2.Jätta Juri Kolesnikovi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav Juri Kolesnikov esitas 10.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt ei vasta Tartu Vangla kaebajale õigeaegselt ja kohtul tuleb tuvastada, et vangla ei anna õigusvastaselt kaebajale võimalust esitada vastuses edasikaebust. Vangla ei vii läbi menetlust, ei küsitle tunnistajaid, ei vestle meedikutega, ei kontrolli, mis on kaebaja meditsiinikaardis kirjas, ega vestle meditsiinitöötajatega. Kaebaja palub tuvastada, et vangla tekitas talle alandust, hirmu, tervisekahjustusi ning rikkus kaebaja õigusi ja enda kohustusi. Väärkohtlemine peab olema uuritud ja tuvastatud. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse tagastada kaebajale kaebuse originaaldokument.
2.Tartu Halduskohus jättis 31.10.2025. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude ja aluse täpsustamiseks. Kohus jättis veel rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse originaali saamiseks.
3.Kaebaja selgitas 05.11.2025. a pöördumises kohtule, et kuna kaebaja ei leia kohtumäärusest ühegi dokumendi numbrit, ei ole tal võimalik kaebust täpsustada. Kaebaja palub veel saata talle kaebuse originaal või koopia kaebusest ning pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega.
3-25-3309
4.Tartu Halduskohus jättis 19.01.2026. a määrusega kaebuse teist korda käiguta. Kohus tõi määruses välja kaebaja poolt kaebuses viidatud dokumentide numbrid ning märkis, et kaebajal tuleb selgelt märkida, millise nõudega ta kohtusse pöördub ning milline on vaidlusaluse haldusakti kuupäev ja number või vaidlusaluse toimingu sisu ja kuupäev. Samuti tuli kaebajal välja tuua, kelle tegevust ta vaidlustab. Kahjunõude esitamisel tuli selgelt märkida kahjunõude alus(ed). Kuna kohus lahendas enda 31.10.2025. a määruses kaebaja taotluse kaebuse originaali talle tagastamiseks, jättis kohus 05.11.2025 esitatud samasisulise taotluse läbi vaatamata. Kaebusest koopia saamise taotluse jättis kohus rahuldamata.
5.J. Kolesnikov esitas 27.01.2026 kohtule pöördumise, milles märkis, et talle ei ole arusaadav kaebuse sisu, mistõttu palub ta saata vanglalt nõutud asja materjalid seoses kaebusega või anda advokaat, kes tegeleks dokumentide väljanõudmisega. Kaebaja leiab, et vanglalt on vaja välja nõuda asjaga seonduvad materjalid ja need talle edastada, et kaebajale oleks teada kaebuse asjaolud. Terviseprobleemide tõttu ei ole kaebaja suuteline asju mäletama. Kaebajal on mälu- ja keskendumishäired. Kaebaja sai ühel päeval kolm kohtumäärust ja hiljem veel ning ta peab neile kõigile vastama.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
7.Tartu Halduskohus jättis 31.10.2025. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse esimest korda käiguta ning kohustas kaebajat esitama kohtule uus kaebuse terviktekst, mis sisaldaks konkreetset kaebuse nõuet ja kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja teatas enda 05.11.2025. a pöördumises kohtule, et kuna kohtumääruses ei ole märgitud ühegi dokumendi numbrit, ei ole talle arusaadav kaebuse alus, ning palus talle väljastada kaebuse koopia. Seepeale jättis kohus 19.01.2026 kaebuse uuesti käiguta, tuues muu hulgas välja kaebuses nimetatud erinevate dokumentide numbrid. Kohus andis kaebajale tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates kaebuse nõude ja aluse esitamiseks ning selgitamiseks, kelle tegevust kaebaja vaidlustada soovib.
8.Kuigi kaebaja vastas kohtule talle antud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, ei vasta kohtu hinnangul kaebus endiselt HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole sellisena võimalik menetleda. Kaebaja ei ole vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 5-6 kohtule teada andnud, millise nõude ta kohtule esitab ning millist toimingut või haldusakti ta vaidlustada soovib. Algselt väitis kaebaja, et ei saa kaebust täiendada, sest kohus ei ole määruses märkinud ühtegi dokumendi numbrit. Siiski, pärast 19.01.2026. a kohtumääruses märgitud dokumentide numbrite väljatoomist väidab kaebaja endiselt, et ta ei saa midagi aru ning tal on mälu- ja keskendumishäired, mistõttu vajab ta kaebuse materjale. Kohus ei pea eelnevat usutavaks. Kuna kaebaja viitas esialgses kaebuses erinevatele dokumentide numbritele, saab järeldada, et need dokumendid on tal olemas ning seeläbi pidi tal olema võimalus kaebuse sisustamiseks. Lisaks on kaebuse teksti ka kohus enda määrustes kajastanud. Kaebaja väide, et tal on mälu- ja keskendumishäired, mistõttu ta ei saa kohtu määrustest aru ja kohus peab talle saatma kaebuse originaalteksti ja vanglalt välja nõutud dokumendid, on põhjendamatu. Kaebajal on pikaaegne halduskohtumenetluses osalemise kogemus. Samuti on kaebaja varasemalt erinevates kaebustes suutnud nimetada tema varasemaid kohtuasju, tuua välja aastatetaguseid sündmuseid, märkides nende toimumise konkreetsed kuupäevad (nt haldusasjad nr 3-25-4658, 3-25-4452, 3-25-291). Eelnev ei kinnita kaebaja väidet, et tal on tervisest tulenevalt keeruline mäletada enda pöördumistes esitatut. Veel leiab kohus, et kui kaebaja peab vajalikuks vaidlustada kohtus erinevaid toiminguid, tuleb ka tal endal menetlusse panustada ning teha vajadusel endale märkmeid, kelle tegevust ja milliseid 2
3-25-3309 toiminguid ta vaidlustab. Kaebaja ei saa loota, et ainuüksi kohtule pöördumise esitamisel ja selles erinevate dokumentide numbrite välja toomisel on kohus kohustatud talle järjepidevalt saatma koopiaid kaebusest ja/või tagastama talle originaalkaebuse selleks, et kaebaja saaks enda kaebust täiendada. Lisaks kaebuses vaidlusega seonduvatele dokumentidele viitamisele tuleb kaebajal põhistada kaebuses ka nende dokumentide seost vaidlusega ja tuua eraldi välja kaebuse alus. Eelnevat kaebaja tavapäraselt ei tee ning sellist kaebaja käitumist saab pidada ka kaebaja õiguste kuritarvitamiseks. Vaatamata kaebaja esitatud dokumentide numbritele, ei saa kohus kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama. Kohus ei saa vaidluse eset sisustada ka võimalike kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus nendib, et kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega abistada, kuid kohus ei peaks hakkama kaebust tervikuna sisustama kaebaja eest (vt Riigikohtu 10.09.2024. a määrus nr 3-23-1278, p 16). Kui kaebaja tekstist nähtuks, et ta on osaliselt kohtu küsimustele vastanud, kaaluks kohus kaebuse kolmandat korda käiguta jätmist. Kuivõrd J. Kolesnikov ei ole vaatamata kohtu antud selgitustele ja tähtaegadele kaebuses esinenud puuduseid kõrvaldanud ega esitanud konkreetset kaebuse nõuet ega alust, ning kohus ei pea põhjendatuks kaebuse korduvat käiguta jätmist, tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
9.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotlus
11.Kaebaja on 27.01.2026 kohtule esitatud pöördumises palunud, et kohus edastaks talle vanglalt nõutud asja materjalid või annaks kaebajale advokaadi, kes vajalikud dokumendid välja nõuaks. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta soovib riigi õigusabi korras talle esindaja määramist. Kohus peab vajalikuks kaebajale märkida, et ka riigi õigusabi taotluse esitamisel kohtule tuleb taotlust põhistada ning märkida kohtule probleemi kirjeldus, mille jaoks kaebaja riigi õigusabi korras esindajat vajab. Käesolevalt on kaebaja kohtule esitanud üksnes lakoonilise riigi õigusabi taotluse, jättes taotluse põhistamata, kuid kohus ei pea vajalikuks taotluse käiguta jätmist. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5.
12.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
13.Kaebajal on arvestatav kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja 2025. aastal halduskohtule esitanud 62 kaebust. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib 3
3-25-3309 halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline end ise kohtumenetluses esindama ning ei vaja advokaadi abi.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.