X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 24. novembril 2025 kaebaja kirjade avamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 26. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et 24. novembril 2025 kell 17.09 avas ametnik kaebaja kirja ja tutvus sellega, mida saab kinnitada videosalvestis. Pärast seda oli kaebajal väga kõrge vererõhu tõbi ja paanikahoog. Vangla rikkus kaebaja eraelu puutumatust ning kaebaja tundis end alandatuna. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
2.Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla 2. veebruaril 2026 kaebaja kahju hüvitamise taotluse ja vangla otsuse. Ka lisas vangla, et kaebaja poolt viidatud 24. novembril 2025 toimunud sündmuse kohta puudub videosalvestis.
3.Kaebaja esitas 2. veebruaril 2026 avalduse, milles selgitas, et ei ole reaalne, et vanglas ei salvestata videosalvestisi. Kaebajale teadaolevalt on vanglas videosalvestisi hoitud üle kolme aasta. Seepärast palub kaebaja vangalt küsida, kui kaua vanglas videosalvestisi hoitakse ja miks puudub 24. novembri 2025. a sündmuse kohta videosalvestis.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt 1000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et
24.novembril 2025 avas valvur kaebaja kirjad ja tutvus nendega, millega valvur rikkus kaebaja eraelu puutumatust, alandas kaebaja inimväärikust ja kahjustas tema tervist.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-31-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
8.Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad avatakse, välja arvatud VangS § 29 lg-s 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiits- ja Digiministeeriumile (VangS § 29 lg 4). Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras (VangS § 29 lg 2). VangS § 68 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava isiklike asjade läbiotsimist vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks.
9.Viru Vangla 22. jaanuari 2026. a otsusest nr 1-9/3-26/190-2 nähtuvalt avas valvur 24. novembril 2025 kella 17 paiku kaebaja erakirjad ning põhjalikumalt vajas uurimist postkaart. Ametniku kinnitusel võis nimetatud toiming võtta aega, kuid valvur ei loe kirjade sisu, kuigi see võib kinnipeetavale nii tunduda.
10.Kohus leiab, et kuna valvur avas 24. novembril 2025 kaebajale saadetud erakirjad, mis on VangS § 29 lg-st 1 tulenevalt lubatud, ning valvur uuris vangla julgeoleku tagamise eesmärgil postkaarti, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Ka ei toimunud valvuri sõnutsi sellise kontrolli käigus kinnipeetavale saabunud kirja sisu kontrolli, s.o seda ei loetud läbi. Kuivõrd vangla kinnitusel puudub vaidlusaluse 24. novembri 2025. a sündmuse kohta videosalvestis ning kohtul pole alust vangla väites kahelda, on sõltumata videosalvestise puudumise põhjustest tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Kaebaja seda käesolevalt teinud aga ei ole.
11.Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida 2
käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
12.Kohtule on usutav, et kaebajale saadetud erakirjade avamine ja nende uurimine võis kaebajale põhjustada küll teatavat ebamugavust, kuid kohtule ei ole usutav, et tegemist oli sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla mõne RVastS § 9 lg-s 1 välja toodud õigushüve riivamisega. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada tervise kahjustamisega ega inimväärikuse alandamisega. Kaebaja poolt välja toodud terviseprobleemid võivad olla pigem tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla üldise režiimiga.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
14.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.