Vertetom Autokool MTĂ kaebus TĂ”rva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64, 18. veebruari 2026. a lepingu nr TG 4-1/2026/27-1 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 19. veebruari 2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- tĂŒhistamiseks
MÀÀruse resolutsiooni peale saab esitada mÀÀruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule jĂ€rgmiselt: - resolutsiooni punkti 1 (tĂŒhistamisnĂ”uete tagastamise) peale 10 pĂ€eva jooksul arvates mÀÀruse kĂ€ttetoimetamisest; - resolutsiooni punkti 2 (esialgse Ă”iguskaitse taotluse lahendamise) peale 3 tööpĂ€eva jooksul arvates mÀÀruse kĂ€ttetoimetamisest; - resolutsiooni punkti 3 (riigilĂ”ivu tagastamata jĂ€tmine) peale 15 pĂ€eva jooksul arvates mÀÀruse kĂ€ttetoimetamisest.
1.TĂ”rva GĂŒmnaasium (hankija) viis lĂ€bi vĂ€ikehanget âB-kategooria juhiloa esmaĂ”ppe teenus TĂ”rva GĂŒmnaasiumileâ. Pakkumuste esitamise tĂ€htaeg oli 1. veebruar 2026.
2.TĂ”rva Vallavalitsus tunnistas 18. veebruari 2026. a korraldusega nr 2-3/2026/64 hankes âB-kategooria juhiloa algĂ”ppe teenus TĂ”rva GĂŒmnaasiumileâ edukaks ĂŒhispakkujate OĂ AutosĂ”it (registrikood 10835817) ja OĂ AutosĂ”it Tartu (16318307) ĂŒhispakkumuse maksumusega 788,40 eurot ĂŒhe Ă”pilase kohta.
3.Vertetom Autokool MTĂ esitas 19. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse TĂ”rva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64 ja OĂ Autokooliga sĂ”lmitud lepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tĂŒhistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et antud pakkumine ei vasta nĂ”uetele, sest avalike registrite alusel on OĂ AutosĂ”it kĂ€ibemaksukohuslane, mistĂ”ttu
peab hinnale lisanduma kĂ€ibemaks ja seega ei ole antud pakkumine kĂ”ige odavam. Lisaks vastavalt hanke tingimustele peab pakkujal olema Ă”ppevĂ€ljak, mis vastab nĂ”uetele. AutosĂ”it OĂ-l ega AutosĂ”it Tartu OĂ-l Ă”ppevĂ€ljakut ei ole. Seega tuleb tunnistada nĂ”uetele mittevastavaks ĂŒhispakkujate OĂ AutosĂ”it ja OĂ AutosĂ”it Tartu ĂŒhispakkumus. Kaebaja osutab, et TĂ”rva Vallavalitsus jĂ€ttis hanke vaidlustamiseks aega vaid 2 minutit, mis on ilmselgelt vĂ€he. Hanke tulemused saadeti kaebajale 18. veebruaril 2026 kell 15.05, leping AutosĂ”it OĂ-ga sĂ”lmiti 18. veebruaril 2026 kell 15.07. Kaebaja on seisukohal, et OĂ Autokooliga sĂ”lmitud leping oli juba varasemalt valmis. Kaebaja mĂ€rgib, et leping ei ole veel jĂ”ustunud (19. veebruari 2026. a kella 09.16 seisuga ei olnud lepingul veel mĂ”lema osapoole allkirju). Kaebaja palub esmase Ă”iguskaitse korras peatada lepingu sĂ”lmimine.
4.Kaebaja esitas 19. veebruaril 2026 kell 16.47 kaebuse tĂ€ienduse, taotledes riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 19. veebruari 2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/tĂŒhistamist ning kohustamist vaadata vaidlustus uuesti lĂ€bi. Kaebaja selgitab, et esitas vaide TĂ”rva Vallavalitsusele 18. veebruaril 2026 kell 15.29. Hankeleping allkirjastati hankija esindaja poolt 18. veebruaril 2026 kell 15.06 ning ĂŒhispakkujate OĂ AutosĂ”it ja OĂ AutosĂ”it Tartu esindajate poolt 18. veebruaril 2026 kell 15.32. Seega esitati vaie 3 minutit varem, kui allkirjastati leping. Seega on vaie tĂ€htaegne ning lepingu sĂ”lmimine on Ă”igustĂŒhine. Kaebuse tĂ€psustuse lisana esitas kaebaja jĂ€rgmised dokumendid â 19. veebruaril 2026 VAKO-le esitatud vaidlustus, VAKO 19. veebruari 2026. a otsus vaidlustusasjas nr 30-26/-, 18. veebruari 2026. a vaie TĂ”rva Vallavalitsusele.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjÀrgne kohus vÀlja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks vÔi kÀiguta jÀtmiseks.
6.Kaebaja on kaebuses ja selle tĂ€ienduses taotlenud TĂ”rva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64 (pakkumuste edukaks tunnistamise otsus), TĂ”rva GĂŒmnaasiumi esindaja ja ĂŒhispakkujate OĂ AutosĂ”it ja OĂ AutosĂ”it Tartu vahel 18. veebruaril 2026 sĂ”lmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 ja VAKO 19. veebruari 2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- tĂŒhistamist ja VAKO kohustamist vaadata tema vaidlustus uuesti lĂ€bi. Kohus selgitab, et kaebaja nĂ”ue VAKO kohustamiseks vaadata tema vaidlustus uuesti lĂ€bi ei ole asjakohane (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2024. a mÀÀrust asjas 324-2257, p 9). Kui asi on jĂ”udnud juba kohtusse, siis ei saa kohus seda saata VAKO-le tagasi, vaid vaidluse osas vĂ”tab seisukoha kohus. Kuigi kaebaja on kaebuse tĂ€ienduses osutanud, et TĂ”rva GĂŒmnaasiumi esindaja ja ĂŒhispakkujate OĂ AutosĂ”it ja OĂ AutosĂ”it Tartu vahel 18. veebruaril 2026 sĂ”lmitud hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 on tĂŒhine, sest vaie oli esitatud tĂ€htaegselt, siis konkreetset nĂ”uet vaidlusaluse hankelepingu tĂŒhisuse tuvastamiseks kaebaja esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mĂ”istab kohus esitatud kaebust tĂŒhistamiskaebusena TĂ”rva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64, VAKO 19. veebruari 2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- ja TĂ”rva GĂŒmnaasiumi esindaja ja ĂŒhispakkujate OĂ AutosĂ”it ja OĂ AutosĂ”it Tartu vahel 18. veebruaril 2026 sĂ”lmitud lepingu nr TG 41/2026/27-1 tĂŒhistamiseks (HKMS § 37 lĂ”ike 2 punkt 1).
7.Ăhe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena nĂ€eb HKMS § 121 lĂ”ike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nĂ”ude kohtueelseks lahendamiseks ettenĂ€htud
kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lĂ”ike 1 kohaselt vĂ”ib seadus nĂ€ha mĂ”nda liiki nĂ”ude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse vĂ”i muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul vĂ”ib kaebuse esitada ĂŒksnes siis, kui isik on pidanud kinni nĂ”ude kohtueelseks lahendamiseks ettenĂ€htud korrast, ning ĂŒksnes ulatuses, milles tema nĂ”uet ei ole selles korras tĂ€htaegselt rahuldatud. TĂ”rva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64 tĂŒhistamisnĂ”ude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nĂ€htud HKMS § 268 lĂ”ikes 1, mille kohaselt vĂ”ib pakkuja, taotleja vĂ”i riigihankes osalemisest huvitatud ettevĂ”tja esitada oma Ă”iguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on lĂ€binud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, vĂ€lja arvatud riigisaladuse ja salastatud vĂ€listeabega seotud hankeasjas. Praegusel juhul ei seondu vaidlusalune hankeasi riigisaladuse ega salastatud vĂ€listeabega, seega tuli kaebajal HKMS § 268 lĂ”ike 1 kohaselt kĂ”igepealt pöörduda oma Ă”iguste kaitseks VAKO poole.
7.1.Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuvĂ€liseks lahendamiseks seadusega sĂ€testatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse Ă”igusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse lĂ€bimata jĂ€tmise tĂ”ttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2018. a mÀÀrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu 8. oktoobri 2012. a mÀÀrus nr 3-3-1-30-12, p 18). Sealjuures peab kohus sisulisest aspektist, mitte ĂŒksnes formaalselt, kontrollima seda, kas kohtueelses menetluses esitatud avaldus tagastati Ă”iguspĂ€raselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a mÀÀrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8; nt Tartu Halduskohtu 5. novembri 2022. a mÀÀrus nr 3-22-2334; Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2020. a mÀÀrus nr 3-19-2312, p 17). Seega kohtul tuleb kaebuse menetlusse vĂ”tmisel hinnata, kas kaebaja on lĂ€binud menetluse VAKO-s nĂ”uetekohaselt. Kui vaidlustus on jĂ€etud lĂ€bi vaatamata Ă”iguspĂ€raselt, siis ei ole isikul riigihanke asjas kohtusse pöördumise Ă”igust.
7.2.VAKO jĂ€ttis 19. veebruari 2026. a otsusega nr 30-26/- kaebaja vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 192 lĂ”ike 3 punkti 1 alusel lĂ€bi vaatamata. Kohus leiab, et VAKO on kaebaja vaidlustuse jĂ€tnud Ă”igesti lĂ€bi vaatamata RHS § 192 lĂ”ike 3 punkt 1 alusel. Nimetatud sĂ€tte kohaselt jĂ€tab vaidlustuskomisjon vaidlustuse lĂ€bi vaatamata ja tagastab selle vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole tĂ€htaegne. Arvestades, et kĂ€esoleval juhul viis TĂ”rva GĂŒmnaasium hanke âB-kategooria juhiloa esmaĂ”ppe teenus TĂ”rva GĂŒmnaasiumileâ lĂ€bi vĂ€ikehankena ning asja materjalidest nĂ€htub, et hanke eeldatav maksumus on alla lihthanke piirmÀÀra (teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot, vt RHS § 14 lĂ”ike 1 punkt 1), siis tuli vaidlustuse tĂ€htaegsuse hindamisel lĂ€htuda RHS § 189 lĂ”igetest 4 ja 4 1. Kohus selgitab, et vastavalt RHS § 189 lĂ”ikele 41 kohaldatakse alla lihthanke piirmÀÀra jÀÀvate riigihangete puhul vaidlustuse esitamisele samu tĂ€htaegu, mida lihthankemenetluses. RHS § 189 lĂ”ike 4 kohaselt peab vaidlustus lihthankes olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolme tööpĂ€eva jooksul alates pĂ€evast, kui vaidlustaja sai teada vĂ”i pidi teada saama Ă”iguste rikkumisest vĂ”i huvide kahjustamisest, kuid mitte pĂ€rast hankelepingu sĂ”lmimist. Seega lĂ”petab hankelepingu sĂ”lmimine vaidlustuse esitamise tĂ€htaja. Kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le 19. veebruaril 2026 kell 9.46 (dtl 23). Kohus selgitab siinkohal, et TĂ”rva Vallavalitsusele 18. veebruaril 2026 esitatud vaie ei ole kĂ€sitatav vaidlustusena RHS § 185 mĂ”ttes (dtl 31). Asjas ei ole vaidlust, et vaidlustuse esitamise ajaks olid hankija ja edukaks tunnistatud ĂŒhispakkumuse esitajad hankelepingu sĂ”lminud (hankeleping sĂ”lmiti 18. veebruaril 2026). VAKO selgitas, et RHS ei kohusta hankijat nn vĂ€ikehangetes ootama hankelepingu sĂ”lmimisega. Ooteaega ei nĂ€e ette ka TĂ”rva valla hankekord. Seega ei olnud hankija kohustatud ootama hankelepingu sĂ”lmimisega. Kuna RHS ei vĂ”imalda VAKO-l vaidlustuse esitamise tĂ€htaega ennistada, siis puudus
VAKO-l vÔimalus tÀhtaega rikkudes esitatud vaidlustust lÀbi vaadata ja see tuli jÀtta lÀbi vaatamata. Seega on VAKO jÀtnud kaebaja 19. veebruari 2026. a vaidlustuse ÔiguspÀraselt lÀbi vaatamata, mistÔttu ei ole kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus lÀbitud.
7.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lĂ”ike 1 punkti 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja taotleb TĂ”rva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64 tĂŒhistamist.
8.Kaebus tuleb tagastada ka osas, milles kaebaja taotleb hankija ja ĂŒhispakkujate vahel
18.veebruaril 2026 sĂ”lmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tĂŒhistamist. Kohus mĂ€rgib, et vaidlusaluse 18. veebruari 2026. a hankelepingu maksumus on alla riigihanke piirmÀÀra ja selle osas ei nĂ€e RHS § 185 lĂ”ige 5 koostoimes sama paragrahvi lĂ”ikega 4 kaebajale ette kohustusliku kohtueelse menetluse lĂ€bimise nĂ”uet. Sellest hoolimata ei ole vastava nĂ”ude esitamine kohtule lubatud.
8.1.HKMS § 121 lĂ”ike 2 punkti 1 kohaselt vĂ”ib kohus tagastada kaebuse mÀÀrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeĂ”igus. Kohus leiab, et kaebajal ei ole Ă”igust esitada sĂ”lmitud hankelepingu tĂŒhistamise nĂ”uet.
8.2.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 267 lĂ”ige 3 sĂ€testab, et kohus ei tĂŒhista kehtivat hankelepingut. HKMS § 267 lĂ”ige 3 vĂ”imaldab esitada hankelepingu tĂŒhisuse tuvastamise nĂ”ude, kui hankeleping on tĂŒhine RHS-s sĂ€testatud alusel. Selle olukorraga antud juhul tegemist ei ole. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis hankija lĂ€bi viidud riigihanke maksumus jĂ€i alla lihthanke piirmÀÀra. Sellise hanke puhul ei nĂ€e RHS ette hankelepingu tĂŒhisuse aluseid, s.h ei ole Ă”igusaktides sĂ€testatud ooteaega vaidlustatud korralduse tegemise ja hankelepingu sĂ”lmimise vahel vĂ”i keeldu sĂ”lmida hankeleping ooteajal. Riigihankeid ja nendega seotud vaidlusi reguleerivad normid on teadlikult kujundatud nii, et pĂ€rast hankelepingu sĂ”lmimist ei ole selle tĂŒhistamine enam vĂ”imalik. Isikule, kes leiab, et hankeleping oleks tulnud sĂ”lmida temaga, jÀÀb Ă”iguskaitsevahendina kahju hĂŒvitamise nĂ”ue (Tartu Halduskohtu 25. mĂ€rtsi 2025. a mÀÀrus asjas nr 3-25-710, p 7).
8.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lĂ”ike 2 punkti 1 alusel kaebuse osas, milles kaebaja taotleb 18. veebruaril 2026 sĂ”lmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tĂŒhistamist.
9.Kaebaja taotles ka VAKO 19. veebruari 2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/tĂŒhistamist. HKMS § 268 lĂ”ike 2 kohaselt vĂ”ib riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale vaidlustaja vĂ”i kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti vĂ”i toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja Ă”igusi sĂ”ltumata vaidlustuse esemest. Kohus hindas VAKO otsust kontekstis, kas kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus lĂ€bitud, ning nimetatud otsusel ei ole eraldiseisvat tĂ€hendust. Kuna esinevad alused kaebuse tagastamiseks muudes nĂ”uetes, siis ilma nende nĂ”ueteta oleks kaebuse menetlemine ainuĂŒksi VAKO otsuse suhtes sisutu ega aitaks kaebaja Ă”igusi kaitsta. Seega tuleb VAKO otsuse tĂŒhistamise nĂ”ue samuti tagastada HKMS § 121 lĂ”ike 2 punkti 1 alusel kaebeĂ”iguse puudumise tĂ”ttu.
10.Kaebaja esitas esialgse Ôiguskaitse taotluse eesmÀrgiga takistada 18. veebruaril 2026 sÔlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 sÔlmimist. Kohus jÀtab kaebaja esialgse Ôiguskaitse taotluse HKMS § 55 lÔike 2 alusel lÀbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav ja
seda ei ole vÔimalik puuduste kÔrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kohus selgitab, et esialgse Ôiguskaitse taotluse esitamise ajaks oli hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 allkirjastatud kÔigi hankelepingu poolte poolt. Antud olukorras ei ole kohtul vÔimalik vaidlusaluse hankelepingu suhtes esialgset Ôiguskaitset kohaldada.
11.RiigilĂ”ivuseaduse (RLS) § 60 lĂ”ikest 5 tuleneb, et halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel tasutakse riigilĂ”ivu RLS §-s 258 sĂ€testatud mÀÀras. Viidatud paragrahvi lĂ”ike 1 kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilĂ”ivu 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmÀÀrast vĂ€iksem. Kaebaja esitas ĂŒhes kaebusega ka esialgse Ă”iguskaitse taotluse. RLS § 60 lĂ”ike 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse Ă”iguskaitse taotluse esitamisel riigilĂ”ivu 20 eurot. Seega tuli kaebajal tasuda riigilĂ”ivu kokku 1300 eurot. Kaebaja on kĂ€esolevas asjas tasunud riigilĂ”ivu 102 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul arvestada kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluva riigilĂ”ivu katteks. HKMS § 104 lĂ”ike 5 punkt 2 sĂ€testab, et tasutud riigilĂ”iv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, vĂ€lja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lĂ”ike 2 alusel. Kohus tagastab kĂ€esoleva mÀÀrusega kaebaja ĂŒhe tĂŒhistamisnĂ”ude HKMS § 121 lĂ”ike 1 punkti 4 alusel ning ĂŒlejÀÀnud kaks tĂŒhistamisnĂ”uet HKMS § 121 lĂ”ike 2 punkti 1 alusel. Kui kaebaja oleks tasunud kaebuse ehk kĂ”igi kolme tĂŒhistamisnĂ”ude eest riigilĂ”ivu nĂ”utavas mÀÀras ehk 1280 eurot, kuuluks talle sellest tagastamisele kolmandik, arvestades, et kaebuses esitatud kolmest tĂŒhistamisnĂ”udest ainult ĂŒhe eest tuleks riigilĂ”iv tagastada. ĂlejÀÀnud kaks kolmandikku riigilĂ”ivust jÀÀks aga riigile. VĂ”ttes arvesse, et kaebaja tasutud 102 eurot ei ĂŒleta seda kahte kolmandikku, mis peaks riigile jÀÀma, pole alust kaebajale riigilĂ”ivu tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒĂŒmitud. Andmed on informatiivsed.