Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 20. jaanuar 2026, Tartu 3-25-4479 Politseija Piirivalveameti taotlus X.X.’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määrus X.X.’i määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X.X. Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i taotlus tõendite tõlkimiseks tähtaja andmiseks ja tõendite asja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.
2.Jätta X.X.’i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määrus muutmata.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.’i nimi, sünniaeg ja Eestisse saabumise kuupäev tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.xxx kell xxx helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe bussijaama juurde politsei. Kell 00:40 kohale jõudnud autopatrull tuvastas, et helistajaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik X.X. (sündinud xxxxx). Isik väitis, et ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult, sest teda tahetakse saata sõtta ja ta põgenes Venemaa Föderatsiooni sõjaväepolitsei eest. Isik esitas xxx rahvusvahelise kaitse taotluse, mille järel pidas PPA xxx kell 01:30 X.X. ’i kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel.
2.PPA esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse X.X.’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 ning § 362 lg 2 alusel. Taotluse põhjendused: Esmaste menetlustoimingute käigus antud selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, puudub alus arvata, et ta oleks vabaduses viibides ametivõimudele menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni kättesaadav. Isik kinnitas, et ületas piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult, ega proovinud tulla Eestisse seaduslikult. Isiku seletused ja ebaseaduslik piiriületus kinnitavad põgenemisohtu. Isiku tausta, tema riiki saabumise viisi ja eesmärke arvestades ei ole välistatud, et ta ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. Isikul on lähedased sidemed Venemaa armeega ning see on ohuks Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Isik tegeles ajateenistuse ajal side segamisega ja ta on saanud sellekohase sõjaväelise väljaõppe. PPA-le ei ole teada, kas isik on Venemaal palgasõdurina arvel, kuid augustikuus soovis ta palgasõduriks minna. Isiku vend õpib Venemaa sõjaväekoolis lenduriks. Seega on nii X.X. kui ka tema vend sõjaväelise taustaga. Isiku põgenemisohu tõttu ei ole võimalik tema suhtes muid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada. Tema dokumentide hoiule võtmine ega kindlaksmääratud kohta elama suunamine ei vähenda põgenemisohtu. Adekvaatselt käituv rahvusvahelist kaitset sooviv inimene uuriks eelnevalt välja, kuidas seaduslikult riiki siseneda ning kuidas ja kellelt saab rahvusvahelist kaitset taotleda. X.X.-il oli kaasas Venemaa siseriiklik pass. Ta ei olnud taotlenud endale kehtivat reisidokumenti ega Schengeni viisat, et tulla Eestisse piiripunkti kaudu ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Selline käitumine annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning ta võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult soovitud riiki lahkuda. X.X.-i kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise ja turvalisuse kaalutlustega.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 3. detsembri 2025. a määrusega PPA taotluse ning andis loa X.X.’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 3. veebruarini 2026 (k.a). Määruse põhjendused: 1) Kuna X.X. esitas rahvusvahelise kaitse taotluse paar päeva tagasi, on ilmne, et PPA-l on vaja teha menetlustoiminguid, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Ainult esmaste selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. See ei ole selge ka kohtuistungil antud isiku vastuste põhjal. X.X.’i suhtes esineb põgenemisoht. Isik kinnitas, et ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult. Isikul puudub Eestis viibimis- või elamisõigus. Ainuüksi asjaolust, et X.X. ületas Eestisse saabumisel piiri ebaseaduslikult, ei saa järeldada põgenemisohtu. Usutavasti ei olnud isikul Venemaa Föderatsiooni kodanikuna võimalik Eestisse ilma Venemaa välispassita seaduslikult siseneda. Isik selgitas istungil, et välispassi oleks võimalik saada juhul, kui sõjaväeteenistuses viibimisest on möödunud vähemalt viis aastat. X.X. oli aga hiljuti või on seniajani Venemaa sõjaväeteenistuses. Sellele vaatamata esineb oht, et X.X. võib rahvusvahelise kaitse menetluse ajal põgeneda või olla menetlejale muul moel kättesaamatu. Isiku selgitustest nähtuvalt on ta võimeline väga kiiresti ja operatiivselt tegutsema. Istungil väitis X.X., et Venemaalt lahkumise mõte tekkis tal alles xxx ning juba järgmisel päeval liikus ta sõbra abil piiritsooni ning leidis võimaluse piiri ebaseaduslikuks ületamiseks. Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslikult ületamine polnud isikule keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta. xxx seletuskirjas selgitas X.X. PPA-le, et ta mõtles piiri ületada Soome kaudu, kuid loobus sellest ebasobiva teedevõrgustiku tõttu. 2
Kohtuistungil väitis ta, et ei kaalunud Venemaalt lahkumisel teisi variante peale Eesti. Eeltoodu põhjal saab pidada tõenäoliseks, et X.X. võib Eestist ebaseaduslikult Soome liikuda. 2) PPA esindaja selgitas istungil, et PPA peab X.X.-i kinnipidamist vajalikuks eelkõige riigi julgeoleku kaitsmiseks. Kohus peab X.X.-i selgituste põhjal tõenäoliseks, et ta ohustab Eesti julgeolekut. Ta selgitas, et läbis aastatel 2018-2019 Venemaal ajateenistuse ning osales 2025. aastal sõjalises väljaõppes. Ta nimetas end ka ise sõjaväelaseks. Kohtule arusaadavalt sõlmis X.X. 2025. aastal vabatahtlikult lepingu, et teenida Venemaa Föderatsiooni sõjaväes. Seega on tõenäoline, et X.X.-il on nii sõjandusalased teadmised kui ka valmisolek sõjalises tegevuses osaleda. 3) Muud järelevalvemeetmed oleksid X.X.-i põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu praegu ebatõhusad. Võttes arvesse, et X.X.-il ei olnud kohtuistungil kinnipidamiskeskusesse paigutamisele vastuväiteid, ei pea kohus põhjalikumat põhjendust vajalikuks. X.X. ei toonud kohtuistungil esile asjaolusid, mis osutaksid, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivaks mõnda tema põhiõigust ülemääraselt.
4.Isik esitas ringkonnakohtule 9. detsembril 2025 riigi õigusabi taotluse, mille ringkonnakohus 10. detsembri 2025. a määrusega rahuldas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.X.X. esitas 8. detsembril 2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse peale. Määruskaebuse põhjendused: Niipea kui X.X. ületas ebaseaduslikult piiri, ta helistas kohe numbrile 112 ja rääkis oma asjaoludest. Isiku elu oli ohus ja ta ei kavatsenud kuhugi edasi põgeneda. Isik ei olnud kinnipidamisel raevukas ning püüdis politseiga koostööd teha. Tal ei ole välispassi, kuna oli sõjaväelane ja tal on keelatud lahkuda Vene Föderatsioonist. Seetõttu ei saanud tulla Eestisse seaduslikult. Isiku arusaama ja internetis leiduva info kohaselt ta arvas, et ta paigutatakse keskusesse, kus saab rahulikult elada ja töötada. Seetõttu ei olnud vastuväiteid kinnipidamiskeskusesse paigutamisele. Kohtus ei öeldud, et isik võetakse vahi alla ja ta hakkab viibima kinnises ruumis nagu vanglas vabaduse piiramisega kaheks kuuks. Isik märkis kinnipidamise protokolli, et tal on sugulasi välismaal. Samuti ta rääkis, et tema sõbral on siin tuttav, kes töötab BMW teeninduses. Isik on tagaotsitav ja tal ei ole põhjust Eestist ära lennata.
6.Isikule riigi õigusabi korras määratud advokaat esitas 18. detsembril 2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse tühistamiseks. Määruskaebus sisaldab taotlusi kuulutada menetlus kinniseks ja kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärkidega, võtta asja juurde lisatud tõendid ja anda nende tõlkimiseks täiendav tähtaeg. Määruskaebuse põhjendused: 1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erand, mitte reegel. Halduskohtu määruse põhjendustest ei selgu, millest X.X.-i kinnipidamise jaoks vajalik erand tuleneb. Seaduslikku võimalust Eesti Vabariiki sisenemiseks isikul ei olnud. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei tähenda VRKS alusel imperatiivse järelmina vajadust isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Puudutatud isikut ei ole piisavalt ära kuulatud ning kohtuistungil osalenud tõlk tõlkis segadust tekitavalt. 2) Puudutatud isik selgitab, et ta läks 2025. aasta augustis teenima Lugasse, kus ta viibis ca kaks nädalat. Seal olles sõlmis ta kõrgemate sõjaväeametnikega lepingu, mille kohaselt sai ta oma kontole 2,5 miljonit vene rubla, pidi sellest 50% kandma ametnikele ja sai seejärel elada kodus ning ei pidanud viibima Lugas. xxx kohustati teda telefoni teel ilmuma Lugasse xxx ning sinna jõudes võeti ära telefon, kohustati minema uurija juurde ja kohustati olema tagasi
3
Lugas xxx kell 09:00. Uurijal olid olemas pangakonto väljavõtted ning pärast küsitlust ütles uurija midagi taolist, et isikul on targem kuhugi ära kaduda. xxx õhtul sai isik Lugas teenivalt tuttavalt info, et ilmselt saadetakse isik xxx Kurskisse, kus isikule teadaolevalt toimub Ukraina rindele saatmiseks kahe nädalane ettevalmistus. Isik pakkis asjad, kogus infot põgenemisvõimaluste kohta ning ööbis tuttava juures. xxx hommikul isik sõjaväeossa ei läinud, vaid lasi ennast sõbral viia riigi piiri äärde ja ületas piiri. Enne piiri ületamist saadeti isikule info, et isiku kodutänaval on sõjaväepolitsei, mis otsib puudutatud isikut. Kinnipidamiskeskuses olles, vist viiendal kuupäeval helistas isik oma isale ja sai teada, et ta on tagaotsitavaks kuulutatud. Tõendid selle kohta esitab isik kohtule. 3) Puudutatud isik rikkus Eesti Vabariigi välispiiri sisenemisel seadust, kuid tegi seda selge põhjusega ja andis end ise koheselt üles kui piiririkkuja. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine toimus isiku poolt põhjusel, et ta soovis esitada Eesti Vabariigile rahvusvahelise kaitse taotluse. 4) Puudutatud isik ei ole kavandanud minna Soome ning ei ole Soome minemist väitnud. Soome teede olukorra kohta vastas isik PPA-le siis, kui temalt küsiti, miks ta Soome ei põgenenud. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude kontrollimiseks ei ole vaja isikut kinni pidada. Ta oleks PPA-le kättesaadav ka PPA poolt kindlaksmääratud elukohas elades. Isikul ei ole tõhusaid võimalusi ilma dokumentide ja elatusvahenditeta põgeneda mõnda teise riiki. Isikul ei olnud aimu, et kinnipidamiskeskuses on vangla tingimused.
7.PPA palus vastuses isiku määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata. 1) PPA leiab jätkuvalt, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ja see põhjustab vajaduse tema kinnipidamiseks. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik omab Venemaa Föderatsiooni sisepassi, mis ei anna luba ametlikuks piiriületuseks. Isiku seletused ja võimalik varasem ebaseaduslik piiriületus kinnitavad, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et ta vabaduses viibides oleks ametivõimudele kättesaadav. 2) Isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ja eesmärke arvestades ei ole välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. Isikul on lähedased sidemed Venemaa armeega, mis on ohuks Eesti riigi julgeolekule. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited tema senise tegevuse kohta kinnitavad, et ta on suuteline soovi korral ametivõimude eest kõrvale hoidma. 3) Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isik võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 3. detsembri 2025. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud alustel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 4
9.Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist. Piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu
29.jaanuari 2015. a määruse nr 3-3-1-52-14 p 14).
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et rahvusvahelise kaitse taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Samuti on selle normi kohaldamise eesmärgiks takistada puudutatud isiku liikumist enne haldusmenetluse lõppemist teise riiki. Kuna puudutatud isiku saabumisest Eesti Vabariiki ei ole möödunud veel kahte kuud ning tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on alles algusjärgus, on igati põhjendatud isikut nimetatud alusel kinni pidada. Haldusmenetlus lõppeb haldusakti teatavaks tegemisega. VRKS § 361 lg 2 p 4 on kohaldatav kuni lõpliku otsuse tegemiseni, milleks võib kuluda kuni kuus kuud (VRKS § 181 lg 1).
11.Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks isik Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, s.t esineb oht, et isik põgeneb. VRKS § 36 1 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid muid asjaolusid (Riigikohtu 5. detsembri 2022. a määruse nr 3-20-2004 p 18.5).
12.PPA väitis ja halduskohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu VSS § 68 p 8 kohaselt. Isiku senised selgitused ja käitumine tekitavad põhjendatud kahtluse, et ta ei ole PPA ametnikele kättesaadav. Isik tegutses pärast teate saamist võimaliku saatmise kohta Ukraina rindele väga kiiresti ja ületas juba järgmisel päeval ebaseaduslikult piiri. Isik organiseeris endale transpordi piirini ja kasutas sinna jõudmiseks erinevaid telefoni rakendusi ja kompassi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslik ületamine ei olnud isikule keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta.
13.VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel võib varjupaigataotlejat kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Puudutatud isiku puhul on need tingimused täidetud. Puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik saabus Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades kui ka selles, et ta on Venemaal läbinud sõjaväeteenistuse. Kohtu hinnangul äratavad isiku Eestisse saabumise asjaolud ja tema varasem käitumine kahtlust ja teda on alust pidada riigi julgeolekut ohustavaks. Praeguses julgeolekuolukorras on suurenenud Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule.
14.Halduskohus on isikuga seotud asjaolusid kogumis õigesti ja piisava põhjalikkusega hinnanud. Määruskaebuses ei ole toodud esile asjaolusid (nt tervislik seisund, riive perekonnaelule), mille põhjal saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks. Isikust lähtuv oht kaalub jätkuvalt üles vabadusõiguse riive. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete iseloomu arvestades ei saaks nende kohaldamine piisavalt tulemuslikult
5
tagada Eesti Vabariigi julgeoleku kaitset. Kohtupraktikas on ka sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määruse nr 3-3-1-52-14 p 18). Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede. Isik ei ole kohtule veenvalt põhjendanud, kuidas ta oleks PPA-le kättesaadav, kui ta ei viibiks kinnipidamiskeskuses. Kindla elukoha Eestis peaks isik ise otsima, seda ei määra PPA. Kohtule teadaolevalt puuduvad isikul varasemad sidemed Eesti Vabariigiga.
15.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse muutmata.
16.Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3, § 179 lg-st 4 ja VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime, sünniaja ja Eestisse saabumise kuupäeva tähemärgiga. Tuginedes VRKS § 13 lg-le 1 puudub vajadus käesolev kohtumenetlus kinniseks kuulutada, kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on seaduse alusel konfidentsiaalne.
17.Puudutatud isiku taotlus, võtta asja juurde lisatud tõendid ja anda nende tõlkimiseks täiendav tähtaeg, jääb rahuldamata. Isik on määruskaebuses kirjeldanud esitatud tõenditega seotud asjaolusid (sõjaväepolitsei käis teda otsimas ja ta on kuulutatud tagaotsitavaks). Kuna ringkonnakohus hindab, kas halduskohus andis õiguspäraselt loa isiku kinni pidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks seoses rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisega, ei ole praeguses kohtumenetluses nimetatud asjaolude tuvastamine esmatähtis. Puudutatud isiku tagaotsitavaks kuulutamine Venemaa Föderatsiooni poolt võib omada kaalu tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.