Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 05.02.2026, Tallinn Haldusasja number
3-25-526
Haldusasi
X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18.02.2025 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Livia Kask
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, tema lapse ja lapse isa nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.03.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) maksis kaebajale tema lapse Y. Y kasvatamise eest perehüvitist (lapsetoetus) ja vanemahüvitist (jagatav vanemahüvitis).
2.Y. Y isa Q. Q esitas 27.01.2025 avalduse temale perehüvitise ja vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks seoses lapse kasvatamisega. Eeltoodust tulenevalt pöördus SKA kaebaja poole 03.02.2025 e-kirjaga, milles teavitati kaebajat lapse isa avaldusest ning paluti esitada kirjalik arvamus peretoetuste määramiseks Q. Qile.
3-25-526
3.Kaebaja teatas 03.02.2025 SKA-le, et ei anna nõusolekut peretoetuste määramiseks Q. Qile, sest laps on tema hoole all ja kohtus on käimas protsess lapse elukoha küsimuses (vastus kaebusele, lisa 1, lisa 2).
4.Kuna kaebaja ei andnud Q. Qile perehüvitiste määramiseks nõusolekut, siis tegi SKA 04.02.2025 järelepärimise Narva Linnavalitsusele, saamaks teada, kes kasvatab tegelikult last ja kes on õigustatud saama perehüvitisi (vastus kaebusele, lisa 3).
5.Narva Linnavalitsus edastas 13.02.2025 vastuse päringule teatades, et Y. Y elab koos isa Q. Qi ja vanaemaga Narva linnas Xxxxxxxxx xx-xx (vastus kaebusele, lisa 4).
6.SKA lõpetas 18.02.2025 otsusega nr P7-2025-759025 kaebajale alates 01.03.2025 lapse Y. Y kasvatamiseks määratud jagatava vanemahüvitise maksmise (vastus kaebusele, lisa 5).
7.Kaebaja andis 18.02.2025, pärast otsuse saamist, SKA-le iseteeninduskeskkonnas teada, et ta ei saa aru, millist teavet on Narva Linnavalitsus andnud, kuid praegusel momendil toimub lapse 50/50 kasvatamine. Kohtus käib menetlus lapse elukoha määramise küsimuses. Manusena oli kaebaja lisanud Viru Maakohtu 03.02.2025 tsiviilasjas nr 2-25-1354 tehtud menetlusse võtmise määruse (vastus kaebusele, lisa 8). Samal kuupäeval esitas kaebaja SKA-le veel ühe vastuse, milles märkis, et ei ole nõus hüvitise saaja vahetusega.
8.SKA edastas 28.02.2025 kaebajale kirja, milles palus edastada teavet, mille alusel toimub lapse kasvatamine 50/50 või anda nõusolek vastava teabe saamiseks. Kaebaja andis 28.02.2025 SKA-le kohtulahendi Kohtute Infosüsteemist saamiseks (vastus kaebusele lisa 6). Selle alusel sai SKA Kohtute Infosüsteemist sai Viru Maakohtu 14.02.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-25-1354 (jõustunud 06.03.2025), milles kohus määras resolutsiooni punktis 2 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni kindlaks kaebaja ja Y. Y suhtluskorra järgmiselt: X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) võtab lapse Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxx) paarisnädala esmaspäeval (esimest korda 17.02.2025) aadressilt Xxxxxxxxxx pr xx-xx, Narva kell 10.00 ja tagastab lapse Y. Y. aadressile Xxxxxxxxxx pr xx-xx, Narva sama nädala pühapäeval kell 18.00 (esimest korda 23.02.2025) (vastus kaebusele lisa 9).
9.Kaebaja edastas 03.03.2025 SKA-le pöördumise, milles palus infot, mis põhjusel kinnitati lapse isal hüvitise saaja vahetus (vastus kaebusele lisa 6). SKA selgitas 26.03.2025 vastuses, et märtsikuu eest olid toetused lapse kasvatamisega määratud lapse isale ning et jagatava vanemahüvitise päevad on lõppenud (vastus kaebusele lisa 6).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
10.Kohtu menetluses on kaebaja nõue SKA 18.02.2025 otsuse tühistamiseks.
11.SKA otsus põhineb 13.02.2025 Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt edastanud teabel, et Y. Y on arvatud teise vanema pere koosseisu. Kaebaja teatas SKA-le, et see teave ei ole õige. Kaebaja edastas SKA-le 14.02.2025 kohtumääruse, kuid SKA jättis selle tähelepanuta. Kohtumääruse alusel on lapsel vahelduv elukoht ning riiklikud toetused peavad olema jagatud vanemate vahel võrdselt. Vastustaja seisukoht
12.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
13.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 25 lg 1 alusel saab peretoetusi taotleda last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem või muu lõike alapunktides nimetatud inimene. PHS § 26 lg 2 kohaselt ei arvata peretoetuste suuruse kindlakstegemisel peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus. Kaebaja lapse isa esitas SKA-le taotluse perehüvitiste saamiseks seoses Y. Y kasvatamisega. Kuna kaebaja ei andnud nõusolekut perehüvitiste saaja vahetamiseks, siis pöördus vastustaja Narva Linnavalitsuse poole selgitamaks välja, kes Y. Yt tegelikult kasvatab ja kes on seega õigustatud saama perehüvitisi. 2(4)
3-25-526 18.02.2025 jagatava vanemahüvitise maksmise lõpetamise otsuse tegemisel lähtus vastustaja Narva Linnavalitsuse 13.02.2025 teatisest, mille kohaselt elab kaebaja laps Y. Y isa Q. Qi juures. Seega oli Y. Y isa pere koosseisus, mistõttu puudus õiguslik alus maksta kaebajale perehüvitist. Selgituseks märgime, et 18.02.2025 tegi SKA perehüviste (lapsetoetus ja jagatava vanemahüvitise) otsused, millega määrati perehüvitiste saajaks Y. Y isa Q. Q. Pärast Viru Maakohtu 14.02.2025 tsiviilasjas nr 2-25-1354 tehtud kohtumääruse saamist teavitati 26.03.2025 kaebajat ja tema lapse isa sellest, et eelnimetatud kohtumäärusest tulenevalt makstakse alates 01.03.2025 lapsetoetust üle ühe kuu mõlemale vanemale (märtsis kaebaja lapse isale, aprillis kaebajale jne). Kuna jagatava vanemahüvitise viimased päevad olid isal 26.03.2025 seisuga ära kasutatud, siis selgitati kaebajale 26.03.2025 kirjas, et vanemahüvitise päevad on lõppenud ehk ära kasutatud (Lisa 6). Seega ei nõustu vastustaja kaebaja kaebuses toodud seisukohaga, et vastustaja on jätnud tähelepanuta Viru Maakohtu 14.02.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-1354, mis jõustus 06.03.2025. Vastustaja on sellest kohtumäärusest lähtuvalt maksnud kaebaja lapse Y. Y kasvatamise eest lapsetoetust vanematele alates 01.03.2025 kordamööda (26.03.2025 otsus nr P62025-792655), kuid vastustaja ei saanud enam määrata kaebajale jagatavat vanemahüvitist, sest kaebaja lapse isa oli viimased jagatava vanemahüvitise päevad seisuga 26.032025 ära kasutanud. Kaebajat on sellest teavitatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest vastustaja haldusakt on õiguspärane.
15.Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi (PHS § 3 lg 2). PHS § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist (PHS § 32 lg 1). Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal (PHS § 33 lg 1). Kuna jagatav vanemahüvitis on üks vanemahüvitise liik (PHS § 37 lg 1), siis rakendub sellele vanemahüvitise maksmise eesmärk ja tingimusena lapse kasvatamine. PHS sätete ja loogika kohaselt ei ole võimalik maksta peretoetusi ja jagatavat vanemahüvitist samaaegselt mõlemale lahus elavale vanemale. Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele (PHS § 26 lg 3). Sellise kokkuleppe alusel on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle pere koosseisu laps arvati (PHS § 25 lg 2). Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis on SKA-l vaja rakendada uurimispõhimõtet, et otsustada, kelle pere koosseisu on laps arvatud. Selliselt ka SKA käesoleval juhul käitus. Kuna lapse isa taotles peretoetust ja jagatavat vanemahüvitist endale ning kaebaja sellega ei nõustunud, siis tuli SKA-l isa vanemahüvitise taotluse lahendamiseks otsustada, kas on põhjendatud emale vastava taotluse maksmine lõpetada.
16.Sel põhjusel pöördus SKA 04.02.2026 Narva Linna Sotsiaalabiameti poole päringuga, et välja selgitada Y. Y tegelik elukoht. Narva Linna Sotsiaalabiamet vastas päringule järgmiselt: Lastekaitse osakonna spetsialistidel õnnestus välja selgitada, et laps elab tegelikult aadressil Xxxxxxxxx xx-xx koos oma isaga Q. Q ja vanaemaga Z. Z (isikukood xxxxxxxxxxx). 22.01.2025, kell 10:30 toimus etteteatmata kodukülastus ülalnimetatud aadressil. Kodus olid laps Y. ja tema vanaema Z. Q kodus ei olnud. Z sõnul töötab Q taksojuhina. Z teatas, et Q elab praegu koos lapsega vanaema juures.
3(4)
3-25-526 Kodukülastuse ajal korteris on puhas, toas on mänguasjad ja lapsele vajalikud asjad olemas. Laps nägi korralik välja, oli rahulik ja heas tujus. Praegusel hetkel on X ja Q pöördunud kohtu poole suhtluskorra määramiseks nende ühise lapse Y. suhtes. Seega tuvastas SKA haldusakti andmise seisuga, et Y. Yt kasvatab tema isa, kellel on sellest tulenevalt õigus saada lapsetoetust ja jagatavat vanemahüvitist. Sellest tulenevalt lõpetas SKA õiguspäraselt alates 01.03.2026 kaebajale jagatavat vanemahüvitise maksmise, mis läks samast kuupäevast üle last kasvatavale isa (PHS § 461 lg 8 - vanemahüvitise saaja vahetamise korral määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamisele järgnevast kuust alates). SKA on selgitanud kohtule, et haldusakti andmise seisuga ei olnud kaebaja neile esitanud Viru Maakohtu 14.02.2025 määrust asjas nr 2-25-1354. Kaebaja oli üksnes esitanud kohtumääruse, millega kohus võttis kaebaja avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kohtu jaoks on see põhjendus usutav, sest SKA on esitanud enda ametniku suhtluse kaebajaga (vastus kaebusele lisa 6), kus SKA ametnik küsib 28.02.2025 teabevahetuses kaebajalt, kas see saab esitada kohtumääruse, mis reguleerib lapse kasvatamist või anda nõusoleku vastava määruse saamiseks KIS-st. Järelikult ei olnud SKA 18.02.2025 haldusakti andes teadlik Viru Maakohtu 14.02.2025 määruse sisust asjas nr 2-25-1354. Seega sai SKA juhinduda Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt tuvastatust ja otsustada, et Y. Yt kasvatas haldusakti andmise ajal tema isa. Jagatavat vanemahüvitise maksmiseks lapse isale alates 01.03.2025, lõpetas SKA õiguspäraselt jagatava vanemahüvitise maksmise kaebajale.
17.Kohus märgib täiendavalt, et pärast 14.02.2025 määrusest teadasaamist selgitas SKA 26.03.2025 vastuses kaebajale, et kuigi märtsi peretoetus määrati lapse isale, siis edaspidi toimub peretoetuse maksmine kordamööda: aprillikuu eest on lapsetoetus määratud Teile, mais lapse isale ja nii ka edaspidi.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
19.Kohus asendab kaebaja eraelusliste andmete kaitseks avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, tema lapse ja lapse isa nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.