Mittetulundusühingu Koduharjutus kaebus Tõrva valla vastu varalise kahju 10 142 euro hüvitamise nõudes (riigihange „B-kategooria juhiloa algõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: mittetulundusühing Kalmer Kiidma
Koduharjutus,
esindaja
Vastustaja: Tõrva vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 23.03.2026. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
otsuse
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Vastustaja Tõrva vald viis läbi riigihanget „B-kategooria juhiloa algõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“. Kohtule on esitatud riigihanke tingimused (dtl 121-122, edaspidi hanketingimused). Riigihanke eeldatav maksumus jäi alla riigihangete seaduses (RHS) sätestatud lihthanke piirmäära. Üheks pakkumuse esitajaks oli kaebaja mittetulundusühing Koduharjutus.
1
Tõrva Vallavalitsus tunnistas 06.03.2025.a korraldusega nr 2-3/2025/107 edukaks Toyota Autokool OÜ pakkumuse. Korralduses on viidatud hankekomisjoni protokollile. Hankekomisjoni 05.03.2025.a protokollist nähtub, et pakkumuse esitas neli isikut (s.h kaebaja), kõik pakkumused vastasid tingimustele ning komisjon tegi ettepaneku tunnistada edukaks Toyota Autokool OÜ pakkumus. Tõrva Gümnaasium sõlmis 07.03.2025 Toyota Autokool OÜ-ga hankelepingu.
2.Kaebaja esitas 10.03.2025 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Vaidlustuskomisjon jättis 11.03.2025 vaidlustuse läbi vaatamata, kuna RHS § 189 lg 4 ja 4 1 alusel ei ole vaidlustuse esitamine lubatud pärast hankelepingu sõlmimist.
3.Kaebaja esitas 23.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebuse koosseisu on praeguseks jäänud varalise kahju 10 142 euro hüvitamise nõue. Kaebaja leiab, et hankemenetluse õiguspärase läbiviimise korral oleks hankeleping tulnud sõlmida temaga.
3.1.Hankemenetlus ei toimunud õiguspäraselt. Vastustaja korraldas hanke nii, et kaebamisvõimalust ei olnud. Toyota Autokool OÜ pakkumus ei ole kooskõlas riikliku õppekavaga, sest kontakttunde oli 2, peab olema 6. Toyota Autokool OÜ tegevuses esines puudusi ning Transpordiamet tegi ühingu suhtes järelevalvet. Transpordiameti andmetel ei tegutse Toyota Autokool Valga maakonnas. Hankega ei saanud panna rahalisi kohustusi õpilastele. Hanke tingimustes oleks tulnud välja tuua, et esmaabi koolituseks saab kasutada Tõrva kooli ruume. Lepingu järgi toimuvad õppesõidu esimesed tunnid Tõrvas ja hiljem Valgas, sellist punkti hanke tingimustes ei ole. Esmaabikoolituse koht ja sõidutundide alustamise koht mõjutas pakkumuse hinda. Hankelepingut ei täida Toyota Autokool OÜ, vaid Autosõit OÜ. Toyota Autokooli pakkumine oli tegelikult Autosõit OÜ pakkumine, millega hoiti kõrvale käibemaksu tasumisest. Vastustaja peab tõendama, kas Toyota Autokoolil oli pakkumuse esitamise tähtajal olemas auto, õpetajad jms, mis nõutud liiklusseaduses. Hankelepingu järgi ei ole alltöövõtu kasutamine lubatud. On alust arvata, et hanke võitjaga peeti läbirääkimisi. Vastustaja hilines lepingus ette nähtud makse tasumisega, see tasuti 11.04.2025. Toyota Autokool OÜ on alates 05.07.2025 käibemaksukohustuslane ja sellega on hind tõusnud. Tegelikult koolitatakse 2 õpilast rohkem kui lepingus näidatud.
3.2.Kaebajal tekkinud kahjuks on saamata jäänud tulu 10 142 eurot. Kaebaja sõlmis 03.03.2025 sõiduõpetajaga töölepingu töötasuga 13,33 eurot tunnis. Sõidutunni kestus on 45 minutit, kulu töötasule 10 eurot. Lepingu täitmiseks oleks kulunud 570 sõidutundi. Tööjõu kulu oleks olnud 7 598,10 eurot, koos lisanduvate maksudega 10 166,25 eurot. Kaebaja ümardas selle summaks 10 142 eurot. Õige ei ole vastustaja väide, et kaebajal töötajaid ei ole. Kaebajal on töötajad ja ta maksab neile töötasu. Töötajate saatmine palgata puhkusele ei ole eluliselt võimalik. Kaebaja oleks saanud laekumise 19 x 1 004,72 = 19 089,68 eurot. Sellest lähevad maha otsesed kulud hanke täitmiseks 8 947,68 eurot. Ülejäänud summa 19 089,68 - 8 947,68 = 10 142 eurot oli mõeldud tööjõu kulude katteks. Hanke tulemusena tuli leida teine katteallikas
2
antud summale, kuna tööjõukulud jäid alles. Kasumi teenimine ei olnud mõeldav antud hanke puhul - tulu ja kulu pidid olema tasakaalus. Kulude suurust 8 947,68 eurot arvutab kaebaja järgmiselt: - autode rent automaat (Hansarent) 760,31 eurot ja manuaal (ABC rent) 560,69 eurot, kokku 4 kuu eest 1 321*4 = 5 284 eurot; - kütus, klaasipesu, õli, hooldus, rehvid jms 8 947,68-5 284 = 3 663,68 eurot. Kaebaja esitas tõendina ABC Rent Eesti AS arve autorendi eest perioodil 01-30.06.2025 summas 560,69 eurot, summa sisaldab käibemaksu (dtl 185) ja Hansarent OÜ arve autorendi eest perioodil 20.04-19.05.2025 summas 760,31 eurot, summa sisaldab käibemaksu (dtl 186).
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Menetlusökonoomia seisukohalt on mõistlik esmalt tuvastada, kas kahju tekkimine on tõendatud. Kaebaja ei ole tõendanud tekkinud kahju, palgakulu kandmist või selle suurust. Vastustaja mõistis kaebust nii, et kaebajale on tekitanud kahju tööjõukulude katmine muudest allikatest - hankelepingut kaebajaga ei sõlmitud, kuid tööjõukulud jäid samaks ja kaebaja pidi leidma tööjõukuludele teise katteallika. Kaebaja ei ole tõendanud palgakulu kandmist ega selle suurust. Palgakalkulaatori kuvatõmmis ei tõenda töötasu maksmist. E-Krediidiinfo andmetel ei ole kaebaja mistahes tööjõumakse tasunud 2024 ega 2025. aastal (dtl 198-207). Isegi kui kaebaja peaks nimetatud summas tööjõukulu kandma, puudub tõendus selle kohta, et tööjõukulu on otseselt tingitud hankelepingu mittesõlmimisest. Kaebaja arvestuslik lähenemine on liialt üldine ja ei võimalda hinnata kahju tegelikku suurust või selle seost vaidlusaluse olukorraga.
4.2.Vastustaja ei ole hankemenetluse reegleid rikkunud. Kaebaja ei ole osundanud, milles konkreetselt seisnes vastustaja õigusvastane käitumine, mille tagajärjel tekkis kaebajale kahju. Riigihankemenetlus viidi läbi alla lihthanke piirmäära hankena, seega puudus kohustus hanget läbi viia riigihangete registris. Pakkumused esitati hankija e-postile. E-postile saadetud ekirjade avamise aja kohta ei ole võimalik esitada „templit“ või muud digijälge. Tõendid pakkumuste laekumise aja kohta on kaebajale juba esitatud. Pakkumuste vastavuse kontrolli ja hindamise kohta on koostatud hankekomisjoni protokoll. Pakkumuste menetlemisel kontrolliti avalikest andmebaasidest pakkujatel kehtiva tegevusloa olemasolu. Toyota Autokool OÜ-le on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud kehtiv mootorsõidukijuhi koolitusasutuse tegevusluba. Hankija ei olnud kehtestanud hanke alustingimustes rohkem spetsiifilisi nõudeid pakkujatele. Kaebaja ei vaidlustanud õigeaegselt hanke alusdokumente ning pärast pakkumuste avamist ei ole alusdokumente enam võimalik vaidlustada. Hankija ei välistanud hanke tingimustes alltöövõtu kasutamist töövõtja poolt, kuid ka alltöövõtja peab vastama ja antud juhul ka vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele. Hankelepingu nõuetekohase täitmise eest vastutab Toyota Autokool OÜ. Väikehangete puhul puuduvad õigusaktides sätestatud kohustuslikud ooteajad hankelepingu sõlmimisele. Tingimus, et leping sõlmitakse 27.02-31.12.2025, kehtis kõigi pakkujate suhtes. 07.03.2025 sõlmitud lepingu tagasiulatuv jõustumine alates 27.02.2025 ei kahjustanud kellegi õiguspäraseid huve. Varasema hanke kehtetuks tunnistamine ei puutu asjasse, asjaolud ei ole samad. Hanke kehtetuks tunnistamine ei oleks kaebaja olukorda muutnud. Kohtu seisukoht
3
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kohus ei ole kaebuse lahendamisel seotud eeltoodud järjekorraga.
6.Kohtu hinnangul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik, kuna kaebajal ei ole tekkinud kahju. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju puhul hüvitisega luua varaline olukord, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohus selgitas 25.03.2025.a määruses kaebajale, et varaliseks kahjuks saab olla otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning kui kahjuks on saamata jäänud tulu, siis tuleb loodetud tulust maha arvata kulutused, mida kaebaja oleks pidanud lepingu täitmiseks kandma. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kehtiva õigusliku regulatsiooni tingimustes on võrdlemisi raske konstrueerida edukat kahjunõuet suuremas ulatuses kui riigihankes ebaõnnestunult osalemise otsesed kulud, kuna võib osutuda keerukaks usutavalt tõendada, et lepingu täitmisel oleks teenitud kasumit1.
7.Kaebaja ei ole väitnud või tõendanud otsese varalise kahju tekkimist, näiteks et kaebaja tegi kulutusi pakkumuse koostamiseks või esitamiseks (RHS § 217). Kohtule ei ole äratuntav, et sellised kulud võiksid praeguse kohtuasja asjaoludel olemas olla. Kaebaja viitab sellele, et ta sõlmis 03.03.2025 lepingu sõiduõpetajaga ja pidi leidma muu tuluallika selle lepingu täitmiseks. Kaebaja sõlmis selle lepingu enne riigihanke tulemuste selgumist. Riigihanke läbiviimisega tekitatud kahjuna ei ole käsitletav see, kui kaebaja enne hanke tulemuste selgumist võtab kohustusi, mille täitmine ei ole talle jõukohane.
8.Kaebaja väited seonduvad eeskätt saamata jäänud tuluga. Kohus selgitas 12.06.2025.a määruses, et kaebaja väidetest lähtudes ei ole kahju tekkinud, kuna kulutused, mida kaebaja oleks hankelepingu täitmiseks teinud, ületavad tulu, mida kaebaja lootis hankelepingu alusel saada. Määruse tegemise seisuga kohtule esitatud avalduste põhjal oleks kaebaja saanud tulu 19 x 1 004,72 = 19 089,68 eurot, kaebaja tööjõukulu oleks olnud 10 166,25 eurot ning kaebajal oleks tulnud teha kulutusi sõidukile, kütusele jms 8 947,68 eurot. Kui nii, siis oleks kaebaja lepingu sõlmimise korral olnud kahjumis, kuna tulu oleks olnud 19 089,68 eurot, kulud aga 10 166,25 + 8 947,68 = 19 113,93 eurot. Kaebaja on esitanud erinevaid arvutusi hankelepingu täitmiseks vajalike kulude kohta, kuid need kõik päädivad sama tulemusega - tasu sõiduõpetajale ning õppesõidukite rentimise ja kasutamise tõttu tekkivad kulud oleksid olnud võrdsed või suuremad tasust, mida vastustaja oleks lepingu alusel kaebajale maksnud. Kaebaja ütles 18.06.2025.a avalduses sõnaselgelt, et 1
kasumi teenimine ei olnud vaidluse all oleva hanke puhul mõeldav (dtl 182). Sel juhul ei ole ka kahju tekkimine võimalik.
9.Kui kaebajal ei ole tekkinud kahju, siis ei saa kaebust rahuldada olenemata sellest, kas vastustaja tegevus riigihanke korraldamisel oli kaebaja väidetud põhjustel õigusvastane. Kohus vastab seetõttu üksnes lühidalt kaebaja põhilistele väidetele.
10.Tegemist oli hankega, mille maksumus jäi alla RHS § 14 lg 2 p 1 sätestatud riigihanke piirmäära (teenuste korral 60 000 eurot) ja alla RHS § 14 lg 1 p 1 sätestatud lihthanke piirmäära (teenuste korral 30 000 eurot). RHS § 15 lg 1 ja 2 tuleneb, et kohaldada ei tulnud RHS 3. peatüki 1. jaos sätestatud lihthankemenetluse korda ega RHS 2. peatükis sätestatud hankemenetluse üldist korda. S.h ei kuulunud kohaldamisele - RHS 2. peatükis paiknev § 113 lg 1, mille järgi hankija avab pakkumused riigihanke alusdokumentides näidatud ajal, või RHS § 113 lg 3, mis sätestab pakkumuste avamise protokolli koostamise; - RHS 2. peatükis paiknev § 115 põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohta; - RHS 2. peatükis paiknev § 120 lg 2, mille kohasaelt hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine; - RHS 3. peatüki 1. jaos paiknev § 125 lg 9, mille järgi hankija ei või lihthanke puhul anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne viie tööpäeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Õiguskirjanduses on lihthanke piirmäärast madalama maksumusega hankeid nimetatud kääbushangeteks ning leitud, et nende puhul tuleb järgida RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kuid nõuded on vähem ranged ja hankijal on hanke korraldamisel avar otsustusruum2. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid rikkunud.
11.Hankija on hanke, s.h kääbushanke läbiviimisel seotud hanketingimustega. Hankija ei pea kohaldama ja isegi ei tohi kohaldada reegleid või tingimusi, mida hanketingimustes kehtestatud ei ole. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4 alusel ei saa kaebaja praegu enam tugineda sellele, et hanketingimused olid õigusvastased, oleksid pidanud olema selgemad, põhjalikumad vms. Kui kaebaja nii arvas (näiteks hanketingimustes oleks tulnud ette näha, kus toimub õppesõit, kas ja millisteks tegevusteks saab kasutada kooli ruume, kas ja millises ulatuses võib kasutada allhanget / alltöövõttu jne), siis oleks tal tulnud vaidlustada hanketingimused RHS sätestatud korras.
12.Hanketingimuste kohaselt tuli pakkumused esitada hiljemalt 21.02.2025 kell 10 e-posti teel. Hanketingimustes ei ole täpsemalt reguleeritud pakkumuste esitamise või avamise korda. Hankes esitatud pakkumuste kohta on koostatud hankekomisjoni protokoll (dtl 71). Kohus tõi 29.01.2026.a määruses ära väljavõtte vastustaja dokumendiregistrist, mis näitab, et kõik pakkumused esitati hiljemalt 21.02.2025.
Hanketingimustest või RHS § 3 sätestatud põhimõtetest ei tulene, millal võis vastustaja lugeda läbi pakkuja e-kirja, millega esitati pakkumus, või avada ja läbi vaadata pakkumuse (ekirjaga edastatud digitaalallkirjaga ümbriku). Asjas puuduvad vähimadki viited sellele, et vastustaja oleks mõnele riigihankest huvitatud isikule edastanud andmed juba esitatud pakkumuste sisu (pakutud hinna) kohta. Selle muudab eluliselt äärmiselt ebausutavaks asjaolu, et võitjaks osutunud pakkumus on oluliselt madalam teisele kohale jäänud kaebaja pakkumusest. Kaebaja väidetud olukorra puhul oleks hanke võitja saanud esitada oluliselt kõrgema, kuid siiski varem esitatud pakkumustest madalama pakkumuse. Kui hankes oleks kohaldunud RHS § 115, siis selle paragrahvi lg 1 näeb reeglina hankijale ette võimaluse, kuid ei pane kohustust küsida pakkujalt selgitust, kui hankija hinnangul on pakkumus põhjendamatult madal. RHS § 115 lg 2 paneb hankijale vastava kohustuse üksnes ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
13.Ekslik on kaebaja arusaam et alltöövõtu / allhanke kasutamine on võimalik ainult siis, kui hanketingimused või hankeleping seda lubavad. Vastupidi, võlaõigusseaduse § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Mootorsõidukijuhi koolituse puhul ei ole tegemist kohustusega, mida pakkuja peab tingimata täitma isiklikult. Oluline on, et lepingut täitval isikul on liiklusseaduse (LS) § 111 lg 1 sätestatud tegevusluba mootorsõidukijuhi koolituseks. Ka RHS § 122 lg 1 sätestab, et hankijal on õigus ja võimalus, kuid mitte kohustus kehtestada nõue, et pakkujal tuleb ära näidata, millise hankelepingu osa suhtes ja kellega kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepingud.
14.LS § 111 lg 1 alusel peab mootorsõidukijuhi koolituseks olema tegevusluba ning LS § 112 lg 1 sätestab tegevusloa kontrollieseme (tegevusloa andmise tingimused). Vaidlust ei ole selles, et hanke võitjal oli kehtiv tegevusluba olemas. Hanketingimustest ning ühestki õigusnormist ei tulene, et vastustaja pidi kontrollima, kas tegevusloa andmise tingimused on täidetud. Samuti ei tulene õigusnormidest, et tegevusluba antakse tegutsemiseks kindlas maakonnas.
15.Käesoleva kohtuasja piiridest väljub küsimus, kas hanke võitja Toyota Autokool OÜ on korrektselt järginud käibemaksuseadust. Kaebaja väidete põhjal tasus vastustaja hankelepingus ette nähtud summa enne seda, kui hanke võitja muutus käibemaksukohustuslaseks (dtl 210). See, kui hanke võitja muutus pärast hankelepingu sõlmimist käibemaksukohustuslaseks, ei muuda teenuse maksumust vastustaja jaoks. Riigihankega ei panda rahalisi kohustusi õpilastele või nende vanematele. Õpilastele on loodud võimalus läbida mootorsõidukijuhi koolitus riigihankes kehtestatud tingimustel.
16.Iseenesest õige on see, et määruse „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ § 32 lg 5 näeb ette, et algastme teooriaõppes tuleb läbi viia vähemalt kuus auditoorset õppetundi. Toyota Autokool OÜ pakkumuses (dtl 73-74) on öeldud, et kursuse alguses viiakse läbi kahetunnine kontaktloeng Tõrva Gümnaasiumis, edasi tunnid e-autokoolis.
6
Kohtuasjas esitatud dokumendid ei ole piisavad selleks, et üheselt kindlaks teha, kas pakkumus vastas määruse nõuetele. Määruse § 5 lg 1 1 sätestab, et auditoorne õppevorm on õppevorm, kus koolitaja ja õpilane osalevad samaaegselt õppetööl ja on vahetult kontaktis kas füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna vahendusel. Teooriaõpe e-autokooli vahendusel võib seega määruse tähenduses olla nii auditoorne kui elektrooniline. Kohus ei pea vajalikuks seda täiendavalt uurida, kuna see ei mõjuta kaebuse lahendamist (vt otsuse punkti 9). Vastustajal on võimalus pöörata sellele küsimusele tähelepanu järgmiste sarnaste hangete läbiviimisel.
17.Kokkuvõttes leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.