedes tagastab kohus K.A kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel.
15.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
16.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.