Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-25-1519 tühistada Tallinna Haridusameti käskkiri nr T-7-1/25/243 ja kohustada Tallinna linna määrama X. X elukohajärgseks kooliks Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Tallinna Haridusamet ei arvestanud pere spetsiifiliste asjaoludega. Sama pere vanema lapse osas on olnud vaidlus asjas nr 3-23-1272, mis lõppes kompromissiga viisil, et lapse koolikohaks sai GAG. Kaebaja 1 ja tema õe ühiseks elukohaks on Xxxx-Xxxxx xx x-x. xxxx. a-l esitas kaebaja 1 õe seaduslik esindaja taotluse koolikoha määramiseks, milles märgiti eelistatud elukohajärgseks kooliks GAG. 19.05.2023 käskkirjaga nr T-7-1/237179 määrati kaebaja 1 õe elukohajärgseks kooliks TSK. 08.06.2023 esitati halduskohtule kaebus Tallinna Haridusameti 19.05.2020 käskkirja tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata kaebaja 1 õe elukohajärgseks kooliks GAG. 13.06.2023 sõlmisid pooled kompromissi, mille Tallinna Halduskohus kinnitas 16.06.2023 määrusega. Kompromissi kohaselt nõustus ja kohustus haridusamet määrama kaebaja 1 õe elukohajärgseks kooliks GAG-i. Alates xxxx. a sügisest asuski kaebaja 1 õde õppima GAG-i ning õpib seal ka käesoleval ajal. Perel on põhjendatud ootus, et noorema lapsega laheneks asi samamoodi. Sõnamurdlik on taganeda sama perega sõlmitud kompromissist. 2) Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-20-925 juhtinud tähelepanu, et kuna seadus ei sätesta, kumb asjaolu on olulisem – kas lapse elukoha lähedus koolile või pere teiste laste õppimine samas koolis −, tuleb eeldada, et need asjaolud on võrdse tähtsusega ning amet peab igal konkreetsel juhul otsustama, kumba neist eelistada. Jääb arusaamatuks, kuidas on praegusel juhul kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kogumis kaaludes jõutud vaidlustatud otsuseni. Kui vanemale lapsele koha määramise kontekstis täpselt sama elukoha osas xxxx. a juba vaieldi ning jõuti seisukohale ja kokkuleppele, et põhjendatud on määrata lapsele koolikoht GAG-i, võiks olla eeldus, et täpselt samasuguse olukorra hindamisel ja sealjuures „õdede-vendade“ kriteeriumi lisandumisel kaks aastat hiljem jõutakse samasugusele lõpptulemusele ning kaebajad ei pea sama vaidlust uuesti ette võtma. 3) Haridusamet on ebaõigesti sisustanud „elukoha läheduse“ kriteeriumit. Mõiste „elukoha lähedus“ on määratlemata õigusmõiste, mida peab sisustama, lähtudes konkreetsest olukorrast. Haldusakti andmisel, kus tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Vaidlustatud käskkirjast on ilmne, et otsuse tegemisel on lähtutud ainult sellest, milline kool on n-ö linnulennult (kahe aadressipunkti vahelise sirgjoonena) kaebajate elukohale kõige lähemal. Sealjuures ei ole põhjendatud, miks ei ole „elukoha läheduse“ tõlgendamisel arvestatud ka muid, lapse heaolu vaatest kaalukamaid asjaolusid. Kaebajatele teadaolevalt tuvastatakse elukoha lähedus koolile geograafilise infosüsteemi (GIS) rakenduse abil. GISsüsteemi kohaselt on Xxxx-Xxxxx xx x aadressile lähim elukohajärgselt komplekteeritav munitsipaalkool GAG (7.-12. klass, 425,99 m), seejärel TSK (844,56 m) ja siis GAG (1.-6. klass, 942,51 m). GIS-süsteemi alusel tuvastatud sirgjooneline geograafiline kaugus kahe aadressipunkti vahel ei anna aga infot selle kohta, kui palju aega tegelikult kooli jõudmiseks kulub ja kui pikk on koolitee tegelikkuses. Esiteks, isegi GIS-süsteemist ilmneb, et kõige lähem munitsipaalkool on tegelikult GAG, mis asub Xxxx-Xxxxx xx x asukohast vaid 425,99 m kaugusel võrreldes TSK-ga, mis asub 844,56 m kaugusel ehk sisuliselt kaks korda kaugemal. Kuigi tegemist on 7.-12. klassi õppimiseks mõeldud hoonega, on GAG-i aadress just selles koolihoones. Igal juhul tuleb seda koolihoonet käsitleda koos GAG-i 1.-6. klassi koolihoonega, mis asub 942,51 m kaugusel. 2(10)

3-25-1519 Ideaalis õpib laps samas koolis kõikides põhikooli astmetes (1.-9. klass). Arvestades, et laps hakkaks erineval koolitee perioodil õppima mõlemas koolihoones, tuleks GAG-i erinevaid õppehooneid käsitleda ühe koolina. Kuivõrd GAG-i üks koolihoonetest on lapse elukohale kõige lähemal, on see kool kahe koolimaja arvestuses ühtlasi kaebajale 1 kõige lähemal asuv munitsipaalkool. Teiseks, GIS-süsteem ei arvesta tegelikku kooliteed ja selle pikkust, sh nii geograafilist pikkust kui ajalist kestust. TSK-sse jõudmiseks peaks kaebaja 1 Xxxx-Xxxxx xx x aadressilt kõndides ületama mitu tiheda liiklusega maanteed ja ristmikku (sõltuvalt valitud teekonnast, kas Pärnu maantee või Estonia pst). Samal ajal saaks kaebaja 1 GAG-i kõndida mööda vanalinna tänavaid, mis on määratud õuealaks ja kus suurim lubatud sõidukiirus on 20 km/h, ja kasutada saab tunnelit ehk kaebaja 1 ei peaks ületama ühtegi suure liikluskoormusega teed ega ristmikku. Lapse jaoks on teekond GAG-i oluliselt lihtsam ja teekond kooli ka ajaliselt lühem. Kolmandaks tuleb kooli läheduse tuvastamisel arvestada ka koolitee turvalisusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus nr 3-20-926). Lapse kooliteekond kulgeks TSK-ni üle mitme tiheda liiklusega tänava või maantee, mis tekitaks lapsele igapäevaselt suuremat stressi ning kujutaks lapse elule ja tervisele suuremat ohtu, võrreldes alternatiivse kooliteega GAG-i koolihoonetesse. Samuti tuleb arvestada, et vanema õe õppimine GAG-is lihtsustaks oluliselt kaebaja 1 kooli minekut ja sealt tulekut, kuivõrd õel ja vennal oleks võimalik koos koolis käia. Selliste väikeste kauguste erinevuste puhul on ühtlasi asjakohane koolikoha määramisel arvestada õe-venna kriteeriumit. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) kohaselt on esmajärgus oluline elukohalähedus koolile koosmõjus õdede ja vendade õppimisega samas koolis. Seega on need kriteeriumid samaväärsed, vastustaja on aga õe õppimise koolis üldse kõrvale jätnud. Esmaseks tingimuseks ei ole see, et kool peaks olema lapse elukohale kõige lähem. Elukohalähedus ei tähenda ka automaatselt lähimat. 4) Asjaolule, et elukoha läheduse puhul ei saa arvestada üksnes geograafilist kaugust, viitab ka sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 7 lg 1, mille järgi koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km. Paljudes kohalikes omavalitsustes (nt Tartus, Pärnus, Saaremaal) lähtutakse elukohajärgse kooli määramisel just lapse poolt jalgsi läbitavast teekonnast, mitte jäigalt geograafilisest kaugusest. Seega ei saa geograafilise kauguse andmetele tuginemist õigustada suurem halduskoormus, kuna mitmed suure elanikkonnaga kohalikud omavalitsused on suutelised sisustama elukoha läheduse kriteeriumit, arvestades õpilase tegelikku jalgsikäimise kooliteed. Juba seaduse tasandil on kohalikule omavalitsusele seatud kohustus kindlustada õpilasele võimalikult ligipääsetav koolitee, sõltumata selle geograafilisest kaugusest (PGS § 7 lg 3). Käskkirjast ei selgu, kuidas on võimalik kontrollida viidatud kohustuse täitmist olukorras, kus kooli määramisel juhindutakse pelgalt GIS-süsteemi andmetel tuvastatavast sirgjoonelisest kooli kaugusest. 5) Tallinna Haridusamet ei ole uurinud, millised võimalused on kaebajal 1 erinevate potentsiaalsete munitsipaalkoolideni jõudmiseks ja kas mõne munitsipaalkoolini jõudmine võib tulenevalt kooli asukohast või kaebajate individuaalsetest erinevustest olla lihtsam. 6) Tallinna Haridusamet on jätnud täielikult arvestamata „õdede-vendade“ kriteeriumiga. Kaebaja 1 vanem õde õpib GAG-is. Sellest hoolimata ei ole amet seda otsuse tegemisel arvesse võtnud ja on rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Haldusasjas nr 3-20-926 tehtud kohtuotsustest nähtub selgelt, et sama pere teiste laste õppimist samas koolis peab esmajärjekorras otsuse tegemisel arvestama. Haridusametil ei ole õigust seda kriteeriumit täielikult kõrvale jätta, nagu antud juhul on tehtud. Õiguskantsleri hinnangust nähtub, et haridusamet on ka ise pidanud sama pere laste õppimist samas koolis esmatähtsaks, viidates, et seadusandja tahe on olnud põhimõte, et sama pere lapsed saaksid käia samas koolis. Nagu 3(10)

3-25-1519 ka kohtud on viidanud, on „õdede-vendade“ kriteeriumi legitiimne eesmärk peresidemete tugevdamine, vanemate töö- ja pereelu ühitamine ja lapse abistamine koolieluga kohanemisel. Sealjuures ongi need asjaolud just eriti tähtsad algklasside laste puhul. Antud juhul on tegu eriti markantse näitega, kus vanem õde on 2025. a sügisel minemas GAG-i 3. klassi ehk mõlemad lapsed võiksid olla koos GAG-i algklassides. See tähendab, et enamjaolt oleks lastel võimalik koos kooli minna ja koos koolist tulla, mis ongi olnud sellise regulatsiooni kehtestamise ja kriteeriumite loomise eesmärk. Samal aadressil elavate sama pere algklassilaste määramine kaheaastase vahega erinevatesse koolidesse ei ole põhjendatud ega kooskõlas regulatsiooni ja selle eesmärgiga. 7) Vanemate soovidega ei ole arvestatud. Vanemate valik on põhiseaduslik väärtus, mida ei saa haldusmenetluses täiesti tähelepanuta jätta. Minimaalselt pidi põhjendama, miks on jäetud vanemate soovidega arvestamata. Käesoleval juhul ei ole Tallinna Haridusamet isegi kaebaja 1 vanematega ühendust võtnud ega püüdnud ühildada lapsevanemate soove muude kaalutlustega. Vanemad on teinud ise pingutusi Tallinna Haridusametiga ennetavalt suhelda, mis samuti vastuseta jäi ja mida ei arvestatud. Käskkirjast ei nähtu, et amet oleks tuginenud muudele kaalutlustele peale GIS-süsteemis tuvastatud formaalse geograafilise kauguse. Suur halduskoormus ei õigusta uurimis- ja põhjendamiskohustuse täitmata jätmist. 8) Kui kohus tühistab käskkirja, tuleb elukohajärgseks kooliks määrata GAG. Sealjuures tuleb arvestada, et kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Kaebaja 1 elukoht Xxxx-Xxxxx xx x on kantud rahvastikuregistrisse juba xx.xx.xxxx ehk Xxxx-Xxxxx xx x on olnud kaebaja 1 registreeritud elukohaks tema sünnist saadik. Seega, kui GAG-i soovijaid on rohkem, kui koolil on õppekohti, tuleks eelistada kaebajat 1 tulenevalt varasemast rahvastikuregistri kandmise ajast. 9) Kaebajad selgitasid täiendavalt, et kohtumenetluse jätkamine on vajalik olenemata kaebaja 1 õppima asumisest Tallinna Inglise Kolledžisse (TIK), kuna vaidlustatud käskkirja õigusvastasus ei ole sellega ära langenud. Asjaolu, et vanemad otsustasid lapse panna TSK asemel TIK-i, ei mõjuta seda, et linna kaalutlused koolikoha määramisel olid ebaõiged ja asjakohaseid kriteeriume kohaldati valesti. Tallinna Haridusameti tegevuse tulemusel on tekkinud olukord, kus õde ja vend ei saa käia samas koolis.

Tallinna linn palub vastuses jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.

1) X. X elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Xxxx-Xxxxx xx x-x. Lähim eesti õppekeelega kool kaebaja elukohale on TSK (844,56 m). GAG ei ole kaebaja elukohale lähim kool. 2) Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määrati GAG 2025/2026. õppeaastal, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu, elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. GAG-i soovis enda taotluses oma lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Vastustajal ei olnud võimalik arvestada kaebaja vanemate soove ning pakkuda kaebajale õppekohta GAG-i, sest selleks ei ole vajalikul arvul õppekohti. 3) Vastustaja ei ole elukoha läheduse kriteeriumi sisustanud valesti. Vastustaja kasutab kõigi laste puhul sama kaardirakendust. Tallinna Ringkonnakohus on Tallinna linnas kasutatavat meetodit analüüsinud ning asunud seisukohale, et see on PGS § 10 lg-ga 1 kooskõlas seni, kuni koolitee n-ö linnulennult mõõdetud elukohalähedasse kooli on lapse jaoks mõistlikult läbitav (12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-1884). Koolitee TSK-sse on kaebajale 1 mõistlikult läbitav ning kooskõlas ka sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 7 lg-ga 1. 4(10)

3-25-1519 4) GIS-süsteemi kohaselt asub GAG 7.-12. klasside õppehoone (aadressil Suur-Kloostri tn 16) küll lähemal (425,99 m elukohast) kui TSK, kuid elukohajärgset kooli määratakse selle järgi, kus toimub 1. klasside õppetöö (aadressil Vana-Kalamaja 9). PGS § 10 lg 1 eesmärgiga oleks vastuolus lähtuda kooli asukoha määramisel Suur-Kloostri õppehoonest. Õppehoone Vana-Kalamaja tänaval asub kaebaja elukohast 942,51 m kaugusel ehk kaugemal kui TSK. Ka kohtupraktikas on leitud, et 1. klassi õpilasele elukohajärgse kooli määramisel on õiguspärane lähtuda Kotzebue majast Vana-Kalamaja tänaval (30.08.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1960). 5) Kuigi vastustaja ei määranud ühelegi lapsele elukohajärgset kooli Google Maps rakenduse pinnalt, nähtub, et ka selle rakenduse kohaselt on TSK kaebajale kõige lähim kool. Google Maps rakenduse kohaselt on koolitee 16 minuti pikkune (sama pikk kui teekond GAG-i), kuid 1,1 km pikk ehk 100 m lühem kui teekond GAG-i. 6) Samuti on väär kaebaja väide, mille kohaselt on vastustaja jätnud täielikult arvestamata „õdede ja vendade“ kriteeriumi. Õdede ja vendade õppimine koolis ei ole kõige tähtsam kriteerium. PGS § 10 lg-st 1, aga ka Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 §-st 6 tulenevalt tuleb elukohajärgse kooli määramisel Tallinnas kindlasti arvestada kahte kriteeriumi: lapse elukoha lähedust koolile ja pere teiste laste õppimist samas koolis ning mõlemat kriteeriumit on arvestatud maksimaalselt siis, kui konkreetses koolis saavad koolikoha need lapsed, kellele see on lähim kool ning kelle õed ja vennad juba käivad samas koolis (Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-026, p 11). 7) Kaebaja õe elukoht asus xxxx. a samuti Xxxx-Xxxxx x aadressil ning ka kaebaja õe elukohale oli faktiliselt lähimaks kooliks TSK. Vastustaja hinnangul anti kaebaja õele toona GAG-i koolikoht ekslikult. GAG-i koolikohtade vähest ressurssi silmas pidades peab neid jagama seaduslikult. Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 132 kehtestab selged reeglid, mida koolikohtade määramisel järgitakse. Esmajoones pakutakse koolikohti neile lastele, kellele on see kool elukohale kõige lähedamal asuv kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib. Juhtudel, kui kooli soovijaid on rohkem kui koolil õppekohti, arvestatakse määruse nr 132 § 6 viimase lause kohaselt isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Seega on metoodika läbipaistev ning selle rakendamist saab igal ajahetkel kontrollida. Vastustaja ei oleks tohtinud ka xxxx. a anda vabanenud koolikohta kompromissi korras kaebuse esitanud isikule, vaid oleks pidanud vabanenud koolikohta pakkuma koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas järgmisele lapsele. Käesoleval juhul ei ole vastustajal võimalik anda GAG-i õppekohta vaidluse vältimise eesmärgil lapsele, kellele GAG ei ole lähim kool, sest see ei ole metoodika õiguspärane rakendamine. Seejuures ei ole vahet, et kaebaja on selles elukohas elanud sünnist saati. Vastustaja kohtleb kõiki lapsi ja lapsevanemaid võrdselt. Näiteks peab vastustaja tihti tegelema lapsevanemate pahameelega, sest lapsevanemad eeldavad, et kõik pere lapsed saavad automaatselt koha samasse kooli sõltumata nende elukohast. Kui vanem laps on ka õiguspäraselt saanud elukohajärgse koolikoha GAG-i, ei anta GAG-i koolikohta automaatselt nooremale lapsele, kui pere on vahepealsel ajal kolinud Piritale. Vastustaja ei kohalda PGS-s ega määruses nimetamata kriteeriumeid (näiteks ei võeta nimekirja koostamisel arvesse, millises eelkoolis on laps käinud, kas laps on osalenud või kavatseb osaleda koolis asuvas huviringis, keeleõppes, kas lapsevanemad on vilistlased jms). 8) Käesoleval juhul ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust sellest, et koha saab ka noorem laps, sest vastustaja on xxxx. a kaebaja õe osas, võimaluse tõttu ning vaidluse ärahoidmise eesmärgil teinud vea. 2025/2026 õppeaastal jäi sarnaselt kaebajaga koolikohast ilma veel 7 last, kelle õde/vend käib juba GAG-is, aga kellele GAG ei ole faktiliselt kõige lähim kool. Kaebaja poolt vaidlustatud otsus järgib seega võrdse kohtlemise põhimõtet.

5(10)

3-25-1519 9) Kaebaja väited TSK-sse pikast ja stressirohkest kooliteekonnast ei ole asjakohased ega realiseeru, kuivõrd kaebaja on kinnitanud õppekoha TIK-is, elukohast 323,38 m kaugusel. Tõepoolest ei ole TIK „elukohajärgne kool“ määruse nr 132 § 7 lg 3 mõttes ning Tallinna Haridusamet ei määra seda kooli kellelegi elukohajärgseks kooliks. See ei muuda fakti, et tegu on Tallinna linna munitsipaalkooliga ning kaebaja on selle kooli õppekoha kinnitanud. Kaebajal ja lapsevanemal on olnud valikuvabadus ning nad on enda valiku teinud – nad on loobunud (elukohajärgse kooli) TSK õppekohast. Kaebaja teekond TIK-i oleks ühtlasi ca 2,5 korda lühem teekonnast pere poolt soovitud GAG-i.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(10)

3-25-1519

3-25-1519 kooli asukohana vastuolus PGS § 10 lg 1 eesmärgiga. Nagu vastustaja märgib, on ka senises kohtupraktikas leitud, et 1. klassi õpilasele elukohajärgse kooli määramisel on õiguspärane lähtuda Kotzebue majast Vana-Kalamaja tänaval (Tallinna Halduskohtu 30.08.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1960).

8(10)

3-25-1519 lapse kooli minemise ajal haldusasjast nr 3-23-1272 nähtuvalt teada, et vastustaja kasutatava metoodika järgi ei loetud GAG-i nende elukohale lähimaks koolis.

9(10)

3-25-1519

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.