3-25-2622 T.X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – T.X Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta T.X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.03.2026. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.T.X esitas Tartu Vanglale 25.05.2025 kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/258-1, milles nõudis mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamist. Taotluse kohaselt käis T.X Tartu Vanglas viibides tööl AS-is Eesti Vanglatööstus ajavahemikul 26.09.2023 kuni 19.03.2024. Selle aja jooksul otsiti teda alasti läbi 100 korda.
2.Tartu Vangla rahuldas 05.08.2025 kirjaga nr 1-9/2-25/258-2 T.X kahju hüvitamise taotluse osaliselt (p 1); maksis T.X-ile rahalist hüvitist 146, 40 eurot (p 2); kandis rahalise hüvitise T.X vanglasisesele isikuarvele (p 3). Tartu Vangla lubas 22.09.2023 käskkirjaga nr 6-3/270 T.X-il asuda tööle AS-i Eesti Vanglatööstus Tartu osakonna territooriumile. T.X töötas ajavahemikul 26.09.2023 kuni 19.03.2024 (viis kuud ja 22 päeva). Riigikohtu halduskolleegium tunnistas 19.06.2025 otsusega nr 3-22-1384 Riigi Kinnisvara AS-st töölt naasva kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimised õigusvastaseks ning pidas põhjendatuks mõista kinnipeetava kasuks välja rahaline hüvitis summas 550 eurot
ajavahemikul 28.05.2020 kuni 11.03.2022 tehtud läbiotsimiste eest. Kuivõrd AS-st Eesti Vanglatööstus töölt naasvatele kinnipeetavatele tehti lahti riietumisega läbiotsimisi samadest põhimõtetest lähtuvalt, on Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2025 otsuses väljendatud seisukohad kohaldatavad ka AS-st Eesti Vanglatööstus töölt naasnud kinnipeetavatele. Lähtudes nimetatud lahendis toodud seisukohtadest, ei saa ka vaidlusalusel juhul pidada tehtud läbiotsimisi õiguspäraseks. Haldusasjas nr 3-22-1384 töötas kaebaja 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva. Sellise ajaperioodi osas pidas Riigikohus proportsionaalseks hüvitist summas 550 eurot. Kaebaja töötas viis kuud ja 22 päeva, mis on Riigikohtu 19.06.2025 otsuses toodud ajaperioodist lühem. Tartu Vangla peab hetkel põhjendatuks hüvitist summas, mis jääb alla 550 euro. Kui Riigikohtu otsusega väljamõistetud hüvitis jagada vaidlusalusesse perioodi jäävate tööpäevadega, siis kujuneks arvestuslikuks hüvitiseks 1,198 eurot (ümardatult 1,2 eurot) iga tööpäeva kohta. Kui sama arvestuskäiku kohaldada T.X töötatud ajaperioodile (122 tööpäeva), siis kujuneks hüvitise suuruseks 146 eurot ja 40 senti. Ei ole ilmnenud ühtegi sellist selget indikatsiooni, et T.X puhul oleksid kahjulikud tagajärjed ulatuslikumad või intensiivsemad, mistõttu on põhjendatud maksta hüvitist 146,40 eurot.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 10.08.2025 T.X 1000 euro hüvitamise nõudes.
kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Tartu Vangla ametnikud on pikema aja vältel alandanud kaebaja väärikust, sekkunud kaebaja eraellu ja riivanud kehalist puutumatust. Eelnevaga põhjustati kaebajale mittevaralist kahju. Hüvitis 1000 eurot on proportsionaalne ja õiglane, et heastada kaebajale põhjustatud asjatuid kannatusi ja üleelamisi, mis leevendab isikliku kehalise puutumatuse rikkumisega tekitatud alandust ja alavääristamist.
5.Riigikohus märkis otsuses asjas nr x-xx-xxxx, et mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused on küll üks tegur, mida kohus peab hüvitist määrates arvestama, kuid see ei ole teistest kaalutlustest tähtsam.
6.Tartu Vangla ei täida vangistusseaduse §-st 41 tulenevat kohustust austada inimväärikust. Ilma riieteta tunneb inimene ennast täiesti kaitsetuna ja see on alandav. Tartu Vangla valvurite eesmärgiks ongi põhjustada kinnipeetavatele alandusi. Inimõigusi rikutakse süstemaatiliselt, igapäevaselt ja tahtlikult.
7.Läbiotsimiste teostamise sagedus kinnitab kaalutluste ja proportsionaalsuse puudumist. Toimingut teostatakse valimatult, põhjendamatult, rutiinselt ning igapäevaselt. Tartu Vangla tunnistas, et alasti läbiotsimisi teostatakse valimatult kõigile. Halduskohtud ja Tartu Ringkonnakohus on kohtulahenditega tuvastanud sellise tegevuse õigusvastasuse (haldusasjad nr 322-1384, nr 3-22-2525, nr 3-24-749, nr 3-24-1911 jt).
8.Vangla ei selgitanud kaebajale põhjuseid, miks kontrollitud keskkonnas või valve all viibides, oli kaebaja korduv alasti läbiotsimine vajalik. Inimese alasti läbiotsimise otsus peab olema erandlik ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul (nt on seotud kinnipeetava käitumisega, varasemate rikkumistega jms). Viide üldistele vangla julgeoleku tagamise vajadustele ei ole piisav, et õigustada niivõrd intensiivse ja inimese väärikust alandava meetme kasutamist nagu seda on inimese alasti läbiotsimine (Euroopa Inimõiguse Kohus (EIK) 11.05.2023 otsus nr 11148/18, p-d 15 ja 16, Bojar v. Poola). Vanglates läbiotsimise puhul rakendatav töökorraldus ja vanglate tõlgendus kehtivast seadusest on vastuolus EIK-i praktikaga ja rahvusvahelise õigusega. Eestis puudub alasti läbiotsimist puudutavates küsimustes õigusselgus. 2(6)
9.Õiguskantsler on rõhutanud oma kirjas, et Tartu Vangla käsitleb, tõlgendab ja rakendab läbiotsimist käsitlevaid seaduse sätteid valesti ning tegeleb sisuliselt väärkohtlemisega. Tulenevalt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusest liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta ei ole Eesti kehtestanud protseduure, mida personal peab läbiotsimisel järgima ning määranud kindlaks, mis laadi läbiotsimised konkreetses olukorras vajalikud on. Tartu Vanglas toimepandud läbiotsimisteks puudus õiguslik alus inimõiguste rikkumiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2025 otsuses haldusasjas nr 3-22-1384 väljendatud seisukohtadest on Tartu Vangla tunnistanud 05.08.2025 otsuses oma tegevuse õigusvastasust. Samuti otsustas vangla maksta kaebajale teostatud läbiotsimiste eest rahalist hüvitist.
11.Kaebaja nõutud rahaline hüvitis summas 1000 eurot on vaidlusalust ajavahemikku silmas pidades põhjendamatult suur. Haldusasjas nr 3-22-1384 töötas kaebaja 28.05.2020–11.03.2022, mis on üks aasta 9 kuud ja 11 päeva. Sellise ajavahemiku osas pidas Riigikohus proportsionaalseks hüvitiseks 550 eurot. Kaebaja töötas AS-is Eesti Vanglatööstus viis kuud ja mõned päevad, mis on Riigikohtu 19.06.2025 otsuses toodud ajaperioodist oluliselt lühem. Seetõttu ei ole põhjendatud hüvitise maksmine kaebuses nõutud määras ega ka Riigikohtu otsuses toodud määras. Tartu Vangla peab hetkel piisavaks rahaliseks hüvitiseks 146,40 eurot. Ei ole ilmnenud ühtegi sellist selget indikatsiooni, et kaebaja puhul oleksid kahjulikud tagajärjed ulatuslikumad või intensiivsemad. Seetõttu peab vangla piisavaks kaebajale juba välja makstud hüvitist.
12.Varasemas kohtupraktikas ei ole peetud lahti riietumisega läbiotsimisi õigusvastaseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019 otsus nr 3-17-1236, 09.11.2021 otsus nr 3-20-1641, 27.06.2024 otsus nr 3-22-2587). Seetõttu on tegemist kohtupraktika muutumisega ajas, mille pinnalt on muutunud seisukohad vaidlustatud toimingu õiguspärasusele. Toimingu õiguspärasust hinnatakse toimingu tegemise aja seisuga. Varasem praktika (eriti vaidlusaluste toimingute teostamise ajal) ei andnud indikatsiooni, et vangla tegevus võib olla õigusvastane. Seetõttu ei ole õiglane ega põhjendatud omistada vanglale selget teadlikkust, et tegemist on ilmselgelt õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva toiminguga ega tahtlust teadlikult kinnipeetava õigusi rikkuda. Seetõttu ei saa järeldada vangla tahtlikku või raskest hooletusest tingitud õigusvastast käitumist. Läbiotsimise teostamine on toimunud siiski vangla üldise julgeoleku tagamise vajadusest, mitte soovist kinnipeetavaid alandada. Kuivõrd kinnipeetavate kambrite ja olmeruumide läbiotsimistel leiti esemeid, mida on võimalik hankida erinevatel osakonnavälistel töödel töötades (nt Riigi Kinnisvara AS-is, Eesti Vanglatööstust AS-is, pesumajas jne), siis pidas vangla selliseid liikumisi kõrgema ohuga seotud liikumisteks ning seetõttu rakendati ka intensiivsemat kontrolli töölt naasvatele kinnipeetavatele.
13.Näiteks leiti 19.10.2023 kinnipeetava kambrist PVA-laadset vedelikku. 03.11.2023 leiti eluosakonnast vaibanoa tera ning suure jõudlusega liimi Loctite. 08.12.2023 leiti puidupraktika klassist naasvalt kinnipeetavalt kaks 30 ml pudelit PVA liimi, puur, kuuskant võti, liivapaberi tükke ja muid esemeid. 03.01.2024 leiti vahistatu kambrist lahtine vaibanoa tera. 12.01.2024 leiti eluosakonnas isevalmistatud terariist: teravaks ihutud metall-liist, mille käepide sisaldas magnetit ja mis oli magnetiga kinnitatud raamaturiiuli külge. 26.02.2024 leiti kinnipeetava kambrist liivapabeririba. 28.02.2024 leiti menetlustoimingu käigus kinnipeetava kambrist liivapaberi tükid. Tegemist on üksnes loetud kuudel leitud esemetega, mis näitab, et kuidagi jõuavad keelatud esemed eluosakondadesse. Kuivõrd vanglale ei ole teada, kes võib olla seotud keelatud esemete eluosakonda toimetamisega ega seda, kes võib seda esmakordselt teha, siis kohaldatigi juhuvalimit ühetaolistest põhimõtetest lähtuvalt kõigile kinnipeetavatele.
14.Riigikohus asus 19.06.2025 otsuses seisukohale, et riigivastutuse seadus (RVastS) § 7 lg 1 ei piira kahju hüvitamise nõuet tingimusega, et eelnevalt peab kannatanu olema esitanud RVastS §-s 3(6)
5 sätestatud keelamisnõude (haldusaktist või toimingust hoidumise nõue) kahju ärahoidmiseks. Vaatamata sellisele seisukohale on hüvitise suuruse määramisel oluline arvestada sellega, kas inimene on püüdnud midagi oma õiguste kaitseks ette võtta ja võimalikke kahjulikke tagajärgi tõrjuda või mitte. Kaebaja ei ole alates tööle lubamisest kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni esitanud ühtegi pöördumist, milles tõstataks läbiotsimise põhjendatuse või selle mõjuga seonduvaid küsimusi. Kuigi RVastS § 7 lõige 1 ei nimeta võimaliku õiguskaitsevahendina haldusaktist või toimingust hoidumise nõuet, on vangla hinnangul siiski keeruline mõista, miks inimene ei asu oma õigusi kaitsma olukorras, kus tunnetab sedavõrd oluliselt õiguste rikkumist ja talub ülemääraseid kannatusi. Ei saa pidada haldusorgani suhtes õiglaseks olukorda, kus õiguste rikkumise ja kahjuliku tagajärje saabumise tunnetamisel jääb inimene passiivseks ja sellise tegevusega suurendab ajaperioodi, mille eest hüvitist nõuda. Passiivseks jäämine on vangla hinnangul selline muu asjaolu, mille tõttu kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Keelamisnõude esitamine esialgse õiguskaitse korras võimaldaks kohtult nõuda enda suhtes õiguste rikkumise lõpetamist. Õigusvastase ja õigusi rikkuva toimingu puhul ei peaks olema riigivastutuse põhimõtetest lähtuvalt esmaseks huviks rahalise hüvitise saamine, vaid ikkagi negatiivseid tagajärgi kaasa toovate toimingute lõpetamine, et edaspidiselt inimese õigusi ei rikutaks.
15.Kaebaja viidetel läbiotsimise teostamisele seoses järelevalve all väljaspool vanglat liikumisega ei ole asjas tähtsust, kuna kaebaja nõue seondub töölt naasmisel tehtud läbiotsimistega. Seetõttu ei anna sellised argumendid alust hüvitamisnõude rahuldamiseks. Põhjendamatu on kaebaja etteheide vanglale, et töölt naasmisel tehtud läbiotsimiste vajadust ei ole temale selgitatud. Läbiotsimine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 mõistes. Vangla dokumendihaldusregistrist ei nähtunud, et kaebaja oleks esitanud vanglale toimingu põhjendamise nõuet või muud kirjalikku pöördumist, milles sooviks teada, miks teda sel viisil läbi otsitakse. Kui kaebaja ise ei ole selliseid põhjendusi küsinud, siis on põhjendamatu teha vanglale etteheiteid, et vangla ei ole selliseid põhjendusi esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kaebaja töötas ajavahemikul 26.09.2023-19.03.2024 AS-is Eesti Vanglatööstus ja selle aja jooksul otsiti teda peale tööpäeva lõppu läbi nii, et kaebaja pidi selleks lahti riietuma. Nende Tartu Vangla toimingute tõttu taotleb kaebaja mittevaralist kahju 1000 eurot.
17.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime (RVastS § 9 lg 1). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et see, kas põhiõiguste rikkumine toob kaasa kahju hüvitamise rahas, oleneb õiguste rikkumise raskusest, süü vormist ja raskusest ning vastutust piiravatest asjaoludest (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2021 otsus nr 3-19-2061, p 18). Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.2).
18.Riigikohtu halduskolleegium leidis 19.06.2025 otsuses asjas nr 3-22-1384, p-s 34, et vangla praktika, mille järgi kaebaja otsiti töölt tulles süstemaatiliselt läbi lahti riietumisega, alandas kaebaja väärikust. Arvestades ajavahemiku pikkust, kaebaja hinnanguliselt nimetatud lahti riietumisega läbiotsimiste arvu, mida vastustaja ümber ei lükanud, ei kahtle kolleegium, et kaebajale kaasnesid hingelised üleelamised ja seeläbi tekkis mittevaraline kahju. See kahju on
4(6)
hüvitatav RVastS § 9 lg 1 alusel. Vangla õigusvastane tegevus, millega rikuti kaebaja õigust, ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses.
19.Eelnevat aluseks võttes maksis Tartu Vangla kaebajale rahalist hüvitist 146, 40 eurot. Seega tuleb kohtul üksnes hinnata, kas 146, 40 eurot on piisavalt suur summa mittevaralise kahju hüvitamiseks.
20.Kohus on ühel meelel vastustajaga, et Tartu Vangla maksis kaebajale piisava summa mittevaralise kahju eest. Kohtu hinnangul võttis Tartu Vangla õigustatult kaebajale hüvitise maksmisel aluseks haldusasjas nr 3-22-1384 kirjeldatud asjaolud, kuivõrd ka nimetatud haldusasjas töötas kaebaja AS-is Eesti Vanglatööstus ühe aasta 9 kuud ja 11 päeva. Kaebaja käis tööl viis kuud ja 22 päeva, seega märkimisväärselt vähem kui haldusasjas nr 3-22-1384 kaebaja.
21.Kaebaja hinnangul kohalduvad tema suhtes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.04.2024 otsuses asjas nr x-xx-xxxx toodud seisukohad. Nimelt leidis kolleegium nimetatud asjas, et mittevaralise kahju hüvitis saab olla võrreldav üksnes selliste varasemate hüvitistega, mis on välja mõistetud sarnastel asjaoludel. Seega tulevad konkreetses kohtuasjas hüvitise määramisel võrdlusbaasina arvesse juhtumid, mis on mittevaralise kahju hüvitist mõjutavate asjaolude poolest lahendatava kohtuasjaga olulisel määral sarnased (p 33). Mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees (p 32).
22.Kohtu hinnangul on Tartu Vangla kaebaja puhul ka lähtunud eelnimetatud Riigikohtu sedastatud põhimõtetest. Riigikohtu halduskolleegium tegi 19.06.2025 otsuse asjas nr 3-22-1384 ning vangla lahendas kaebaja kahjuhüvitise nõude 05.08.2025 (dtl 13). Seega võttis vangla õigesti aluseks kaebajaga sarnases olukorras olnud inimese ning värske kohtulahendi, milles on märgitud õiglane hüvitise suurus. Halduskolleegium pidas õiglaseks summaks 550 eurot, mis hüvitab mittevaralise kahju lahti riietumisega seotud läbiotsimise toimingute eest ajavahemikul 28.05.2020 kuni 11.03.2022. Kaebaja oli sunnitud lahti riietuma vähem arv kordi, seega on vastustaja hüvitatud summa proportsionaalne. Tartu Vangla võttis kahju hüvitamisel õigesti aluseks summa, mis tekkis ühe päeva jooksul, so 1,20 eurot iga tööpäeva kohta. Õige on ka vastustaja viide sellele, et kaebaja ei ole välja toonud, et vangla oleks läbiotsimisega tekitanud talle võrreldes haldusasja nr 3-22-1384 kaebajaga teisi erilisi kannatusi.
23.Tõene on vangla väide, et varasemas kohtupraktikas ei ole lahti riietumisega läbiotsimisi õigusvastaseks peetud. Samas on hilisem kohtupraktika tauninud äärmise vajaduseta kinnipeetava lahti riietumist läbiotsimisel. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et isiku keha, mis on tema privaatsfäär, kuulub eraelu esemelisse kaitsealasse ja seda riivatakse, kui avalik võim nõuab selle vaatamist. Õigusvastane läbiotsimine vaidlusalusel viisil rikkus kaebaja eraelu RVastS § 9 lg 1 mõttes ja tekitas mittevaralist kahju. Eeldada võib, et vaidlusalusel viisil õigusvastane läbiotsimine põhjustas kaebajale hingelist valu ja kannatust. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldus ehk mittevaralise kahju tekitamine. Eelnevas ei saa enam olla ka vaidlust eelkõige seetõttu, et vangla juba hüvitas kaebajale mittevaralise kahju. Seetõttu on asjakohatud vastustaja väited osas, et kaebaja oleks pidanud varem teatama vanglale, et tema õigusi rikutakse alasti läbiotsimisega. Vastustaja viitas ka ise Riigikohtu 19.06.2025 otsuses toodud seisukohale, et RVastS § 7 lg 1 ei piira kahju hüvitamise nõuet tingimusega, et eelnevalt peab kannatanu olema esitanud RVastS §-s 5 sätestatud keelamisnõude (haldusaktist või toimingust hoidumise nõue) kahju ärahoidmiseks.
24.Kohus peab kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks piisavaks talle makstud hüvitist 146,40 eurot, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
5(6)
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude taotlust, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.