A.O kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025 käskkirja nr 8-10/25-49 ja 14.08.2025 vaideotsuse nr 810/25-63 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja A.O Vastustaja Lääne-Nigula vald, volitatud esindaja Andrus Post
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025 käskkiri nr 8-10/25-49 ja 14.08.2025 vaideotsus nr 8-10/25-63 ning kohustada vastustajat uuesti lahendama kaebaja taotlus tugiisikuteenuse määramiseks.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne-Nigula Vallavalitsuse 18.02.2025 käskkirjaga nr 8-10/25-19 määrati A.O perekonnale tugiisikuteenus alates 18.02.2025 kuni teenuse rakendamise aluste ära langemiseni, mahuga kuni 20 tundi kuus.
2.Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025 käskkirjaga nr 8-10/25-49 määrati A.O perekonnale tugiisik tagasiulatuvalt alates 01.06.2025 kuni uue abivajaduse hindamiseni. Nimetatud teenuse mahuks määrati 60 tundi kuus. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Tuginedes sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 23 lg-tele 1 ja 2 on tugiisikuteenus kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatava sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvatuskeskkonna tagamine. A.O kasvatab üksinda kolme alaealist last, kellest kaks käivad Lääne-Nigula Lasteaiad XXX lasteaias, noorim on kodune. Lapsevanem vajab kõrvalist tuge, et toetada alste jõudmist nende arengut toetavate teenustele, mida osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni raames, ning vajadusel tervishoiuteenuste kasutamiseks. Laste teenusele jõudmise toetamiseks on Lääne-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 18.02.2025 käskkirjaga nr 8-10/25-19 määratud perele tugiisiku teenus 20 tunni ulatuses. Lapsevanem vajab tugiisiku abi lisaks laste teenustele jõudmiseks ka koduses keskkonnas. Tugiisiku ülesandeks on lapsevanema toetamine ajal, mis lapsevanem viib lastega läbi üks-ühele tegevusi. Tugiisiku toel saab lapsevanem leida toetavaid tegevusi ning rutiine pere teistele lastele ajaks, mil tähelepanu on suunatud ühele lapsele. Teenuse eesmärgiks on eelkirjeldatud tegevuse kaudu lisatoe vähenemise vajadus ning lapsevanema iseseisvuse ning toimetuleku suurenemine koduses keskkonnas. Perele on koostatud juhtumiplaan ning laste abivajadus on hinnatud lastekaitse spetsialisti poolt.
3.A.O esitas 19.07.2025 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025 käskkirjale nr 8-10/25-49 vaide. Vaide esitaja hinnangul ei vasta tehtud otsus pere ega tema tegelikule abivajadusele ning selles puuduvad sisulised selgitused, kuidas on pere abivajadust hinnatud ning millest on abivajaduse tuvastamisel lähtutud.
4.Lääne-Nigula Vallavalitsuse 14.08.2025 vaideotsusega nr 8-10/25-63 jäeti A.O vaie rahuldamata. Osutatavad tugiteenused ning nende maht (tugiisikuteenuse puhul 80 tundi kuus) on vastavuses kliendi ning tema pere abivajadusega. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Vald on teinud 18.02.2025 otsuse määrata tugiisik perele laste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamiseks mahuga kuni 20 tundi kuus, teenust on pere kasutanud mahuga 3,5-16 tundi kuus perioodil veebruar kuni juuli 2025 ehk määratud mahtu ei ole pere kasutanud. Tundide arv kujunes reaalsest rehabilitatsiooniteenuse 2(9)
3-25-3043
osutamise päevade arvust kuus ning ajavahemikust, mis kulub teenusele minekuks, teenuse osutamiseks ning tagasisõiduks. Vajaduse ja eelneva kokkuleppe korral toetab tugiisik lapsevanemat lastele vajalike tervishoiuteenuste kasutamisel samal päeval, kui toimuvad teenused, mida osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni raames. Täiendavalt on alates 2025. a juunikuust osutatud tugiisikuteenust perele mahuga 60 tundi kuus ehk hinnanguliselt 15 tundi ühes nädalas. Tugiisiku ülesandeks on ema toetamine lastega üks-ühele tegevuste läbiviimisel eelkõige õhtustel aegadel, mil kolm väikelast on kodus. Tugiisikuteenusele lisaks saab lapsevanem toetavaid teenuseid ISTE projekti kaudu. Kui isik vajab saatmist ametiasutustes ja arstide juures, siis on tal võimalik ISTE projekti raames läbi rääkida tegevusjuhendajaga toetamise võimalused. Kui isik ei suuda kasutada oma tervislikust seisundist tulenevalt ühistransporti või puudub isiklik transpordi kasutamise võimalus, on ametiasutuste ja arstide külastamiseks võimalik kasutada kohaliku omavalitsuse poolt osutatavat sotsiaaltransporditeenust. Sotsiaaltransporditeenust koos tugiisikuteenusega osutatakse perele tasuta alates 2025. a veebruarist. Kohalik omavalitsus võttis abivajaduse hindamisel ning tugiteenuste määramisel mh arvesse, et lastel on kaks hooldusõiguslikku lapsevanemat, kelle vahel jagunevad õigused ja kohustused oma laste eest hoolitsemisel. Lahus elamine ei tähenda, et teisel vanemal puuduvad kohustused ja vastutus oma laste suhtes (perekonnaseadus (PKS) § 116 lg 2). Kohalikule omavalitsusele teadaoleva info kohaselt võtab laste isa praegusel perioodil kaks last enda juurde kuuel päeval kuus. Kokkuleppeid suhtluskorra osas teevad lapsevanemad iseseisvalt. Perele on toeks ka emapoolne vanaema. Kaks last käivad lasteaias. Emapoolse vanaemaga on kohalik omavalitsus sõlminud erandkorras isikliku abistaja teenuse lepingu alates 2025. a maikuust ning tulenevalt kandidaatide puudumisest tugiisiku lepingu pere toetamiseks koduses keskkonnas mahuga 60 tundi kuus alates 2025.a juunikuust. Tugiisiku leping on sõlmitud tingimusega, et leping sõlmitakse kuu aja kaupa ning lõpetatakse kohe kui leitakse perekonna väline isik, sest SHS-st tulenevalt ei tohi vahetult osutada isik, kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane (SHS § 29 lg 2 p 3). Tugiisikuteenus on lisateenus, mida pakutakse siis, kui pere igapäevane toimetulek vajab lisatuge. Tugiisiku eesmärk on toetada lapsevanemat, mitte teda asendada. Tugiisik aitab lapsel arendada sotsiaalseid oskusi ja iseseisvust, leevendades samal ajal vanema hoolduskoormust. Isikute sh perede abivajaduse välja selgitamiseks ning hindamiseks puuduvad Eestis ühtsed metoodilised hindamisvahendid, mida kohalikud omavalitsused sotsiaalhoolekandes teenuste määramisel kasutada saaksid. Selle asemel koguvad kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad hindamiseks andmeid kliendilt endalt nii kohtumiste kui vaatluse käigus kui ka kirjalike pöördumiste alusel, analüüsitakse dokumente ning kogutakse kliendipõhise võrgustiku- ja koostöö raames infot antud juhtumi võrgustikuliikmetelt.
5.A.O esitas 13.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada LääneNigula Vallavalitsuse 20.06.2025 otsus nr 8-10/25-49 ja 14.08.2025 vaideotsus nr 8-10/25-63 ning kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust uue otsusega määrama kaebaja perele tugiisikuteenus kokku mahuga 160 tundi kuus.
3(9)
3-25-3043
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt määranud tugiisikuteenuseks 60 tundi kuus, kuivõrd kaebaja pere vajadus on suurem.
Kaebaja pere tegelik abivajadus on vähemalt 160 tundi kuus.
6.2.Vastustaja ei ole siiamaani hinnanud kaebaja tegelikku igapäevast abivajadust tervikuna ning jätnud tähelepanuta kaebaja teenusevajaduse. Alles 28.10.2025 toimus kaebaja abivajaduse hindamine, kus hindaja vaigistas korduvalt kaebajat toetama tulnud tegevusterapeuti (vt kaebaja 30.01.2026 menetlusdokumendi lisa 4). Jätkuvalt puudub arusaam, miks on jõutud järelduseni, et kaebaja ja tema pere abivajaduse katab tugiisikuteenus mahuga kuni 80 tundi kuus
6.3.Vaidlusalused otsused on oluliste põhjendamispuudustega.
6.4.Kuigi vastustaja on teataval määral abi osutanud, siis ei ole vastav abi olnud piisav, eelkõige kaebajat ennast toetav igapäevaelu füüsilise abi teenuse mahu osas. Ebaselge on, kas ja millisel määral on kohalik omavalitsus hinnanud kaebaja terviklikku abivajadust ning sellest tulenevalt tuvastanud tugiisikuteenuse vajaduse (SHS § 5 lg 1, § 14 lg 2, § 3 lg 1 p 1, § 15 lg-d 1-3).
6.5.Kaebajal on diagnoositud Aspergeri sündroom, depressioon, sotsiaalfoobia ning söömishäired, mis põhjustavad igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus raskusi. Lisaks diagnoositi kevadel 2025 kaebajal aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mistõttu on kaebajal raske leida sobivad ravikombinatsiooni. Kaebaja vajab stabiilsuse saavutamiseks erinevaid teenuseid, mida on kahe erivajadusega lapse ja ühe väikelapse kõrvalt väga raske korraldada. Tugiisikuteenust vajab kaebaja pere tervikuna eelkõige lastega tegelemiseks koduses keskkonnas, lisaks ka erivajadustega laste teenustele transportimisel, kuna kaebaja pole saanud tegeleda sõiduõppega. Lisaks on tugiisikuteenust vaja kaebaja perele, et kaebaja saaks tegeleda oma terviseprobleemidega (sh aega olla omaette), käia psühhiaatri juures, teraapiates, rehabilitatsiooniteenustel jms.
6.6.Tõele ei vasta vaideotsuses märgitu, et sotsiaaltransport on kaebajale tasuta, kuivõrd kaebajale esitati operatsioonile viimise eest arve 16 eurot.
6.7.18.02.2025 määratud tugiisikuteenus 20 tundi kuus on ajaliselt ja asukohalt liiga kitsalt piiritletud. Nt pole võimalik kasutada hommikusi aegu ega käia vajalike spetsialistide juures Tallinnas ega muudes linnades peale Haapsalu, kuid lastega töötavaid spetsialiste on Haapsalus vähe.
6.8.Tugiisiku ülesandeid täidab kaebaja ema, kuivõrd kohaliku omavalitsus ei ole suutnud tugiisikut leida. Kaebaja ema on hinnanud teenuse vajadust orienteeruvalt 300 tundi kuus (vt kaebuse lisa 12) ning arusaamatu on, miks vastustaja ei ole sellest arvutuskäigust lähtunud.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Kaebajale määratud tugiisikuteenuse maht on piisav kaebaja pere sotsiaalseks toimetulekuks ja vastab kaebaja ning tema pere tegelikule abivajadusele. Vastustaja jääb vaideotsuses toodu juurde.
7.2.Lääne-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 18.02.2025 käskkirja nr 8-10/25-19 alusel määrati perele tugiisik mahuga kuni 20 tundi kuus. Tugiisiku ülesandeks määrati lapsevanema toetamine lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutatavatele teenustele jõudmisel ning sel ajal, kui lapsevanem viibib ühe lapsega nõustaja juures, tagada 4(9)
3-25-3043
teiste laste järelevalve. Tundide arv kujunes reaalsest rehabilitatsiooniteenuse osutamise päevade arvust kuus ning ajavahemikust, mis kulub teenusele minekuks, teenuse osutamiseks ning tagasisõiduks. 20.06.2025 määrati perele täiendavalt 60 tundi kuus. Teenusemahud on alates septembrist 2025. a liidetud, millega on nõustunud ka kaebaja. Liitmine annab juurde paindlikkust.
7.3.Vaatamata igakülgsete toetavate teenuste osutamisele, ei saa vastustaja endale võtta lapsevanema õigusi ja kohustusi. Lastel on olemas kaks hooldusõiguslikku vanemat. Kaebajat abistab ka tema ema.
7.4.Kaebaja hinnang, et ta pere vajab tugiisikuteenust mahus, mis vastab juba riiklikule tööajanormile 160 tundi kuus, viitab asjaolule, et oma erivajadusest tingituna on keeruline kaebajal teostada vanemlikku rolli. Praktikas on nii suure mahuga toe puhul vaja riiklikult (Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu) hinnata isiku erivajaduse ning toe ulatust. See näitaks ära objektiivselt vajaliku lisatoe vajaduse, mis võib olla ka väiksem kui kaebaja ise seda hindab. Sellise hindamise pädevus on SKA-l. Kaks last on lasteaia nimekirjas ja ema igapäevase hoolduskoormuse vähendamiseks on lastel võimalus käia lasteaias.
7.5.Tugiisikuteenuse eesmärk ei ole lapsevanema asendamine, vaid lapsevanema juhendamine koduses keskkonnas, et ta suudaks kodus lapsi suunata viisil, et vanem tuleks iseseisvalt oma lastega toime võimalikult väikese kõrvalise abita. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et vastustaja peab tagama teenuse ja kaebaja ja ta pere abistamise jooksvalt kogu aeg.
7.6.Kaebaja enda arusaam enda ja pere abivajadusest on vastuoluline. Kaebaja ei suuda ka ise adekvaatselt hinnata enda ja pere abivajadust.
7.7.Ebaõige on kaebaja arusaam tugiisiku rollist. Tugiisik on koduses keskkonnas vanema suunamiseks ja juhendamiseks lastega tegelemisel, mitte lapsevanema eest lapsega tegelemisel. Tugiisik ei ole isiklik autojuht perele.
7.8.Kaebaja ema koostatud tabelitest ilmneb, et sisuliselt on kaebaja ema hoidnud pere noorimat last ehk sisuliselt osutanud lapsehoiuteenust, mitte pere tugiisikuteenust, millel on kindel eesmärk toetada lapsevanemat koduses keskkonnas lastega üks-ühele tegevuste läbi viimise ajal ja toetada lapsevanemat toetavate tegevuste ning rutiinide loomisel.
7.9.28.10.2025 toimus Lääne-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna hoolekande spetsialisti poolt kaebaja kui täiskasvanud kliendi hindamine. Läbiviidud esmase hindamise põhjal on vastustaja hinnangul vajalik isiku pöördumine SKA poole, et hinnata kliendi abivajadust ning selgitada välja sobiv erihoolekandeteenus ja vajalik sekkumisulatus. Isikule tuleb leida üks kindel terapeut või nõustaja, kes toetaks klienti terviklikult ja eesmärgipäraselt, arvestades kliendi individuaalseid vajadusi, pakkudes regulaarset tuge, jälgides edusamme ja toetada kliendi toimetulekut igapäevaelus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusalustes otsustes on olulised põhjendamispuudused.
8.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt hinnanud kaebaja abivajadust, kui määras 20.06.2025 käskkirjaga nr 8-10/25-49 kaebaja perekonnale tugiisikuteenuse tagasiulatuvalt alates 01.06.2025 kuni 60 tundi kuus.
5(9)
3-25-3043
9.Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1 on sotsiaalteenuste osutamise ja muu sotsiaalabi andmise korraldamine vallas või linnas kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne. Isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus (SHS § 5 lg 1). Tugiisikuteenus on üks kohaliku omavalitsuse poolt osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi, mis seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises (SHS § 23 lg 1). Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine (SHS § 23 lg 2).
10.Tulenevalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 26 lg-st 1 märgitakse hüvitise andmise aluseks olevas haldusaktis või halduslepingus vähemalt: 1) isiku taotluse kokkuvõte, kui hüvitise saamiseks on esitatud taotlus; 2) /.../; 3) mitterahalise hüvitise korral hüvitise andmise tähtajad, tingimused ja kord ning 4) muud seaduses sätestatud andmed.
11.Vaidlusaluses käskkirjas on viidatud õigusliku alusena SHS § 23 lg-tele 1 ja 2 ning LääneNigula Vallavolikogu 15.10.2018 määruse nr 45 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord) §-le 13. Vastavalt Korra § 13 lg-le 1 on tugiisikuteenuse eesmärk iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema omavastutuse võime arendamises. Teenuse osutamise eesmärk last kasvatavale isikule on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine (Korra § 13 lg 2). Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades (Korra § 13 lg 4). Soovi esitamise korral abistab sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul (Korra § 13 lg 5 lause 1).
12.Vaidlusaluses käskkirjas ei ole kirjeldatud, kas kaebaja on avaldanud soovi täiendava tugiisikuteenuse järgi. Vaidlusalusest vaideotsusest aga nähtub, et kaebaja on 03.03.2025 esitanud vastustajale avalduse vanemale lapsele tugiisiku määramiseks lasteaias, kahele vanemale lapsele tugiisiku määramiseks koduses keskkonnas (arvestuslikult 108 tundi kuus) ning kaebajale endale abi tagamine, mil kaebaja kui lapsevanem liigub väljaspool kodu (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 22). Seega on vaidlusalune käskkiri vastuolus SÜS § 26 lg 1 punktiga 1.
13.Kohtu hinnangul on vaidlusaluses 20.06.2025 käskkirjas puudusi ka põhjendustega, kuivõrd ei nähtu, millistest andmetest, hinnangutest, spetsialisti arvamustest on lähtutud tugiisikuteenuse mahu, korra ja tingimuste määramisel. Pole võimalik üheselt aru saada, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et tugiisikuteenus kokku 80 tundi kuus on kaebaja perele piisav. Seetõttu on tegemist oluliste põhjendamispuudustega otsusega (HMS § 56 lg-d 1-2). Seejuures aga ei nõustu kohus kaebajaga, et tegemist on kaalutlusotsusega. Kohtu hinnangul on sotsiaalteenuse määramise otsus hindamisotsus, kus vastustaja kohustuseks on kindlaks teha, millist konkreetset sotsiaalteenust, mis ulatuses, mis tähtaegadel ja korras isik vajab.
14.Vaideotsuses on kõrvaldatud puudus, et haldusaktis peab olema kajastatud avaldaja taotlus hüvitist saada (SÜS § 26 lg 1 p 1). Kuigi vaideotsuses on esitatud täiendavad põhjendused, siiski ei ole jätkuvalt arusaadav, millise hindamise alusel on otsus tehtud ja millal on hindamine läbi viidud või millise metoodika järgi jne. Pelgalt asjaolu, et vastustaja väitel pole
6(9)
3-25-3043
ühtset metoodikat kehtestatud, ei vabasta vastustajat põhjendamiskohustusest. Ka abivajaduse hindamine peab tuginema teaduslikele andmetele, nt tunnustatud metoodikatele. Nii on näiteks SKA koostanud 2024. a juhendi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikele tugiisikuteenusest täiskasvanule (edaspidi Juhend)1. Abivajaduse hindamisel tuleb kohalikul omavalitsusel valida abimeede, mis parimal moel vastab inimese tegelikele vajadustele ja tema suutlikkuse suurendamisele (SHS § 3 lg 1 p 2). Abivajaduse hindamisprotsessi kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste (nt perearst, töötukassa juhtumikorraldaja jt) ning hindamiseks on võimalik kasutada kõiki eluvaldkondi hõlmavat abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit2.
15.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on kasutanud kõiki eluvaldkondi hõlmavat abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit esmasel hindamisel 23.09.2024 (dtl 29). Vaideotsuse kohaselt oli tegemist hindamisega kaebaja suunamiseks isikukeskse erihoolekande teenuse (ISTE) projekti (vt vaideotsuse p 1.4; dtl 22). Samas ei nähtu ühtegi põhjendust korduva abivajaduse hindamise kohta tugiisikuteenuse määramiseks vaidlusalustest otsustest.
16.Lisaks on SKA koostanud 2025. a täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise juhendi3, mille kohaselt on abivajaduse hindamiseks STAR2-e loodud universaalne, struktureeritud ülesehitusega täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise küsimustik, mis on sotsiaalvaldkonna spetsialistide poolt ühtsetel alustel kasutatav nii kohaliku omavalitsuse kui ka riiklike (sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse) teenuste vajaduse hindamiseks. Kohus võib üksnes oletada, et sellist struktureeritud hindamise küsimustikku on kasutatud kaebaja puhul 28.10.2025, kuid tõsikindlad andmed selle kohta puuduvad.
17.Käesoleval juhul on arusaamatu, miks ei ole vastustaja küsinud abivajaduse hindamisel spetsialistidelt arvamust, nt perearstilt, eriarstidelt, pereterapeudilt või tegevusterapeudilt. Vastavalt SHS § 9 lg-le 1, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, sh pikaajalist hooldust, milleks on vaja koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Abi andmine hõlmab muu hulgas: 1) juhtumiplaani koostamist ja osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamist; 2) juhtumi koordineerija määramist ning 3) vastastikuse teabevahetuse korras kokku leppimist (SHS § 9 lg 2). Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja osas oleks juhtumiplaan koostatud, nagu on seda tehtud kaebajate laste osas (dtl-d 38-74).
18.Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes (SHS § 15 lg 1). Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sh: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid (SHS § 15 lg 2). Kuigi asja materjalidest nähtub, et vastustaja on koostanud 28.10.2025 läbi viinud kaebaja abivajaduse hindamise (dtl 114), siiski ei nähtu, et vaidlusaluste otsuste aluseks oleks kaebaja abivajaduse hindamine.
19.Kaebaja on esitanud 30.01.2026 menetlusdokumendi lisadena pereterapeudi PP 10.12.2025 koostatud hinnangu (dtl 111) ning tegevusterapeudi MM 12.12.2025 hinnangu (dtl 118). Kuigi need on koostatud ajaliselt hiljem vaidlusalustest haldusaktidest, siiski annavad need täiendavat infot seoses kaebaja abivajadusega, mida saab käesoleva asja lahendamisel arvesse võtta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2023 otsus nr 3-21-629, p 17). Nii näiteks nähtub 28.10.2025 hindamisest, et isik on võimeline iseseisvalt teostama enesehooldusega seotud toiminguid (dtl 115), majapidamisega seotud tegevuste tegemisel 1
esineb kerge abivajadus (dtl 116) ning perekond abistab, vajadusel kutsub appi ema ja laste isa (dtl 116).
20.Samas on tegevusterapeudi 12.12.2025 hinnangus märgitud, et hügieenitoimingute algatamine on teatud päevadel raskendatud, sh hammaste ja juuste pesemine, muud pesemistoimingud, kuna need on kaebajale sensoorsete eripärade tõttu raskesti talutavad (dtl 119); kaebajal puudub pikaajaliselt stabiilne tugivõrgustik, lähiringi kuulub ema, kes on hetkel olude sunnil ka tugiisiku rollis; lähiringi kuulub ka laste isa, kellega koostöö on sageli ebastabiilne ning pigem suurendab kaebaja emotsionaalset koormust ja võib viia tema toimetuleku märgatava languseni (dtl 118); kodutööde tegemisel puudub hetkel toimiv süsteem ja püsiv struktuur; periooditi suudab kaebaja järele jõuda, kuid emotsionaalne ja ajaline ressurss ei ole piisav, et hoida igapäevaselt toimivat rutiini (dtl 119).
21.Eeltoodust nähtub, et vastustaja abivajaduse hindamisel tehtud järeldused ei lange hügieenitoimingute, majapidamistöödega toimetuleku ning peresuhete osas kokku tegevusterapeudi antud hinnanguga. Samas ei nähtu vastustaja 28.10.2025 koostatud hindamisest, kas on arvesse võetud ka erialaspetsialistide arvamusi või töövõime hindamise otsust või puude tuvastamise otsust vmt. See annab kahtluse, et ka vaidlusalustes otsustes ei ole kõiki olulisi asjaolusid abivajaduse hindamisel arvesse võetud, mis võis viia ebaõige otsuseni. Vastustaja on küll õigesti leidnud, et tugiisikuteenus ei saa asendada lapsevanemat, kuid samas juhul, kui kaebaja vastaks ka mõnele muule sotsiaalteenusele (nt lapsehoiuteenus või isikliku abistaja teenus), siis on vastustaja kohustus seda hinnata (SHS § 15 lg-d 1-2).
22.Viimaks ei selgu vaidlusalustest otsustest, kas tugiisikuteenus on määratud erivajadusega lastele nende toimetuleku toetamiseks koduses keskkonnas või lapsevanemale tema toimetuleku toetamiseks koduses keskkonnas. Samas on kaebaja esitanud avalduse nii lastele tugiisikuteenuse määramiseks koduses keskkonnas, kui ka kaebajale tugiisikuteenuse määramiseks koduses keskkonnas (vt vaideotsuse p 1.7; dtl 22).
23.Kuigi kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetses mahus konkreetset sotsiaalteenust kohalikult omavalitsuselt, peab vastustaja haldusakt olema kooskõlas kehtiva õigusega (HMS § 54), sh piisavalt põhjendatud, et saaks aru, millist teenust, mille alusel ja kellele mis tingimustel on määratud. Need nõuded on käesoleval juhul kahjuks täitmata, mistõttu on tegemist õigusvastaste haldusaktidega.
24.Kaebaja on märkinud, et määratud tugiisikuteenuse maht ei ole nende perele piisav, kuivõrd kaebaja vajab abi ka selleks, et ta saaks käia arstide juures, teraapias; samuti soovib kaebaja õpinguid jätkata ning autojuhilubasid teha (dtl 132)
25.Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on hinnata, millist abi kaebaja vajab (SHS § 15 lg 1). Nähtuvalt Korrast on sotsiaalteenuste liikideks lisaks tugiisikuteenusele isikliku abistaja teenus (Korra § 14) ning lapsehoiuteenus (Korra § 19). Olukorras, kus kaebaja hinnangul vajab ta tuge ka selleks, et saaks vahepeal omaette aega, mil keegi tegeleks lastega, ei pruugi vastata tugiisikuteenusele. Kuid see on vastustaja hinnata, millist abi kaebaja tegelikult vajab ja millises mahus. Juhul, kui vastustaja hinnangul on kaebaja õigustatud saama üksnes tugiisikuteenust, siis tuleb ka lähtuvalt kaebaja 03.03.2025 avaldusest seda selgelt väljendada ning selgitada, kas tugiisikuteenuse hulka kuulub ka olukord, kus kaebajal on võimalik iseseisvalt omaette aega veeta.
8(9)
3-25-3043
Selliselt on kujutatud sotsiaalteenuste korraldamise protsessi kohaliku omavalitsuse tasandil4.
26.Kaebaja on õigesti märkinud ning vastustaja on nõustunud, et kaebaja ema ei tohiks olla tugiisik vastavalt SHS § 25 lg 2 punktile 2. Seejuures ei saa vastustaja põhjendada SHS § 25 lg 2 punkti 2 rikkumist asjaoluga, et sobivaid kandidaate ei ole olnud võimalik leida. Sellises olukorras tuleb vastustajal leida lahendus, et oma seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Asjaolu, et kaebaja ema täidab tugiisiku ülesandeid, välistab automaatselt, et teda ei saa arvesse võtta kui lähedast isikut, kes saaks täies mahus kaebajat abistada ja toetada kui lähedane isik, nagu on viidatud 28.10.2025 hindamises.
27.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus tervikuna rahuldada. Vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebaja 03.03.2025 avaldus tugiisikuteenuse saamiseks ning koostada põhjendatud otsus. Tulenevalt HKMS § 41 lg-st 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Arvestades, et abivajaduse hindamine väljub õigusteaduse raamidest ning eeldab erialaseid teadmisi, ei saa kohus asuda ise haldusorgani asemel hindama kaebaja pere abivajadust. Sellest johtuvalt kohustab kohus vastustajat uuesti lahendama kaebaja avaldust tugiisikuteenuse määramiseks kaebaja perele, võttes arvesse erialaspetsialistide hinnanguid, SKA koostatud juhendit sotsiaaltöötajatele tugiisikuteenuse määramisel täiskasvanud isikule ning vajadusel tegema koostööd SKA-ga, perearstiga ja erialaarstidega.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
29.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Praxis „Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine“. Lõppraport, 2023, lk 23. Kättesaadav elektrooniliselt: Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine.pdf
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.