Riigihanked › Riigihanked

3-26-175

3-26-175

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-26-175 vastavusse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Sealjuures viitas VAKO nii andmetele, mida peab pakkuja esitama, kui ka kontrollimeetodile ehk siis kahele asjaolule, mis peavad olema selged ja üheselt mõistetavad ja seega vastama RHS üldpõhimõttele. Antud juhul on andmed ehk maht ruutmeetrites siiani määratlemata jäänud ja seetõttu ei ole Tingimus 2 endiselt sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Lisaks peab pakkuja RHADi kvalifitseerimise tingimuste kohaselt andma kinnituse, et pakkuja vastab nõutud kvalifitseerimise tingimusele. Samas puudub Tingimuses 2 üheselt ja selgelt määratud maht ruutmeetrites, mille kohta tuleb pakkujal hankepassis esitada kinnitus. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, ja hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta. Tulenevalt eeltoodust on Hankija antud selgitused hanke- ja vaidlustusmenetlustes ning kvalifitseerimise Tingimus 2 vastuolus ka RHS § 104 lg 2 p-ga 2 . 3) Hankija on viidanud, et mahtu on võimalik tuvastada avaliku registri kaudu. Kaebaja on korduvalt öelnud, et sellest registrist ei ole võimalik saada kõiki vajalikke teede mahtusid (erinevad teelõigud, sillad jms, mis peaks hooldustööde hulka arvestama), vähemalt mitte isikul, kes igapäevaselt sellist registrit ei kasuta, s.h Kaebajal. Hankija on viidanud ka Tallinna Linnavolikogu poolt vastu võetud 06.03.2025 otsusele nr 14, millega on kinnitatud uuendatud Tallinna kohalike teede nimekiri. Kaebaja väidab, et avaliku teeregistri ja viidatud Tallinna linna õigusaktis määratud teede loetelu andmed ei ühti, sest tänavate nimesid on muudetud ja sellised tänavad ei ole nähtavad nt riigi avalikus registris, samuti on teedele ja tänavatele teostatud ümberehitusi, millega on kaasnenud nimede ja teelõikude muudatused, mis seeläbi raskendab samuti „kontrolli“ nii hankijale kui kaebajale jne. Seetõttu ei ole hooldustööde mahtu ruutmeetrites määramata jätmise korral Tingimus 2 kontrollitav ja võib tekitada edaspidiseid vaidlusi. Samuti on Kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav vaidlusaluse Tingimuse 2 selgituses sisalduv ja Hankija poolt teabevahetuses 11.12.2025 antud selgitus, mis kohustab pakkujat võtma tellijalt kinnitust selle kohta, et töid on teostatud teatud kilomeetrite ulatuses, mis tähendaks, et tellija (riigihankega mitteseotud isik) peaks hakkama ruutmeetrites esitatud teid mõõtma asuma vms, et sellist kinnitust anda. Hankija selgitus, et ta kontrollib teeregistrist andmete põhjal pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele, ei vasta riigihanke kontrollitavuse ja läbipaistvuse põhimõtetele. Praegusel juhul on Hankija loonud soodsamad võimalused läbi selgete kvalifitseerimistingimuste seadmise pakkujatele, kellel on korrashoiutööde lepingute mahud määratud kilomeetrites ning ka ehitustööde referentse omavatele pakkujatele, kellele on referentslepingute mahud määratud ruutmeetrites, s.h mahud on määratud numbriliselt. Seega Tingimus 2 piirab pakkujate võrdset kohtlemist ja konkurentsi.

3-26-175 järeldusele, et õigusvastasuse kõrvaldamiseks ei pidanud Hankija sätestama Tingimuses 2 korrashoiutööde mahtu ruutmeetrites. Samuti on VAKO selgelt öelnud, et hankija on tegutsenud õiguspäraselt, kui täiendas kvalifitseerimistingimust, nähes ette läbipaistva ja üheselt mõistetava kontrollimehhanismi/meetodi olukorraks, kus varasemalt täidetud teede korrashoiutööde lepingute mahud võivadki olla lisaks RHAD-is märgitud kilomeetritele ka ruutmeetrites. VAKO I otsus on jõustunud osas, milles vaidlustus rahuldati ehk milles kohustati hankijat viima kvalifitseerimistingimus kooskõlla õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Nimetatud otsuse p-s 6.4 on selgelt kirjeldatud, et õigusvastasus seisnes üksnes selles, et Tingimus 2 sõnastus ainuüksi keeleliselt ei lubanud muude andmete kui kilomeetrite esitamist. Kui VAKO hinnang kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse osas ei olnud kaebajale meelepärane, oleks ta pidanud selles osas esitama kaebuse halduskohtule hiljemalt 24.11.2025. 3) RHS § 98 lg 1 annab hankijale õiguse kontrollida pakkujate tehnilist ja kutsealast pädevust ning lõike teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade ja teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune Tingimus 2 moodustab ca 50% hangitava lepingu, milles mahuarvestust peetakse kilomeetripõhiselt, korrashoiutööde mahust ning seega vastab see hankelepingu olemusele, kogusele ja otstarbele ning on sellega proportsionaalne. Kaebaja väide, et „kvalifitseerimistingimused on selged ja üheselt mõistetavad ainult hankija poolt väljavalitud ettevõtjate ringile“ on meelevaldne ega põhine ühelgi faktil. Samuti on paljasõnalised kaebaja väited selle osas, et tal ei ole võimalik pakkumust esitada. Hankija on korduvalt nii RHRi teabevahetuse kui ka mitmete vaidlustuste ja kaebuste vastustes kaebajale selgitanud, et tal on võimalik hankes pakkumus esitada, kui tal on piisav pädevus ja kogemus hangitavate korrashoiulepingutega võrreldavate lepingute kaudu. Hankija on korduvalt andnud kaebajale juhiseid, kuidas tal on võimalik iseenda hooldatavate teede pikkust tuvastada. Hankija on isegi esitanud vaidlustusmenetluses kaebajale Tallinna linnavolikogu poolt 06.03.2025 kinnitatud, st uuendatud dokumendi, millest nähtuvad kõikide tema väidetavalt hooldatava korrashoiupiirkonna teede kilometraažid. Lisaks tuleb rõhutada, et kvalifitseerimistingimused peavad vastama hankeesemele ning olema sellega võrreldavad. Seega ei ole võimalik ega põhjendatud kaebaja nõutud ruutmeetripõhist mahtu välja mõelda, sest see ei oleks võrreldav hankeesemega, milles hooldetöid teostatakse kilomeetripõhiselt. Küll aga on ruutmeetripõhiselt täidetud lepingu mahtu võimalik lihtsasti väljendada kilomeetrites, sest igal teel on kindel, mõõdetav pikkus. Ka VAKO II otsuses on kinnitatud, et kvalifitseerimistingimust ei muuda õigusvastaseks ainuüksi pakkuja suutmatus kasutada teeregistrit või veel vähem see, et pakkuja ei tea tema enda poolt väidetavalt hooldatavate teede pikkuseid. 4) Kaebuses on kaebaja nimetanud hulga RHS üldpõhimõtteid, kuid pole ühegi põhimõtte väidetavat rikkumist sisuliselt selgitanud. Vastustajal on lai kaalutlusruum määratleda kvalifitseerimistingimused, lähtudes konkreetse hankelepingu esemest ja riskidest. Ka Euroopa Kohus on tunnustanud hankija laia kaalutlusruumi, märkides, et parimad eeldused oma vajaduste hindamiseks on hankijal endal ning riigihanke üldpõhimõtete ja lubatud tõenditega seatud piirides on hankijal vabadus määrata kindlaks hankemenetluses osalemise tingimused, mida ta peab lepingu esemega seotuks ja proportsionaalseks ning ta on vaba hindama seda, milliseid hankemenetluses osalemise tingimusi ta peab oma seisukohast sobivaks, tagamaks eelkõige hankelepingu täitmine talle sobivaks peetaval kvaliteeditasemel (EKo C-195/21, p 50). Hankija on vaba hindama seda, milliseid hankemenetluses osalemise tingimusi ta peab oma seisukohast sobivaks tagamaks eelkõige hankelepingu täitmine talle sobivaks peetaval kvaliteeditasemel.

5(7)

3-26-175 5) Kvalifitseerimistingimuse selgituses on hankija selgelt kirjeldanud, millised andmed on pakkuja kohustatud esitama hankepassis ning millised täiendavad andmed on võimalik esitada kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks hankemenetluse kestel. Muuhulgas on hankija selgelt sätestanud, et juhul, kui pakkuja poolt esitatud referentslepingu tellija kinnituskirjas on esitatud tööde maht märgitud vaid ruutmeetrites, tuleb pakkujal esitada lisaks kogu hooldepiirkonna teede nimekiri. Kaebaja väide, et ta ei saa kinnitada teatud kilometraažil teede hooldamist, ei päde, sest igal teel on kindel pikkus, olenemata selle laiusest, asukohast, materjalist, funktsioonist vms. Kaebaja ei ole läbivalt hankemenetluse ega vaidlustuste jooksul esitanud tõendeid, et tööde tellija keeldub talle teede kilometraaži kohta andmeid esitamast, kuid arvestades seda, et Tallinna linnal on olemas (ja Teeregistrisse kantud) kinnitatud ja ajakohastatud dokumendid teede pikkuste kohta, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja tööde tellija ei ole võimeline kinnituskirjas teede kilometraaži esitama. 6) Tingimus 2 ei ole sätestatud meelevaldselt ning tegemist on sobiva, vajaliku ja proportsionaalse meetmega vastustaja eesmärkide saavutamiseks. RHS ei kohusta hankijat arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ega kohusta hankijat kehtestama kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi. Seega ei saa ka võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid kvalifitseerimistingimusi. Hankija on läbivalt ja selgelt kirjeldanud ning kinnitanud, et kaebaja võib oma korrashoiuvaldkonna pädevuse tõendamiseks esitada referentslepingu, milles mahuarvestus on ruutmeetripõhine. Vaidlusaluste hangete tulemusena peab tulevane teehooldaja võtma endale kohustuse tagada riigiteede korrashoid ehk elutähtsa teenuse osutamine ja selle kohustuse täitmise mahtu väljendatakse lepingus kilomeetrites. Kui kaebaja ei ole võimeline oma pädevust tulevase hankelepingu kontekstis hindama, ei ole tal ka kohustust riigihangetes pakkumusi esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-26-175 peale vaidlustuse ja kaebuse esitamisega kaitsta üldjuhul oma majanduslikku huvi riigihankes osaleda, pakkumus esitada ja hankelepingu sõlmimise korral selle täitmisest tulu teenida. Ettevõtja ei saa vaidlustada kvalifitseerimistingimust üksnes abstraktselt võrdse kohtlemise tagamiseks või selguse suurendamiseks. Samuti ei saa iseseisvalt kohtulikult kaitstava huvina käsitada huvi muuta hankemenetluses oma kvalifikatsiooni tõendamist tehniliselt lihtsamaks, kui kehtestatud tingimuste põhjal on see siiski mõistlikult võimalik. Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumist kaebuses kirjeldanud seeläbi, et ei saa esitada pakkumust, kuna ei oska hinnata kilomeetrites antud mahtu oma väidetvalt ruutmeetritepõhiselt täidetud referentslepingu põhjal (kaebuse p 7.8). Pelgalt esile toodud asjaolu, et teatud tee-elementide nagu nt sildade andmeid on registrist keeruline tuvastada ja Tallinna kohalike teede nimekiri ei ühti üksüheselt riiklikus teeregistris kajastatavaga, kuna andmed ei ole registrisse jõudnud, ei saa olla veenev takistus pakkumuse esitamiseks, kui kaebajal on mõistlik alus eeldada, et tema täidetud leping faktiliselt vähemalt nõutud mahus kogupikkusega teid hõlmas. “ (määruse p 11). Kuigi lõpuni ei saanud ringkonnakohtu arvates välistada halduskohtu määruses esile toodud teoreetilist võimalust, et kvalifitseerimistingimuse selgituse pinnalt võib tekkida vaidlus, kas hankija on referentslepingu alusel hooldatud teede pikkuse õigesti arvutanud, ei nähtunud ringkonnakohtule, et pelgalt see risk ei võimaldaks kaebajal pakkumust esitada (sealsamas).

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.