lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-294/2

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-294/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
618
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-294

Määruse kuupäev

5. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X-i (X) kaebus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Tagastada kaebajale kaebuse lisad.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Halduskohtusse saabus 3. veebruaril 2026 X-i kaebus. Kaebuse kohaselt takistab kaebajale määratud eestkostja tagasi saada kaebaja vara, teha meditsiinilist ekspertiisi ja finantseerida hambaprotseeside paigaldamist, vargad on varastanud kaebaja dokumendid, kuid eestkostja täidab varaste soove, eestkostja ei telli kaebajale transporti, et liikuda Tartu linna ning eestkostja keeldus leidmast kaebajale advokaati. Kaebaja soovib hooldekodust vabastamist ja Tartu Maakohtu 6. juuli 2023. a määruse tühistamist asjas nr 2-23-3880. Kaebaja korterisse on vaja paigaldada elektripliit. Samuti on vaja tõsta määruses märgitud summat ning kui kaebaja on Tartus, siis on vajalik inimene, kes oleks käinud toidupoes. Kaebaja palub halduskohtu abi asjaolude kontrollimiseks ja ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks. Tartu Maakohus ei ole teinud korraldusi eestkostjale ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks. Kohus kaebaja pöördumistele ei reageeri.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3.Tutvudes tsiviilasjas nr 2-23-3880 tehtud 6. juuli 2023. a kohtumäärusega mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse eestkostja määramise tühistamiseks ning vaidlustamaks eestkostja tegevust ja tegevusetust. Ka ei ole kaebaja rahul sellega, et Tartu Maakohus ei ole midagi ette võtnud kaebaja kaebustega eestkostja tegevuse peale.
4.Kohus selgitab, et eestkosteasju, sh eestkoste lõpetamise, määramise kui ka senise eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise avaldusi on pädev lahendama maakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1, § 11 lg 1 ja § 110 lg 3, § 529530).
5.Antud juhul reguleerivad Tartu Linnavalitsuse kui eestkostja kohustusi ning väidetavaid rikkumisi tsiviilõiguse normid, mitte avaliku õiguse normid. Tartu Linnavalitsus tegutses eestkoste teostamisel eraõiguslikus suhtes, s.o kaebaja seadusliku esindajana perekonnaseaduse (PKS) §-de 205–207 kohaselt. Vaatamata sellele, et Tartu linna puhul on tegemist avalik-õigusliku isikuga, ei ole käesoleval juhul tegemist avaliku võimu teostamise ja muude avalike ülesannete täitmisega seonduva küsimusega. Kõnealuse õigussuhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise poolt räägib ka asjaolu, et avaliku võimu kandja seisund on suhtes kaebajaga olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud (vt ka PKS § 205 lg 3). Seega on kaebajal TsMS § 1 alusel õigus pöörduda Tartu Maakohtu poole.
6.Ka selgitab kohus, et halduskohtu pädevuses ei ole isikute vastutusele võtmine võimaliku varguse eest ega maakohtu kohustamine tsiviilasjas menetlustoimingute tegemiseks. Kui kaebaja leiab, et keegi on toime pannud kuriteo, saab kaebaja sellest teavitada Politsei- ja Piirivalveametit või prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustik § 195). Kui isik ei ole maakohtu menetluse käiguga rahul (nt ei saa kohtult piisavalt kiiresti enda avaldusele vastust), siis on võimalik kasutada TsMS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid (nt võimalus vastuväite esitamiseks kohtu tegevusele, menetluse kiirendamise taotlus). Halduskohus ei saa kohustada maakohut menetlema sinna esitatud avaldust või saatma kaebajale menetlusdokumente. Selliste menetluslike otsuste tegemine kuulub maakohtu pädevusse ning neid otsustusi on määruskaebeõiguse olemasolul võimalik vaidlustada kõrgemalseisvas kohtus.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis saadab kohus kaebajale tagasi kaebusele lisatud dokumendid, et kaebaja saaks oma õigusi kaitsta kohases menetluses.
10.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja