3. detsember 2025 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 4. detsembril 2025)
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Gerli Konsap Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik) – X, sünniaeg Y, isikusamasuse tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetluses, kohtuistungil 3. detsembril 2025 Tartus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 3. veebruarini 2026 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte Politsei- ja Piirivalveametile ning pärast tõlke valmimist koos tõlkega puudutatud isikule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.xxx kell xxx helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe bussijaama juurde politsei. Isik väitis, et ta saabus jalgsi Venemaa Föderatsioonist, sest teda tahetakse sõtta saata. Kell xxx kohale jõudnud autopatrull tuvastas, et helistajaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik
3-25-4479
X (sünniaeg Y). X selgitas, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult, sest põgenes Venemaa Föderatsiooni sõjaväepolitsei eest. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas xxx kell xxx X Meremäe külas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni.
2.X esitas xxx PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mille järel pidas PPA xxx kell xxx X kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–4 alusel.
3.PPA esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 ja § 362 lg 2 alusel. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
3.1.X kinnipidamine on VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks vajalik ja põhjendatud. Ainuüksi esmaste menetlustoimingute käigus antud selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb X suhtes põgenemisoht – puudub alus arvata, et ta oleks vabaduses viibides ametivõimudele menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni kättesaadav. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. X kinnitas ka ise, et ta ületas piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult. Ta ei proovinud tulla Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks seaduslikult. X seletused ja ebaseaduslik piiriületus kinnitavad põgenemisohtu.
3.2.X kinnipidamine on vajalik ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel. X tausta ja tema riiki saabumise viisi ja eesmärke arvestades ei ole välistatud, et ta ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. PPA hinnangul on X lähedased sidemed Venemaa armeega ning see on ohuks Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale. X väitis seletuses, et soovis augustikuus minna palgasõduriks. PPA-le ei ole praegu teada, kas ta on Venemaal palgasõdurina arvel. X tegeles ajateenistuse ajal side segamisega ja ta on saanud Venemaa Föderatsioonis sellekohase sõjaväelise väljaõppe. Tema vend õpib Venemaal sõjaväekoolis lenduriks. Seega on nii X kui ka tema vend sõjaväelise taustaga. Tema vend oli varem teeninud Kurskis, kuhu taheti ka X saata.
3.3.X põgenemisohu tõttu ei ole võimalik tema suhtes muid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada. Tema dokumentide hoiule võtmine ega kindlaksmääratud kohta elama suunamine ei vähenda põgenemisohtu. X ületas Venemaa ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult, üritamata leida Eestisse saabumiseks mõnda muud seaduslikku viisi. Adekvaatselt käituv rahvusvahelist kaitset sooviv inimene uuriks eelnevalt välja, kuidas seaduslikult riiki siseneda ning kuidas ja kellelt saab rahvusvahelist kaitset taotleda. X-l oli kaasas Venemaa siseriiklik pass. Ta ei olnud taotlenud endale kehtivat reisidokumenti ega Schengeni viisat, et tulla Eestisse piiripunkti kaudu ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Selline käitumine annab alust arvata, et X ei pruugi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning ta võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult soovitud riiki lahkuda.
3.4.X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise ja turvalisuse kaalutlustega.
ole
vastuolus
4.Kohus tunnistas 3. detsembri 2025. a määrusega istungi PPA taotluse alusel kinniseks.
5.Kohus rahuldas 3. detsembri 2025. a istungil PPA taotluse, kuulutas suuliselt määruse resolutsiooni ning vormistas pärast istungit määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
2
3-25-4479
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus täiendab käesoleva määrusega 3. detsembri 2025. a määrust kirjeldava ja põhjendava osaga (HKMS § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3).
7.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 24 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.
8.PPA on esitanud kohtule haldustoimingu tegemise loa taotluse nõuetekohaselt: kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
9.PPA esitatud materjalidest nähtuvalt esitas X xxx PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse (digitoimiku leht (dtl) 19). Seega on ta rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.
10.PPA taotleb X kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel.
10.1.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA taotlusest nähtuvalt tugineb PPA põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 8. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes paar päeva tagasi, on ilmne, et PPA-l on vaja teha menetlustoiminguid, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. PPA on loataotluses põhjendatult märkinud, et ainuüksi esmaste menetlustoimingute käigus antud selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas X kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. See pole selge ka X kohtuistungil antud vastuste põhjal. Kohtu hinnangul esineb X suhtes ka põgenemisoht. X on kinnitanud, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult. Samuti pole vaidlust selles, et tal puudub Eestis viibimis- või elamisõigus. Kohtu hinnangul ei saa siiski ainuüksi asjaolust, et X ületas Eestisse saabumisel piiri ebaseaduslikult, põgenemisohtu järeldada, sest usutavasti polnud X Venemaa Föderatsiooni kodanikuna võimalik Eestisse ilma Venemaa välispassita seaduslikult siseneda. Nagu ta istungil selgitas, oleks välispassi võimalik saada üksnes juhul, kui sõjaväeteenistuses viibimisest on möödunud vähemalt viis aastat. X oli aga hiljuti või on seniajani Venemaa sõjaväeteenistuses. Kohtu hinnangul esineb sellele vaatamata oht, et X võib rahvusvahelise kaitse menetluse ajal põgeneda või olla menetlejale muul moel kättesaamatu. Tema selgitustest nähtuvalt on ta võimeline väga kiiresti ja operatiivselt tegutsema. Istungil väidetu kohaselt tekkis X Venemaalt lahkumise mõte alles xxx ning juba järgmisel päeval liikus ta sõbra abil piiritsooni ning leidis võimaluse piiri ebaseaduslikuks ületamiseks (istungi protokoll, 00:28:57 ja 00:30:28). Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslikult ületamine polnud Xile keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta. X möönis istungil ka ise, et sõjaväelasena eelistas ta Eestisse väljaspool piiripunkti siseneda (istungi protokoll, 00:32:02). Samuti võtab kohus arvesse ebakõla PPA-le esitatud teabes ja Xi istungil antud selgituses. xxx seletuskirjas selgitas X PPA-le, et ta mõtles piiri Soome kaudu ületada, kuid loobus sellest ebasobiva teedevõrgustiku tõttu (dtl 34). Seevastu kohtuistungil väitis ta, et ta ei kaalunud Venemaalt lahkumisel teisi variante peale Eesti (istungi protokoll, 00:27:47). Eeltoodu põhjal saab pidada tõenäoliseks, et X võib siiski Eestist ebaseaduslikult Soome liikuda. 3
3-25-4479
10.2.Kohtu hinnangul on X kinnipidamine lubatav ka VRKS § 36 1 lg 2 p 6 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. PPA esindaja selgitas istungil, et PPA peab X kinnipidamist vajalikuks eelkõige riigi julgeoleku kaitsmiseks. Kohus peab nii PPA-le kui kohtuistungil antud X selgituste põhjal tõenäoliseks, et X ohustab Eesti julgeolekut. Ta selgitas, et läbis aastatel 2018–2019 Venemaal ajateenistuse ning osales 2025. aastal sõjalises väljaõppes (istungi protokoll, 00:32:51). Ta nimetas ka ise end sõjaväelaseks (istungi protokoll, 00:32:02). Kohtule arusaadavalt sõlmis X 2025. aastal vabatahtlikult lepingu, et teenida Venemaa Föderatsiooni sõjaväes (istungi protokoll, 00:18:52 ja 00:22:44). Eeltoodu põhjal saab pidada tõenäoliseks, et Xil on nii sõjandusalased teadmised kui ka valmisolek sõjalises tegevuses osaleda.
11.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kohus nõustub PPA hinnangu ja põhjendustega, et muud järelevalvemeetmed oleksid X põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu praegu ebatõhusad. Võttes arvesse, et Xil ei olnud kohtuistungil kinnipidamiskeskusse paigutamisele vastuväiteid (istungi protokoll, 00:39:15), ei pea kohus põhjalikumat põhjendust vajalikuks.
12.Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning tema kinnipidamisel tuleb arvestada isikuga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 36 1 lg 1). X ei toonud kohtuistungil esile asjaolusid, mis osutaksid, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivaks mõnda tema põhiõigust ülemääraselt (istungi protokoll, 00:39:32).
13.Eeltoodust tulenevalt annab kohus VRKS § 36 1 lg 2 p-de 4 ja 6 ning § 36 2 lg 2 alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 3. veebruarini 2026 (kaasa arvatud). Juhul, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus, tuleb puudutatud isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada (VRKS § 364 lg 1).
14.Kohus asendab avaldatavas määruses X nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.