X. X kaebus Eesti Töötukassa 23. jaanuari ja 15. aprilli 2025. a otsuste ning 14. aprilli 2025. a vaideotsuse tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Helis Uus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada otsuse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 9. märtsil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 30. detsembril 2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Töötukassa tegi 23. jaanuaril 2025 otsuse nr TVH/25/003439, mille alusel tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 2. märts 2025 kuni 1. märts 2030.
3-25-1330
2.1.Otsuse aluseks on töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 3 p 2. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast.
2.2.Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused ja soolepõletikud. Kõhu, selja - ja peavalude tõttu on tal piiratud pikemaajaline kehaasendi säilitamine ja liikumine. Kohati esineb liigeste valulikkust. Soolepõletike tõttu on tal ka kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Põhihaiguse ägenemise ajal esineb valulikku roojamist.
2.3.Kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades. Selle põhjuseks on vaimse energia langus. Psüühika- ja käitumishäirete tõttu on tal mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Muutused teevad kaebaja ärevaks. Tema stressitaluvus on langenud. Suhtlemine väsitab teda, mistõttu ta väldib ajamahukamat suhtlemist.
2.4.Tervise Infosüsteemi (TIS) andmete põhjal ei leidnud kinnitamist kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades.
2.5.Tervisekahjustuse iseloomu arvestades kaebaja töövõime viie aasta jooksul tõenäoliselt oluliselt ei muutu.
3.X. X esitas vaide, mille töötukassa jättis 14. aprilli 2025. a vaideotsusega VO/ 25/285 rahuldamata.
3.1.Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis vaidemenetluses uuesti kaebaja terviseandmeid. Ekspertarst muutis hinnangut kaebaja piirangutele õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, hinnates võtmetegevuste arvväärtused järgnevalt:
õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtus 0.
Hinnangu muutus on tingitud pärast vaidlustatud otsust TIS-i lisandunud psühhiaatri dr P. Talviku 4. märtsi 2025 epikriisist. Selle järgi esineb kaebajal raskusi tegevuste sooritamisel, eelkõige tegevuste alustamisel, seoses tahteaktiivsuse ja vaimse energia langusega. Ärevus võib põhjustada unehäireid. Muudatus ei mõjuta siiski kaebaja töövõime ulatust.
3.2.TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muude piirangute osas. Kaebajal ei ole nende andmete järgi piiranguid uute teadmiste omandamisel. Ka ei ole TIS-is andmeid kognitiivsete võimete languse ja oluliste keskendumisraskuste kohta.
3.3.TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas väljaskäimise ning riski või ohu tajumise osas.
3.4.Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtudega seoses, on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates. Kroonilise soolehaiguse tõttu määratud ravimite kõrvaltoimeid on kaebajal esinenud, kuid TIS-is pole andmeid selle kohta, et kaebaja kaasuvad haigused oleks tekkinud ravimite kõrvaltoimetest. Meeleoluhäireid on arvestatud vaimse soorituse valdkondi hinnates. Muu kaebaja
2(9)
3-25-1330 kirjeldatu ei mõjuta tema üldist töövõimet. Püsivaid viirusinfektsioonide väliseid palavikke ei ole TIS-is kirjeldatud. Südamerütmi muutusi, mis vajaksid meditsiinilist sekkumist, TIS-is olevad andmed ei kinnita.
3.5.Suhtlemist segab kaebajal kergesti tekkiv suhtlemisväsimus. Suhtlemisel võib kaebajal tekkida ärevus, kuid olulisi suhtlemisraskusi ei ole TIS-i andemetes kirjeldatud. Seetõttu on piirang suhtlemisega hakkamasaamisel hinnatud kergeks. Suhtlemisega hakkamasaamise võtmetegevuse hindamisel on arvestatud ka piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud samas valdkonnas kohase käitumise osas (vahetevahel kontrolli kaotamine emotsioonide ja käitumise üle, suhtlemisärevus). Ebakohast käitumist pole TIS-is kirjeldatud.
3.6.Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud suhtlemisega seotud muude piirangute juures, on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Samas on arvestatud ka kaebaja raskusi rahvarohketes kohtades viibimisel.
3.7.2001. a-l diagnoositi kaebajal Crohni tõbi peen- ja jämesoole haaratusega. See põhjustab kaebajale TTO ekspertarsti hinnangul mõõduka tegutsemispiirangu teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Haiguse ägenemise ajal võib kaebajal esineda valulikku ja sagenenud roojamist. 2023. a sügisel alustati JAK inhibiitori ravi. Selle tagajärjel on olnud positiivne dünaamika haiguse kulus. Olulist haiguse ägenemist pole olnud. Põletikuravi pole kaebaja lisaks vajanud.
3.8.Kaasuvana esinevad kaebajal kroonilised pingetüüpi peavalud, mille sagedus ja intensiivsus on ravi mõjul varasemaga võrreldes langenud (vt ka neuroloog dr S. S 17. märtsi 2025. a sissekanne). Pearingluse esinemist ei ole TIS-is kirjeldatud.
3.9.Kaebajal esineb põlvede valulikkust. Radioloogilisi uuringuid pole vaja olnud. Kaebaja kõnnib iseseisvalt ilma abivahendi ja teise inimese abita. Seetõttu on piirang eri tasapindadel liikumisel hinnatud mõõdukaks ning seismisel ja istumisel kergeks. Vajadus aeg-ajalt kehaasendit vahetada ja püsti tõusmisel millelgi toetada piirangut seismise ja istumise võtmetegevuse vaates ei suurenda. See on töövõime hindamise metoodika kohaselt lubatud.
3.10.TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud ohutu ringiliikumise ja liikumisega seotud muude piirangute osas (muutlik võimekus; laisk silm, kõrvades tinistus; käepidemete, seinte ja teiste inimeste toe kasutamine liikumisel; võimetus liikuda haiguse ägenemise korral). Nägemis- ja kuulmislanguse kohta pole andmeid, samuti pole andmeid püsiva kõrvalabi vajaduse kohta liikumisel.
3.11.Kaebaja kirjeldatud piiranguid seoses muude tervisehäiretega on arvestatud. Valude, sh peavaludega on arvestatud liikumise valdkonnas. Unehäired on seotud ärevusega, mida on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise juures. Muu kaebaja kirjeldatu ei mõjuta töövõimet. Kaebajal ei ole diagnoositud diabeeti ega kirjeldatud insuliiniresistentsust.
3.12.Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud teadvusel püsimise osas (esineb teadvusehäireid vähemalt kord nädalas; valude tõttu ei suuda olla kontaktis inimestega või selgitada oma vajadusi), on arvestatud. Valusid on hinnatud liikumise valdkonnas. Teadvusehäirete esinemise kohta TIS-is andmeid ei ole. TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud söömise ja joomise osas (muutlik võimekus süüa ja juua seoses valudega haiguse ägenemise ajal; raskused mälumisel ja neelamisel; krooniline nohu; valud neelus haigestumise korral).
3(9)
3-25-1330
3.13.TIS-i andmetel ei mõjuta kaebaja töövõimet probleemid, mida ta on kirjeldanud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute juures (kontaktallergiate tõttu on paljud vahendid kaebajale sobimatud; kaebaja saab kasutada üksikuid tooteid, mis ei tekita talle ville, sügelust ja valu; palju kasutab abikaasa abi kodutöödes, asjade meelde tuletamiseks, poes käimiseks; WC-sse minekuks; enesehooldus käib sageli läbi raskuste enda sundimisega ja valudega).
3.14.TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja kirjeldas käelise tegevuse valdkonnas käte sirutamise, asjade liigutamise, käteosavuse ja käelise tegevusega seotud muude piirangute juures (suudab mõõdukate raskustega käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mõnd eset kätte saada; liigestes kraksud, valu ja jõuetus); mõõdukad raskused üheliitrise vedelikuga täidetud anuma tõstmisel ja liigutamisel; kõiksugused pingutused tekitavad suure väsimuse ja valud; suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset; saab mõõdukate raskustega kasutada käsi ja sõrmi; teeb kõike ettevaatlikult ja aeglaselt; ka kergeid esemeid hoides tekib liigestes sundasendi korral jäikus). TIS-is pole andmeid piirangute kohta käte sirutamisel, asjade liigutamisel ja käteosavuses. Asjade liigutamise võtmetegevuse hindamisel eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöö kõrgusel, mitte asjade ülestõstmist põranda tasapinnalt. TIS-is pole andmeid liigesejäikuse kohta. Pärast vaidlustatud töövõime hindamise otsuse tegemist TIS-i andmetesse lisandund perearsti 24. märtsi 2025. a saatekirjas on küll nimetatud kaebaja kaebust käte suremisele ja külmetamisele, kuid seda põhjustavat haigust ei ole seni diagnoositud.
3.15.TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas teabe edasiandmise, teabe vastuvõtmise ning teabevahetusega seotud muude piirangute juures (võimekus lihtsaid sõnumeid edastada ja vastu võtta on muutlik, olenevalt valude intensiivsusest; valu raskendab keskendumist; näeb väikeste raskustega lugeda suures kirjas trükitud teadet; mõnikord on valud ja kurnatus nii suur et nägemine on raskem). Kaebajal ei esine kehalisest võimekusest tingitud piiranguid teabevahetusel. TIS-is pole andmeid nägemis- ja kuulmislanguse kohta.
3.16.Vaideotsuses on märgitud epikriisid, millele töötukassa hinnang tugines. Pärast vaidlustatud otsuse tegemist TIS-i lisandunud nefroloogi dr E. Seppeti 26. märtsi 2025. a ja neuroloogi dr S. Schneider 26. märtsi 2025. a epikriis ning perearsti dr L. Jõgismani 24. märtsi 2025. a saatekiri reumatoloogile hinnangut kaebaja piirangutele ja töövõimele ei muuda. Nefroloogi epikriisi järgi ei ole kaebajal kaebusi. Neerufunktsioon on korras. Neuroloogi epikriisis kirjeldatud pingepeavalu on juba arvestatud liikumise valdkonnas. Perearsti saatekirja kohaselt esinevad kaebajal enda arvates luupusele viitavad sümptomid, aga seni pole kaebajal luupust diagnoositud. Hinnangut kaebaja töövõimele ja piirangutele ei muutnud vaidemenetluse ajal TIS-i andmetesse lisandunud vereproovi tulemused ja erakorralise meditsiini osakonnas tuvastatud kolmanda sõrme murd.
3.17.TIS-i andmed ei kinnita kaebaja tervise halvenemist. Varem on tema töövõime hinnatud puuduvaks. Tollal olid Crohni tõvest (kroonilisest soolehaigusest) tingitud haigusnähud küll enam väljendunud, kuid TIS-is olevate andmete alusel oli ka siis tegemist pigem osalise, mitte puuduva töövõimega. Kaebaja tegutsemispiirangud nii kehalise kui ka vaimse võimekuse valdkondades olid mõõdukad või kerged. Gastroenteroloogi viimase 13. jaanuari 2025. a epikriisi järgi on kaebaja jämesoole limaskest normis. Esineb vähene põletik peensooleklapil. 4(9)
3-25-1330
3.18.Töötamise registri andmetel töötab kaebaja lapse tugiisikuna koormusega 0,4 ja fotograafina koormusega 0,5, seega kokku koormusega 0,9. TIS-i andmetel ei ole kaebaja vajanud viimase kahe aasta vältel ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel. TISi andmed ei kinnita kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mille tõttu tal oleks töötamine püsivalt täielikult takistatud (vt TVTS § 5 lg 3 p 2). Kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei kinnita tema enesehinnangulisi kaebusi määral, mis annaks metoodika järgi alust tuvastada puuduva töövõime. Kaebaja tervis vajab eriarstide jälgimist ja püsivat ravi. Tema töövõime täielik taastumine ei ole lähema viie aasta jooksul tõenäoline.
3.19.Meditsiinitöötajate juures vastuvõttudel käimine ja harjutuste tegemine tegutsemispiiranguid ei põhjusta. Kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos arsti määratud raviga. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul, mitte sobivust konkreetsele ametikohale. Sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebajale sobib töö siseruumides. Kaebajal peab olema võimalik igal ajal tualetti kasutada. Kaebajale ei sobi suurt stressitaluvust nõudev töö. Kaebaja töövõimet toetab psühhoteraapia. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemas olevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
4.Töötukassa tegi 15. aprillil 2025 otsuse nr TVH/25/013915, millega muutis
23.jaanuari 2025. a otsuse põhjendusi. Töötukassa tuvastas kaebajal mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Töötukassa ei muutnud kaebaja töövõime ulatust.
5.X. X esitas 3. mail 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada töötukassa 23. jaanuari ja 15. aprilli 2025. a otsused ning 14. aprilli 2025. a vaideotsuse. Kaebaja palus kohustada töötukassat tegema uue töövõime hindamise, mille raames võetaks arvesse kõiki tema terviseandmeid, sh kroonilisi haigusi, ravimite kõrvaltoimeid, analüüse ja eriarstide hinnanguid.
5.1.Kaebaja igapäevaelu on tugevalt piiratud. Vaideotsus ei kajasta terviklikult kaebaja tervislikku seisundit ja selle mõju tema töövõimele. Otsus keskendub peamiselt psüühikahäiretele, jättes arvestamata kaebaja pikaajalise Crohni tõve, korduvad ägenemised, ravimite kõrvaltoimed, peavalud ning südame- ja vererõhu probleemid. Crohni tõvega kaasnevad valud, väsimus ja sage vajadus tualetti külastada. Peavalud esinevad 4–6 päeval nädalas. Kaebaja on mitme eriarsti jälgimisel: psühhiaater, neuroloog, nefroloog, gastroenteroloog, endokrinoloog.
5.2.TIS-is ei kajastu kõik terviseprobleemid. Arstide sissekanded ei pruugi sisaldada kogu infot patsiendi kohta. Nendes ei ole märgitud mitmeid sümptomeid või kõrvaltoimeid, millele kaebaja viitas oma vaides ja vaidlustuses. Töövõime hindamisel tuleb arvestada inimese tegelikku toimetulekut, mitte ainult TIS-i kandeid.
5.3.Kaebaja saab töötada väga piiratud mahus: umbes 11 tundi nädalas, paindliku graafikuga ja osaliselt kodust. Töökoormuse suurendamine on toonud kaasa kaebaja tervise halvenemise.
5.4.Eeltoodu põhjal on kaebajal vähemalt mõõdukad ja mitmes valdkonnas koosmõjus rasked tegutsemispiirangud, mis tingivad töövõime olulise piiratuse või puudumise.
5(9)
3-25-1330
Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
6.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnangu oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja märkis taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Ka on kaebaja kirjeldanud, et tal esinevad piirangud tulenevalt ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtudest ja muudest tervisehäiretest.
6.2.TTO ekspertarst dr M. S koostas 22. jaanuaril 2025 kaebaja töövõime kohta eksperdiarvamuse, mille töötukassa võttis otsuse tegemise aluseks. Sama ekspertarst hindas kaebaja andmeid uuesti vaidemenetluses. TTO ekspertarsti hinnangu vaatas vaidemenetluses üle töötukassa ekspertarst A. T. Dr T nõustus dr Si hinnanguga.
6.3.Kaebajal on: a) liikumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus 2), mille põhjuseks on närvisüsteemi haigused ja soolepõletikud; b) teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kerge tegutsemispiirang (arvväärtus 1), mille põhjuseks on soolepõletikud; c) õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus 2), mille põhjuseks on psüühikahäired; d) muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus 2), mille põhjuseks on psüühikahäired; e) suhtlemise valdkonnas kerge tegutsemispiirang (arvväärtus 1), mille põhjuseks on psüühikahäired.
6.4.Arvväärtuste summa on seega vähemalt neli. Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja taotleja töövõime sellises olukorras kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust. Seejuures arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele (samas, lg 2).
6.5.TTO ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid piiranguid arvestades on tal töötamine osaliselt takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 2). Kaebaja füüsiline tervis vajab eriarsti jälgimist ja püsivat ravi. Lisaks saab kaebaja vaimse tervise ravi. Regulaarse vaimse tervise ravi ja psühhoteraapiaga on oodata vaimse tervise paranemist.
6.6.Nii vaideotsuses kui ka töötukassa ekspertarsti seisukohas on selgitatud, miks muudeti vaidemenetluse raames hinnangut kaebaja piirangutele. Hinnangu muutmise tingis pärast töövõime hindamise otsust TIS-i lisandunud psühhiaatri epikriis. Epikriis sisaldab andmeid kaebaja kahe külastuse kohta, millest esimene toimus 10. jaanuaril 2025. Esimese külastuse kohta tehtud sissekandes on märgitud, et kaebaja on varem käinud psühhiaatri juures, kuid vahepeal ise hakkama saanud. Nüüd on hakkamasaamine raskem, tingituna lapse probleemidest. Teine külastus toimus 4. märtsil 2025. Selle kohta tehtud sissekandes on märgitud, et kaebaja meeleolu on natuke paremaks läinud ja pingepeavalusid on vähem. Tegevuste alustamine on siiski 6(9)
3-25-1330 raske. Kaebaja vaimse tervise probleeme arvestati juba esialgses hinnangus. Hinnangu muutmise tingis see, et märtsikuu seisuga püsisid vaatamata alustatud ravile kaebaja raskused tegevuste alustamisel ja lõpetamisel. Töötukassa esialgse hinnangu muutmine ei tähenda, et hinnang poleks olnud piisavalt põhjalik. Vastustajal ei olnud 2025. a märtsis koostatud epikriisi võimalik varem arvestada.
6.7.Kaebaja piirangute arvväärtuste summa 6 ei ole nii suur, et oleks põhjust kaaluda eelkõige puuduva töövõime tuvastamist. Kaebaja füüsilise ja vaimse tervise probleemide koosmõju on arvestatud. Seoses kohtu tehtud kompromissiettepanekuga selgitas töötukassa, et 2026. a jaanuarikuu seisuga ei kinnita TIS-i andmed seda, et kaebajale osalise töövõime määramine oleks tema terviseprobleeme süvendanud. Kaebaja krooniline soolehaigus püsib kliinilises remissioonis, peavalud on vaikselt vähemaks läinud ja kaebaja vaimne tervis on hakanud paranema. Kaebaja tegeleb oma terviseprobleemidega, tema haigusteadlikkus ja ravisoostumus on head. Kaebaja suudab selle kõrvalt siiski vähemalt osalise koormusega ka sissetulekut teenida.
6.8.Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Otsused on põhjendatud ning tehtud haldusmenetluse põhimõtteid ja reegleid järgides.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
8.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
9.Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
10.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel);
3-25-1330 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski tehtav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).
11.Määruse nr 39 § 8 lg-te 1 ja 2 ning metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
12.Töövõime hinnatakse puuduvaks juhul, kui võtmetegevuste skoor eri valdkondade peale kokku on neli või enam ja piirangute koosmõju arvestades ei ole inimene võimeline töötama. Samuti hinnatakse töövõime puuduvaks juhul, kui inimese tervis on suures ohus, kui ta jätkab töötamist (metoodika lk 15). Viimane võimalus on mõeldud kasutamiseks erijuhtumite puhul, kus töötamine on võimatu, kuid haiguse spetsiifikast tulenevalt ei ilmne see erinevates valdkondades hinnatud tegutsemisvõimekusest. Sellisteks olukordadeks on näiteks keemia- või kiiritusraviravi saamine halvaloomulise kasvaja korral või kääbuskasv (samas, lk 16).
13.Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastustaja ja ekspertarstid ei ole praegusel juhul eksinud töövõime hindamise metoodika ja õigusnormide vastu.
14.Kaebaja väidab, et TIS-i kanded ei kajasta kõiki tema kaebuseid ja sümptomeid. Lähtuvalt töövõime hindamise metoodikast ei ole alust arvesse võtta terviseprobleeme või piiranguid, mida kaebaja on taotluses märkinud, kuid millega seoses pole objektiivseid andmeid arstide poole pöördumise, diagnoosi määramise ja ravi saamise kohta.
15.Vastustaja ei ole jätnud arvestamata kaebaja kroonilise haiguse Crohni tõvega. See on üheks haiguseks, mille põhjal kaebajal on tuvastatud piirangud liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades (vt eksperdihinnang digitoimiku leht (dtl) 191). Haiguse ajutised ägenemised, mis vahelduvad pikemate perioodidega, kus haigus on kontrolli all, ja alluvad ravile ei anna alust hinnata püsivaid piiranguid suuremaks. Ajutise töövõimetuse puhuks on ette nähtud haigusleht ja sellega kaasnev kompensatsioon töölt eemal viibimise korral (vt ravikindlustuse seaduse § 52). Kaebaja on vaides märkinud, et Crohni tõbi ägeneb tal 2–4 korda aastas. Seega pole ägenemised ka kaebaja esitatud info alusel nii sagedased, et tal poleks üldse võimalik mõistlikult töist sissetulekut teenida. Seda, et haigus põhjustab ka tavaolukorras kaebajale ilmselgelt raskusi ja häirib sageli tema igapäevaelu, on vastustaja asjakohaselt arvestanud. Töövõime hindamise metoodika järgi on sellisel juhul tegu mõõduka piiranguga, mis on kaebajal tuvastatud liikumise valdkonnas.
16.Arstlikes hinnangutes on arvestatud ka kaebaja peavalusid, sh migreeni diagnoosi. Arvestatud on seda, et värskemate andmete järgi on ravi toel saavutatud positiivne dünaamika (dr S 26. märtsi 2025. a epikriis). Ägenemiste korral on abiks haigusleht. Ka seda, et kaebaja tervis vajab pidevat eriarstide jälgimist, on vastustaja tõdenud ja arvestanud. Nagu metoodikas märgitud, hinnatakse töövõimet asjakohase ravi foonil. Ravivajadus iseenesest ei anna alust tuvastada piirangut. Hinnatakse tegutsemispiiranguid, mis püsivad pikaajaliselt, vaatamata adekvaatsele ravile. Sellest põhimõttest lähtudes hindas töötukassa 15. aprilli 2025. a otsuses raskemaks kaebajal püsinud piirangu tegevuste alustamisel ja lõpetamisel.
8(9)
3-25-1330
17.Vastustaja ei ole eksinud hindamis- ja kaalutlusreeglite vastu, hinnates kaebaja töövõime osaliseks. Ekspertarstid on asjakohaselt arvestanud kaebaja tegelikku toimetulekut, piirangute koosmõju, haiguste ulatust, kulgu ja esinemise sagedust. Vastustaja on õigesti järeldanud, et piirangute mõju kaebaja igapäevategevustele pole selline, et pidada tal töötamist täielikult takistatuks. Ka kaebaja ise on taotluses (dtl 176) märkinud, et on leidnud tasakaalu ja saab hakkama sellega, kui käib tööl kahel päeval nädalas. Ekspertarstid on asjakohaselt viidanud dr Talviku 4. märtsi 2025. a epikriisile, mille järgi kaebaja on avaldanud, et käib tööl ja saab töökohustused täidetud. Õigusaktidest ei tulene, et inimese töövõime tuleks hinnata puuduvaks alati, kui ta ei suuda töötada vähemalt 50% koormusega.
18.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Töötukassa pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda.
19.Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.