Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana Žovnjarovitš Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X.X (sündinud XX.XX.XXXX), esindaja riigi õigusabi korras v.adv Anu Toomemägi-Kivistik
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 28.01.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politseija Piirivalveametile luba X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 02.06.2026 k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse põhjendava osa punktid 7–21 vene keelde riigi kulul.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.02.12.2025 kell 00:30 helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe bussijaama juurde politsei. Kohapeal tuvastati, et helistajaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik X.X. Isik selgitas, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult, põgenedes Venemaa Föderatsiooni sõjaväepolitsei eest. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 02.12.2025 kell 00:40 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni.
2.Isik esitas 02.12.2025 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mille järel pidas PPA ta kell 01:30 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1– 4 alusel.
3.PPA esitas 03.12.2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba isiku kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36 1 lg 2 p-de 4
3-25-4479 ja 6 ning § 362 lg 2 alusel. Tartu Halduskohus andis 03.12.2025 määrusega loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 03.02.2026 k.a).
4.PPA esitas 23.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 36 2 lg 5 alusel, leides, et on täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja esinevad VRKS § 36 1 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud alused. Taotluse põhjendused on järgmised:
4.1.Isiku jätkuv kinnipidamine nii riigi julgeoleku kaitsmiseks kui ka rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel väljaselgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Isikuga viidi 15.01.2026 läbi vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab kontrollima saadud informatsiooni ning võrdlema seda päritoluriigi infoga, peale mida on vaja isikuga läbi viia täiendav intervjuu. 15.01.2026 saadud ütluste põhjal ei ole alust automaatselt arvata, et isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks ning tema rahvusvahelise kaitse vajaduseks esitatud põhjendused vajavad täiendavat kontrollimist. Seoses Venemaa relvajõudude aktiivse tegevusega Ukraina vastases okupatsioonisõjas on õigustatud, et Eesti riigiorganid kontrollivad põhjalikult kõiki rahvusvahelist kaitset palunud Venemaa kodanikke ja nende väiteid. Isiku esialgsetest ütlustes nähtub, et ta lahkus Venemaalt ja on sõlminud sõjalise lepingu, kuid relvajõududes teenimise tõenditest on esitatud vaid värske sõjaväepilet (ligi pool aastat tagasi väljastatud), mis on ebakorrektselt täidetud (puuduvad ajateenistuse andmed). See seab kahtluse alla, kas isiku ütlused varasemalt läbitud teenistuse kohta ning üldiselt sõjalisse piirkonda saatmise kohta vastavad tõele. Ainult isiku väidete pinnalt ei saa PPA langetada otsust RVK küsimuses. PPA on leidnud isiku foto koos isikuandmetega Vene sotsiaalmeediakanalist VKontakte koos kaebusega, et isik on tegelenud isikuandmete vargustega. Seega PPA peab seda informatsiooni kontrollima, sh ka seda, kas isikul on varasemalt karistatud kuriteo eest. Käesoleval hetkel on isikuga läbi viidud rahvusvahelise kaitse intervjuu. Menetleja peab kontrollima intervjuul antud ütlusi ning võrdlema neid päritolumaa infoga. Peale esmast intervjuud tuleb isikuga läbi viia täiendav vestlus, et isik saaks tuua välja omapoolsed väited PPA argumentidele. Seejärel peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte toimetama.
4.2.Isiku kinnipidamine on vajalik, kuna tema tausta arvestades ei saa välistada, et ta võib kujutada ohtu Eesti Vabariigi julgeolekut. Isik on 02.12.2025 seletuskirjas avaldanud, et 2018-2019 aastatel läbis ta ajateenistuse, seega on ta omandanud sõjalise väljaõppe, tal on relvakäsitsemisoskusi ning teadmisi militaarstruktuuride toimimisest. Isik ei piirdunud ajateenistuse läbimisega, vaid otsustas sõlmida palgasõduri lepingu. Iga isik, kes liitub Venemaa Föderatsiooni sõjalise struktuuriga, panustab Vene Föderatsiooni sõjalisse võimekusse, toetab agressioonisõja jätkumist ja isikute tapmist Ukrainas. Tähtsust ei oma, kas isik on ise osalenud sõjalises tegevuses, vaid juba palgasõduri lepingu sõlmimise fakt tõendab, et isik on teadlikult kinnitanud valmisolekut osaleda vaenuliku riigi sõjalises tegevuses. Rahvusvahelise kaitse vestluse raames ütles isik, et tal oli äri, ehitusfirma ning ta on tegelenud nii autopesu, autoremondi kui ka autode keemilise puhastusega. See tähendab, et isikul oli/on teadmised ja võimalused sissetuleku teenimiseks, kuid sellest hoolimata otsustas ta suunduda palgasõduriks, mis viitab veelkord sellele, et tegemist oli teadliku ja vabatahtliku otsusega toetada Vene Föderatsiooni sõjalist tegevust. Isiku vend õpib lennukolledžis ning isiku sõnade kohaselt vend on Ukraina sõjas ka osalenud, seega isikul on lähedased sidemed Venemaa Föderatsiooni armeega, mis omakorda kinnitavad ohtu julgeolekule. Rahvusvahelise kaitse raames läbi viidud vestlusel kasutas isik pidevalt sõna „sõjaline erioperatsioon“ või „erioperatsioon“, mis viitab Venemaa ametliku narratiivi ja 2(6)
3-25-4479 propagandakeele kasutamisele. Antud sõnakasutuse eesmärk on vähendada Ukrainas toimuva sõja tegelikku tähendust ning varjata selle ulatust ning omakorda õigustada sõjalist agressiooni. Julgeoleku vaates on tegemist olulise riskinäitajaga kuna see näitab isiku valmisolekut käsitleda sõjalist konflikti vaenuliku riigi raamistikus. Avaliku korra ja julgeoleku kaitse tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida ja seda eriti olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Hinnanguliselt on Eestis 20 000 mobilisatsioonieas Vene kodanikku ning mitukümmend tuhat vene kodakondsusega isikut. Isikute mobiliseerimiseks, üles ärgitamiseks, massirahutuste korraldamiseks on reaalne oht. Tegevuse eesmärk oleks häirida Eesti riigi avalikku korda ja julgeolekut (nt pronksiöö). PPA ei ole veendunud, et isik on tulnud Eestisse heatahtlikult ega ohusta avalikku korda või julgeoleku. Venemaa võtab kasutusele järjest uusi taktikaid, kuidas EL riike häirida ja rünnata (hübriidsõda). Isiku tausta vaadates ei saa olla kindel, milline on olnud tema tegelik eesmärk Eesti Vabariiki tulemisel. Isiku Eestisse saabumise asjaolud ja tema varasem käitumine äratavad kahtlust ja teda on alust pidada riigi julgeolekut ohustavaks.
4.3.Isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (teadlik ebaseaduslik piiriületus, sõjaväeline taust), on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Isik on ise kinnitanud, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult ning tal puudub Eestis viibimis- või elamisõigus. Isiku selgituste kohaselt tekkis tal Venemaalt lahkumise mõte alles 30.11.2025 peale uurijaga vestlemist ja juba 01.12 otsustas ta Eesti piiri ebaseaduslikult ületada. Järgmisel päeval liikus ta sõbra abil piiritsooni ning leidis võimaluse piiri ebaseaduslikuks ületamiseks. Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslikult ületamine polnud isikule keeruline, saab järeldada, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta. Kui isikul ei ole raskusi ületada piiri seal, kus on kehtestatud piirikontroll, saab ta ka Schengeni alal märkamatult edasi liikuda, arvestades, et riikide vahel puudub piirikontroll. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited tema senise tegevuse kohta kinnitavad, et ta on suuteline soovi korral ametivõimude eest kõrvale hoidma või omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuma Eestist mujale Euroopasse. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi (reisima illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki.
4.4.Isiku kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
5.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et erioperatsiooni ja sõja tähendus on tema jaoks sama. Ta mõistab, et agressor sõjas on Venemaa ja tema on sõja vastu. Sõjalise lepingu sõlmimise eesmärgiks tema jaoks oli pääseda süsteemi käest, mis oleks ta nii või teisiti sõtta saatnud. Juhul, kui ta Eestis rahvusvahelist kaitset ei saaks, esitaks ta uue taotluse. Ta mõistab siiski, et rahvusvahelise kaitse mittesaamisel on lõpptulemuseks tema deporteerimine. Ta ei taha Venemaale minna, sest seal on tema elu ohus. Tal on raha ja ta on võimeline üürima eluruumi. Tal on Eestis tuttavateks kaks sõbra tuttavat, kes on lubanud teda aidata – selgitada, millised on Eestis töövõimalused ja mis äri saaks avada, aidata elamispinna osas, selgitada riigi ajaloo osas. 3(6)
3-25-4479
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Seaduses sätestatud juhul annab kohus (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).
haldustoimingu
tegemiseks
loa
8.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 6.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine ennetada ka taotleja edasiliikumist ning tagada, et isik on vajalikeks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb vajadus selgitada välja isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav. PPA on välja toonud, et isikuga on üle-eelmisel nädalal läbi viidud rahvusvahelise kaitse menetluse esimene intervjuu, kuid tema seletuste põhjal ei ole tema rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerumine selge. PPA on põhjendanud, et isiku ütlused seoses tema sõjalise lepingu sõlmimise asjaoludega vajavad täpsustamist. Samuti nähtub PPA selgitustest, et isiku poole aasta vanune sõjaväepilet on täidetud ebakorrektselt, mis seab kahtluse alla tema ajateenistuse läbimise ja sõjalisse piirkonda saatmise väidete tõele vastavuse. PPA peab kontrollima ka informatsiooni seoses võimalike varasemate isikuandmete vargustega isiku poolt.
12.Kohtupraktika järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud oma olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb praegusel juhul rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda, olles kontrollinud isiku esitatud andmete õigsust, ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, millele PPA on enda taotluses viidanud. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta. Lisaks on menetlejal tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (nt tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vmt – vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2025 määrus nr 3-25-3005, p 8). Seega esineb antud juhul kinnipidamise alus vastavalt VRKS § 361 lg 2 p-le 4. 4(6)
3-25-4479
13.Isiku kinnipidamiseks peab esinema ka põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks ta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu tuvastamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks sedastamiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ning juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5).
14.PPA on leidnud, et isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri ning tema hoiakutest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis (teadlik ebaseaduslik ja kiiresti organiseeritud piiriületus, sõjaväeline taust) viitavad, et tema suhtes esineb põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-dele 6 ja 8. VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
15.Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad praegusel juhul lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest ilmnevad asjaolud selle jaatamiseks piisavalt alust. Isiku selgituste järgi on talle arusaadav, et juhul, kui ta rahvusvahelist kaitset saama ei peaks, saadetakse ta Venemaale. Arvestades aga isiku vastuseisu Venemaale naasmise suhtes, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et ta jääks Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõpptulemust. Samuti on usutav, et tõenäoliselt asuks ta väljasaatmist vältima juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata. Seda kinnitab isiku avaldus kohtuistungil, mille kohaselt ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda. Samuti, nagu selles menetluses on kohtud juba varasemalt leidnud, tegutses isik pärast teate saamist tema võimaliku saatmise kohta Ukraina rindele väga kiiresti ja ületas juba järgmisel päeval ebaseaduslikult piiri. Isik organiseeris endale transpordi piirini ja kasutas sinna jõudmiseks erinevaid telefoni rakendusi ja kompassi. Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslik ületamine ei olnud isikule keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta.
16.Seega annavad isikuga seotud asjaolud kogumis aluse jaatada puudutatud isiku puhul piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema jätkuvat kinnipidamist, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
17.VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada ka riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku kinnipidamine õigustatud ka sel alusel, sest isikut on alust pidada Eesti julgeolekut ohustavaks. PPA on isiku ütlustele tuginedes ära näidanud, et isik on omandanud sõjaväelise väljaõppe ajateenistuses ning lisaks sellele sõlminud sõjalise lepingu, seega pidi ta vähemalt möönma, et panustab Venemaa sõjalisse võimekusse agressioonisõja jätkamiseks Ukrainas. Kohtu hinnangul äratavad nii isiku Eestisse saabumise asjaolud kui ka sõjalise lepingu sõlmimine olukorras, kus ta oli teadlik, et tema vend oli tema sõnul juba enne sõda sõlminud samasuguse lepingu, kahtlust ja teda on alust pidada riigi julgeolekut ohustavaks, arvestades, et praeguses julgeolekuolukorras on suurenenud Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule. Sellest tulenevalt on isikust lähtuv oht Eesti julgeolekule praegusel juhul piisavalt tõsine ja aktuaalne.
5(6)
3-25-4479
18.Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isikul puuduvad muuhulgas ka reisidokumendid (olemas üksnes Vene sisepass). Samuti puuduvad tal sidemed Eestiga – isiku sõnul on tal Eestis kaks kaudset tuttavat, kes olevat lubanud teda elu sisseseadmisel aidata. Isik väitis kohtuistungil, et tal on piisavalt raha selleks, et endale elamispind üürida ja ise toime tulla, kuid riigi õigusabi taotluse järgi ei ole tal piisavalt vahendeid, et asjatundliku õigusabi eest tasuda. Seega ei ole kohus veendunud isikul rahaliste vahendite olemasolus, mis võimaldaks endale Eestis elamispinna leidmist. Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks isiku tervist või turvalisust. Etteheiteid kinnipidamiskeskuse tingimustele ei esitanud isik ka kohtuistungil, selgitades, et ta saab seal sportida, lugeda ja käia keelekursustel.
19.Puudutatud isik on kinnipidamiskeskuses praeguseks viibinud 2 kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam kui kuus kuud ning kohtule ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega praegusel juhul põhjendamatult viivitanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ning vajadus vältida ohtu riigi julgeolekule selle riive üles.
20.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse.
21.Kuigi kohtu antud loa kestuseks on kuni 4 kuud, tuleb kinnipidamise aluse äralangemisel isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.