X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsuse nr P5V2025-135464 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ja kohustamisnõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X. X Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsus nr P5-V2025-135464.
3.Tuvastada, et kaebaja täitis ajavahemikul 01.10.2006-13.03.2017 ABB AS-is vaakumimmutajana töötades tööülesandeid, mis vastavad Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 206 kinnitatud loetelus nr 2 osas VIII „Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete immutaja tööülesannetele.
4.Tuvastada, et kaebaja puutus oma töös igapäevaselt kokku järgmiste kemikaalidega: Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-[(1- methylethylidene)bis(4,1phenyleneoxymethylene)]bisoxirane); Tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1);
HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1) heksahüdrometüülftaalanhüdriid.
5.Kohustada Sotsiaalkindlustusameti kaebaja 13.03.2025 avaldust uuesti lahendama võttes arvesse kohtu suuniseid töös kasutatud keemiliste ainete ohuklassi määramiseks.
6.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
7.Asendada avaldatavas tähemärkidega. Edasikaebamise kord
kohtuotsuses
kõigi
otsuses
mainitud
isikute
nimed
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.03.2026, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja
3-25-1416 jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile 16.01.2024 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks SVPS § 1 punkti 1 alusel. Kaebaja taotles pensioni loetelu nr 1 alusel vaakumimmutajana. SKA jättis 07.03.2024 otsusega nr E14075-1 soodustingimustel vanaduspensioni talle määramata. Kaebaja nimetatud otsust ei vaidlustanud.
2.Kaebaja esitas SKA-le uue avalduse 13.03.2025 pensioni määramiseks SVPS § 1 punkti 1 alusel. SKA 16.04.2025 otsusega nr P5-V2025-135464 (dtl 6-7) otsustati mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. Soodusstaaži hulka ei arvatud kaebaja töötamise aega ABB AS-is mähkijana, vaakumimmutajana ning mootorite ja generaatorite tehase spetsialistina alates 04.02.2002 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 16.01.2024, kokku 21 aastat 11 kuud ja 12 päeva.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 13.05.2025 kaebaja kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsusele nr P5-V2025-135464 (dtl 1 ja 2). Kaebaja palub kohtul tühistada nimetatud otsus ning välja selgitada otsuses tähtsust omavate faktide asjaolud.
4.Kohus võttis 22.05.2025 määrusega kaebuse menetlusse Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsuse nr P5-V2025-135464 tühistamise nõudes ning nõudes tuvastada kaebajal vanaduspensionile õigust andva staaži olemasolu ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebaja 13.03.2025 taotlus uuesti läbi.
5.Vastustaja vastas kaebusele 02.07.2025 (dtl 18-20).
6.Kohus määras 03.11.2025 kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses, määras menetlusosaliste täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kohus uuendas asja arutamise 10.12.2025 ning palus nii kaebajal kui vastustajal esitada täiendavad selgitused seoses vaakumimmutaja töö sisuga ning andis võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks (dtl 58-60). Samuti palus kohus selgitusi kaebaja tööandjalt ABB AS-ilt (dtl 62).
7.ABB AS vastas kohtunõudele 30.12.2025 (dtl 70-74).
8.Sotsiaalkindlustusamet esitas vastuse kohtule 05.01.2026 (dtl 76).
9.Kohus küsis vastustajalt täiendavalt selgitusi, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (dtl 79-81).
10.SKA vastas kohtu küsimustele 23.01.2026 (dtl 83-84).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
11.Kaebaja leiab, et SKA on tema taotluse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks jätnud ebaõigesti rahuldamata. SKA jättis taotluse rahuldamata, kuna soodustingimustel vanaduspensioni seaduse loetelus puudub tema ametinimetusega (immutaja) vakumimmutaja ametikoht. Kuna see Vabariigi Valitsuse määrus nr 206 on vastu võetud 16.07.1992 ja ametikohtade loetelu on koostatud sel ajahetkel Eesti Vabariigis teadaolevate ametikohtade põhjal. Sel ajal ei saanudki tema ametikohta nimekirja lisada, sest ABB AS alustas Eestis tegevust oluliselt hiljem, 2002. aastal.
12.Taotlus jäeti rahuldamata selle pärast nagu ABB AS ei oleks Äriregistri andmetel elektrotehnikatööstus. See SKA seisukoht on samuti ebaõige ja vale. See tehas, kus tema on 2(10)
3-25-1416 töötanud, on tootnud kogu aeg erinevaid elektrimasinaid ja elektrimasinate komponente. Elektrotehnika mõiste üldiselt tähendab kõiki elektrit kasutatavaid masinaid ja nende osi, kui ka elektrit tootvaid masinaid ja nende osasid.
13.Kaebaja leiab, et SKA on oma otsuse tegemisel olnud hoolimatu ja pealiskaudne ning jätnud tegemata kõige olulisema, ei ole hinnanud tema ametikoha tegelikku kokkupuudet tervistkahjustava keemiaga. SVPS väljaandmisel on seadusandja eesmärk siiski olnud soodustuse tegemine inimestele kes ka reaalselt on oma töökohal töötanud erinevates tervistkahjustavates töötingimustes.
14.SKA on jätnud tähelepanuta asjaolu, et inimene on töötanud Vabariigi Valitsuse poolt SVPS alusel kehtestatud tootmisaladel, töökohtadel, mis faktiliselt ei lange kokku loetelus märgituga, kuid inimene on tegelikult teinud terviskahjustavates tingimustes tööd, mis vastab nimekirjas 1 või 2 kehtestatud töö või ametikohale. SVPS loetelu nr 2 erialakood 17430 paberi- ja riide, juhtme- ja kaabli, elektritehnikatoodete immutaja, kattub igati tema tööga, milleks on elektrimootorite staatorite ja rootorite vaakumimmutamine, antud tööd on kaebaja teinud alates 01.10.2026.a. Lisaks eelnevale puutub kaebaja alates nimetatud kuupäevast igapäevaselt töökohal kokku inimesele kahjulikke aineid sisaldavate segudega (kahe komponentne epoksüüdvaik), mis on SVSP loetelu nr 2 17444 kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega, mis juba ise on soodustingimustel vanaduspensioni saamise aluseks. Antud kemikaal on EU-s registreeritud ohtlikuks kemikaaliks, lisaks on antud kemikaal EU-s ohtlike kemikaalise nimekirjas ja ootab autoriseerimist kandidaat nimekirjas. Kaebaja heidab SKA-le ette et amet ei ole soovinud välja selgitada otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid, et kas ettevõte on oma tootmises tootnud elektrotehnikat, elektrotehnika komponente või kas töökohad on olnud seotud ohuteguritega, mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks.
15.Vastuseks kohtunõudele märkis kaebaja, et ta töötab ABB AS-is täistööajaga alates 01.10.2006-13.03.2017 vaakumimmutajana ning alates 14.03.2017 kuni käesoleva ajani samuti täistööajaga vaakumimmutuse osakonna spetsialisti ametikohal. Tema igapäevatöö immutaja või siis antud hetkel vaakumimmutusosakonna spetsialistina on sama ja seisneb vaigutuse protsesside läbiviimises etteantud etappide järgi. Tema töökohal on igapäevaselt kasutuses 10 ahju, milles viiakse läbi kas eelkuumutusi või immutusprotsessi järgset staatori järelkuumutus. Samuti on igapäevaselt töös 3 immutusanumat, milles viiakse reaalselt läbi immutusprotsesse. Igapäevaselt vahetuse lõikes on reaalselt töös 2-3 protsessi, seega ollakse reaalselt igapäevaselt kokkupuutes osakonnas kasutatavate kemikaalidega, mis on väga lenduvad ja ladestunud igale poole töökohal, sest kasutusel olev vaik ja vaigu kõvendi on väga lenduvad ja kõrge temperatuuri juures veel paremini aurustuvad ning kleepuvad kõikidele seadmetele ja tööks kasutatavate tarvikute külge. Kaebaja kirjeldab vastuses detailselt oma tööprotsesse. Kaebaja märgib, et puutub oma töökohal igapäevaselt kokku terve päeva lõikes järgmiste kemikaalidega: epoksiidvaik Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-[(1- methylethylidene)bis(4,1phenyleneoxymethylene)]bi soxirane), vaigu kõvendi tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1), vaigu kõvendi ARADUR® HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1). Lisaks eelnevale kasutatakse igapäevaselt veel järgnevaid kemikaale heksahüdrometüülftaalanhüdriid, Breake Clean NB Qvality tavott GHD Heavy Duty Grease, isopropanool, OKS 1110, Zn aftenaat, värv Primer 3, kõvendi Teknoplast Hardener (kahekomponentne kruntvärv). Seda, millisesse ohuklassi tema töökohal kasutatavad kemikaalid kuuluvad, on kaebajal väga raske vastata, sest olles olnud kirjavahetuses Sotsiaalkindlustusametiga, tuleb välja et ka amet ei oska sellele küsimusele üheselt vastata. Vastustaja seisukoht
16.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel on õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 kehtestatud vanusesse jõudmist 3(10)
3-25-1416 isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. SVPS § 1 p 2 alusel on õigus pensionile viis aastat enne RPKS §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.
17.Kaebaja on sündinud 23.09.1965 ja tema vanaduspensioniiga (RPKS § 7 lg 1) saabub 65aastaselt ehk 23.09.2030. 16.01.2024 avaldas kaebaja soovi jääda soodustingimustel vanaduspensionile alates 16.01.2024 nimekirja 1 alusel vaakumiimmutajana (vastuse lisa 4, dtl 39-43). Kaebaja tööandja ABB AS kinnitas 15.03.2023 (vastuse lisa 3, dtl 24-38) kaebaja töötamist alates 04.02.2002 elektrimasinate mähkijana, alates 01.10.2006 vaakumimmutajana ja alates 14.03.2017 mootorite ja generaatorite tehases spetsialistina.
18.Kaebajale oli varasemalt, 28.04.2023, selgitatud (vastuse lisa 2, dtl 22), et nimekirjades puuduvad ametinimetused nagu elektrimasinate mähkija, vaakumimmutaja või mootorite ja generaatorite spetsialist. Samuti on selgitatud, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik tingimused, loetelu ametitest on ammendav ja Sotsiaalkindlustusametil ei ole õigust ametikohtade loetelu täiendada või võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga seetõttu, et tegemist on tervist kahjustavate tingimustega tööga.
19.07.03.2024 otsusega (vastuse lisa 5, dtl 45-47) jäeti kaebajale soodustingimustel vanaduspension määramata. Otsusega arvati loetelu nr 2 alusel kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamine dokker-mehhanisaatorina Muuga Sadamas 01.07.1995 – 01.02.2002, kokku 6 aastat 7 kuud ja 1 päev. Mähkija, vaakumimmutaja ning mootorite ja generaatorite tehase spetsialisti ametikohti ei ole loeteludesse lisatud ja nendel töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
20.13.03.2025 esitas kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks alates 13.03.2025 avalduse (vastuse lisa 6, dtl 48-52) nimekirja nr 1 erialakoodide 17428, 17430 ja 17444 alusel kui paberi- ja riide, juhtme- ja kaabli- , elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt
3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega. Avalduse esitamisel tugines ta varem esitatud dokumentidele (avalduse p 7).
21.Nimekirja 2 osa VIII Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus punktis 1 Elektrotehnikatööstus ja elektriseadmete remont erialakoodide 17428, 17430, 17444 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile paberi- ja riide-, juhtme- ja kaabli-, elektrotehnikatoodete immutajal, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega. Kaebaja poolt pensioniavalduses viidatud ametikoht on lisatud nimekirja nr 2, aga mitte nimekirja nr 1 nagu ta avaldusel märgib.
22.16.04.2025 otsusega jäeti kaebajale, tuginedes muuhulgas varasemas 07.03.2024 otsuses toodud põhjendustele, soodustingimustel vanaduspension määramata, sest kaebaja töötas mähkija, vaakumimmutaja ja mootorite ja generaatorite tehase spetsialistina. Lisaks märgime, et nimekirja nr 2 alusel ei saa kaebajal tekkida pensioniõigust enne kui 23.09.2025, st 5 aastat enne pensioniea saabumist.
23.Kaebaja leiab, et tema töötamine alates 01.10.2006 vastas p-s 11 toodud ametikohale, samas kirjutab ta kaebuses, et aastal 1992, kui nimekirjad koostati, ei saanudki tema ametikohta veel loetelus olla, sest ABB AS alustas tegevust Eestis alles aastal 2002. Nimekirjad koostati tegevusalade ja ametikohtade põhiselt lähtuvalt tolle aja töötingimustest. Nimekirju ei ole hiljem muudetud ega täiendatud ehk ei ole otsustatud lisada sinna uusi ametikohti. Kui kaebaja 4(10)
3-25-1416 peab silmas, et tema ametikohta – vaakumimmutaja – ei eksisteerinud aastal 1992, siis ei ole sellist ametinimetust tõepoolest nimekirja lisatud ja sellel ametikohal töötamine ei anna ka õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Nimekirjade koostamisel võeti arvesse vastavate ametikohtade tervistkahjustavad tingimused sel ajal. Nimekirjadesse lisati ametikohtade nimetused ning enamasti ei ole täpsustatud tervistkahjustavaid töötingimusi, mistõttu vastav amet nimekirja lisati. Seetõttu ei ole ka Sotsiaalkindlustusametil võimalik määrata soodustingimustel vanaduspensioni üksnes lähtuvalt terviskahjustavatest töötingimustest ning kaebaja sellekohane etteheide on asjakohatu. Juhul kui lisatingimuseks on töötamine teatud ohuklassi ainetega, peavad ka need ained ja nendega töötamine leidma tuvastamist.
24.Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni. Seejuures on isikutel ka õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtu korras soodusstaaži tuvastamist, kui nad leiavad, et nende töötamine vastas mõnele nimekirjas toodud ametikohale.
25.Vastuseks kohtu täpsustavatele küsimustele, et kuidas defineerib SKA määruses toodud „elektrotehnikatööstuse“ mõistet ning millistele allikatele SKA seejuures tugineb ning millistele EMTAK koodi(de)le võiks „elektrotehnikatööstus“ vastata, märkis kaebaja, et ENE selgitab, et käesoleval ajal koopereerub elektrotehnikatööstus aparaadija elektroonikatööstusega, toodetakse mikroprotsessoreid, pooljuhte, integraalskeeme jms. Äriregistri andmetel on ABB AS tegevusalaks elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine EMTAK koodiga 27111. Kood kuulub töötleva tööstuse, mitte elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstuse alla. Elektrotehnikatööstust EMTAK-is ei ole nimetatud. Varasemalt olid Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnikatehas, Volta, Estoplast, Eesti Kaabel. Tallinna Elektrotehnikatehas nimetati hiljem ringi TALLINNA ELEKTROTEHNIKA TEHAS ESTEL AS-ks (registrikood 10668696) ning nende EMTAK kood on 27121 – Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine. 1965 aastal nimetati tehas M. I. Kalinini nimeliseks Tallinna Elektrotehnika Tehaseks (TET) ja see tootis jõumuundureid, pooljuhtventiile, jõutransformaatoreid ja kõrgepinge-elektriseadmeid. Tehases loodi esimene ignitroon (elavhõbedast voolualaldi) – tänapäevaste pooljuhtseadmete prototüüp ja esimene alaldi, mida kasutati elektriveduritel (https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_Raudtee_Peatehased , pealkirjaga Kalinini nimeline tehas, 3. lõik). Vastustaja leiab seega, et kaebaja töötamist elektrimootorite staatorite ja rootorite vaakumimmutajana ei saa võrdsustada elektrotehnikatööstuses elektrotehnikatoodete immutajaga, kes immutab vähemalt 3. kl kahjulikke aineid sisaldavate segudega.
26.Vastustaja lähtub esitatud dokumentidest ja neis olevast informatsioonist. Kaebaja töötas elektrimasinate mähkijana, vaakumimmutajana ja mootorite ja generaatorite tehases spetsialistina. Neid ametikohti ei ole loeteludesse lisatud ja nendel töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. See oli peamine keeldumise põhjus. Samuti ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks immutanud vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega. Lisaks leiti vaidlustatud otsuses, et äriregistri andmetel ei ole ABB AS elektrotehnikatööstus, sest ettevõtte tegevusalaks on elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode tootmine. Soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks peavad olema täidetud kõik eeldused. Isik peab olema töötanud määruses nimetatud ametikohal, määruses sätestatud tingimustel ja ka ettevõtte tegevusala peab vastama loetelus toodule.
27.Vastuseks kohtu küsimusele töös kasutatud/kasutatavate kemikaalide ohuklassi kohta märkis vastustaja, et arvestades seda, et loetelud on koostatud aastal 1992 ning loeteludesse lisati ametikohad ja tegevusalad lähtuvalt toonastest tingimustest ning loetelusid ei ole muudetud, siis tuleb ka täna võtta aluseks needsamad loetelud ning nendes toodud ametikohad ja muud tingimused. Kuigi tänapäeval enam aineid sel viisil ohuklassidesse ei liigitata, on 5(10)
3-25-1416 määruse andmise ajal kehtinud ohuklasside liigitus jätkuvalt üheks aluseks soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses haldusasjas nr 3-08-2146 leidnud, et kuigi mõistet „ohuklass“ kemikaalide klassifitseerimisel enam ei kasutata, on jätkuvalt teada, milliseid konkreetseid kemikaale nimekirja nr 2 kehtestamisel silmas peeti. Seega on nimekiri nr 2 jätkuvalt kohaldatav kõigi isikute suhtes, kes ka pärast 26.07.1999 töötasid kemikaalidega, mida liigitati varasemalt vähemalt 3. ohuklassi alla. Vastustajale ei ole teada, et ühegi menetluses välja toodud aine näol oleks tegemist vähemalt 3. ohuklassi ainega. Kaebaja tugineb väitele, et ta on töötanud ametikohal, mis vastab paberi- ja riide- , juhtme- ja kaabli-, elektrotehnikatoodete immutaja ametikohale, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega, mis tähendab, et tal on võimalus (ja ka kohustus) oma väidet tõendada. Lisaks on kaebajal võrreldes vastustajaga parem ülevaade segudest ja nende koostisest ehk ainetest, millega ta on töötanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28.Leian, et kaebuse saab rahuldada osaliselt.
29.Kaebusest ja asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks viimati pensioniavalduse 13.03.2025, milles märkis, et palub määrata soodustingimustel vanaduspension nimekirja nr 1 erialakoodide 17428, 17430 ja 17444 alusel kui paberi- ja riide, juhtme- ja kaabli- , elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt
3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega (dtl 48). Kaebuses leiab kaebaja, et tema alates 01.10.2006. tehtud töö sisu elektrimootorite staatorite ja rootorite vaakumimmutajana kattus loetelu 2 erialakoodi 17430 ametikohaga (paberi- ja riide, juhtme- ja kaabli, elektrotehnikatoodete immutaja) (dtl 2, kaebuse p 3.2.). Lisaks märkis kaebaja, et puutus alates 01.10.2006 a igapäevaselt töökohal kokku inimesele kahjulikke aineid sisaldavate segudega (kahe komponentne epoksüüdvaik).
30.Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 206 kinnitati 1) soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 1; 2) soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2. Loetelus nr 1 on osas VI „Elektrotehnikatööstus ja elektriseadmete remont“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete immutaja
1.või 2. ohuklassi ainete või kantserogeenidega immutamisel. Loetelus nr 2 osas VIII „Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega.
31.SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspension isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.
32.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.
33.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja töötas täistööajaga ajavahemikul 01.10.2006-13.03.2017 ABB AS-is vaakumimmutajana. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja töö sisu oli selline, et see vastas soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimustele ehk see kas kaebaja ametikoht vastas 6(10)
3-25-1416 määruse lisas 2 toodud erialkoodiga ametikohale vastavatele tööülesannetele. Kohus saab vastustaja ja kaebaja käsitlusest aru nii, et vaidlus käib selle üle, kas kaebaja ametikoht vastas Loetelus nr 2 osas VIII „Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus“ alapunkt 1 „Elektrotehnikatööstus ja elektriseadmete remont“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega, ametikohale. Seega on praegusel juhul ka oluline see, millise ohuklassiga keemilisi aineid kaebaja oma töös pidevalt kasutas.
34.Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
35.Asjaomases määruses sätestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast.
36.Vaidlustatud otsuses on SKA märkinud, et töölepingute alusel töötas kaebaja ABB AS-is elektrimasinate mähkijana, vaakumimmutajana ning mootorite ja generaatorite tehases spetsialistina. Äriregistri andmetel ei ole ABB AS elektrotehnikatööstus, tema tegevusalaks on elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode tootmine (dtl 7). Sama seisukohta on SKA põhimõtteliselt korranud vastuses kohtu küsimustele (dtl 76).
37.Seevastu ABB AS on kohtule esitatud vastuses (dtl 73) leidnud, et elektrotehnika tööstus on majandussektor, mis tegeleb elektri tootmise, edastamise, jaotamise ning elektriseadmete ja süsteemide projekteerimise, tootmise ja hooldusega, mis seega sobib Loetelus nr 1 on toodud VI. ELEKTROTEHNIKATÖÖSTUS JA ELEKTRISEADMETE REMONT alla. See hõlmab: elektrienergia tootmist ja jaotamist – elektrijaamad, alajaamad, ülekandeliinid; elektriseadmete tootmist – mootorid, generaatorid, trafod, juhtimisseadmed; automaatika ja juhtimissüsteeme – tööstuslikud juhtimispaneelid, robotid, protsesside automatiseerimine; tarbijaseadmeid – kodumasinad, valgustus, elektrilised tööriistad; uued tehnoloogiad – taastuvenergia lahendused, energiasalvestus, nutivõrgud.
38.Leian, et kaebaja töötamist ABB AS-is saab praegusel juhul lugeda töötamiseks elektrotehnikatööstuses. Kuna 1992. aastal vastuvõetud määrus nr 206, millega soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade nimekirjad kehtestati kehtib 7(10)
3-25-1416 täna ja kehtib veel kuni 2030. aasta lõpuni, siis tuleb paratamatult kohandada tolleaegseid mõisteid tänapäevastele vastetele. Nõustun, et ABB AS-i tegevusala (elektrimootorite, generaatorite ja -trafode tootmine) mahub elektrotehnikatööstuse mõiste alla.
39.See kas kaebaja ametikoht vastas Loetelus nr 2 osas VIII „Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega, ametikohale, sõltub järgnevalt sellest, kas segud, millega kaebaja töötas olid 3. ohuklassi kahjulikud ained.
39.1.Kaebaja märgib oma vastuses (dtl 67), et puutub/puutus oma töökohal igapäevaselt kokku terve päeva lõikes järgmiste kemikaalidega: epoksiidvaik Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-[(1- methylethylidene)bis(4,1- phenyleneoxymethylene)]bi soxirane), vaigu kõvendi tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1), vaigu kõvendi ARADUR® HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1). Lisaks eelnevale kasutatakse igapäevaselt veel järgnevaid kemikaale heksahüdrometüülftaalanhüdriid, Breake Clean NB Qvality tavott GHD Heavy Duty Grease, isopropanool, OKS 1110, Zn aftenaat, värv Primer 3, kõvendi Teknoplast Hardener (kahekomponentne kruntvärv). Seda, millisesse ohuklassi tema töökohal kasutatavad kemikaalid kuuluvad, on kaebajal väga raske vastata, sest olles olnud kirjavahetuses Sotsiaalkindlustusametiga, tuleb välja et ka amet ei oska sellele küsimusele üheselt vastata.
39.2.Vastustaja on vastuses kohtule märkinud, et SKA-le ei ole teada, et ühegi menetluses välja toodud aine näol oleks tegemist vähemalt 3. ohuklassi ainega. Kaebaja tugineb väitele, et ta on töötanud ametikohal, mis vastab paberi- ja riide- , juhtme- ja kaabli-, elektrotehnikatoodete immutaja ametikohale, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega, mis tähendab, et tal on võimalus (ja ka kohustus) oma väidet tõendada. Lisaks on kaebajal võrreldes vastustajaga parem ülevaade segudest ja nende koostisest ehk ainetest, millega ta on töötanud.
39.3.ABB AS selgitab vastuses kohtunõudele (dtl 70-74), et kaebaja puutus igapäevaselt oma töös kokku järgmiste ainetega: epoksiidvaik Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'[(1- methylethylidene)bis(4,1- phenyleneoxymethylene)]bi soxirane); vaigu kõvendi tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1); vaigu kõvendi ARADUR® HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1) (Heksahüdrometüülftaalanhüdriid); Breake Clean NB Qvality tavott; GHD Heavy Duty Grease; Isopropanool; OKS 1110; Zn aftenaat; värv Primer 3; kõvendi Teknoplast Hardener (kahekomponentne kruntvärv). Osa eespool nimetatud kemikaale, nt epoksiidvaik Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-[(1- methylethylidene) bis (4,1phenyleneoxymethylene)] bi soxirane), vaigu kõvendi tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1), vaigu kõvendi ARADUR® HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1) ei ole võimalik tööandjal liigitada 3. ohuklassi kahjulike ainete hulka, kuna Eestis ei ole alates 01.01.1999 kehtivat õigusakti, mis ohuklasse määratleks. Ohuklassid kaotati kemikaaliseaduse jõustumisel ning jõustus TTOS (26.07.1999), mis ohuklasside süsteemi ei sisalda. ABB AS sõnul lähtub SKA soodustingimustel vanaduspensionide menetlemisel enne 1992 kehtinud ohuklasside määratlusest. 2024. aasta päringule seoses kemikaalide ohuklassidega vastas SKA, et tööohutuse ja töötervishoiu seaduse (edaspidi TTOS) alusel tunnistati ohuklassid kehtetuks. SKA kasutab ohuklasside määratlemisel NSVL GOST-i dokumenti (Государственный стандарт Союза ССР ГОСТ 12.1.005-88) abistava materjalina. SKA saatis selle ABB AS-ile venekeelsena. Immutamisel kasutatud ohtlike kemikaale kohta palus ABB AS SKA-l määratleda ohuklassid NSVL GOST dokumendi alusel ja teha väljavõtte sellest abimehest neile kirjalikult, mille alusel ohuklassi määratleti, kuid vastust pole nad SKA-lt siiani saanud. ABB AS märgib kokkuvõtvalt, et antud ained pole praeguse seisuga teadaolevalt määratletud kui kantserogeensed, mutageensed ega reproduktiivtokslised, aga kuuluvad väga ohtlike ainete loetelusse REACH (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006) määruse alusel. 8(10)
3-25-1416
40.Seega Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 jõustumise ajal keemiliste ainete klassifitseerimine kahjulike ainete hulka toimus GOST 12.1.005-88 „Sanitaartehnilised üldnõuded tootmistsooni õhule“ järgi. Nimetatud GOST 12.1.005-88, mille alusel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud Loetelu nr 2 ei olnud tühistatud ka uue TTOS-i jõustumisel 26.07.1999.a. Praegusel juhul ei oska ei kaebaja ega ka tema tööandja öelda, kas kaebaja töös igapäevaselt kasutatud ained kuuluvad endise klassifikatsiooni järgi vähemalt 3. ohuklassi. Kaebaja tööandja on viidanud, et viidatud NSVL GOST-i dokumenti kasutab Sotsiaalkindlustusamet oma töös abistava materjalina kuid ABB on saanud selle materjali SKA-lt venekeelsena ning SKA ei ole senini vastanud ABB päringule, milles ABB palus SKA-lt selgitust ainete ohuklasside määramise kohta. SKA on vastuseks kohtu küsimustele märkinud, et ametile ei ole teada, et ühegi menetluses välja toodud aine näol oleks tegemist vähemalt 3. ohuklassi ainega, kuid vastustaja ei ole oma seisukohta täpsemalt lahti kirjutanud.
41.Ma ei nõustu SKA seisukohaga, et praegusel juhul peab kaebaja ise tõendama, millisesse ohuklassi tema töös kasutatud ained kuuluvad. Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte (HMS § 6) kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud – nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud, vajaduse korral peab koguma selleks tõendeid oma algatusel. Siinsel juhul on SKA jätnud uurimiskohustuse täitmata. SKA väidab küll, et temale ei ole teada, et üheski menetluses välja toodud aine näol ei ole tegemist 3. ohuklassi ainetega ent SKA ei ole selles osas oma seisukohti otsuses ega kohtule esitatud vastustes põhjendanud, ka ei nähtu asja materjalidest, et SKA oleks haldusmenetluse käigus neid asjaolusid täpsemalt uurinud. Vaidlustatav otsus on seega selles osas oluliste põhjendamispuudustega.
42.Selgitan, et asjaolu, et varasema kohtupraktika kohaselt on sarnastes asjades SKA pädevus haldusmenetluse läbiviimisel teatud osas (nt tunnistajate ülekuulamiseks) piiratud, ei tähenda, et SKA ei peaks haldusmenetluse käigus üleüldse tuvastama määruse kohaldamiseks olulisi faktilisi asjaolusid. Selliseks faktiliseks asjaoluks on siinsel juhul mh küsimus, kas kaebaja kasutas oma töös vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid.
43.Seega peab SKA selleks, et kindlaks teha, kas kaebaja kasutas oma töös vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid segusid, haldusmenetluse käigus kindlaks tegema, millisele ohuklassile vastavaks kaebaja töös kasutatud ained liigituvad. Seejuures ei peaks SKA lähtuma mitte üksnes GOST-ist, vaid tuvastama esmalt, kuidas on vastavad ained määratletud kehtiva regulatsiooni kohaselt (nt kemikaaliseadus, CLP-määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008), REACH-määrus) kohaselt ja kõrvutama nende vastavust GOST-ile. Vajadusel tuleb SKA-l küsida ka asjaomase teisehaldusorgani arvamust. Siinsel juhul võib selliseks haldusorganiks olla Terviseamet, mille kemikaaliohutuse osakond täidab CLP pädeva asutuse ülesandeid vastavalt kemikaaliseaduses sätestatule.
44.Asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kaebaja ning ABB AS selgituste pinnalt võib minu hinnangul kokkuvõtlikult tõendatuks lugeda, et kaebaja täitis 01.10.2006-13.03.2017 ABB AS-is vaakumimmutajana töötades tööülesandeid, mis vastavad loetelus nr 2 osas VIII „Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete immutaja tööülesannetele. Samuti loen tuvastatuks, et kaebaja puutus oma töös igapäevaselt kokku järgmiste kemikaalidega: Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-[(1methylethylidene)bis(4,1-phenyleneoxymethylene)]bisoxirane); Tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1); ARADUR® HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1) heksahüdrometüülftaalanhüdriid.
45.SKA-l tuleb haldusmenetluse käigus kindlaks teha, kuidas määratlevad kehtivad õigusaktid neid konkreetseid aineid ja analüüsida, kas need võivad vastata GOST määratluse järgi vähemalt 3. ohuklassi ainetele. Juhul, kui SKA tuvastab, et need ained siiski ei ole käsitatavad 9(10)
3-25-1416
3.ohuklassi ainetena, tuleb SKA-l oma seisukohta haldusmenetluse tulemusel koostatavas otsuses põhjendada, tuues välja ka viited asjaomastele õigusaktidele selliselt, et kaebajal ja vajadusel ka kohtul oleks võimalik SKA seisukohti edaspidise võimaliku vaidluse käigus kontrollida.
46.Tühistan seega Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsuse nr P5-V2025-135464. SKA-l tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata võttes arvesse kohtu suuniseid. Menetluskulud
47.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus rahuldatakse osaliselt. Kaebaja ega vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
48.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.