Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 11. veebruar 2026, Tartu 3-25-1533 X.X.-i kaebus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määrus Viru Vangla määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja I – Tervisekassa Vastustaja II – Viru Vangla Kolmas isik – SA Ida-Viru Keskhaigla
Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 105 lg 5).
ekspertiisi teostajaks Kohtuekspertiisi Instituut. Enne ekspertiisi ja eksperdi määramist on kohtul vaja lahendada ekspertiisiga kaasnevate kulude küsimus. Tuginedes HKMS § 102 p-le 1 ja § 105 lg-le 1 tasub kulud ette see menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mitu menetlusosalist, tasuvad need menetlusosalised kulud ette võrdselt. Kui asja läbivaatamise kulud tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette võrdselt. Käesoleval juhul korraldab kohus ekspertiisi omal algatusel. Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2023. a määruse nr 82 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“ § 17 lg 2 p 4 sätestab kohtuarstliku komisjoniekspertiisi maksumuseks 434 eurot. Kaebajal tuleb seega tasuda ekspertiisitasu ettemaks 217 eurot (s.o 434÷2) ning Viru Vanglal ja Tervisekassal ekspertiisitasu ettemaks 108,5 eurot (s.o 217÷2).
Tartu Ringkonnakohus on 9. detsembril 2014 haldusasjas nr 3-08-2411 märkinud järgmist: „Ringkonnakohus selgitab, et eksperdile tasutakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale.“ Eksperdile makstav tasu kuulub asja läbivaatamise kulude hulka (HKMS § 102 p 1), mis tuleb vastavalt HKMS § 105 lg 1 ls-le 3 juhul, kui need kulutused tehakse kohtu algatusel, tasuda poolte poolt võrdselt ette. Arvestades siiski halduskohtulikku uurimispõhimõtet, samuti menetlusosaliste ebavõrdset seisundit halduskohtumenetluses, ning TsMS § 148 lg 1 ls-s 1 kohtule antud võimalust määrata asja läbivaatamise kulude ettetasumise teistsuguselt kui ainult menetlusosalise poolt ettetasumise korras, peab ringkonnakohus võimalikuks praeguses asjas menetlusosalistelt asja läbivaatamise kulude ettetasumist mitte nõuda, vaid määrata eksperdile makstav tasu pärast ekspertarvamuse esitamist ning eksperditasu suuruse selgumist riigieelarvevahenditest vastavalt HKMS §-le 106 ja TsMS § 153 lg-le 1. Siinjuures võtab ringkonnakohus arvesse ka menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõtet.“ (määruse p 5). Samuti viitas ringkonnakohus samas määruses, et vastavalt HKMS §-le 108 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. „Seega võib ringkonnakohus asjas otsuse tegemisel mõista algselt riigieelarvevahenditest eksperdile tasutud summa kui asja menetluskulu välja sellelt menetlusosaliselt, kelle kahjuks ringkonnakohus otsuse teeb.“ (samas). Tartu Ringkonnakohtu 6. märtsi 2015. a määrusega samas asjas määrati eksperdile tasu maksjaks Eesti Vabariik ning hiljem selles asjas tehtud otsusega (21. mail 2015) mõisteti Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisitasu välja kohtumenetluse pooltelt vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonidele.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.