Tartu Halduskohus
Kohtunik
Ülle Polluks
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2026, Jõhvi
Kohtuasja number
3-26-351
Kohtuasi Menetlustoiming
A. A kaebus Prokuratuurilt mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebuse tagastamine
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik A. A esitas 9. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule hagiavaldusena pealkirjastatud kaebuse kriminaalasjas 1-24-1715, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitist. Kaebaja märgib, et ta oli vahi all 4.10.2023-8.1.2026 ning kriminaalmenetlus oli pikk, seepärast tuleb talle hüvitada 68000+18000 eurot jj. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.
Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebuses kirjeldatu seotud kriminaalasjaga nr 1-24-1715 ning kohus mõistab, et kaebaja soovib Prokuratuurilt prokuröri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. 3-26-351 Kohus märgib, et kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus
SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. SKHS § 14 lg 2 sätestab, et taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses (SKHS § 17). Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. Kriminaalasja nr 1-24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud ning 2. jaanuaril 2026 jõustus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Halduskohus märgib, et antud asja lahendamiseks pädeva kohtu hindamisel ei ole see aga oluline, sest süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud menetluskorrast tuleb lähtuda nii juhul, kui kahju võimalikuks tekitajaks oli prokuratuur, kui ka siis, kui selleks olid kohtud (vt Riigikohtu erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9). Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja 3, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st 4.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.