Otsuse avalikult teatavaks 27. veebruar 2026, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-25-249
Haldusasi
R.M kaebus Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsuse nr TVH/24/045606 ja 20.12.2024 otsuse nr TVT/24/062272 ning 21.01.2025 vaideotsuse nr VO/ 24/3116 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – R.M Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Helis Uus
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.M kaebus.
2.Tühistada Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsus nr TVH/24/045606 ja 20.12.2024 otsus nr TVT/24/062272 ning 21.01.2025 vaideotsus nr VO/24/3116 ja kohustada Eesti Töötukassat vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
5.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.M esitas 04.12.2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused (dtl 64-75).
2.Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsusega nr TVH/24/045606 tuvastati, et R.M töövõime ei ole vähenenud (dtl 76-77). Seetõttu jäeti Eesti Töötukassa 20.12.2024 otsusega nr TVT/24/062272 R.M-ile töövõimetoetus määramata (dtl 78).
3.R.M esitas Eesti Töötukassale 19.12.2024 ja 20.12.2024 vaide töötukassa 19.12.2024 otsusele nr TVH/24/045606 ja 20.12.2024 otsusele nr TVT/24/062272. Eesti Töötukassa 21.01.2025 vaideotsusega nr VO/24/3116 (dtl 6-12) jäeti R.M vaie rahuldamata.
4.31.01.2025 saabus Tallinna Halduskohtule R.M kaebus, mida kohus tõlgendas kui kaebust nõudega Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsuse nr TVH/24/045606 ja 20.12.2024 otsuse nr TVT/24/062272 ning 21.01.2025 vaideotsuse nr VO/24/3116 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse oma 05.02.2025 määrusega menetlusse. 15.12.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Kaebaja märgib esmalt, et ei nõustu vaidlustatud otsustega, sest kaebaja on olnud aastaid osalise töövõimega seoses silma pimedusega ning pingepeavaludega, mis on väga rasked. Kaebaja ei ole vahepeal nägema hakanud.
5.2.Kaebaja selgitab, et esitas ka vaide, kus palus otsused siiski ümber vaadata, kuna vastustaja oli arvestanud ainult töötervisearstide andmeid aga psühhiaatri ja silmaarsti ja perearsti arvesse ei võetudki. Kaebaja selgitab, et ei ole suuteline tööle minema, sest näeb ühe silmaga ja terve silm teeb omakorda topelt tööd ja siis tekib tugev peavalu, mille alusel kaebaja siis enam ei liigu ega liiguta ennast, sest peavalu on tohutult suur. Samuti toob kaebaja välja, et samamoodi on alaseljaga - kummardada ei saa, sest tihti peale lööb selga valu, mis teeb selle tööle mineku veelgi keerulisemaks. Kaebaja palub kasvõi määrata osaline töövõime ajutiselt seniks kuni kaebaja saab käia ära oma rehabilitatsiooniteenused (vt dtl 17-22) ja saaks abi ja paraneda. See võib-olla võib kesta aasta või rohkem aga kaebaja loodab siiski, et sealt saab abi nii seljale, kui ka peavaludele.
5.3.Kaebaja vaidleb vastu vastustaja vastusele ja rõhutab, et on alates 2015 aastast olnud töövõimetu ja ei ole vahepeal nägema hakanud. Kaebaja oma selja ja tugevate valudega ei saa tööl käia, selleks on ka vastavad rohud välja kirjutatu, mis aga ei toimi täna. Samamoodi on tugevad peavalud.
5.5.Kaebaja rõhutab, et ta ei kannata neid seljavalusid välja, kus on iga päev selline valu, et ei saa liikuda, ei saa astuda. Kaebaja tütar aitab teda voodist välja ja aitab valude korral, mil kaebaja ei liigu üldse. Saaks käia ujumas ja füsioteraapias, aga need kõik on tasulised ja kaebajal ei ole selleks raha, et seal käia. Kaebaja ei hakka mitte kunagi nägema, mida ilmselt töötukassa arvab. Need alaselja valud lähevad ainult hullemaks ja ei anna enam ka järgi. 2
Kaebaja on väsinud sellest, et peab sööma tablette päevas 4-6 korda, et ometi need valud ära läheksid. Elva psühhiaater mainis, et need peavalud võivad olla epilepsiaga seotud, kaebaja sai ravimid, kuid need tegid asja ainult hullemaks, ka siis ei võetud seda arsti arvesse.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused on õiguspärased.
6.1.Vastustaja viitab Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi: TVTS) § 5 lg 1 ja lg 2, tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi: määrus nr 39) § 8 lg 6 ja § 5 lg 1 ning märgib, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast1, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
6.2.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 04.12.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 64-75) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed (dtl 118-451). Kaebaja ise on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido (edaspidi: TTO) ekspertarst dr PP, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi: taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 18.12.2024 eksperdiarvamuse (dtl 79-90), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsusega nr TVH/24/045606 tuvastati, et kaebajale töövõime ei ole vähenenud. Seetõttu jäeti Eesti Töötukassa 20.12.2024 otsusega nr TVT/24/062272 kaebajale töövõimetoetus määramata. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati 21.01.2025 vaideotsus nr VO/24/3116.
6.3.Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr TT kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 14.03.2025 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (dtl 112-117).
6.4.Vastustaja viitab määruse nr 39 § 6 lg 1, lg 3, lg 6 ning toob välja, et TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses koostatud 16.01.2025 eksperdiarvamuses (Lisa 10, dtl 100-111) kaebajal valdkondade võtmetegevused järgnevalt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. 1
Eesti Töötukassa töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamisepohimotted-ja-metoodika. Sama dokument on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-03/tvh-metoodika-31.03.2020.pdf.
3
Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on seega 0. Määruse nr 39 § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Eelnevast tulenevalt on vastustaja 19.12.2024 otsusel nr TVH/24/045606 õigesti märgitud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on ühe silma pimedus ja dorsopaatiad. TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on liikumise valdkonnas piirangud, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebaja töövõime vähenemist.
6.5.TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust inimesele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna töötukassa 19.12.2024 otsuse nr TVH/24/045606 kohaselt ei olnud kaebaja töövõime vähenenud, on vastustaja 20.12.2024 otsusega nr TVT/24/062272 kaebajale õigesti jäetud töövõimetoetus määramata. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.
8.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist otsuse tegemise eel, s.o enne 19.12.2024.
9.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
10.Eesti Töötukassa (ETK) 19.12.2024 otsuse nr TVH/24/045606 õiguslike alustena on märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).
11.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema
4
terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.2 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK 19.12.2024 otsuses nr TVH/24/045606 on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 20.12.2024 ETK otsusega nr TVT/24/062272 jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata, kuivõrd kaebaja töövõime ei olnud vähenenud. ETK 20.01.2025 vaideotsusega nr VO/24/3116 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning ETK jäi seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning sellest tulenevalt on õigesti jäetud ka töövõimetoetus määramata.
12.Vaidlustatud 19.12.2024 otsuse põhjenduste kohaselt „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on ühe silma pimedus ja dorsopaatiad. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Taotleja kirjeldatud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on piiratud kõndimine, treppidest ja tänaval liikumine, kehaasendi muutmine ja säilitamine nägemishäire ja seljavalu tõttu. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
13.Kohus märgib esmalt TVTS-i alusel vastustaja tehtav otsus isiku töövõime kohta ei ole kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus, ning et TVTS-is ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (otsustus- või valikudiskretsioon, vt HMS § 4 lg 1). Hindamisotsustega on tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu otsus nr 3-20-1198/58, p 12). Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (edaspidi eksperdiarvamuse andja, vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3) ning järgides määruses nr 39 eksperdiarvamuse koostamisele sätestatud juhiseid. Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, 2
Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (leitav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).
5
täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (määrus nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 (piirang puudub) - 4 (piirang on täielik) (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 46). Kui punkte tuleb 4 või rohkem, tuleb hinnata töövõime ulatust (määruse nr 39 § 8). Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määruse nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on juriidilises tavatähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukoht kujundada (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-1110/84, p 22). Tegu on tõendiga, mida saab halduskohtus hinnata ja teiste tõenditega ümber lükata (Riigikohtu otsuse nr 3-17-1110/84, p 24, vrd Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Töötukassa peab vaidluse korral kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti ekspertteadmisse (vt Riigikohtu otsuse nr 3-17-1110/84, p 20 jj), ning vajadusel peab töötukassa koguma täiendavat teavet. Riigikohus on veel selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (Riigikohtu otsus nr 3-20-1198/58, p 14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu otsuse nr 3-20-2474/11 p 20).
14.Kaebaja on ühe kaebuse argumendina välja toonud, et varasemalt on kaebajal tuvastatud sama hindamissüsteemi alusel osaline töövõime ning kaebaja tervislik seisund ei ole vahepeal paranenud. Kaebaja on endiselt ühest silmast pime. Kaebajal on endiselt pingepeavalud ja seljavalu, mis ei võimalda töötada. Kaebajal on psühholoogilised probleemid. Kaebajale jääb selgusetuks kuidas jõuti vaidlusaluses otsuses teistsugusele seisukohale. Kohus nõustub eeltoodud kaebaja väitega osaliselt ning märgib järgmist.
15.ETK on 22.08.2017 otsuses nr TVH/17/036788 leidnud (dtl 466-468), et taotlejal on kerged tegutsemispiirangud liikumise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades ning mõõdukad tegutsemispiirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine) ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest. Osaline töövõime määrati kaebajale kaheks aastaks. ETK on 15.05.2019 otsuses nr TVH/19/018575 (dtl 469-471) leidnud, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad ja nägemislangus. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) valdkonnas, mille põhjuseks on nägemislangus. Taotlejal on mõõdukas 6
tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikahäire. Taotleja kirjeldatud piiranguid ravimite mõju osas on arvestatud õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise, suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkondi hinnates. Taotlejal on raskendatud mitmesugustel pindadel käimine, muudes hoonetes liikumine, takistusest möödumine nägemisfunktsioonide ja nägemisvälja muutuste tõttu. Taotlejal on vasak silm pime. Parem silm nägija. Seljavalude tõttu on raskendatud keha põhiasendi muutmine. Taotlejal võib olla raskendatud kirjutatud sõnumite vastuvõtmine ja edastamine nägemisfunktsiooni muutuste tõttu. Taotlejal on raskendatud probleemide lahendamine, igapäevatoimingute tegemine emotsioonide funktsiooni muutuste ja sagedaste peavalude tõttu. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 4 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Osaline töövõime määrati neljaks aastaks (so kuni 17.07.2023). ETK on 28.02.2023 otsuses nr TVH/23/009030 (dtl 472-475) leidnud, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi-haigus, nägemishäired ja dorsopaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on nägemishäired. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on nahahaigus. Taotleja kirjeldatud õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muid piiranguid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on selja- ja peavalu ning ühe silma pimeduse tõttu piiratud pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine, erinevates kohtades liikumine, püstitõusmine, kummardamine ning pikemaajaline istumine ja seismine. Taotlejal on ühe silma pimeduse tõttu on takistatud kirjutatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel. Kroonilise nahahaiguse tõttu on suurenenud vajadus nahahooldusele. Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav. Osaline töövõime määrati kaheks aastaks (so kuni 17.02.2025).
16.Vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse aluseks olevas ekspertarvamuses on eksperdiarvamuse andja hinnanud valdkonna 1. Liikumine raskusastmega 1 – kerge ja kõik ülejäänud võtmetegevuse valdkonnad raskusastmega 0 – piirang puudub (vt dtl 97-90). Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on nägemishäired ja pimedus; muud dorsopaatiad. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Vaidemenetluses on ekspertarst hinnanud 16.01.2025 kaebaja töövõimet ning on samuti hinnanud valdkonna liikumine piirangu raskusastmeks 1 – kerge ning ülejäänud valdkonnad raskusastmega 0- piirang puudub (vt dtl 100-111). Ekspertarst märgib, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on nägemishäired ja pimedus; muud dorsopaatiad. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Taotleja 7
kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kohtumenetluses esitatud ekspertarsti arvamus ühtib eeltoodud arvamustega (vt dtl 113-117). Vaideotsuses kirjutab vastustaja, et: „Varasemalt on hinnatud vaide esitaja töövõime osaliseks seoses pidevate peavaludega. Pärast eelmist töövõime hindamist on vaide esitajal seejuures aga ravivajadus puudunud. Psühhiaatri poolt on vaide esitajal alustatud ravi, mis sobib ka kroonilise peavalu osas. Piiranguid terviseandmete ja vaide esitaja enda välja toodud kaebuste osas vaimses võimekuses ei esine töövõimet mõjutavas mahus. Vaide esitaja on jätnud korduvalt ravi pooleli ning perearstile pöördub vaide esitaja tervise osas harva. Ravi pole vaide esiajal olnud järjepidev. Käesolevalt on hinnatud, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. Eeltoodu põhjal ei esine TIS olemasolevatel andmetel vaide esitajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet.“
17.Kuigi iseenesest on õige vastustaja seisukoht selles, et eksperdiarvamuse andja ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega, tuleb antud juhul siiski arvestada sellega, et kaebajal tuvastati varem sama metoodika alusel osaline töövõime ning kaebaja väitel ei ole tema tervislik seisund paranenud (s.o kaebaja on jätkuvalt ühest silmast pime, kaebajal esinevad pingepeavalud ja seljavalu, samuti on psühholoogilised probleemid). Kohus leiab, et oluline on ka see, et samade kaebuste osas märkis ETK oma 15.05.2019 otsuses nr TVH/19/018575, et kaebaja töövõime on nelja aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Tõsi 28.02.2023 otsuses nr TVH/23/009030 märkis ETK, et järgmise 2 aasta jooksul on kaebaja töövõime raskesti prognoositav. Samas võib eeltoodust järeldada, et töötukassa ei pidanud 2023 aastal tõenäoliseks, et kaebaja terveneb. Sellises olukorras pidi töötukassal, kellel on võimalik tutvuda isiku suhtes tehtud varasemate otsustega ja vajadusel ka varasemate terviseandmetega (määrus nr 15 § 2 lg 5), tekkima taotluses esitatud kirjelduste põhjal kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud. Töötukassal on kahtluse korral kohustus vaadata ka varasemaid kui viie aasta taguseid andmeid. Sellele viitab määruse nr 15 § 2 lg 5. Töötukassal on vastav uurimiskohustus. Vajadusel tuleb isik suunata konkreetse eriarsti vastuvõtule.
17.1.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida seoses võtmetegevusega „Liikumine“, et varasemalt (so 2019 ja 2023) on hinnatud kaebajal vastavas valdkonnas piirang mõõdukaks. Vaidlusaluses otsuses hinnati piirang aga kergeks. Vastustaja on seda eelkõige põhjendanud sellega, et isik ei ole käinud taastusravis ning märkinud, et pingepeavalu osas sobib ravim Lamictal. Vaideotsuses märkis vastustaja, et: „Varasemalt on hinnatud vaide esitaja töövõime osaliseks seoses pidevate peavaludega. Pärast eelmist töövõime hindamist on vaide esitajal seejuures aga ravivajadus puudunud. Psühhiaatri poolt on vaide esitajal alustatud ravi, mis sobib ka kroonilise peavalu osas.“ Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et pingepeavalude osas ei nähtu TIS andmetest, et vastav ravim sobiks ning oleks probleemi lahendanud. TIS 16.12.2024 andmetest nähtub, et pingepeavalud ei ole kuhugi kadunud. Psühhiaater kirjutas Lamictali 12.12.2024. Asjaolu, et vastav ravim sobib, ei nähtu kusagilt. 12.12.2024 (jätk 13.12.2024) epikriisist nähtub, et ravimist tekkis peavalu, kuid patsient oli nõus uuesti katsetama, kuivõrd samal ajal sai ka teist ravimit (vt dtl 134). 06.12.2024 väljavõttest nähtub, et peavalud on tugevad ja psühhiaatri poolt varem kirjutatud ravimid ei aidanud. Seega puuduvad, mistahes tõendid, et kaebaja pingepeavalud oleks ravimitega kontrolli all ja seisund paranenud. Vastustaja tegi vaidlustatud otsuse 19.12.2024 ehk mõned päevad peale seda, kui uut ravimit (Lamictal) hakati alles katsetama. Täiesti meelevaldne on sellises olukorras väita, et pingepeavaludest tingitud piiranguid ei esine. 8
Õige ei ole ka see, et pärast viimast hindamist on kaebuse esitajal seoses sellega ravivajadus puudunud. TIS andmetel on kaebaja pöördunud arsti poole seoses pingepeavaludega 17.12.2024, 06.12.2024, 06.02.2024, 20.10.2023, 21.08.2023, 25.07.2023, 20.02.2023 närvisüsteemi häirega, 09.12.2022. Lisaks nähtub kaebajale välja kirjutatud retseptidest, et kaebajale on pidevalt kirjutatud välja iboprofeeni ja sumatriptaani, mida kasutatakse pingepeavalu puhul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole korrektselt hinnanud kaebaja pingepeavaludega seonduvat esmase võtmetegevuse „Liikumine“ juures. Vastustaja järeldused on meelevaldsed ega ole kooskõlas kaebaja terviseandmetega. Kohus leiab teiseks, et praegusel juhul on meelevaldne järeldada, et kuivõrd kaebajal on ravivajadus vähenenud ning kaebaja ei ole seoses nägemisega esitanud arsti juures täiendavaid kaebusi, siis on kaebaja piiranguga täielikult kohanenud ja sellest tulenevalt piirangut ei tuvastatud. Lisaks tuleb arvestada eeltoodud asjaolusid omavahelises koosmõjus sh koosmõjus kaebaja seljavaludega. Kaebaja on põhjendanud taastusravis mitte osalemist või selle mitte kasutamist rahaliste vahendite puudumisega. See väide on eluliselt usutav arvestades, et taastusravi teenus on tasuline, isik on töötanud kaupluses müüjana ning tal on neli alaealist last, keda kasvatab üksinda. Üksnes asjaolu, et isik ei ole taastusravis osalenud, ei saa kaasa tuua järeldust, et isikul puuduvad sellest tulenevalt sellised piirangud, mis võiks töövõimet mõjutada olukorras, kus vastav terviseprobleem on olemas ja tuvastatud. Kui vastavat probleemi jätkuvalt ei esineks, ei oleks koostatud ka perioodi 04.12.202403.12.2026 kohta rehabilitatsiooniplaani tegevuskava (vt dtl 17-22).
17.2.Lisaks jääb kohtule täiesti arusaamatuks, kuidas on sama metoodika alusel hinnatud võtmetegevuse juures suhtlemine nii 2017 kui ka 2019 aastal piirang mõõdukaks seoses ühe silma pimedusega, kuid vaidlusaluses otsuses pole piirangut tuvastatud kuigi selles osas ei ole midagi muutunud. Asjaolu, et isik ei esita pidevalt kaebusi seoses ühe silma pimedusega (mis ei ole pika aja jooksul muutunud ega ka muutu) ei tähenda seda, et seda piirangut ei oleks olemas või, et seda ei tuleks enam arvestada. Isik ei pea pidevalt kaeblema asjaolu üle, mis on juba tuvastatud ja mida ta ei saa muuta (ja millest vabanemiseks puudub ravi). Samas ei ole vastustaja väide, et kaebajal üldse silmadega seoses kaebused puuduvad, korrektne. TVH taotluses on kaebaja välja toonud, et kaebaja silmad on valusad – eriti parem silm, sest sellega kaebaja ei näe, samuti on kaebaja välja toonud, et silmad hakkavad sügelema ja valutama kui ta peab kirjalikult suhtlema. Ekspertarst on viidanud üksnes töötervishoiu arsti arvamusele, kus kaebaja silmade enesetunde üle ei kaevanud, kuid ei ole arvestatud sellega, et töötervishoiu arst hindab seda, kas isik võib antud konkreetsel ametikohal töötada. Samas on jäetud tähelepanuta näiteks epikriisid 06.12.2024 (dtl 135) ja 27.12.2023 (dtl 149-150), kus on esitatud kaebused seoses silmadega. Seega ei saa asuda seisukohale, et kaebajal mistahes kaebused seoses silmadega puuduvad. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebajal esineb ühe silma pimedus. Olukorras, kus see faktiline asjaolu tõi kaasa nii 2017 kui ka 2019 aastal võtmetegevuse „suhtlemine“ hindamise piiranguga mõõdukas, jääb arusaamatuks, kuidas vaidlusaluses otsuses jõuti järeldusele, et piirangut ei esine vaatamata sellele, et selles osas ei ole kaebaja terviseseisund paranenud ega muutunud. Kohus leiab, et meelevaldne on järeldada asjaolust, et isik konkreetse puude üle ei kaeble, et tema terviseseisund on selline, mis töövõimet ei mõjuta. Vastustaja viitas veel, et nägemine on kompenseeritud teise silmaga. Kohus märgib, et vastav asjaolu esines ka 2017 ja 2019, kuid siis arvestati kohtu hinnangul korrektselt, et ühe silma pimedus siiski mõjutab töövõimet ning piirang hinnati mõõdukaks. Kohus leiab, et vastustaja väide sellest, et ühe silma pimedus üldse töövõimet ei mõjuta, on paljasõnaline ega ole kooskõlas faktiliste asjaoludega.
17.3.Kolmandaks toob kohus välja, et võtmetegevuse valdkonda „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ on vaidlusaluses otsuses hinnanud ekspertarst ja leidnud, et piirang puudub ja 9
taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmete kinnistust. Kaebaja ise on hinnanud vastava valdkonna raskusastmega 3 ehk raske piirang. 2019 aasta töövõime hindamise otsuses on kaebaja tuvastatud mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikahäire. Otsuse kohaselt on taotlejal raskendatud probleemide lahendamine, igapäevatoimingute tegemine emotsioonide funktsiooni muutuste ja sagedaste peavalude tõttu. 2023 otsuses hinnati taotleja kirjeldatud õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muid piiranguid liikumise valdkonda hinnates tuvastades koosmõjus kaebajal osalise töövõime. Vaidlusaluses otsuses leiti, et kaebajal selles osas piirangud puuduvad. Kuidas sellisele järeldusele jõuti jääb kohtule ebaselgeks. Ekspertarsti hinnangus on märgitud, et TIS andmed ei kinnita kaebaja väidetud piirangu esinemist. Samas on kaebajal 17.12.2024 diagnoositud kohanemishäire ning leitud, et tegemist on korduvhaigestumisega. Vastav asjaolu, et tegemist ei ole esmahaigestumisega, pidi olema vastustajale teada juba 2019 aasta töövõime hindamisest. Taotleja ei pea antud olukorras tõendama, et piirang jätkuvalt esineb, piisab kui kaebaja toob piirangu välja ja seda ta on antud juhul ka teinud. Vajadusel peab vastustaja suunama isiku täiendavale arsti vastuvõtule. Nimelt TVTS § 6 lg 4 kohaselt peab töövõime hindamist taotlev isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kaebaja käis kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist (taotlus esitati 04.12.2024) perearsti vastuvõtul ja silmaarsti vastuvõtul, enne vaidemenetlust käis kaebaja veel psühhiaatri vastuvõtul. TVTS § 6 lg 4 ei näe ette, et isikul tuleks kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käia erinevate arstide vastuvõtul, vaid piisab üldjuhul ühest. Normide järgi piirdub isiku kohustus TVTS § 6 lg-s 4 sätestatuga ning ei saa eeldada, et ta teaks omal algatusel vajadusest külastada veel arste selleks, et saada taotletu. Kui tervise infosüsteemi andmed on ebapiisavad, tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt. Sellise nõude sätestab määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3. Vastustaja pidi kontrollima tervenemisperspektiivi esinemist ning täpsustama kaebaja vaimse tervisega seotud asjaolusid. Vastustajal on kohustus jälgida taotluste menetlemisel seadustest ja määrustest tulenevaid nõudeid, sealhulgas haldusmenetluse põhimõtteid (vt ka TVTS § 1 lg 3): uurimis- ja põhjendamiskohustust (HMS §-d 6 ja 56), vältida kiirustamist ja pealiskaudsust, vajadusel selgitada isikule tema õigusi ja kohustusi (HMS § 36) ning tagada õigus olla ära kuulatud (HMS § 40). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vastavad nõuded täidetud. Vastustajal tuleb kaebaja taotluse põhjal teha uus hindamine. Kaebaja terviseandmed vajavad täpsustamist vaimse võimekuse osas, sh ei ole välistatud ka kaebaja täiendav psühhiaatri vastuvõtule suunamine.
18.Peale ebapiisavate terviseandmete on probleemne veel see, et ei eksperdiarvamusest ega töötukassa otsusest ei nähtu, et oleks hinnatud kaebaja võimekust igapäevategevusi (sh tööülesandeid) lõpuni viia. Seda ei ole käsitletud vastustaja poolt ka vaide- ja kohtumenetluses. Vastustaja peab hoolitsema selle eest, et hinnatakse õiget valdkonda ja võtmetegevust, isegi kui taotleja ei ole seda õiges kohas nimetanud. Oluline on see, et taotleja on piirangu välja toonud. Antud juhul on taotleja toonud välja piirangutena nii seljavalud, pingepeavalud kui ka psühholoogilised probleemid. Kõik nimetatud terviseprobleemid võivad olla omavahelises koosmõjus ning takistada vähemalt osaliselt tööks vajalike tegevuste lõpuni viimist. Vastavale aspektile ei ole vastustaja ekspertarvamustes tähelepanu pööratud. Kohus selgitab, et töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-18-1740/36, p 18.4). 10
19.Tulenevalt eelnevast tuleb kaebus rahuldada ning töötukassa otsused ja vaideotsus tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Nimelt kuivõrd tühistamiskaebus töövõime hindamise otsuse suhtes on põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka tühistamiskaebus töövõimetoetuse määramata jätmise osas, kuivõrd töövõime hindamise otsus on aluseks töövõimetoetuse määramisele, samuti tuleb tühistada vaideotsus. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendada ning teha seaduses nõutud määral põhjendatud otsused. Menetluskulud
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kahjuks. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (sh kaebus oli riigilõivu vaba), siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.