Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

hiljemalt

16.03.2026

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-23-1034 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2024 määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ 2 Leitav: https://www.id.ee/wp-content/uploads/2022/02/cp_esteid_v1.2.pdf 3 Leitav: https://www.skidsolutions.eu/upload/files/SK-CPS-ESTEID2018-EN-v5_0-20210512.pdf

2(13)

3-23-1034 Välisministeerium. Sertifitseerimise põhimõtete versiooni 5.0 p 1.3.2.1.1 kohaselt on väljastusasutuste asukohad PPA teenindused ja Eesti Vabariigi saatkonnad. Sertifitseerimispoliitika seob väljastusasutuse tegevuse isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) 3. peatükis toodud kohustustega. Selveri infolette ei ole neis dokumentides loetletud ning need ei paigutu seal kirjeldatud protsesside hulka. Selveri infolettidest dokumentide väljaandmine koos kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatidega ei ole seega kooskõlas 2022. a tegevusloa, vastavushindamise aruande, teenusele kohalduva sertifitseerimispoliitika ja sertifitseerimise põhimõtetega (EUTS § 6 lg 1, § 8 p 2 ja § 13). Kvalifitseeritud e-allkirja sertifikaatidega antud e-allkiri on samaväärne omakäelise allkirjaga. Arvestades kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide õiguslikku toimet, mõju ja rolli, on sertifikaatide väljastamise protsessil oluline tähtsus. Usaldusteenuse osutajal tuleb sertifikaadid väljastada turvalises, eIDAS määruse nõuetega kooskõlas olevas infotehnoloogilises ja füüsilises keskkonnas ning õigele isikule. Kuna Selveri kauplustes viibib arvukalt kõrvalisi isikuid ning sertifikaate väljastavad teenindajad, kes ei ole PPA töötajad, on oluline, et auditeerimise käigus vaadatakse üle kõik keskkonnast tulenevad muudatused ja protsessid ning hinnatakse nende nõuetele vastavust. Selveri infolettides dokumentide ja kvalifitseeritud e-allkirja sertifikaatide väljastamise protsess ei ole hõlmatud audiitori poolt 16.02.–18.03.2022 toimunud vastavushindamise tulemusel väljastatud vastavushindamise aruandega. Asjaolude uurimise käigus selgus, et 04.– 05.01.2023 tegi audiitor usaldusteenuse muudatuse vastavushindamise, mille käigus ilmnes mitmeid olulisi puudujääke (major non-conformities). Seega ei läbinud teenus nõuetekohast vastavushindamist. Väljavõte olulistest puudustest on lisatud kaebaja 02.02.2023 kirjale. Auditi sessioon parenduste menetlemiseks pidi toimuma 07.02.2023. Sellest hoolimata alustas PPA 27.01.2023 ID-kaartide ja kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide väljastamist viiest Selveri infoletist, eirates sellega usaldusteenuse muudatuse vastavushindamise protseduure ja audiitori korraldust mitte alustada teenusega enne puuduste kõrvaldamist. Kuna kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide väljastamine Selveri infolettidest ei ole saanud vastavushindamise asutuse poolt eIDAS määruse nõuetele vastavat heakskiitu, ei olnud kaebajal 15.02.2023 seisuga alust esitada EUTS § 13 lg 1 kohast teavitust. Seega pole RIA-l olnud võimalik otsustada, kas teavitatud muudatus muudab usaldusteenuse sisu ja kvalifitseeritud staatust ning kas teenuses toimunud muudatuse kasutusele võtmiseks on tarvis taotleda korduvat tegevusluba. Tegevusloata ja kehtetute sertifitseerimise põhimõtete alusel Selveri infoletist seni väljastatud dokumentidel olevaid e-allkirjastamise sertifikaate ei saa praegu pidada kvalifitseeritud staatusega e-allkirja sertifikaatideks. Eeltoodu põhjal puudub Selveri infolettidest kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide väljastamiseks õiguslik alus, kuna teenuse muudatuse protsess pole olnud nõuetekohane. Juba väljastatud või väljastusprotsessis olevad sertifikaadid tuleb tunnistada kehtetuks EUTS § 19 lg 2 p 2 ja lg 4 p 11 alusel. eIDAS määruse nõuetele vastavust kinnitava hindamisaruandeta (audiitori heakskiiduta) ja tegevusloata ei ole tõendatud usaldusteenuse kvalifitseeritud staatus. Tegevusloata tegutsemine ja sertifitseerimise põhimõtete eiramine on kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale ja kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide teenuse osutamisele sätestatud nõuete oluline rikkumine, mis tuleb viivitamata lõpetada. Selle protsessi hilisem võimalik õigusaktidega kooskõlla viimine ei muuda õigusliku aluseta väljastatud sertifikaate kvalifitseeritud staatusega e-allkirjastamise sertifikaatideks. Kuna teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus aktsepteerida eIDAS määruse alusel väljastatud sertifikaate, ei saa jätta tegevusloaga kaetud valdkonna peamistest nõuetest kõrvale kaldumist tähelepanuta.

3(13)

3-23-1034 Ettekirjutuse õiguslikud alused on EUTS §-d 6, 8 ja 13 ning § 19 lg 2 p 2 ja lg 4 p 11 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1.

tegevusloa

kvalifitseeritud

RIA palus jätta kaebus rahuldamata.

RIA pädevus tuleneb EUTS §-st 2 ja § 19 lg 2 p-st 2 ning KorS § 28 lg-st 1. EUTS §-de 2 ja 22 kohaselt teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet eIDAS määruse ning EUTS-s sätestatud nõuete täitmise üle RIA. Seega oli vastustajal kui pädeval korrakaitseorganil õigus teha ettekirjutus KorS § 28 lg 1 alusel. Kuna kvalifitseeritud staatuses sertifikaate väljastati õigusvastaselt, oli tegemist korrarikkumisega, mille kõrvaldamiseks tuli vastustajal kui pädeval asutusel nõuda sertifikaatide kehtetuks tunnistamist (EUTS § 19 lg 2 p 2, § 2). EUTS § 19 lg 5 ei välista ega määratle vastustaja pädevust, vaid kannab sõnumit, et pärast dokumendiga seotud sertifikaadi kehtetuks tunnistamist on vaja teha teatud toiminguid või 4(13)

3-23-1034 arvestada mõjudega, mis tulenevad ITDS-st. ITDS §-st 9 6 ei saa järeldada, et üksnes PPA-l on isikut tõendavatele dokumentidele kantud sertifikaatide kehtetuks tunnistamise õigus. EUTS §-s 19 välja toodud alused on kehtivad ja pädevus on erinevatel haldusorganitel samaaegselt. RIA on olnud algusest peale veendunud oma pädevuses. Õige pole kaebaja seisukoht, et isikut tõendav dokument ei võiks kehtida ilma isikutuvastamise sertifikaadita ja kvalifitseeritud eallkirjastamise sertifikaadita. Viimati mainitule kohalduvad rangemad nõuded, tulenevalt eIDAS määrusest, kuid isikutuvastuse puhul on liikmesriikidel vabamad käed otsustamaks, kas ja millised meetodid on piisavalt usaldusväärsed. Vaidlusalune ettekirjutus puudutas vaid teatud ajavahemikul Selveri infolettidest väljastatud isikut tõendavatele dokumentidele kantud kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaate ja nende kehtetuks tunnistamist. Isikutuvastuse sertifikaatide kohta ei teinud RIA ettekirjutust ega oleks saanudki seda teha. Kuigi dokumendi väljastamine toimub samal ajal kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaadi väljastamisega, on PPA neid kahte toimingut tehes kahes rollis. Dokumendi väljastamisel täidab PPA seadusest ja põhimäärusest tulenevat ülesannet ehk on haldusorgani rollis ning seda protsessi reguleerib ITDS. Kuigi ITDS § 9 4 lg 1 sätestab, et dokumenti kantava digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi annab välja dokumendi väljaandja (PPA), paneb EUTS § 5 lg 5 kvalifitseeritud sertifikaatide väljastamisel isikusamasuse kontrollimise kohustuse usaldusteenuse osutajale (kaebaja). EUTS § 5 lg 5 tugineb eIDAS määruse art 24 lg-le 1. Sertifikaati väljastades ja isikusamasust tuvastades täidab PPA usaldusteenuse osutaja (kaebaja) poolt temale delegeeritud ülesannet, mitte oma avalikku ülesannet haldusorganina. Usaldusteenuse „omanik“ on kaebaja, kes vastutab mh selle eest, et kogu usaldusteenuse ahel vastaks eIDAS määruses ja EUTS-s sätestatud nõuetele ning usaldusteenust kirjeldavatele, avalikult heakskiidetud ja kättesaadavatele spetsifikatsioonidele (EUTS § 5 lg 1). RIA pädevuses ei ole anda hinnangut, kas Selveris väljastatud isikut tõendavad dokumendid on/olid usaldusväärsed või mitte. Küll aga väljastati ettekirjutuses nimetatud ajavahemikul kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaate vastuolus kehtivate nõuetega, kuna muudatus tehti enne audiitori ja pädeva asutuse heakskiidu saamist. See seadis ohtu kogu usaldusteenusele määratud kvalifitseeritud staatuse, mille tõttu oli vältimatult vajalik tunnistada sertifikaadid kehtetuks ja taastada kehtivale tegevusloale vastav olukord. Vaidlusalune ettekirjutus ei ole enam kehtiv ja kaebajal puudub õigus nõuda selle tühistamist. Täidetud ettekirjutusel puudub jätkuv mõju kaebaja õigustele. EUTS § 13 lg 3 kooskõla PS-ga ei ole siinses vaidluses oluline, sest ettekirjutuses ei ole sellele sättele tuginetud. Vaidlusaluse ettekirjutuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas teenuse sisu muutus või mitte. Ettekirjutuses on viidatud usaldusteenuse osutamise põhimõtetes nimetatud sertifikaadi kehtetuks tunnistamist käsitleva asjaolu ilmnemisele. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtis sertifitseerimise põhimõtete versioon 5.0 ja sertifikaatide kehtetuks tunnistamise alused on loetletud selles dokumendis. Muu hulgas on välja toodud, et sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui see väljastatakse selliselt, et see ei ole kooskõlas sertifitseerimispoliitikaga. Sertifitseerimise põhimõtete kohaselt on sertifikaatide kehtetuks tunnistamise taotlemise õigus kaebajal, PPA-l, Idemial, sertifikaadi omanikul ja RIA-l. Vaidlusalusel ettekirjutusel ei ole kaebaja välja toodud formaalseid puudusi.

PPA palub kaebus rahuldada.

Ettekirjutus on tühine. RIA-l puudus selle tegemise pädevus. Vastustaja pidanuks algatama kaebaja suhtes tegevusloa kontrolli menetluse. Ettekirjutus kohustas kaebajat panema toime õigusrikkumise, s.o tunnistama õigusliku aluseta kehtetuks ITDS § 2 lg-s 2 nimetatud isikut tõendavate dokumentide kiibile kantud kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaadid.

5(13)

3-23-1034 Ettekirjutus on materiaalselt õigusvastane. Ettekirjutuses ja vaideotsuses esitatud loamenetluse ja vastavushindamise käsitused on ebaõiged. Õigusaktidest ei tulene, et kui vastavushindamise standardi järgi hindab audiitor teatud muudatust ex ante ja peab muudatust teatud kuupäeva seisuga nõuetekohaseks, ei tohiks seda muudatust rakendada enne kuupäeva, mil pädev asutus (RIA) on saanud kätte audiitori ametlikult vormistatud ja allkirjastatud seisukoha ning otsustanud selle põhjal tegevusloa taotlemise vajalikkuse üle. Riigisisese teenindusvõrgu laiendamise projekti puhul ei olnud tegemist usaldusteenuse osaks oleva töölõigu muutusega. Selveri infolettidest ei väljastata sertifikaate, vaid sertifikaadid väljastab usaldusteenuse pakkuja, genereerides need ja edastades Idemiale kui dokumendi tootjale dokumendi kiibile laadimiseks. PPA teeninduspunktides toimub dokumendi väljastamine inimesele, kuid selleks ajaks on usaldusteenuse pakkuja sertifikaadid juba väljastanud ja dokumendi kiibile kandnud. Dokumendi väljastaja on vaid terviklikkuse huvides (formaalselt) kaetud kaebaja sertifitseerimise põhimõtetega, kuid ei ole usaldusteenuse osutamise osa. Kui nõustuda, et tegemist oli usaldusteenuse osaks oleva töölõigu muutusega, siis ei pidanud sellest EUTS § 13 lg 1 järgi teavitama, sest kaebaja tegevusloa taotluses ja usaldusnimekirja kandmise taotluses esitatud andmed ei muutunud. Kui tegemist oli siiski usaldusteenuse muutusega, millest pidanuks EUTS § 13 lg 1 kohaselt teavitama, siis ei tulene kaebajale EUTS § 13 lg-st 1 kohustust teavitada vastustajat tingimata ex ante. Samuti ei tulene eIDAS määrusest, audiitori tegevust reguleerivatest standarditest ega EUTS § 13 lg-st 1 kohustust viia sellisel juhul tingimata läbi ex ante audit, vaid auditi vajalikkuse üle otsustab standarditest lähtuvalt audiitor. Isegi juhul, kui eIDAS audiitor otsustab teha ex ante vastavushindamise, ei tulene EUTS § 13 lg-st 1 kaebajale kohustust esitada ametlikku protokolli vastustajale enne muudatuse rakendamist (live’i). Kui RIA-ga nõustuda, et tegemist oli usaldusteenuse osaks oleva teenuse muudatusega, ei olnud tegemist usaldusteenuse sisu muutmisega EUTS § 13 lg 3 tähenduses. RIA eksib, kui leiab, et EUTS § 13 lg-st 3 tuleneb talle piiramatu kaalutlusõigus. RIA on jätnud kõik olulised asjaolud välja selgitamata ja hindamata. Asjaolud, mis olid RIA-le teada, on jäetud arvestamata. Vastustaja hakkas asjaolusid välja selgitama alles pärast ettekirjutuse tegemist. RIA on ebaõigesti sisustanud sertifitseerimispoliitikas ja sertifitseerimise põhimõtetes sätestatut. Sertifitseerimispoliitika ps 1.3.2 on märgitud, et ITDS § 31 kohaselt võivad väljastusasutused (sh PPA) delegeerida oma ülesandeid lepingu alusel muudele isikutele. Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Isegi juhul, kui esines protseduuriline rikkumine, saanuks kaaluda, kas sertifikaatide kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemine 1631 dokumendi kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaadi suhtes oli mõõdukas või oli leebemaid lahendusi (nt sertifikaatide peatamine). Samuti jääb arusaamatuks, miks otsustas vastustaja teha ettekirjutuse tunnistada kehtetuks kõik alates 27.01.2023 kuni ettekirjutuse täitmiseni Selveri teeninduspunktidest väljastatud dokumentidele kantud allkirjasertifikaadid, kui eIDAS audiitor leidis, et alates 07.02.2023 olid olulised puudused kõrvaldatud. Lisaks ei ole ettekirjutuse tegemisel arvestatud, et kõik nn kriitilised (eelkõige andmekaitse ja füüsilise turvalisusega seotud) puudused olid sisuliselt kõrvaldatud juba siis, kui 27.01.2023 alustati Selveri kauplustes dokumentide väljastamisega. Ettekirjutuse mõju ja isikute õiguste riive oli ettekirjutuses märgituga võrreldes oluliselt laiem. Kuna igale dokumendile on kantud nii kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaat kui ka isikutuvastuse sertifikaat, siis tähendas ettekirjutuses nõutud allkirjastamise sertifikaatide kehtetuks tunnistamine ka isikutuvastuse sertifikaatide kehtetuks tunnistamist, sest tehniliselt ei ole neid võimalik eraldi kehtetuks tunnistada. Vastustaja ei ole sellist laiemat mõju arvesse võtnud. Jääb arusaamatuks, miks otsustas vastustaja teha ettekirjutuse ajavahemikul 27.01.2023– 13.02.2023 väljastatud dokumentidele kantud sertifikaatide kohta, kui Siseministeeriumis 08.02.2023 toimunud kohtumisel oli otsustatud, et väljastust Selveri teeninduspunktidest ei 6(13)

3-23-1034 peatata ning küsimus otsustatakse uuesti pärast 13.02.2023. Seega lepiti kokku täiendav tähtaeg, mille jooksul uuritakse asjaolusid, hinnatakse riske sisuliselt ja vaadeldakse teenuse toimimist. Puudub selgitus, millised asjaolud olid pärast 08.02.2023 oluliselt muutunud. Vastustaja on eiranud senist praktikat, mille kohaselt ei ole väliste teenusepakkujate teeninduspunktide lisamist hinnatud teenuse sisuliseks muutmiseks ning neil juhtudel ei ole tehtud ka ex ante vastavushindamist.

3-23-1034 Kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide õigusliku toime, mõju ja rolli tõttu tuleb usaldusteenuse osutajal väljastada sertifikaate vaid väga selgete protsesside kohaselt, tehes seda turvalises, eIDAS määruse nõuetega kooskõlas olevas infotehnoloogilises ja füüsilises keskkonnas ning õigele isikule. Nõuded on ette nähtud usaldusteenuse osutamise tegevusloas, mis sätestab ka lubatavad tegutsemiskohad. Uute väljastuskohtade puhul (sh Selveri kauplustes) tuleb auditeerida kõik ümbritsevast keskkonnast tulenevad muudatused, hinnata nende nõuetele vastavust ja tagada tegevusloa vastavus tegelikkusele. Siinsel juhul ei olnud kaebajal 2022. a tegevusloa tingimuste kohaselt lubatud kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide väljastamine Selveri infolettidest ning õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks tegi järelevalvet teostav RIA kaebajale ettekirjutuse. Alates 27.01.2023 toimuv sertifikaatide väljastamine oli usaldusteenuse pakkumine ilma tegevusloata. Sellise ettekirjutuse tegemine on järelevalveasutuse ülesanne ja pädevus eIDAS määruse art 17, EUTS § 19 ja KorS § 28 lg 1 mõistes. Järelevalveasutuseks on EUTS § 2 kohaselt RIA, mitte PPA. Halduskohtu tõlgendus PPA ainupädevusest läheb vastuollu eIDAS määruse mõtte ja sätetega. Kuna eIDAS määrus on otsekohalduv, nõuaks sellise järelduse juurde jäämine Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, et tagada EL-i õiguse ühetaoline kohaldamine. Halduskohtu seisukoht viiks järelduseni, et RIA-l on õigus väljastada tegevusluba, kuid tal puudub pädevus kontrollida, kas järgitakse tegevusloa kontrollieseme nõudeid. Samuti puuduks RIA-l võimalus nõuda usaldusteenuse osutajalt eIDAS määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise heastamist. Kohus on ebaõigesti kohaldanud ka riigisisest õigust. EUTS § 19 lg 5 ei ole erinorm sama paragrahvi teistele lõigetele, vaid säte, millega luuakse ITDS § 2 lg-s 2 nimetatud dokumentidele kantud sertifikaatide kehtetuks tunnistamiseks täiendav õiguslik alus ning selle rakendamise õigus antakse täiendavale õigustatud isikule (ITDS § 9 6). See järeldus pole vastuolus seadusandja tahtega, sest tegemist oli erandliku olukorraga. On ebamõistlik lähtuda tõlgendusest, et PPA kui rikkumise põhjustaja peab ise nõudma rikkumise kõrvaldamist ja heastamist. Kui lähtuda halduskohtu tõlgendusest, et ainult dokumendi väljaandjal on pädevus tunnistada sertifikaat kehtetuks, muutuksid ka EUTS § 19 lg-d 1 ja 2 sisutühjaks. Vastustajal kui korrakaitseorganil oli pädevus teha ettekirjutus ka tulenevalt KorS § 28 lg-st 1, st nõuda korrarikkumise lõpetamist ja juba tekitatud kahju kõrvaldamist. Samuti oli RIA-l õigus teha ettekirjutus tulenevalt EUTS § 19 lg 4 p-st 11. Muus osas jääb vastustaja varasemate seisukohtade juurde.

3-23-1034 nähtud, ei muuda EUTS § 19 lg-t 5 ja sellele halduskohtu 10.01.2024 otsuses antud tõlgendust eIDAS määrusega vastuolus olevaks. eIDAS määrus ei sisalda nõuet anda järelevalveasutusele pädevus teha ettekirjutusi riiklike isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kehtetuks tunnistamiseks või mistahes muude tagajärgede (nt võimaliku kahju) kõrvaldamiseks, vaid järelevalvesüsteem on üles ehitatud usaldusteenuse osutaja tegevusloaga seotud menetlustele: õigus otsustada tegevusloa andmine, teostada tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate eIDAS määruses sätestatud nõuete täitmise järelkontrolli, nõuda tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate ja eIDAS määruses sätestatud nõuete rikkumise kõrvaldamist (nt esitada puuduv audiitori allkirjaga vastavushindamise aruanne või taotleda täiendavat tegevusluba) ning tunnistada tegevusluba kehtetuks. Ükski neist ei anna õigust nõuda isikut tõendavatele dokumentidele kantud sertifikaatide kehtetuks tunnistamist. Väär on RIA seisukoht, et kui tal ei ole võimalik nõuda kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajalt sertifikaatide kehtetuks tunnistamist, siis ei ole tal võimalik täita eIDAS määruses ettenähtud järelevalveasutuse funktsioone. RIA valis vale menetluse, kui tegi kaebajale ettekirjutuse tunnistada sertifikaadid kehtetuks. Ettekirjutust ei saanud teha ka EUTS § 19 lg 4 p 11 alusel. RIA on sellega seoses esitanud menetluse jooksul vastuolulisi seisukohti. Dokumentide väljastamine Selveri infolettidest oli algusest peale kooskõlas ITDS-i, sertifitseerimispoliitika ja sertifitseerimise põhimõtetega. KorS § 28 lg 1 eraldi võetuna ei andnud RIA-le samuti ettekirjutuse tegemise pädevust. Isikut tõendavate dokumentide väljastamine Selveri teeninduspunktidest ei ole käsitatav tegevusloata tegutsemisena. Eelotsuse küsimine ei ole vajalik, sest vastus ei mõjutaks asja lahendust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-1034 sellest vastustajat 02.02.2023, märkides, et tegemist on usaldusteenuse muudatuse vastavushindamise protseduuri rikkumisega. Vastustaja oli vaidlustatud ettekirjutuses seisukohal, et kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide väljastamine Selveri infolettidest on usaldusteenuse sisu (sertifikaatide väljastamise koha) muutmine selliselt, et vajalik on uus vastavushindamine. Kuna kaebaja ei olnud sellist vastavushindamist läbinud, ei olnud lubatud muudetud teenust osutada. Seetõttu kohustas vastustaja kaebajat 15.02.2023 ettekirjutusega peatama kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaatide väljastamine Selveri infolettidest kuni nõuetekohase tegevusloa väljastamiseni, tunnistama kehtetuks kõik kvalifitseeritud eallkirjastamise sertifikaadid, mis olid väljastatud Selveri infolettidest alates 27.01.2023 ning tunnistama kehtetuks kõik kvalifitseeritud e-allkirjastamise sertifikaadid, mille väljastamine Selveri infolettidest oli pooleli.

3-23-1034 kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja tegevus on kooskõlas EUTS-s ja eIDAS määruses sätestatud nõuetega, ning järelevalvemenetluse tulemusel tegi kaebajale ettekirjutuse avastatud rikkumise kõrvaldamiseks, ei ole vaidlustatud ettekirjutus RIA-l pädevuse puudumise või ületamise tõttu tühine ega õigusvastane.

3-23-1034 kehtetuks tunnistamise alused EUTS § 9 lg-s 4 ja ITDS § 96 lg-s 1 erinevad (viimati nimetatud loetelu on oluliselt kitsam). Puudub mõistlik selgitus, miks peaks kehtetuks tunnistamisel käsitama erinevalt näiteks ID-kaardile kantud sertifikaate ning selliseid sertifikaate, mille suhtes ITDS ei kohaldu. Siinse vaidluse asjaoludel tooks selline tõlgendus ühtlasi kaasa olukorra, kus RIA EUTS §-des 2 ja 22 sätestatud järelevalveasutusena väidab PPA kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja koostööpartneri tegevuse vastuolu EUTS-i ja eIDAS määruse nõuetega, samas oleks PPA-l ainupädevus nõuda sellise rikkumise kõrvaldamist ja heastamist. Selliselt võivad võimalikud rikkumised jääda tähelepanuta ja see õõnestaks usaldust elektrooniliste tehingute vastu.

12(13)

3-23-1034 avaldamise või avaldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus lahendab sellise taotluse määrusega (HKMS § 175 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.