lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-359/8

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-359/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-359

Haldusasi

C.A esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – C.A Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud haldusorgan – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine, menetlusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta C.A esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta C.A menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata.
3.Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.C.A (edaspidi taotleja) esitas 09.02.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille eesmärgiks on kohustada Tallinna Vanglat peatada ravimite jagamine kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Samuti soovib taotleja esialgse õiguskaitse korras, et kohus kohustaks taotlejale ravimeid jagama meditsiinitöötajat ning et tervishoiuteenuse osutaja kontrolliks temale jagatavaid ravimeid ja lahendaks valede ravimite jagamisest tekkinud probleemid. Kohtule esitatud taotluse ajendiks on 09.02.2026 hommikune ravimite jagamine, kui taotleja märkas enda ravimipinalis ebaõiget tabletti. Kuigi taotleja teavitas sellest valvurit, siis kästi tal tablett võtta. Pärast ebaõige tableti manustamist muutus taotleja tervislik seisund pooleks päevaks kehvaks. Taotleja teatas ebaõigest tabletist meditsiinitöötajat, kes pidi uurima olukorda. Taotlejale ei teatatud, milliseid tablette talle väljastatakse ning valvur ei peatanud taotlejat vale tableti manustamisel. Taotluse kohaselt esitas taotleja kirjeldatud sündmusetega seonduvalt vanglale vaide 09.02.2026.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla esitas 11.02.2026 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla põhjendused on kokkuvõetult järgmised:  ravimipinali koostab/komplekteerib tervishoiuteenuse osutaja, need on hoiul valvemeeskonna juures ning selle sisu ei muudeta ega manipuleerita muud moodi. Vanglaametnik ei tea ravimipinali sisu;  ravimid tehakse kinnipeetavale kättesaadavaks vangla kodukorras märgitud ajal, v.a kui tervishoiutöötaja on määranud teisiti. Vanglaametnik on kohustatud tagama, et kinnipeetav ravimipinalist võetud ravimi võtaks;  ravimite pinalist võtmine ei ole vangla vaatest kinnipeetavale (patsiendile) kohustuslik. Kohustuslik on ainult võetud ravimi manustamine;  vangiregistris ei ole märkeid 09.02.2026 ravimite jagamisel võimalike ekstsesside kohta ning vanglale ei ole teada, et taotleja oleks vangla poole pöördunud erakorralise abi vajadusega.
3.Tallinna Vangla teavitas 12.02.2026 menetlusdokumendis, et kontrollis salvestiselt 09.02.2026 hommikust ravimi jagamist ning sellelt ei nähtu, et valvur oleks kasutanud pinalist võetud tableti manustamiseks taotleja suhtes sundi. Pärast tablettide manustamist tegi taotleja kommentaari tema arvates ebaõigest tabletist. Valvur soovitas selles küsimuses pöörduda tervishoiutöötaja poole.
4.AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi tervishoiuteenuse osutaja) esitas 12.02.2026 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on taotleja tervislik seisund rahuldabv. Isikule väljastatakse ravimeid kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Ravimipinal komplekteerib kord nädalas meditsiinitöötaja vastavalt kinnipeetava raviskeemile. Pinalisse paigutatakse korraga 7 päeva kogus ja komplekteerimise järgselt viiakse need vanglaametnike ruumi, kes korraldavad igapäevaselt ravimite jagamist. Meditsiinitöötaja ei puutu igapäevaselt kokku pinalisse paigutatud ravimite jagamisega. Taotleja ravimipinalis on vastavalt arsti määratud raviskeemile vitamiinid ja tugevatoimeline valuvaigisti. Taotleja ravimipinalit kontrolliti 10.02.2026 ning valesid ravimeid ei tuvastatud. Taotleja viibis 09.02.2026 õe vastuvõtul, kuid ei edastanud infot valeravimi võtmise kohta ega ole pöördunud meditsiini osakonna poole seoses ebaõige ravimiga pinalis. Isikul on õigus/kohustus keelduda ebaõige ravimi manustamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (lg 1). Taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (lg 2). Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ning selle lahendamise eelduseks kas kohtu- või vaidemenetluse olemasolu.
6.Taotleja toob kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses välja, et ta esitas 09.02.2026 Tallinna Vanglale kaebuse esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt. Ehkki tõsi ta on, et taotleja esitas vanglale 09.02.2026 kaebuse (dtl 13), siis ei ole tegemist vaidega. Tegemist on kahju hüvitamise nõudega, mis on vaidemenetlusest eraldiseisev menetlus. Ka vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-d 5 ja 8 eristavad selgelt vaidemenetlust ja kahju hüvitamise taotluse menetlust.

2(4)

7.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja esitas 09.02.2026 vanglale kaebuse, milles palub kontrollida talle väljastatavaid tablette ning nõuab 150 euro suurust kahju hüvitamist ravimipinalis olnud vale tableti manustamisest tingitud poolepäevase enesetunde halvenemise eest. Samasisuline taotlus sisaldub ka kohtule esitatud menetlusdokumendis koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Seega on taotleja esitanud kohtueelses menetluses vanglale kahju hüvitamise nõude, mitte vaide. Kuna taotluse asjaoludega seoses ei ole pooleliolevat vaidemenetlust, vaid vanglas lahendatakse kahju hüvitamise nõuet, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus lubatav. Esialgne õiguskaitse oleks võimalik juhul, kui taotleja nõuaks kohtus samu toiminguid, mida kohtueelses menetluses, vangla keeldunuks nende tegemisest ning taotleja esitanuks keeldumise peale vaide. Vaidemenetluse puudumise tõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.
8.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et taotleja esialgse õiguskaitse taotlus ei oleks lubatav ka juhul, kui kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlust pidada koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluseks. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatav meede peab olema seotud kaebuse põhinõudega. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotlusega ei ole reeglina lubatav tagada kaebajale enamat, kui tal oleks võimalik saavutada põhivaidluse lahendamisega. Arvestades, et taotleja soovib vanglale esitatud kaebuses talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, saab taotleja kaebusega esitada üksnes kahju hüvitamise nõude. Hüvitamiskaebuse rahuldamise korral oleks tulemuseks hüvitise väljamõistmine, mistõttu esialgse õiguskaitse taotluses esitatud abinõude kohaldamine ei ole kaebuse piiridest väljumise tõttu lubatavad.
9.Lisaks ei ole esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamine põhjendatud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju taotleja olukorrale. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel tuleb taotlus jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine taotluse asjaolude kohaselt taotlejale pöördumatuid tagajärgi, mistõttu puudub taotlejal õiguskaitsevajadus.
10.Tervishoiuteenuse osutaja selgitas kohtule, et taotluses kirjeldatud sündmusega seonduvalt kontrolliti taotleja ravimipinalit 10.02.2026. Selles olnud ravimid vastasid arsti määratud raviskeemile ning ebaõigeid ravimeid ei tuvastatud. Samuti tõi tervishoiuteenuse osutaja välja, et taotleja ei ole teavitanud ravimipinalis ebaõige ravimi leidmisest ega ebaõige ravimi tarvitamisest tekkinud vaevustest, kuigi taotleja viibis tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul ebaõige ravimi manustamise päeval, s.o 09.02.2026. Nii vangla kui ka tervishoiuteenuse osutaja kinnitasid, et kui taotlejal on kahtlus tema ravimipinalis sisalduvate ravimite õigsuses, on tal õigus ravimite manustamisest keelduda. Kohtul ei ole alust kahelda vangla ja tervishoiuteenuse osutajate väidete õigsuses taotleja ravimipinalis sisalduvate ravimite ega ka taotleja ravimite manustamisest keeldumise võimaluse kohta. Olukorras, kus taotleja ravimipinal on üle kontrollitud ning selles sisalduvad ravimid vastavad raviskeemile, ei ole kohtul alust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid taotlejale pöördumatult rasked tagajärjed.
11.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Seega jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Menetlusabi taotluse lahendamine

3(4)

12.Taotleja on taotluses märkinud, et ta soovib kasutada kohtumenetluses tõlki. Kohus tõlgendab avaldust selliselt, et taotleja soovib menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. Taotlusest nähtuvalt on taotleja võimeline ennast eesti keeles arusaadavalt väljendama ja valdab eesti keelt kohtumenetluses osalemiseks vajalikul määral. Seetõttu puudub vajadus anda taotlejale menetlusabi käesoleva määruse tõlkimiseks muusse taotlejale arusaadavasse keelde. Kohus jätab taotleja menetlusabi taotluse dokumentide tõlkimiseks rahuldamata.
13.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja