Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-25-3131 17. veebruar 2026 Kadri Vool (end Palm) X-i kaebus Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsuse nr TVH/25/027197, 23. septembri 2025. a vaideotsuse nr VO/25/2240 ja 24. septembri 2025. a otsuse nr TVH/25/031861 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks lahendada uuesti kaebaja töövõime hindamise taotlus Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Raido Rink Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta poolte enda kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 19. märtsil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-25-3131 apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa tuvastas 21. oktoobri 2024. a otsusega nr TVH/24/037055 X-il osalise töövõime viieks aastaks perioodil 24. september 2024 kuni 23. september 2029 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 439-442).
2.Kaebaja esitas 8. juulil 2025 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja puudega raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (dtl 345-354).
3.Eesti Töötukassa tuvastas 12. augusti 2025. a otsusega nr TVH/25/027197 kaebajal osalise töövõime ja töövõime vähenemise perioodiks 8. juuli 2025 kuni 7. juuli 2030 (dtl 12-15). Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 8 lg-tele 1 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-tele 1 ja 2, § 65 lg-le 2 ja § 66 lg 2 p-le 2, tunnistas Eesti Töötukassa kehtetuks Eesti Töötukassa 21. oktoobri 2024. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/24/037055 edasiulatuvalt alates 8. juulist 2025. Vastustaja selgitas, et taotleja esitas töövõime hindamiseks taotluse Eesti Töötukassale enne kordushindamise taotlemiseks ettenähtud 50 tööpäevase perioodi algust. Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsusega hinnati taotleja töövõimet ja määrati uus töövõime vähenemise periood alates taotluse esitamise päevast, mistõttu tuli seni kehtinud töövõime hindamise otsus edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada.
4.Kaebaja esitas Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsuse peale vaide (dtl 24-25), mille Eesti Töötukassa jättis 23. septembri 2025. a vaideotsusega nr VO/25/2240 rahuldamata (dtl 17-23).
5.Eesti Töötukassa muutis 24. septembri 2025. a otsusega nr TVH/25/031861 Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsust nr TVH/25/027197 (dtl 447-449).
6.Kaebaja esitas 24. septembril 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse Eesti Töötukassa otsuse peale, millega hinnati kaebaja töövõimet (dtl 1-2, 34). Kaebaja lisas, et sai otsuse 12. augustil 2025 ning vaie koostati 21. augustil 2025, kuid tänaseni ei ole kaebajale vastatud. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl 3).
7.Tartu Halduskohus võttis 1. oktoobri 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele (dtl 37-38).
8.Eesti Töötukassa esitas 29. oktoobril 2025. a vastuse kaebusele (dtl 73-83).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
9.1.Digiloo haigusjuhtumi nr 20140111-12478 statsionaarse ekspertiisi nr 1001973471 kohaselt oli kaebajal raske autoavarii 2014. a.
9.2.Tasakaalu häired ei ole diabeedi pärast nagu väidetakse, vaid autoavarii tagajärjel. Kaebajal oli aju verevalum ja ajukahjustus. 2
3-25-3131
9.3.Kaebaja ei saa tõsta raskeid asju, kuna autoavarii tagajärjel sai käsi tugevalt kannatada ja on hirmus valus raskeid asju tõstes.
9.4.Kaebajal valutab selg ja pea ning liigesed ning kaebaja sööb peaaegu igapäevaselt vanglas valuvaigisteid.
9.5.Kaebaja on närvihaige ja on tuvastatud erinevaid diagnoose. Viimane on Tartu Vanglas psühhiaatri poolt koostatud. Kaebajal on orgaaniline isiksuse häire ning saab vastavat ravi Concerta 54 mg. Aeg-ajalt peab lühikese kuurina ka Diasepaami võtma 10 mg. See nähtub ka dr Siim Kaili poolt koostatud ning ka teiste psühhiaatrite poolt koostatud haigusjuhtudest.
9.6.Otsuse tegemisel pole arvestatud autoavariid, mis toimus aastal 2014.
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Seega tuleb Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest, et sellele ei kohaldu kaalutlusotsusele kehtestatud rangemad põhjendamisreeglid.
10.2.Töövõime hindamise otsuses on valdkondade kaupa märgitud, kas piirangud on tuvastatud ja millised haigused on piirangu põhjuseks, kuid piirangutele antud hinnanguid eraldi põhjendatud ei ole. Töövõime hindamise otsuse põhjendused saab lugeda esitatuks ka eksperthinnangus, millele on töövõime hindamise otsuses viidatud. Dr Ilona Drikkiti põhjendused võtmetegevustele antud hinnangute kohta ei ole pikad, kuid põhjendused on iseenesest olemas koos väljavõtetega kaebaja terviseandmetest, millele vastustaja on viidanud käesolevas vastuses. Kohus saab arvesse võtta ka põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa poolt vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul. See tähendab, et kohus saab arvesse võtta ka põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist.
10.3.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 8. juulil 2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Vaide esitaja on täiendavalt taotluses välja toonud piirangu ravimite kõrvaltoimest.
10.4.Tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus (TTO) ekspertarst dr I. Drikkit, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas
12.augustil 2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Lisaks on TTO ekspertarst vaidemenetluses terviseandmed veelkord üle vaadanud ja koostanud 22. septembril 2025 eksperdiarvamuse, mille on 23. septembril 2025 omakorda üle vaadanud Töötukassa ekspertarst dr Pille Tommingas.
10.5.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst on 12. augusti 2025. a eksperdiarvamuses hinnanud liikumise valdkonnas kerge piirangu, kuna taotleja sõnul esinevad tal peavalud ja tasakaaluhäired. Anamneesis on peatrauma, põeb diabeeti ja kõrgvererõhktõbe. TTO ekspertarst tugines hinnangu andmisel perearst Svetlana Popazova 15. aprilli 2025 sissekandele, mille kohaselt on kaebaja insuliinsõltuv diabeetik. Lisaks tugines TTO ekspertarst hinnangu andmisel perearst Reet Tamme 18. septembri 2024 sissekandele, mille kohaselt patsient soovib taotleda töövõime hindamist. Kaebajal hüpertoonia tõbi, 3
3-25-3131 insuliinsõltuv diabeet. Anamneesis 2014. a traumaatiline SAH. Patsiendi sõnul on tal 2014 jaanuaris toimunud autoavarii järgselt igapäevased peavalud vöötaoliselt ümber pea. Sellest ajast ka alaseljavalud.
10.6.Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et liikumise valdkonnas piirangud on terviseandmetele tuginedes kogumina hinnatavad kergetena. Kaebaja kirjeldab enesehinnanguliselt traumajärgset seljavalu, igapäevast peavalu ja tasakaaluhäiret. Kaebuse autoavarii järgsetele peavaludele ja alaseljavaludele on kaebaja esitanud ka varasemalt, s.h. 18. septembril 2024 perearstile seoses sooviga taotleda töövõime hindamist, 28. novembril 2021 neuroloogile, kes suunas peaaju uuringule. Püsivat struktuurikahjustust traumajärgselt ei esine. Viide 2013. aastal olnud peatraumale on vanemates terviseandmetes, kus on kinnitatud, et püsivat neuroloogilist defitsiiti traumast ei jäänud. Samas ei saa eitada, et peavalud võivad esineda, kuid terviseandmetes ei leia kinnitust, et peavalud oleksid ravile allumatud s.t. põhjustaksid vajaduspõhise valuravi foonil püsivaid tegutsemispiiranguid. Seljavalu on terviseandmetes käsitletud kui sümptomaatilist seisundit. Struktuurihäiret lülisamba muutusena ei ole tuvastatud. Kaebajal on 2017. aastal diagnoositud insuliinsõltuv diabeet. Käesolevalt on veresuhkrunäitajad rahuldavad, tüsistusi ei ole diagnoositud. Veresuhkru kõikumised on ebaregulaarse toitumis- ja ravirežiimi korral. Veresuhkru kõikumiste ajal võib peavalu, halb enesetunne intensiivistuda. Püsivat tasakaaluhäiret ei ole kirjeldatud, kuid episoodiline pearinglus või subjektiivne tasakaalutus on võimalik. Kaasuvalt on kaebajal diagnoositud kõrgvererõhktõbi, ravi foonil on mõõdetud vererõhk normis ning iseseisva haigusseisundina ravi kasutamisel tegutsemispiiranguid ei põhjusta.
10.7.Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal käelise tegevusega piirangud ei leidnud terviseandmetel kinnitust. Ei esine uuringuid ega objektiivseid kirjeldusi, mis kinnitaksid püsivate piirangute esinemist käelise tegevuse valdkonnas.
10.8.Töötukassa ekspertarst nõustus, et kaebajal ei esine piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. Antud valdkonnas hinnatakse kõne-, nägemis- ja kuulmisfunktsiooni kahjustusest põhjustatud piiranguid. Vastavaid haigusseisundeid kaebajal ei ole diagnoositud.
10.9.Töötukassa ekspertarst nõustus, et kaebajal puuduvad teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas töövõimet mõjutavad piirangud. Terviseandmed ei kirjelda teadvusekaotusi. Ärevusega seotud piiranguid siinkohas ei hinnata.
10.10.Tegevuste õppimise valdkonnas on vaidemenetluses hinnatud arvväärtusega 2 (algselt 1). Mõõdukas piirang, kuna TIS andmetel on diagnoositud kerge vaimne alaareng; on esinenud õppimisraskused. TTO ekspertarst tugines hinnangu andmisel psühhiaater dr S. Kaili 29. augusti 2024 sissekandele, mille kohaselt korduv patsient pikaajalise alkoholismiga seotult korduvalt vägivaldne ja karistatud. Lisaks on arvestatud veel 25. novembri 2019 vanglaõe Anneli Inti sissekannet visiidist 7. novembril 2019.
10.11.Mitme erineva diagnoositud psühhiaatrilise seisundi koosmõjuna on raskused igapäevategevuste planeerimises, psühhiaatri kirjeldusel madal on sihipärase tegevuse säilitamise võime, samas ei ole kirjeldatud igapäevast püsivat kõrvalabi vajadust, piirang on hinnatav mõõdukana.
10.12.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst on eksperdiarvamuses hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused mõõduka piiranguga, kuna TIS andmetel esinevad kroonilise iseloomuga psüühikahäired; muutustega kohanemise võime ja pingetaluvus on haigusnähtude tõttu raskendatud, kuid täieliku piirangu esinemist terviseandmed ei kinnita. TTO ekspertarst tugines hinnangu andmisel psühhiaater dr S.
4
3-25-3131 Kaili 29. augusti 2024 sissekandele ja psühhiaater dr H. Mülleri 3. märtsi 2017 sissekannetele.
10.13.Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal esinevad tegutsemispiirangud vastavalt hinnatule. Kaebustena on kirjeldatud püsivat ärevusfooni, kuid otseselt ärevushäiret pole diagnoositud. Puuduvad viited, et tavapärases situatsioonis kaebaja vajaks saatjat. Samas on antud piirangut, käesolevalt kui isik viibib kinnises asutuses, raske hinnata. Terviseandmetes puuduvad viited väljaskäimisega seotud piirangutele.
10.14.Töötukassa ekspertarst nõustus, et kaebajal esinevad olulised s.t. töövõimet mõjutavad piirangud suhtlemise valdkonnas. Suhtlemisel esineb agressiivsust ja konfliktsust. Psühhiaatri hinnangul on agressiooni vallandumise lävi siiski madal, konfliktne.
10.15.Ravimite kõrvaltoimete osas TIS andmed ei kinnita püsiva iseloomuga piirangute esinemist. Töötukassa ekspertarst nõustus, et käesolevalt viibib kaebaja kontrollitud keskkonnas ja piirangud puuduvad. Samas ei saa mainimata jätta, et mitmed probleemid on tekkinud alkoholijoobes ning kaebajal on diagnoositud alkoholsõltuvus. Kaine eluviisi säilitamine on äärmiselt tähtis.
10.16.Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 8. TTO ekspertarst hindas vaide esitaja töövõime osaliseks, kestusega viis aastat. TTO ekspertarst muutis küll õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondade võtmetegevustes hinnanguid, kuid jäi seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime, kestusega viis aastat.
10.17.Kaebaja töövõime hinnati osaliseks viieks aastaks, mitte puuduvaks, kuna kaebaja töövõime on osaline eelkõige vaimse võimekuse valdkonna tegutsemispiirangute tõttu. Vaimse võimekuse piiranguid põhjustavad haigusseisundid on püsikululised ja raviga ei ole oodatav piirangute oluline taandumine. Samas ei ole piirangud väljendunud kogusummas sellisel määral, mis takistaks täielikult töötamist ja põhjustaks puuduva töövõime. Töötamine kui rutiinne mõtestatud tegevus on võimalik ja ilmselt ka kaebajale mitmes mõttes ka kasulik. Terviseseisundit arvestav töötamine ei halvenda terviseseisundit. Töötingimuste juures tuleb arvestada eksperdiarvamuses välja toodud piiranguid. Kehaliste valdkondade piirangud on kaebajal, kas raviga rahuldavalt kompenseeritud või ei ole kaebaja enesehinnangulised piirangud objektiivsete terviseandmetega kinnitatavad.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi.
12.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 12. augusti 2025. a otsuse nr TVH/25/027197, 23. septembri 2025. a vaideotsuse nr VO/25/2240 ja 24. septembri 2025. a otsuse nr TVH/25/031861 tühistamist ning kohustamist teha uus hindamine. Kaebaja leiab, et talle tuleb määrata puuduv mitte osaline töövõime. Kaebaja hinnangul pole arvestatud 2014. a autoavariid. Vastustaja on seisukohal, et tema otsused on õiguspärased.
13.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli 12. augusti 2025, 23. septembri 2025 ja 24. septembri 2025 otsuste tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime
5
3-25-3131 viie aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas.
14.Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Kohus käsitleb otsuses üksnes neid valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud (II). Kohtul on alust ekspertarsti hinnang kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui ekspert on hinnangu andmisel teinud olulisi metoodilisi vigu. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. I Töövõime hindamise põhimõtted
15.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
16.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Automaatselt välistavad isiku töövõime vaid üksikud väga rasked terviseseisundid, mis on ammendavalt loetletud tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) §-s 4 (neid seisundeid kaebajal diagnoositud ei ole ja seda on kaebaja ka ise kinnitanud (dtl 349)). Seega tuleb töövõime hindamisel selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
17.TVTS §-dest 6 ja 7 ning määruse nr 39 §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Kohtu hinnangul on praegusel juhul kaebaja töövõime hindamine toimunud vastavalt õigusaktides sätestatule.
18.Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, suhtlemine), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste 6
3-25-3131 kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
19.Tallinna Ringkonnakohus on 3. märtsi 2022. a otsuses asjas nr 3-21-787 p-s 11 selgitanud, et kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja töövõime ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.
20.Riigikohus on 20. juuni 2022. a otsuses asjas nr 3-20-2474 selgitanud, TVTS-i alusel vastustaja tehtav otsus isiku töövõime kohta on hindamisotsus, ning et TVTS-is ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (edaspidi eksperdiarvamuse andja, vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3) ning järgides määruses nr 39 eksperdiarvamuse koostamisele sätestatud juhiseid. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (kolleegiumi otsuse nr 3-20-1198/58, p 14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu. II Kaebaja töövõime
21.Kaebaja on 8. juulil 2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise, sooritamise valdkondades, samuti ravimite kõrvaltoimete osas.
7
3-25-3131
22.Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kaebaja oma 8. juuli 2025. a taotluses märkinud, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Ta on täpsustanud, et tema selg hakkab valutama (viitab et see on autoavariist tingitud trauma). Samuti valutab tal pea ja tekivad tasakaaluhäired ning seda igapäevaselt (dtl 350). Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kaebaja leidnud, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Ta on täpsustanud, et kükitades ta kummardub, selg ei paindu ning püsti tõustes käib pea ringi. Asjas puudub vaidlus, et kaebajal on anamneesis peatrauma, ta põeb diabeeti ja kõrgvererõhktõbe.
23.Tervishoiuteenuse osutaja SA Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst I. Drikkit on 12. augusti 2025. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangus leidnud, et valdkonnas „Liikumine eri tasapindadel“ ei vasta meditsiiniliste andmete alusel kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele (dtl 355). Sama leidis ekspertarst ka 22. septembri 2025. a täiendavas eksperthinnangus (dtl 371 jj). Ka Töötukassa ekspertarst P. Tommingas nõustus 27. oktoobri 2025. a seisukohas TTO ekspertarsti arvamusega, et liikumise valdkonna piirangud on terviseandmetele tuginedes kogumina hinnatavad kergetena. Kuigi võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kaebaja leidnud, et ta suudab ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda, on TTO ekspertarst leidnud, et kaebajal on selles võtmetegevuses siiski kerge piirang, kuna tema sõnul esinevad tal peavalud ja tasakaaluhäired. Samuti on tal anamneesis peatrauma, ta põeb diabeeti ja kõrgvererõhktõbe. Samas on TTO ekspertarst leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ ei ole leidnud TIS andmetel kinnitust.
24.Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Piiratud on ohutu ringiliikumine peavalu ja peapöörituse tõttu. TTO ekspertarst on välja toonud, et piirang on tingitud peaaju, südame-veresoonkonna ja kõhunäärme struktuuri kahjustustest. Seejuures on TTO ekspertarst tuginenud dr S. Popazova 15. aprilli 2025. a ja dr R. Tamme 18. ja 25. septembri ning 16. oktoobri 2024 uuringutulemustele. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et liikumise valdkonnas piirangud on terviseandmetele tuginedes kogumina hinnatavad kergetena. Kaebaja kirjeldas enesehinnanguliselt traumajärgset seljavalu, igapäevast peavalu ja tasakaaluhäiret. Töötukassa ekspertarst on märkinud, et kaebuse autoavarii järgsetele peavaludele ja alaseljavaludele on kaebaja esitanud ka varasemalt, s.h. 18. septembril 2024 perearstile seoses sooviga taotleda töövõime hindamist, 28. novembril 2021 neuroloogile, kes suunas peaaju uuringule. Püsivat struktuurikahjustust traumajärgselt ei esine. Viide 2013. aastal olnud peatraumale on vanemates terviseandmetes, kus on kinnitatud, et püsivat neuroloogilist defitsiiti traumast ei jäänud. Samas ei saa eitada, et peavalud võivad esineda, kuid terviseandmetes ei leia kinnitust, et peavalud oleksid ravile allumatud st põhjustaksid vajaduspõhise valuravi foonil püsivaid tegutsemispiiranguid.
25.Samuti on Töötukassa ekspertarst analüüsinud, et kaebaja seljavalu on terviseandmetes käsitletud kui sümptomaatilist seisundit. Struktuurihäiret lülisamba muutusena ei ole tuvastatud. Teostatud röntgenuuring lülisamba nimmeosast on normleiuga. Ei ole kirjeldatud neuroloogilisi ärajäämanähte. Ei ole alust arvata, et alaseljavalu on seotud 2013. aastal toimunud traumaga, olemasolevatel andmetel on tegemist n-ö healoomulise seljavaluga, mille leevendamisel on esmavalikuks õige lihastoonuse tagamine koos vajaduspõhise valuraviga. Samuti on kaebajal 2017 diagnoositud insuliinsõltuv diabeet. Käesolevalt on veresuhkrunäitajad rahuldavad, tüsistusi ei ole diagnoositud. Veresuhkru kõikumised on ebaregulaarse toitumis- ja ravirežiimi korral. Veresuhkru kõikumiste ajal võib peavalu, halb enesetunne intensiivistuda. Püsivat tasakaaluhäiret ei ole kirjeldatud, kuid episoodiline 8
3-25-3131 pearinglus või subjektiivne tasakaalutus on võimalik. Kaasuvalt on kaebajal diagnoositud kõrgvererõhktõbi, ravi foonil on mõõdetud vererõhk normis ning iseseisva haigusseisundina ravi kasutamisel tegutsemispiiranguid ei põhjusta.
26.Kuigi kaebajal esineb kerge piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Ekspertarstide määratud kerge piirang on kohtu hinnangul metoodiliselt põhjendatud. Kuigi kaebaja on väitnud, et tema tervisliku seisundi kohta on esitatud valeväiteid ja ta saab kõike tõestada paberkandjal, ei ole ta 1. oktoobri 2025 avalduse ja selle lisadega esitanud ühtegi argumenti ega tõendit, mis annaks ekspertarstide hinnangus põhjust kahelda. Samuti ei saa nõustuda kaebaja väitega, et otsuse tegemisel pole arvestatud autoavariiga.
27.Valdkonna „Käeline tegevus“ võtmetegevuse „Käte sirutamine“ osas on kaebaja taotluses leidnud, et ta ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Kaebaja on täpsustanud, et tema õlgadel ei ole täieliku painduvust, „jääb rohkem V asend kätega“. Ka siin viitab kaebaja traumajärgsele olukorrale. TTO ekspertarst kaebajaga ei nõustu, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et käelise tegevusega piirangud kaebajal ei leidnud terviseandmetel kinnitust. Ei esine uuringuid ega objektiivseid kirjeldusi, mis kinnitaksid püsivate piirangute esinemist käelise tegevuse valdkonnas. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. Ka kaebaja ei ole esitatud vastupidist kinnitavaid tõendeid.
28.Võtmetegevuse „Asjade liigutamine“ lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei suuda kätega raskusteta asju liigutada ning ta suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada 1liitrist vedelikuga täidetud anumat. Kaebaja on täpsustanud, et tal on rinnast kõrgemale raske tõsta. TTO ekspertarst kaebajaga ei nõustu, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et käelise tegevusega piirangud kaebajal ei leidnud terviseandmetel kinnitust. Ei esine uuringuid ega objektiivseid kirjeldusi, mis kinnitaksid püsivate piirangute esinemist käelise tegevuse valdkonnas. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. Ka kaebaja ei ole esitatud vastupidist kinnitavaid tõendeid.
29.Võtmetegevuse „Käteosavus“ lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei suuda raskusteta käsi ja sõrmi kasutada ning ta saab käsi ja sõrmi kasutada väikeste raskustega mõne tegevuse sooritamiseks. Kaebaja on täpsustanud, et ta sõrmed töötavad ilusasti, käed raksuvad, aga valulävi on aastatega suureks läinud. Kaebaja selgitab, et tal on igapäevaselt kasutusel tugevad valuvaigistid. TTO ekspertarst kaebajaga ei nõustu, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et käelise tegevusega piirangud kaebajal ei leidnud terviseandmetel kinnitust. Kohus nõustub ekspertarstidega.
30.Valdkonna „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“ võtmetegevuse „Teadvusel püsimine“ lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei püsi teadvusel raskusteta. Tal esineb mõni kord aastas teadvusehäireid. Kaebaja on täpsustanud, et tal on olnud ärevusest tingitud minestusi. Samuti on tal kord nädalas õhupuuduse tunne, kui ta muutub ärevaks. TTO ekspertarst kaebajaga ei nõustunud, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Ka Töötukassa ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad antud valdkonnas töövõimet mõjutavad piirangud. Terviseandmed ei kirjelda teadvusekaotusi (korduvaid minestamisi). Ärevusega seotud piiranguid (hingamissageduse tõus jms) siinkohas ei hinnatud. Ka kohtule ei nähtu asja materjalidest, et eksperdid oleksid hinnangu andmisel eksinud. 9
3-25-3131
31.Valdkonna „Õppimine ja tegevuste sooritamine“ võtmetegevuse „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ osas on kaebaja leidnud, et ta ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Samuti saab ta mõõdukate raskustega ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada. Kaebaja on täpsustanud, et tal on keskendumisraskused. Ta ärritub kergelt ja unustab. TTO ekspertarst on leidnud, et kuigi kaebaja on seisukohal, et ta suudab raskusteta selgeks õppida ning teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi, siis ekspertarsti hinnangul on kaebajal selles võtmetegevuses kerge piirang, kuna TIS andmetel on kaebajal diagnoositud kerge vaimne alaareng. Võtmetegevuses „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ on TTO ekspertarst nõustunud kaebajaga, et meditsiiniliste andmete alusel vastab kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele. TTO ekspertarst on otsuse tegemisel arvesse võtnud kaebaja diagnoose: F07.0 orgaaniline isiksushäire, F33.00 kerge korduv depressioon somaatiliste sümptomiteta, F70.0 ilma olulise käitumishäireta. Seejuures on TTO ekspertarst tuginenud dr S. Kailu 29. augusti, 19. ja 27. septembri ning 1. oktoobri 2024 uuringutulemustele. Samuti dr S. Kailu varasematele ravipäeviku kannetele. Kokkuvõttes on TTO ekspertarst leidnud, et kaebajal on võtmetegevuses kerge piirang, kuna TIS andmetel on diagnoositud kerge vaimne alaareng. TTO ekspertarst I. Drikkit on 22. septembril 2025 täiendavalt vaadanud üle kaebaja taotluse ja leidnud võtmetegevuse „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ osas, et kaebajal on mõõdukas piirang, kuna TIS andmetel esinevad meeleolu kõikumised, meeleolu muutused; taotleja ise toob välja keskendumisraskused. Igapäevatoimingute tegemine on haigusnähtude tõttu mõõdukalt raskendatud. Seejuures on TTO ekspertarst lisanud täiendavalt dr H. Mülleri 2017. a epikriisi.
32.Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal esinevad mõõdukad piirangud õppimise valdkonnas. Kaebajal on diagnoositud piirialane kerge vaimne alaareng, mis viitab üheselt õpiraskustele võrreldes tervete samaealistega. Tegemist on püsiva intellekti ja kognitiivsete funktsioonide langusega. Mitme erineva diagnoositud psühhiaatrilise seisundi koosmõjuna on raskused igapäevategevuste planeerimises, psühhiaatri kirjeldusel madal sihipärase tegevuse säilitamise võime, samas ei ole kirjeldatud igapäevast püsivat kõrvalabi, seetõttu on piirang hinnatav mõõdukana. Ekspertarstide määratud mõõdukas piirang on kohtu hinnangul metoodiliselt põhjendatud.
33.Valdkonna „Muutustega kohanemise ja ohu tajumise“ võtmetegevuse „Väljaskäimine“ osas on kaebaja leidnud, et ta ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Samuti saab ta suurte raskustega (peaaegu võimatu) emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna tuttavatesse ja tundmatutesse kohtadesse. Kaebaja on täpsustanud, et „ärevus võtab üle“. Kaebajal on tugevad peavalud, ärevus, keskendumisraskused. Ta ei suuda välja minna ja väldib käimist. Ta vajab abi ja toetust inimese näol. TTO ekspertarst kaebajaga ei nõustunud, kuid leidis, et kaebajal on võimalik kerge piirang ärevuse tõttu. Samas oluliste piirangute esinemist väljaskäimisel terviseandmed ei kinnita.
34.Võtmetegevuse „Riski või ohu tajumine“ osas on kaebaja taotluses leidnud, et ta ei suuda ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest tingitud ohtudest. Samuti vajab ta ohu vältimiseks üksikute tegevuste juures (aga mitte iga päev) kedagi enda kõrvale. Kaebaja on täpsustanud, et ta vajab rahunemisel tuge. Tal tekivad ärevuses olles suitsiidsed mõtted, kurvameelsus jne. Kui ta oma pead kiiresti liigutab, siis ta võib kukkuda, kuna „pilt läheb eest“. TTO ekspertarst on põhjendusi arvesse võtnud võtmetegevuse „Toimetulek muutustega“ hindamisel.
10
3-25-3131
35.Võtmetegevuse „Toimetulek muutustega“ raames on kaebaja taotluses märkinud, et ta ei saa raskusteta hakkama muutustega igapäevaelus ning ta ei tule üldse muutustega toime. Kaebaja on täpsustanud, et ta läheb väga endast välja. Ta ei allu ravile ja selle tõttu on tal tugevad meeleoluhäired ja surmamõtted. TTO ekspertarst on seisukohal, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang, kuna TIS andmetel esinevad kroonilise iseloomuga psüühikahäired; muutustega kohanemise võime ja pingetaluvus on haigusnähtude tõttu raskendatud, kuid täieliku piirangu esinemist terviseandmed ei kinnita. TTO ekspertarst on seejuures tuginenud dr S. Kailu ravipäevikule. Samuti leiab TTO ekspertarst, et kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud.
36.Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal esinevad tegutsemispiirangud vastavalt hinnatule. Kaebustena on kirjeldatud püsivat ärevusfooni, kuid otseselt ärevushäiret pole diagnoositud. Puuduvad viited, et tavapärases situatsioonis kaebaja vajaks saatjat. Samas on ekspertarst möönnud, et antud piirangut on käesolevalt, kui isik viibib kinnises asutuses, raske hinnata. Terviseandmetes puuduvad viited väljaskäimisega seotud piirangutele. Riski või ohu tajumises hinnatakse piiranguid, mil isik ei mõista situatsioone, et tal tekib reaalne risk või oht enda tervisele. Antud juhul on kaebaja kirjeldanud situatsioone, mil ta mõistab, et reaalne risk võiks tekkida. Kuna kaebajal on häirunud emotsionaalse regulatsiooni võime ja kognitiivne võimekus, on sellest tulenevalt mõõdukas piirang oluliste elusündmuste ja muutustega toimetulekul. Psühhiaatri hinnangul on kaebajal püsiv afektlabiilsus. Ka kohtule ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks diagnoositud ärevushäire, samuti ei tulene ühestki kohtule esitatud tõendist, et kaebaja vajaks saatjat. Ekspertarstide määratud mõõdukas piirang on kohtu hinnangul metoodiliselt põhjendatud.
37.Valdkonna „Suhtlemine“ võtmetegevuse „Suhtlemisega hakkamasaamine“ osas on kaebaja leidnud, et ta ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Samuti saab ta mõõdukate raskustega tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Kaebaja saab suurte raskustega (peaaegu võimatu) võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Kaebaja on täpsustanud, et ta ärritub kergelt, on ärev, meeleolu on väga kõikuv. Võimalusel ta väldib võõrastega suhtlemist. TTO ekspertarst leiab, et meditsiiniliste andmete alusel ei vasta kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele. Ekspert on põhjendanud, et kaebajal on kerge piirang, kuna esineb ärevust ja kaebaja väldib võõrastega suhtlemist.
38.Võtmetegevuse „Kohane käitumine“ lahtris on kaebaja märkinud, et ta ei suuda kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Samuti kaotab ta iga päev kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. Kaebaja on täpsustanud, et ta on agressiivne ja ei suuda ennast kontrollida. Ekspertarst kaebajaga ei nõustunud ja põhjendas, et kaebajal esineb kerge piirang, kuna TIS andmetel esineb ärrituvust. Samas täieliku piirangu esinemist terviseandmed ei kinnita. TTO ekspertarst I. Drikkit on 22. septembril 2025 täiendavalt vaadanud üle kaebaja taotluse ja on leidnud, et võtmetegevuses „Kohane käitumine“ esineb kaebajal mõõdukas piirang, kuna TIS andmetel esineb ärrituvus, meeleolu on ebastabiilne, kriitikameel on vähenenud. Lisatud psühhiaater H. Mülleri 3. märtsi 2017 epikriis. Töötukassa ekspertarst nõustus, et kaebajal esinevad olulised st töövõimet mõjutavad piirangud suhtlemise valdkonnas. Suhtlemisel esineb agressiivsust ja konfliktsust. Psühhiaatri hinnangul on agressiooni vallandumise lävi madal, kaebaja on konfliktne. Kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
11
3-25-3131
39.Ravimite kõrvaltoimete lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et tal on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid. Ta on täpsustanud, et iiveldust on olnud. TTO ekspertarst on leidnud, et TIS andmed ei kinnita püsiva iseloomuga piirangute esinemist. Töötukassa ekspertarst nõustus, et käesolevalt viibib kaebaja kontrollitud keskkonnas ja piirangud puuduvad. Samas ei saa mainimata jätta, et mitmed probleemid on tekkinud alkoholijoobes ning kaebajal on diagnoositud alkoholsõltuvus. Kaine eluviisi säilitamine on äärmiselt tähtis. Kohus nõustub ekspertidega.
40.Kokkuvõttes leiab kohus, et ekspertarstide selgitused on asjakohased ja töövõime hindamise metoodikaga kooskõlas. Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäeva-tegevustele. Kuigi vaimse võimekuse piiranguid põhjustavad haigusseisundid on püsikululised ja raviga ei ole oodatav piirangute oluline taandumine, ei ole piirangud väljendunud kogusummas sellisel määral, mis takistaks täielikult töötamist ja põhjustaks puuduva töövõime. Töötamine kui rutiinne mõtestatud tegevus, on kaebajal võimalik.
41.Kuna vastustaja on kaebaja töövõime hindamisse kaasanud ka teise ekspertarsti, ei ole uurimiskohustust rikutud. Ekspertide seisukohad on loogiliselt jälgitavad ja põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud andmetel.
42.Kuigi see ei mõjuta kohtu seisukohta kaebuse rahuldamata jätmise osas, märgib kohus täiendavalt, et kohtule on arusaamatu, miks oli Eesti Töötukassal vaja pärast 23. septembri 2025. a vaideotsust nr VO/25/2240 välja anda veel samasisuline 24. septembri 2025. a otsus nr TVH/25/031861. Vastustaja leidis juba vaideotsuses, et 12. augusti 2025 otsuse lõppjäreldus on õiguspärane, kuid vaidlustatud otsuse põhjendusi tuleb muuta (kaebajal hinnati suhtlemise valdkonna tegutsemispiirang mõõdukaks), seetõttu ei olnud täiendava haldusakti andmine 24. septembril 2025 enam vajalik.
43.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
44.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad ülejäänud osas nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
45.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. 12
3-25-3131 (allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.