Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 10.02.2026, Tallinn Haldusasja number
3-25-122
Haldusasi
V.C kaebus Tallinna Tehnikaülikooli 01.10.2024 otsuse nr OIS2403443 tühistamiseks ning selle tagasitäitmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – V.C Vastustaja – Tallinna Tehnikaülikool, volitatud esindaja Tõnu Pihelgas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja toimikusse Tallinna Tehnikaülikooli senati 22.10.2019 otsus nr 21 „Õppekulude hüvitamise tasumäärade kinnitamine üliõpilastele ja eksternidele 2020/2021. õppeaastaks“. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.03.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.V.C (kaebaja) immatrikuleeriti 20.08.2020 Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) õppeprorektori korralduse alusel nr 2-4/677 magistriõppe täiskoormusega (sessioonõpe) tasuta õppesse majandusteaduskonna eestikeelsele õppekavale Personalijuhtimine.
3-25-122
2.TalTech majandusteaduskonna dekaani 04.07.2024 korraldusega nr M-4/84 viidi kaebaja täiskoormusega nõude täitmata jätmise tõttu Tallinna Tehnikaülikooli senati 17.05.2022 määrusega nr 4 kehtestatud „Õppekorralduse eeskirja“ (ÕKE) § 6 lg 10 ja § 6 lg 11 p-i 1 alusel täiskoormuselt osakoormusele.
3.Kaebaja ja TalTech sõlmisid 08.09.2024 õppekulude hüvitamise lepingu nr M240085.
4.TalTech esitas kaebajale 01.10.2024 ÕKE § 13 lg 3 alusel arve nr OIS2403443. Kaebajal tuli hiljemalt 11.10.2024 tasuda lõputöö tasu 600 eurot.
5.Kaebaja eksmatrikuleeriti omal soovil 18.11.2024 TalTech õppeprorektori korraldusega nr 2-4/983.
6.Kaebaja edastas 18.11.2024 e-kirja, milles palus talle edastatud arve tühistamist, ning uuris, kelle poole peaks ta arve tühistamiseks pöörduma. TalTech õppekonsultant teatas 19.11.2024 kirjas, et vestles kaebaja murest majandusteaduskonna dekanaadi juhatajaga ning kaebajale esitatud arvet ei saa krediteerida, kuna selleks ei ole põhjust ja arve on väljastatud lähtudes deklaratsioonist.
7.Kaebaja pöördus 19.11.2024 e-kirjaga TalTech-i poole uurimaks, kas arve summat on võimalik jätta ettemaksuks. TalTech õppekonsultant vastas 19.11.2024 kirjas, et sellist võimalust ei ole, kuivõrd hiljem eksternina lõpetama asudes sõlmitakse uus leping õppeinfosüsteemis, millega tekib ka uus arve.
8.Kaebaja esitas 24.11.2024 kirja, milles palus pikendada arve maksmise tähtaega kolme kuu võrra. Kaebaja selgitas, et tema eesmärgiks on magistriõpe lõpetada, kuid peab 600 eurot suureks summaks, mida kaotada. ÕKE-s puudub keeld arveid ja deklaratsioone tühistada, deklaratsioone on muudetud enne ja ilmselt muudetakse/tühistatakse ka edaspidi. Kaebaja hinnangul ei ole lõputöö deklareerimine võrreldav auditoorse aine deklareerimisega, kuna lõputöö on iseseisev töö ning ülikoolile ei teki mingit kahju deklaratsiooni tühistamisega, ainele registreerumine seevastu võib kaasa tuua kulud õppejõule, ruumidele jms, mis on seotud õpilaste arvuga. Juhuks, kui TalTech siiski leiab, et deklaratsiooni ja arve tühistamine ei ole sobiv lahendus, pakkus kaebaja kokkuleppena välja, et lõputöö eest tasutud summa kehtib kuni 2025. aasta detsembri kaitsmisperioodini ning kaebaja võiks panustada nt õppeassistendina mõne majandusteaduskonna aine praktikumi/seminari juhendamisesse.
9.TalTech õppekonsultant edastas kaebajale 25.11.2024 e-kirjaga avalduse vormi õppemaksu tähtaja pikendamiseks, paludes saata avaldus täidetuna ja allkirjastatuna tagasi, ning selgitas, et arve tasumise lõpptähtaeg on sügissemestri kontaktõppe lõpptähtaeg ehk 21.12.2024, lähtudes ÕKE § 13 lg-st 7. Õppekonsultandi pädevuses ei ole sõlmida üliõpilasega kokkuleppeid, mis puudutavad õppetöösse panustamist, suunates kaebajat konsulteerima sellise soovi korral programmijuhiga. Samuti selgitas õppekonsultant, et kaebajale ei ole võimalik lubada, et makstud summa kehtiks 2025. aasta detsembrini, kuna kaebajale kuulub tasumisele tasulisele üliõpilasele väljastatud lõputöö arve, sügissemestril oleks aga tegemist eksternilepinguga seotud arvega.
10.Kaebaja esitas 28.11.2024 e-kirjas avalduse õppemaksu tähtaja pikendamiseks.
11.TalTech majandusteaduskonna dekanaadi juhataja selgitas 29.11.2024 e-kirjas, et vastavalt ÕKE § 12 lg 1 p-le 3 kohustub üliõpilane hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt kehtestatud tasumääradele, kui ta on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja õpib osakoormusega õppes. Senati 12.12.2023 otsuse nr 50 „Õppekulude hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme tasemeõppe üliõpilastele ja eksternidele 2024/2025 õppeaastal“ punktide 7 ja 7.1 kohaselt on lõputöö ja -eksami EAP tasumäär üliõpilasele ja eksternile 50% vastava teaduskonna õppekava EAP tasumäärast ning üliõpilase lõputöö või lõpueksami tasu arvutatakse tema immatrikuleerimise aastale kehtiva vastava õppekava tasumäära alusel. Kaebaja immatrikuleerimise oli vastava õppekava tasumäär 50 eurot 1 EAP, mistõttu oli kaebajale esitatud arve õiguspärane (24 täitmata ainepunkti X (50-st eurost 50%=25 eurot)= 600 eurot). Kaebajal paluti edastada digitaalselt allkirjastatud avaldus, kui kaebaja soovib arve tasumistähtaega pikendada.
2(10)
3-25-122
12.Kaebaja teatas 29.11.2024 e-kirjas, et soovib leida lahenduse ilma süvajuriidilisse analüüsi laskumata. Kaebaja möönis, et arve on esitatud vastavalt korrale, ent arve alus on ära langenud. Kaebaja palus erandkorras vastutulekut ja kokkuleppe saavutamist selliselt, et makstud 600 eurot jääks kehtima 2025. aasta lõpuni. Kui kaebaja selleks hetkeks lõputööd ära ei kaitse, siis raha kaob. Selline lähenemine ei maksaks ülikoolile midagi, kool saaks raha kätte ning kaebajale jääb võimalus lõpetamiseks järgmise perioodi jooksul. Samuti pakkus kaebaja välja võimaluse panustada isiklikult teaduskonna töösse, kompenseerimaks sellist vastutulekut.
13.TalTech majandusteaduskonna dekanaadi juhataja teatas 29.11.2024 e-kirjas, et kaebajale esitatud arve on õiguspärane ning koostatud vastavalt senati poolt kehtestatud ÕKE ja otsuste vastavatele sätetele. Nendele sätetele vastavalt ei ole ülikoolil õigus kõrvale kalduda (st ülikool ei saa kohaldada kaalutlusõigust ega midagi muuta). ÕKE § 16 lg 4 kohaselt tuleb lõputöö semestri alguses õpingukavas deklareerida ning kaebaja on lõputöö deklareerinud, mis tähendab, et kaebaja on võtnud kohustuse selle täitmiseks. Kuigi kaebaja eksmatrikuleeriti 19.11.2024, ei muuda see temale esitatud arvet kehtetuks. Üliõpilasena oli kaebajal kohustus täita oma õppekava, mida kaebaja ei teinud. Tasulises õppes õppivate üliõpilaste puhul toimub õppekulude hüvitamine semestriks deklareeritud ainepunktide alusel. Ülikoolil puudub õigus neid reegleid muuta või teha erandeid. Kaebajale selgitati, et kui ta arvet ettenähtud tähtajaks ei tasu, on ülikoolil õigus nõue loovutada kolmandale osapoolele või alustada sissenõudmist kohtu kaudu.
14.Kaebaja vastas 29.11.2024 e-kirjas, et ülikooli vastus ei päde, kuna kuskil ei ole kirjas, et arveid ei saa tühistada. Haldusasutusel on laialdane diskretsiooniõigus, kool ei saa tugineda ainult kooli jaoks kasulikule sättele, vaid õigusakte tuleb vaadata kogumis. Lisaks toimub vastavalt võlaõigusseadusele alusetu rikastumine. Kaebaja ei mõista, miks ülikool nii vaenulikult õpilastesse suhtub. Kaebaja teatas, et koostab õigusliku vastulause ning palus seni menetleda tema esitatud avaldust arve tasumise tähtaja pikendamiseks. Kaebaja täpsustas järgmises kirjas, et kooli väide tingimuste muutmatuse kohta on vale, sest leping sätestab, et lepingut võib igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel, mistõttu saab teenuse mitteosutamise alusel lepingu normaalselt lõpetada.
15.TalTech majandusteaduskonna dekanaadi juhataja selgitas 02.12.2024 e-kirjas, et esitatud arve on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub ülikoolil õiguslik alus. ÕKE on üldkorraldus, mille järgimine on kohustuslik kõigile õppetöö osalistele. Eeskirja eesmärk on tagada õppurite võrdne kohtlemine ja õppetöö korraldamise läbipaistvus. ÕKE näeb õppekulude hüvitamisest vabastamise ette üksnes § 10 lg-st 2 tulenevatel juhtudel, muudel juhtudel õppekulude hüvitamisest vabastamiseks ülikoolil kaalutlusruum puudub. ÕKE § 13 lg-t 7 kohaldatakse üliõpilasele, kuid kaebaja eksmatrikuleeriti 19.11.2024 omal soovil, mistõttu ta ei ole enam üliõpilane. See, et ülikool menetleb kaebaja avaldust arve tasumistähtaja pikendamiseks, on ülikooli poolt vastutulek, mida ülikool ei ole kohustatud sugugi tegema. Õppekulude hüvitamise üldine eesmärk on kompenseerida ülikoolile aine (sh ka lõputöö) õigel ajal sooritamata jätmise korral tekkinud lisakulu. Sellised põhjendatud lisakulud saavad olla nt õppevahendite kulu, õppejõudude täiendavatest ülesannetest tekkivad kulud ning ka kulud, mis on seotud ülikooli valmisolekus, et üliõpilane täidab omaõpingukava deklareeritud ulatuses, kuid see ei toimu. Seega ei ole kaebajal alust viidata võlaõigusseaduse alusetule rikastumisele. ÕKE § 16 lg-st 1 ja õppekulude hüvitamise lepingu punktist 3.3.3 tulenevalt, mis sätestab, et üliõpilane on kohustatud tasuma õppeteenuse eest üks kord semestris vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja ülikooli kehtestatud tasumääradele, pidanuks kaebaja selgelt teadvustama, et tal on kohustus õppekulud hüvitada deklareeritud ainepunktide eest. Ülikoolil on õigus leping korraliselt üles öelda õppekorralduse eeskirjas eksmatrikuleerimise aluse esinemisel. Eksmatrikuleerimist loetakse ühtlasi lepingu ülesütlemiseks, v.a juhul kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmisega. Seega, kuna kaebajat eksmatrikuleeriti 19.11.2024 ÕKE § 32 lg 3 alusel (st omal soovil), siis on õppekulude hüvitamise leping seoses ülikooli poolt lepingu ülesütlemisega lõppenud 19.11.2024 ja poolte kokkulepet ei saa sõlmida, kui leping enam ei kehti.
16.Kaebaja vastas 02.12.2024 e-kirjaga, milles märkis, et arve aluseks olev teenus on tühistatud, kuna teenust ei ole talle pakutud. Kaebaja palus täpsustada, millised lisakulud on ülikoolile tekkinud kaebaja teenuse saamata jäämise tõttu. Kaebaja hinnangul ei ole ülikooli väide lisakulude 3(10)
3-25-122 kompenseerimisest põhjendatud, kuna kaebaja ei ole teenust saanud, mistõttu ei ole ülikoolile lisakulusid tekkinud. Kaebaja märkis, et leping ei olnud kaebajale kättesaadav ning sai selle alles pärast e-kirja teel, kui oli seda küsinud. Leping ei ole aga allkirjastatud ning selline SMS-laenu stiilis dokument, millest ei saa taganeda, mida ei saa ülikooli sõnul muuta ega muid kokkuleppeid sõlmida, on vastuolus heade kommetega ning koostatud halvas usus, seades esikohale ülikooli õigused, kuid jättes kaebajale ainult kohustused. Kaebaja rõhutas, et õpilane on kohustatud maksma teenuse eest, kuid kaebaja ei ole saanud ühtegi teenust ning ülikoolile ei ole tekkinud mingeid lisakulusid kaebaja tõttu. Kuna tegemist on avalik-õigusliku asutusega, on ülikoolil täielik kaalutlusõigus, kuid ka piirangud, mida tuleb järgida. Ülikool ei saa tugineda ainult ühele paragrahvile ja lahendada probleemi niimoodi, et see viib kaebajat inkassosse. See ei ole absoluutselt proportsionaalne ja on selgelt ebaõiglane. Kaebaja soovis teada, miks on ülikool vastu igasugusele kokkuleppele ning miks on ülikooli vastu kaebaja tasuta panusele olukorras, kus ülikool viitab kogu aeg õppejõudude puudusele ja suurele koormusele.
17.Kaebaja esitas 19.12.2024 uue pöördumise, milles uuris TalTech-i seisukohta esitatud arve osas ning tõi välja, et ülikool ei ole veel vastanud kaebaja tõstatud küsimusele seoses lisakuludega. Samuti märkis kaebaja, et Moodle keskkonnas ei ole teda vastavale ainele registreeritud, mistõttu ei saa ta ilma vastava registreeringuta teoreetilises õppetöös osaleda. Seega on kaebaja hinnangul rikkunud ülikool oma ainsat kohustust kaebaja ees – võimaldada õppimist. Veelgi enam, ülikool ei ole kaebajat sellisest nõudest teavitanud. Kuna kaebaja ei olnud Moodle keskkonnas registreeritud, siis ei olnud ülikool kaebaja õppetöös osalemisega isegi arvestanud ning kaebaja jaoks ei ole kulutusi tehtud. Kaebaja soovis veelkord jõuda kokkuleppele.
18.TalTech majandusteaduskonna dekanaadi juhataja vastas 19.12.2024 e-kirjaga, et Moodle kursusele registreerivad üliõpilased ennast ise. Kaebaja tähelepanu juhiti kõrgharidusseaduse (KHaS) § 16 lg 6 sissejuhatavale lauseosale, mille kohaselt kohaldub seaduses toodud loetelu tasu nõudmisele (õppekulude hüvitamisele) kogu õppekava ulatuses. Nii loetleb lg 6 juhud, mil ülikoolil on tasuta kõrghariduse üldpõhimõttest erinevalt õigus üliõpilaselt nõuda tasu (õppekulude hüvitamist) koguõpingute ulatuses. Viidatud sätte p 1 kohaselt võib üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses, kui ta ei ole täitnud täiskoormuse nõudeid, mistõttu langeb õppima osakoormusesse. Tasu nõudmise aluseks võivad olla ka ülikooli finantskaalutlused, ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus ning ülikooli autonoomia. Ka КНаS § 40 lg 1 sätestab, et ülikool võib saada muuhulgas ka tulu õppekulude hüvitamisest ning muid tulusid. Lisaks selgitati kaebajale, et kui isik lahkub ülikoolist õpinguid lõpetamata omal algatusel, on tegu isiku teadliku tegevusega ning seda olenemata lahkumise põhjusest. Enda eksmatrikuleerimisesoovi esitades pidi kaebaja olema teadvustanud sellise otsuse tagajärgi. Tegu ei saanud olla üllatusega, vaid teadliku otsuse tegemisele järgneva ettenähtava tagajärjega. Ülikoolile on KHaS § 16 lg-ga 6 antud õigus otsustada, kas kohaldada kaalutlusnormis sisalduvat õiguslikku tagajärge. Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab ülikooli õppening teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi, samuti kehtestab muuhulgas õppetööd puudutavad üldised eeskirjad. Kuna ÕKE on kehtestanud senat ja senat on otsustanud, et üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt kehtestatud tasumääradele, kui ta on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja õpib osakoormusega õppes, siis tulenevalt sellest senati otsustusest on ülikooli kaalutlusruum kaebaja taotluse menetlemisel redutseeritud nullini. Seega kuulub kaebajale esitatud arve tasumisele vastavalt kehtivatele õigusnormidele, millised on ülikool kaebajale välja toonud juba oma varasemates vastustes.
19.Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena ning pärast TalTech 19.12.2024 meeldetuletuse nr MT2403419 esitamist tasus kaebaja talle esitatud arve 22.12.2024.
20.Kaebaja esitas 16.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse TalTech 01.10.2024 arve nr OIS2403443 tühistamiseks ning saadud raha tagastamiseks.
21.Tallinna Halduskohus võttis 20.05.2025 määrusega kaebuse menetlusse TalTech 01.10.2024 arve nr OIS2403443 tühistamiseks ning tasutud summa tagasitäitmiseks kohustamiseks.
22.Vastustaja esitas 17.06.2025 kirjaliku vastuse kaebusele, milles leidis, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. 4(10)
3-25-122
23.Tallinna Halduskohus luges 30.12.2025 määrusega kaebuse tähtaegselt esitatuks ning määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtajad seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks ning teise menetlusosalise täiendavalt esitatule vastamiseks. Sama määrusega tegi kohus teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
24.Kaebaja leiab, et TalTech 01.10.2024 koostatud arve nr OIS2403443 on õigusvastane, põhjendades kaebust järgmiselt.
24.1.Kaebaja oli TalTech-i tasuline üliõpilane õppekulude hüvitamise lepingu alusel ja deklareeris 2024. aasta sügisel lõputöö, mille eest esitati talle arve summas 600 eurot õppekulude hüvitamiseks. Kaebaja esitas 16.11.2024 avalduse eksmatrikuleerimiseks ning 18.11.2024 rahuldas ülikool kaebaja avalduse. Seega lõppes kaebaja suhe ülikooliga. Kuna kaebaja ei tekitanud vastutajale lisakulu, siis oli mõistlik eeldada, et poolte suhte lõppemisel ei pea kaebaja arvet tasuma. Hoolimata kaebaja püüdlustest ja erinevatest ettepanekutest, keeldus vastustaja kokkuleppele jõudmisest ja jäi seisukohale, et arve kuulub tasumisele. Vastustaja hoiatas, et arve tasumata jätmisel alustatakse inkassomenetlust. Kuna kaebaja jaoks oli ülikoolisisene vaidlustusprotsess ammendunud ja laitmatu finantsdistsipliiniga kaebaja ei saanud endale inkassoprotsessi lubada, tasus kaebaja arve.
24.2.Kaebaja ei saanud mõistlikult eeldada, et õiguslike suhete lõppemisel, kus pooled ei ole kandnud mingeid kulusid, tuleb tal tasuda teenuse eest, mida ülikool pole osutanud. KHaS § 16 annab võimaluse, mitte kohustuse, võimalikud kulud sisse nõuda. Puudujäävate ainepunktide eest tasu nõudmise eesmärk ei ole üliõpilast karistada, vaid kompenseerida kõrgkoolile tehtav põhjendatud lisakulu, mis tekib siis, kui üliõpilane planeeritud ajal ainet ei soorita. Antud juhul oli tegemist lõputöö deklareerimisega, kus auditoorset õppetööd ei toimunud. Lõputöö on iseseisev töö, millega tekib ülikoolile kulu alles töö eelkaitsmisele esitamisega. Samuti ei ole kaebaja lõputöö protsessis ka potentsiaalset juhendajat tööga koormanud, mistõttu ei saanud ülikoolile lisakulu lõputöö deklareerimisega tekkida.
24.3.Ülikool polnud arvestanudki kaebaja võimaliku lõpetamisega 2024 aastal. Lõputöö läbimiseks ei piisa lõputöö õppeinfosüsteemis deklareerimisest, vaid õpilane peab olema registreeritud vastavale ainele ka õppekeskkonnas Moodle. Ülikool ei registreerinud kaebajat Moodle-is vastavale kursusele ega teavitanud kaebajat kursusele registreerimise vajadusest koos vastavate registreerimisjuhistega. Seega ei saanud kaebaja ka ise ennast vastavale kursusele registreerida. Kuivõrd ülikool polnud ka ise vajalikke samme astunud lepingu täimiseks, siis ei arvestanudki vastustaja kaebaja lõpetamisega. Seega ei ole ülikool teinud ega kandnud kaebaja tõttu lisakulusid ning isegi ei plaaninud neid teha ka tulevikus.
24.4.Kaebaja on tegutsenud heas usus ning ülikooli teavitanud piisavalt pikalt ette, et vältida põhjendamatuid kulusid. Seevastu ülikool ei ole tegutsenud heas usus ega avalik-õiguslikule asutusele kohaselt kodaniku huvidest lähtuvalt. Samuti ei ole ülikool teavitanud kaebajat kui õppekulude hüvitamise lepingu sõlminud üliõpilast, et isegi, kui leping lõppeb poolte kokkuleppel, siis üliõpilase jäävad kõik kohustused olenemata asjaoludest alles. Lepingu tingimused on tugevalt kaldu ülikooli poole ning üliõpilasel puuduvad igasugused õigused, mistõttu on lepingu tingimused on tühised. Vastustaja seisukoht, kus õigussuhte lõppemisel jäävad õpilasele kohustused ja säilivad ülikoolipoolsed õigused, ei ole kooskõlas lepingupoolte võrdsusega ning halduse hea tavaga. Enamgi veel, sellise käsitluse puhul poleks mõtet õpilast eksmatrikuleerida ning teda tuleks informeerida õppetasu maksmise kohustuse säilimisest. Kaebajal olnuks mõistlik jääda üliõpilaseks, säilitades vähemalt mõningad soodustused (nt soodsam sõit, ISIC kaart jms üliõpilase soodustused). Vastustaja seisukoht
5(10)
3-25-122
25.Vastustaja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, ning palub jätta kaebus rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
25.1.Kaebuses vaidlustatud arve kui haldusakt oli õiguspärane, sest see oli antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastas vorminõuetele.
25.2.KHaS § 16 lg 6 reguleerib kogu õppekava ulatuses üliõpilaselt tasu nõudmises aluseid ning selle punkt 1 annab ülikoolile õiguse nõuda õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses üliõpilaselt, kes õpib osakoormusega, välja arvatud juhul, kui ta vastab KHaS § 16 lg 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele, või asub õppima osakoormusega. Eelnimetatud säte annab vastustajale võimaluse, kuid mitte kohustuse tasu nõuda. Kui kõrgkool leiab, et ta ei soovi seda sätet oma üliõpilastele rakendada, siis võib ta jätta selle sätte oma sisemiste õigusaktidega sätestamata. Otsustusdiskretsiooni kasutades ei jätnud vastustaja oma sisemiste õigusaktidega üliõpilastele nimetatud sätet rakendamata. TalTech senatil on õigus kehtestada õppe-, teadus- ja arendustööd puudutavad üldised eeskirjad, selleks on senat kehtestanud ÕKE.
25.3.ÕKE § 12 lg 1 p 3 sätestab, et üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt kehtestatud tasumääradele, kui üliõpilane on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja õpib osakoormusega õppes. ÕKE § 13 lg-st 2 tulenevalt kehtestab senat tasumäärad igaks õppeaastaks eraldi otsusega. TalTech senati 12.12.2023 otsusega nr 50 on kehtestatud „Õppekulude hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme tasemeõppe üliõpilastele ja eksternidele 2024/2025 õppeaastaks“, mille p 7 kohaselt on lõputöö EAP tasumäär 50% vastava teaduskonna õppekava EAP tasumäärast ja punkt 7.1 sätestab, et üliõpilase lõputöö tasu arvutatakse tema immatrikuleerimise aastale kehtiva vastava õppekava tasumäära alusel. Kaebaja immatrikuleeriti 20.08.2020 ja vastavalt 22.10.2019 senati otsuse nr 21 „Õppekulude hüvitamise tasumäärad üliõpilastele ja eksternidele 2020/2021 õppeaastaks“ punktile 2.2 on majandusteaduskonna magistriõppe õppekavade (v.a avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise õppekava) eestikeelsetel õppekavadel 1 EAP 50 eurot. Tasu kehtestamisel on ülikool järginud KHaS § 16 lg-t
25.4.Kõik viidatud sätted sätestavad imperatiivsed õppekulude hüvitamise ehk tasu maksmise kohustuse. Seega oli vastustajal õiguslik alus kaebuses vaidlustatud arve esitamiseks ning arvet kui haldusakti ei saanud käsitleda kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktina. Kuna ÕKE ja senati otsused on vastustajale täitmiseks kohustuslikud, siis pole vastustajale kaalutlusõiguse teostamiseks ruumi jäetud. Kaebaja viidi täiskoormuse nõude täitmata jätmisega üle osakoormusega õppesse ning kaebajale esitatud arve koostati vastavalt kehtivale korrale. Seda asjaolu on kinnitanud kaebajagi 29.11.2024 edastatud kirjas. Arves oli ära toodud põhimotiiv: lõputöö tasu (2024/2025 sügis) EAP (ühik) 24 (kogus) 25.00 (hind) 600.00 (summa) eurot. Ka kaebajaga peetud kirjavahetuses selgitas vastustaja kaebajale ammendavalt arve esitamise põhjuseid ja aluseid, mistõttu ei saanud kaebajale olla ebaselge, miks ja millistel alustel kaebajale arve esitati. Kaebaja ärakuulamata jätmine ei saanud mõjutada arve esitamist või selle sisu ega seetõttu kaasa tuua arve tühistamist, kuna õigus saada olla ära kuulatud on seotud haldusakti andja kaalutlusõiguse realiseerimisega. Antud juhul ei olnud vastustajal kaalutlusruumi, kas arve esitada või mitte, mistõttu ei saanud kaebaja ärakuulamine arve esitamist või selle sisu mõjutada.
25.5.Kaebaja ei saanud mõistlikult eeldada, et tasulise üliõpilasena saab ta lõputöö õppeaine sooritada tasuta. Vastustaja esitas kaebajale arve enne ülikooliga õigusliku suhte lõppemist (st enne kaebaja omal soovil eksmatrikuleerimist 18.11.2024), millest kaebaja sai teada vastavalt ülikooli poolt saadetud teatele. Õigussuhte lõppemine ei muutnud arvet kehtetuks. Kaebaja sai sellest aru, sest ta jätkas arve tasumise osas vastustajaga läbirääkimisi alates tema eksmatrikuleerimisest. Tasumiskohustus oli kaebajale ettenähtav vastavalt ÕKE-le, lepingule ja informatsioonile ülikooli kodulehel. Kaebajal oli kohustus järgida kehtestatud õppekorralduse tingimusi ning kaebajal oli võimalik õppekorralduse reeglitega tutvuda igal ajahetkel enne ülikooli sisseastumist. ÕIS-i esimest korda sisse logides kinnitas kaebaja, et ta on muuhulgas tutvunud õppekorraldusega. Lepingu üldtingimused on kooskõlas KHaS-e ja ülikooli õigusaktidega. Kaebaja on 08.09.2024 andnud kinnituse ÕIS-is, et "Nõustun õppekulude hüvitamise tingimustega". Seega on kaebaja enne lepingu sõlmimist lepingu tingimustega tutvunud, neist aru 6(10)
3-25-122 saanud ja lepingu tingimustega nõustunud ning tal puudub alus lugeda lepingu tingimused tühiseks.
25.6.Kaebaja väide, et ülikool ei ole kaebajat 2024. aasta sügissemestril Moodle lõputöö kursusele registreerinud ega teda informeerinud kursusele registreerimise vajadusest koos vastavate juhistega, on ebaõige. Kaebaja peab ennast ise lõputöö Moodle kursusele registreerima ning sellest on kaebajat teavitatud juba 2022. aastal. Kaebaja nõustus Moodle kasutustingimustega esimest korda 23.08.2020 ning viimased uuendatud kasutustingimused hakkasid kehtima 19.03.2024, millest alates kõik kasutajad pidid peale sisselogimist Moodle-sse kinnitama uuendatud kasutustingimustega nõustumist. Kaebaja ei kinnitanud viimaste tingimustega nõustumist 2024/2025. õppaasta sügissemestri jooksul, kuigi oli deklareerinud lõputöö aine ja oli kohustatud täima õppekava. Moodle kasutustingimused on avalikult kättesaadavad ka ülikooli kodulehel. Kaebaja läbis kohustusliku õppeaine Magistriseminar, mille ainekavas on kirjeldatud õppeainega seotud materjalide kättesaadavust e-õppe keskkonnas Moodle. Kaebaja ise ei olnud oma õpingute viimasel semestril akadeemiliselt aktiivne ega kasutanud võimalust e-toe saamiseks lõputöid puudutava informatsiooni ja nõu, vajadusel saanuks kaebaja küsida teavet ka Moodle kasutamise kohta. Kaebaja väide, et vastustaja ei olnud arvestanudki kaebaja võimaliku lõpetamisega 2024. aastal, on pahatahtlik. Ülikoolihariduse omandamine on isiku vaba tahe. Vastustaja on võimaldanud kaebajal täita õppekava ning vastustaja on täitnud kõiki seadusest, ÕKE-st ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Õppekulude hüvitamist kõrgharidustaseme esimesel ja teisel õppeastmel reguleerib KHaS §
16.Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt on eestikeelse õppekava alusel õppimine üliõpilase jaoks tasuta juhul, kui ta õpib täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu. KHaS § 16 lg 6 punkti 1 kohaselt võib õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses nõuda üliõpilaselt, kes õpib osakoormusega, v.a kui ta vastab KHaS § 16 lg 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele (keskmise, raske või sügava puudega; alla seitsmeaastase lapse või puudega lapse vanem), või asub õppima osakoormusega. KHaS § 3 lg 6 kohaselt kehtestab õppekorralduse alused kõrgkool kõrgharidusstandardist lähtudes. TalTech senatil on õigus Tallinna Tehnikaülikooli seaduse (TTÜKS) § 5 lg 3 punkti 1 alusel ja Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 19.04.2024 määrusega nr 1 kehtestatud „Tallinna Tehnikaülikooli põhikirja“ (põhikiri, dtl 67–76) § 9 punkti 1 alusel kehtestada õppe-, teadus- ja arendustööd puudutavad üldised eeskirjad. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et KHaS § 16 lg 6 punkt 1 annab vastustajale võimaluse, kuid mitte kohustuse tasu nõuda. See tähendab, et ülikoolil on õigus kehtestada õppekorralduslikes eeskirjades õppekulude hüvitamise kord ning määratleda ülikooli sisemistes õigusaktides, millistel tingimustel kuuluvad õppekulud hüvitamisele või millistel juhtudel on üliõpilane õppekulude hüvitamisest vabastatud.
28.Tallinna Tehnikaülikooli senat on 17.05.2022 määrusega nr 4 kehtestanud (20.11.2023 määrusega nr 6 muudetud) „Õppekorralduse eeskirja“ (ÕKE, dtl 77–93), mis reguleerib tasemeõppe korraldust I ja II kõrgharidusastmel. ÕKE järgimine on kohustuslik kõigile õppetöö osalistele ning selle eesmärk on tagada õppuritele võrdne kohtlemine ja õppetöö korraldamise läbipaistvus (ÕKE § 1 lg 2). ÕKE § 2 lg 5 kohaselt on õppeinfosüsteem (ÕIS) ülikooli ametlik õppekorraldusinfo vahetuskeskkond, kus üliõpilane deklareerib eelseisvaks semestriks loendi õppeainetest, sooritatavast lõpueksamist / kaitstavast lõputööst, mida ta kohustub kaitsma või sooritama (ÕKE § 16 lg 1). Õpingukavaga registreerib üliõpilane algava semestri õppetööle ja määrab oma õppekava läbimise individuaalse plaani. Õppeaine valib ehk deklareerib üliõpilane põhiõppejõule ning lõputöö deklareeritakse õpingukavas semestri algul (ÕKE § 16 lg 2 ja 4).
29.ÕKE § 12 lg 1 punkt 3 sätestab, et üliõpilane kohustub hüvitama õppekulud vastavalt senati poolt kehtestatud tasumääradele, kui üliõpilane on õpingute jooksul kaotanud täiskoormusega õppe õiguse ja õpib osakoormusega õppes. Õppekulude hüvitamine tasulises õppes õppival üliõpilasel eestikeelsel õppekaval toimub semestriks deklareeritud ainepunktide alusel (ÕKE § 12 7(10)
3-25-122 lg 2). ÕKE § 13 lg 1 kohaselt sõlmitakse tasulisse õppesse immatrikuleeritud üliõpilasega sõlmitakse üliõpilase ja ülikooli vahel õppekulude hüvitamise leping ÕIS-is kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu eritingimuste tüüpvormi ja üldtingimused kinnitab rektor. Üliõpilasel on ÕIS-i kasutamine piiratud kuni ülikooliga lepingu sõlmimiseni. Üliõpilane, kes õpib tasulises õppes või hüvitab õppekulusid puuduvate ainepunktide eest, on kohustatud hüvitama õppekulud vastavalt ülikooli senati poolt kehtestatud tasumääradele. Tasumäärad kehtestab senat igaks õppeaastaks eraldi otsusega (ÕKE § 13 lg 2). Vastavalt ÕKE § 13 lg-le 3 esitatakse üliõpilasele ÕKE-st või õppekulude hüvitamise lepingust tulenevalt arve õppekulude hüvitamiseks (tasu maksmiseks).
30.Kaebuse asjaolude kohaselt immatrikuleeriti kaebaja 20.08.2020 TalTech-i õppeprorektori korraldusega nr 2-4/677 TalTech-i üliõpilaseks eestikeelsele õppekavale personalijuhtimine tasuta täiskoormusega õppesse. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei täitnud täiskoormusega õppe nõudeid, mistõttu viidi ta TalTech-i majandusteaduskonna dekaani 04.07.2024 korraldusega nr M-4/84 üle osakoormusega õppesse. Kuivõrd kaebaja viidi täiskoormuse nõude täitmata jätmisega üle osakoormusega õppesse, tekkis kaebajal vastavalt ülikoolis kehtestatud korrale õppekulude hüvitamise kohustus. Kohus nõustub vastustajaga, et eelnevas punktis viidatud ÕKE sätted on imperatiivse iseloomuga ning nende sätete järgimine on ka vastustajale kohustuslik, mistõttu puudus vastustajal kaalutlusõigus kaebajale arve esitamisel.
31.Kaebajaga sõlmiti 08.09.2024 õppekulude hüvitamise leping nr M240085 (leping; dtl 56–58). Lepingu punkti 5.4 kohaselt lepingu lõppemisel üliõpilase eksmatrikuleerimise tõttu on üliõpilane kohustatud tasuma õppeteenuse täies ulatuses kogu semestri deklareeritud õppeainete eest. Vastavalt lepingu punktile 6.2 sõlmitakse leping ülikooli poolt ÕIS-is lepingutingimuste (siduva tahteavaldise ehk pakkumuse) esitamisega. Üliõpilane nõustub, et lepingutingimused on talle esitatud selgel ja arusaadaval viisil. Pärast lepingutingimustega tutvumist üliõpilane kas kinnitab (siduv tahteavaldus ehk nõustumus) või ei kinnita lepingutingimustega nõustumust. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja andis 08.09.2024 ÕIS-is kinnituse, et nõustub õppekulude hüvitamise lepingu tingimustega. Sellise kinnituse andmisega loetakse leping üliõpilase ja ülikooli vahel sõlmituks (lepingu punkt 6.3). Samas lepingu punktis on sätestatud, et kinnitus antakse üliõpilase poolt elektroonselt pärast lepingu tingimustega tutvumist, neist arusaamist ja tingimustega nõustumist. Kohus leiab, et kui kaebaja lepingutingimustega ei nõustunud, oli tal võimalik lepingutingimustega mitte nõustuda ning jätta nõustumuse kinnitus andmata. Käesoleval juhul kaebaja selliselt ei talitanud, vaid kinnitas tingimustega nõustumist, mistõttu nõustub kohus vastustajaga, et nõustumuse andmisega pidi kaebaja enne lepingu sõlmimist lepingu tingimustega tutvuma, neist aru saama ja lepingu tingimustega nõustuma.
32.Kaebajale esitati arve ajal, mil kaebaja õppis osakoormusega õppes, seega pidi kaebaja üliõpilasena olema teadlik nii ülikooli sisse astudes kui ka õppetöö käigus asjakohastest ülikoolisisesest õigusaktidest ja ülikoolis kehtivatest õppekorralduslikest reeglitest. Sellest tulenevalt pidi kaebajale olema ettenähtav ka õppekulude hüvitamise kohustus täiskoormusega õppimise õiguse kaotamisel ja osakoormusega õppesse üleviimisel ning eriti olukorras, kus kaebaja andis ÕIS-is kinnituse õppekulude hüvitamise lepingutingimustega nõustumisest. See, et kaebaja ei pea ÕIS-is kinnitatud nõustumuse andmist õigeks, ei muuda kaebajaga sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingut tühiseks. Samuti ei muuda kaebaja eksmatrikuleerimine pärast arve esitamist ning lõputöö aine läbimata jätmine (st teenuse osutamata jäämine) kaebajale arve esitamist õigusvastaseks. Kaebajale tulenes sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingust deklareeritud aine õppekulude tasumise kohustus ka pärast tema eksmatrikuleerimist (lepingu p 5.4). Lepingu punktis 6.11 on sätestatud, et lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Nii kehtivast õppekorraldusest kui ka kaebajaga sõlmitud lepingu sätetest tulenevalt ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et tasulise üliõpilasena saab ta lõputöö õppeaine sooritada tasuta või et tema eksmatrikuleerimisel lõppeb arve kehtivus.
33.Vastustaja on kaebajale 02.12.2024 edastatud kirjas selgitanud, et õppekulude hüvitamise üldine eesmärk on kompenseerida kõrgkoolile aine õigel ajal sooritamata jäämise korral tekkinud lisakulu. Kohus nõustub, et selline õppekulude hüvitamise eesmärk tuleneb KHaS seletuskirjast, 8(10)
3-25-122 mille kohaselt ei ole puudujäävate ainepunktide eest tasu nõudmise eesmärk üliõpilast karistada, vaid kompenseerida kõrgkoolile tehtav põhjendatud lisakulu, mis tekib siis, kui üliõpilane planeeritud ajal ainet ei soorita.1 Kuigi seletuskirja põhjendused on seotud KHaS § 16 lg-te 2 ja 3 alusel õppekulude hüvitamise kohta, jääb kohtu hinnangul õppekulude hüvitamise üldine eesmärk ka osakoormusega õppimisel samaks. Vastustaja on õigesti leidnud, et põhjendatud lisakulud saavad olla nt õppevahendite kulu, õppejõudude täiendavatest ülesannetest tekkivad kulud. Kohtu hinnangul võivad ülikooli kulud seisneda ka valmisolekus, et üliõpilane täidab üliõpilane täidab oma õpingukava deklareeritud mahus, kuid see ei toimu. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et ta deklareeris 08.09.2024 ÕIS-is õpingukavas lõputöö aine, seega õppeaine deklareerimisega võttis kaebaja kohustuse läbida õppeaine ning kaitsta lõputöö 2024/2025 õppeaasta sügissemestri lõpuks. Kaebaja ei vaidle vastu ka sellele, et ette nähtud ajaks ta lõputööd ei esitanud ega kaitsnud, vaid avaldas vastusajale soovi tema eksmatrikuleerimiseks, mille tulemusel kaebaja eksmatrikuleeriti 18.11.2024. Seega kuni kaebaja eksmatrikuleerimiseni oli vastustaja valmis kaebajale õpet korraldama ning arvestas kaebaja õppeaine läbimisega, sõltumata sellest, et kaebaja otsustas lõputöö ainet mitte läbida, sest kaebaja oli ainele registreeritud ÕIS-is.
34.Kaebaja väide, et vastustaja rikkus Moodle-i keskkonda kaebaja lõputöö ainele registreerimata jätmisega lepingust tulenevat kohustust tagada kaebajale õppekava täitmise võimalus, ei ole asjakohane. Ülikooli ametlik õppekorraldusinfo vahetuskeskkond on ÕIS, kus üliõpilane deklareerib eelseisvaks semestriks loendi õppeainetest, sooritatavast lõpueksamist / kaitstavast lõputööst, mida ta kohustub kaitsma või sooritama (ÕKE § 2 lg 5 ja § 16 lg 1). Seega olukorras, kus kaebaja oli registreerinud end ÕIS-is lõputöö ainele, ei ole käesolevas asjas tähtsust sellel, et kaebaja end Moodle-isse vastavale ainele ei registreerinud. Lisaks on vastavalt TalTech Moodle-i kasutustingimustele tegemist õpikeskkonnaga, kus viiakse läbi üksnes õppetegevust. Moodle-i kasutustingimused olid kaebajale kättesaadavad ning varasemate kasutustingimustega nõustumist kinnitas kaebaja 23.08.2020. Vastustaja on kohtule selgitanud, et üliõpilasel on kohustus registreerida enda ise Moodle-is vastavale kursusele ning et kaebajal ei olnud Moodle-i kasutamine kuidagi piiratud. Kaebajal oli õigus pöörduda teaduskonna, üliõpilasesinduse, õppeosakonna ja teiste ülikooli struktuuriüksuste poole üliõpilastega seotud informatsiooni ja nõu saamiseks seoses lõputöid puudutava informatsiooni e-toe saamiseks (ÕKE § 35 lg 4). Kaebaja seda õigust üliõpilasena ei kasutanud, kuigi tal olid kõik võimalused õppetööks vajaliku (sh Moodle kasutamise kohta) teabe saamiseks. Kaebaja akadeemiline ebaaktiivsus 2024/2025. õppeaastal ei ole kohtu arvates etteheidetav vastustajale, sest kõrghariduse omandamine on isiku vaba tahe ning eeldab vastutustundlikku käitumist ja võetud kohustuste täitmist.
35.TalTech-i senati 12.12.2023 otsusega nr 50 (senati otsus nr 50) on kehtestatud „Õppekulude hüvitamise määr ja tasu määrad I ja II astme tasemeõppe üliõpilastele ja eksternidele 2024/2025 õppeaastaks“ (dtl 63–66). Senati otsuse nr 50 punkt 7 sätestab lõputöö EAP tasumääraks 50% vastava teaduskonna õppekava EAP tasumäärast ja punkt 7.1 sätestab, et üliõpilase lõputöö tasu arvutatakse tema immatrikuleerimise aastale kehtiva vastava õppekava tasumäära alusel. Kaebaja immatrikuleeriti 20.08.2020. Vastavalt 22.10.2019 senati otsusele nr 21 „Õppekulude hüvitamise tasumäärad üliõpilastele ja eksternidele 2020/2021 õppeaastaks“ on majandusteaduskonna magistriõppe õppekavade (v.a avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise õppekava) eestikeelsetel õppekavadel 1 EAP tasumäär 50 eurot. Ehkki vastustaja on märkinud, et kaebaja immatrikuleerimise õppeaastaks kehtestatud tasumäärade senati otsus on lisatud vastustaja vastusele, puudutab vastustele lisatud dokument õppekulude hüvitamise tasumäärasid 2021/2022 õppeaastaks. Kohus võtab TalTechi senati 22.10.2019 otsuse nr 21 „Õppekulude hüvitamise tasumäärad üliõpilastele ja eksternidele 2020/2021 õppeaastaks“ käesoleva haldusasja materjalide hulka. Kohtule nähtuvalt on kaebuses vaidlustatud arve koostatud õigetest tasumääradest lähtuvalt, arvelt on nähtav selle koostamise põhimotiiv, milleks on kaebaja sooritamata lõputöö aine, lõputöö aine ainepunktide maht ning hind kokku. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebuses vaidlustatud arve on õiguspärane. 1
36.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebuses vaidlustatud TalTech-i 01.10.2024 esitatud õppekulude hüvitamise arve on esitatud kaebajale vastavalt kehtivale korrale ning arve kui haldusakt on koostatud õiguslikul alusel. Arvelt on nähtav selle saatja, arve adressaat, hüvitatav summa ning arve koostamise motiiv. Sellest tulenevalt on kaebuses vaidlustatud arve õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna arve tühistamiseks puudub alus, siis puudub alus ka tagasitäitmise nõude rahuldamiseks.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.