lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-288/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-288/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1482
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 34 lg 4Kinnipeetava õppimise tasustamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-288/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-288

Määruse kuupäev

3.2 2026

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X esitas 3.2.2026 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja kurdab, et teda ei lasta keelekohvikusse ja ta ei saanud tõstukijuhtide koolitusele, millega tekitati talle mittevaralist kahju. Kaebaja soovib riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 3.2.2026.
3.Haldusasja materjalide järgi jättis Tartu Vangla 02.01.2026 otsusega nr 1-9/2-26/539-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Otsuses märgitakse: “03.11.2025 a. registreeriti Tartu Vanglas numbriga 1-9/2-25/539-1 kinnipeetav X-i kahju hüvitamise taotlus, milles kinnipeetav nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 1500 eurot selle eest, et teda ei lasta keelekohvikusse. Kinnipeetava sõnul ei lubata temal ka lõimumistegevustel osaleda. Lõimumistegevustele mitte lubamise eest nõuab kinnipeetav vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3500 eurot. Lisaks nõuab kinnipeetav vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot selle eest, et teda ei lastud tõstukijuhi koolitusele. Seejuures kirjeldab kinnipeetav enda kahju hüvitamise taotluses, et ta osales 2025 a. oktoobris tõstukijuhi koolituse infotunnis ning pidi enda teada juba 29.10.2025 a. hommikul osalema esimesel tõstukijuhi koolitusel, aga keegi teda sinna ei viinud. Alles hiljem hommikul seletati temale, et ta ei osutunud valituks tema pika karistusaja tõttu. Kinnipeetava

3-26-288 sõnul oleks tõstukijuhina töötamine ainuke koht kus ta võib istudes tööd teha. Kinnipeetava sõnul ei tule tal sellist võimalust enam kaua aega...“

4.Halduskohus märgib, et 13.1.2026 jõustunud lahendis 3-25-2279 tagastas kohus kaebaja kaebuse, milles kaebaja nõuab keelekohvikus osalemise piiramise õigusvastasuse kindlakstegemist. Määruses leitakse, et VangS § 34 lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, võimalus eesti keele õppimiseks. Tartu Vangla 21. juuli 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vanglas on võimalik eesti keelt õppida riigikeele kursustel ning lisaks arendada oma eesti keele oskust keelekohvikus. Vangla võimaldas kaebajal eesti keelt õppida ja arendada ajavahemikul 20. november 2024 kuni 26. veebruar 2025 toimunud keelekohvikus osalemisega. Viimastel kohtumistel ei võimaldatud kaebajal osaleda tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude tõttu. Vangla rakendas kaebaja suhtes alates 19. veebruarist 2025 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaebaja ähvardas kasutada ametnike suhtes vägivalda ja lõhkuda kambrit. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk oli vähendada kaebaja käitumisest tulenevat võimalikku ohtu vangla julgeolekule, eraldades kaebaja suuremast hulgast kinnipeetavatest ning vähendades kaebaja kokkupuuteid teiste kinnipeetavate ja ametnikega. Kuna kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadus oli piiratud, siis ei olnud vanglal võimalik lubada kaebajal osaleda tegevustes, kus lisaks kaebajale oli ka teisi kinnipeetavaid (Tartu Vangla 10. märtsi 2025. a vastus nr 6-7/2-25/898-2). Seega ei piiranud vangla kaebaja keelekohvikus osalemist lukustatud kambris viibimise ajal põhjendamatult, vaid kehtiva haldusakti alusel õiguspäraselt. Õigusvastaseks ei saa pidada ka seda, et kaebajal ei võimaldatud keelekohvikus osaleda pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist. Selleks ajaks olid keelekohviku, mille osalejate nimekirja kaebaja oli kantud, kohtumised lõppenud ning arvestades kaebaja keelekohviku kohtumistel osalemise kordi, loeti tema keelekohvikus osalemine edukalt läbituks. 14. märtsist 2025 alustas küll uus keelekohvik, kuid kuna kaebaja oli varasema keelekohviku edukalt läbinud, siis ei olnud tema sinna suunamine võimalik. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et vangla oleks kaebaja võimalust eesti keele õppimiseks õigusvastaselt piiranud. Keeleõpe omab küll kinnipeetavate taasühiskonnastamisel olulist rolli, kuid kaebaja ei saa eeldada, et tal võimaldatakse osaleda keelekohviku kohtumistel piiramatult. Kuna vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, siis on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Halduskohus nõustub ülalmärgitud seisukohaga ja ei korda seda.
6.Vaidlust ei ole selles, et X on varasemalt osalenud keelekohvikus perioodil 21.11.202426.02.2025 a. ja kokku 12 korral. Sellest tulenevalt ei planeerinud vastustaja X-i rohkem keelekohvikusse ning jõustunud kohtulahendist 3-25-2279 nähtuvalt pole vastustaja tegevus õigusvastane.
7.Kaebaja avaldas ka soovi osaleda järgmistes lõimumistegevustes: 20.10.2025 a. Eesti filmiklassika vaatamise töötuba, 21.10.2025 a. Eesti looduse ja liikuva eluviisi tutvustamise töötuba, 22.10.2025 a. Eesti riigi ja põhiseaduse, kodakondsuse seaduse ja Euroopa Liidu institutsioonide töötuba ning 23.10.2025 a. Eesti toidu ja toidukultuuri töötuba. Kuna antud tegevused on suunatud nendele kinnipeetavatele, kes senistes lõimumistegevustes osalenud ei ole või on nendes osalenud vähem kui 12 tundi (1-2 korda) ning kaebaja on osalenud lõimumistegevustes rohkem kui 12 tundi (1-2 korda), siis jäi ta uute gruppide komplekteerimisel nimekirjast välja. Antud asjaolu viitab sellele, et vastustaja tegevus kaebaja lõimumistegevustele mitte lubamine ei ole õigusvastane.
8.Kaebaja oli registreeritud 13.10.2025 a. toimuvale tõstukijuhi koolituse infotunnile ning ka osales selles. Infotunnis tutvustati tõstukijuhi kursuse olemust ning võeti ka vastu kinnipeetavate avaldusi koos motivatsioonikirjaga. Tartu Vangla haridus- ja riigikeele õppe

3-26-288 korraldaja Reet Pärsi 14.11.2025 a. antud selgituste kohaselt tuli kandidaatidest moodustada pingerida, mille üks kriteerium oli karistusaja pikkus. X jäi oma karistusaja pikkuse poolest (eeldatav vabanemine 2034. a.) pingereas viimaseks. Samuti selgitas Reet Pärss, et kuigi kinnipeetavad töötavad vangla ettevõtluskeskuses, ei ole seal sellist ametikohta nagu tõstukijuht. Töö tõstukiga on seotud teiste tööülesannete täitmisega. Seejuures on hariduskorraldaja Reet Pärss palunud kirjas eraldi teavitada kinnipeetavaid, keda 29.10.2025 a. algavale koolitusele oodati. Kuivõrd kinnipeetav X valituks ei osutunud, siis teda ka eraldi ei teavitatud. Samuti ei ole vanglale teada, et kinnipeetav X oleks ise selle vastu huvi tundnud, et kas ta osutus valituks või mitte. Kuna kaebaja X sai konkursi tulemustest teada alles nädal pärast nende avalikustamist, siis nõustub kohus vanglaga, et ei pea eluliselt usutavaks, et kinnipeetavale konkursi tulemuste mõnevõrra hilisem teavitaminetalle mittevaralist kahju tekitas. Vastustaja tegevus oli õiguspärane.

9.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
10.Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamiskaebuse esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) S 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik kõrvaldada RVastS S-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil. Kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest tingimustest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud. RVastS S 9 lg 1 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a. otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kirjeldatu alusel on kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ja kohus tagastab kaebuse.
12.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3-26-288

14.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
15.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist ning tema väidetest ei nähtu, et asja suhtes saaks esineda ülekaalukat avalikku huvi. Kaebuse on suutnud kaebaja ise koostada ning selles esitatud asjaolud ja taotlus on piisavalt arusaadavad. Uurimispõhimõttest tulenevalt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega, mistõttu ta saab asjas tähendust omavad asjaolud ise välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka juhul, kui kaebaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada. Kirjeldatu alusel kaebaja on esitanud seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning esitatud tõenditest ja väidetest ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi.
16.Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata.
17.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium