X kaebus Tartu Vangla 16. juuli 2025. a otsuse tühistamiseks, vangla kohustamiseks väljastada talle vangla kulul proteesiliim ja pesemistarbed ning mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 28. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse, et talle väljastataks vangla kulul proteesiliim.
2.Tartu Vangla jättis 16. juuli 2025. a otsusega nr 6-7/2-25/2098-2 X taotluse vangla poolt proteesiliimi väljastamiseks rahuldamata.
3.X esitas Tartu Vanglale 23. juulil 2025 vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis, et vangla muudaks ära 16. juuli 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2098-2, väljastaks talle proteesiliimi ja pesemistarbed ning leiaks kompromisslahenduse talle tekitatud kolme kuu kannatuste eest materiaalsel teel.
3-25-2868
4.X esitas 1. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles taotleb Tartu Vangla 16. juuli 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2098-2 tühistamist, vangla kohustamist talle hügieenitarvete ja proteesiliimi eraldamiseks ning talle vangla keeldumisega talle tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 6000 eurot väljamõistmist. Kaebuse kohaselt ei ole vangla kaebaja 23. juuli 2025. a vaidele vastanud. Kaebaja põhjendab, et ta vajab proteesiliimi selleks, et proteesid suus püsiksid. Kuni 2025. a aprillikuuni anti talle tasuta proteesiliimi, sest ilma selleta oli tal söömine ja rääkimine raskendatud. Proteesiliimi puudumine on tekitanud valu nii igemetele kui ka hammastele. Kaebaja on sattunud mitmel korral kaaskinnipeetavate ja vanglatöötajate naeru ning mõnituste ohvriks. Kui kaebajal sai 2025. a aprillikuus proteesiliim otsa, siis teatas ta sellest oma kontaktisikule, kes lubas talle liimi saata, kuid seda ei tehtud. Kaebaja sai oma taotlusele vastuse hilinemisega alles 16. juulil 2025. Kaebaja sõnul ei toeta teda vabaduses keegi ning ainuke sissetulek on vanglas saadud töötasu. Arvestades proteesiliimi maksumust ja vangla kaupluse transporditasu, saaks ta poest osta ainult ühe proteesiliimi. Kaebajal kulub proteesiliimi kuus aga vähemalt kaks karpi ning samuti on tal teenitud töötasu eest vaja osta muid hügieenitarbeid. Kaebaja viitab ka soovile osta vangla kauplusest ka muud kaupa, nt teed kohvi, kommi, küpsist või kotletti. Kaebaja soovib iga kuu (s.o 2025. a mai kuni augusti) eest hüvitist 1500 eurot. Kaebaja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
5.Tartu Vangla edastas 20. jaanuaril 2026 vastusena kohtunõudele kaebaja 23. juuli 2025. a pöördumise ja Tartu Vangla 3. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/345-2, millega jäeti X kahju hüvitamise taotlus ja kohustamisnõue rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 1, 2 ja 4). Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks Tartu Vangla 16. juuli 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2098-2, kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle vangla kulul proteesiliimi ja hügieenitarbeid ning hüvitaks talle proteesiliimi väljastamisest keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja soovitud hügieenitarvete all silmas pesemistarbeid, mille väljastamist taotles ta vanglalt 23. juuli 2025. a avalduses.
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.1.Kaebusel ei ole eduväljavaateid.
7.1.1.Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 16. juuli 2025. a otsust, millega vangla keeldus talle vangla kulul proteesiliimi väljastamast, ning taotleb vangla kohustamist proteesiliimi väljastamiseks. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkt 11.3.1. sätestab, et kinnipeetav, kes ei oma hügieenitarbeid ja kellel puuduvad vahendid nende soetamiseks, võib nende saamiseks esitada taotluse, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu vabaks kasutuseks olnud rahasumma 2
3-25-2868
alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Lühema vanglas viibimise korral rahasumma ei muutu. Tartu Vangla asus 16. juuli 2025. a otsuses seisukohale, et proteesiliim kuulub hügieenitarvete hulka. Kaebaja pole väitnud, et proteesiliim oleks ravim, meditsiiniseade või abivahend, mis tuleks talle väljastada arsti otsuse alusel tasuta seoses tema meditsiinilise vajadusega (vt Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2024. a määruse nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ § 5). Kohus nõustub vanglaga, et proteesiliimi saab lugeda hügieenitarbeks. Kohtule teadaolevalt kasutatakse proteesiliimi suuõõne hügieeni ja mugavuse tagamiseks, et hoida proteese kindlalt paigal ning vältida toidujääkide sattumist proteeside ja igemete vahele. Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1 kohaselt väljastab vangla hügieenitarbeid vangla kulul üksnes vähekindlustatud kinnipeetavatele. Vangla jättis 16. juuli 2025. a otsusega kaebaja taotluse proteesiliimi väljastamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebaja 28. mai 2025. a taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine kontojääk oli 18,22 eurot, s.o vangla kodukorra punktis 11.3.1. nimetatud summast suurem. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Seega ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et Tartu Vangla oleks vangla kodukorra p 11.3.1 ebaõigesti kohaldanud. Vangla kodukord on üldkorraldus (eriliiki haldusakt), mida ei saa tähtajatult vaidlustada. Kohus märgib siiski, et praeguse juhtumi asjaolud ei viita, et vangla kodukorra p 11.3.1 kohaldamine oleks viinud ebamõistliku tulemuseni. Rahalise piiri kehtestamist hügieenitarvete väljastamisel saab pidada vajalikuks, et kinnipeetav kasutaks oma rahalisi vahendeid eesmärgipäraselt ja soetaks talle vajalikud hügieenivahendid vangla kaupluses eelkõige ise. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla tegevus oli kaebaja 28. mai 2025. a proteesiliimi väljastamise taotluse rahuldamata jätmisel õigusvastane. Seetõttu ei ole kaebuses proteesiliimi väljastamisega seoses esitatud nõuetel eduväljavaateid.
7.1.2.Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist ka muude hügieenitarvete (pesemistarvete) väljastamiseks. Tartu Vangla kodukorra punkti 11.3.1. järgi otsustatakse hügieenitarvete väljastamine vangla kulul igakordselt pärast vastava taotluse esitamist. See tähendab, et kui kaebaja rahaline seis ei võimalda tal enam hügieenitarbeid osta, saab ta esitada vanglale uue taotluse nende väljastamiseks. Seejärel hindab vangla, kas kodukorra punktis 11.3.1. toodud tingimused on täidetud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja seda ka teinud – ta esitas pesemistarvete väljastamiseks vanglale taotluse 23. juuli 2025. a pöördumises. Tartu Vangla 3. oktoobri 2025. a otsuse kohaselt väljastati kaebajale samal päeval ehk 23. juulil 2025 majapidamisseepi ning enda pesuks seepi ja šampooni. Kaebajale väljastati ka 10. septembril 2025 tema soovil hambapastat, šampooni ja hambahari. Seega on kaebaja vanglalt pesemistarbeid saanud. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et vangla väljastaks talle edaspidi alati hügieenitarbeid vangla kulul. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule vangla tegevuses õigusvastasust ka pesemistarvete väljastamisega seonduvas osas.
7.2.Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Proteesiliimita proteeside kandmine võib küll põhjustada teatud ebamugavustunnet, kuid kaebaja väide, et selle tagajärjel tunneb ta füüsilist valu ning alandusi, on kohtu hinnangul üle paisutatud. Samuti ei ole proteesiliimi puhul tegemist väga kalli tootega. Tartu Vangla 3. oktoobri 2025. a otsuse kohaselt saab vanglas osta kahte erinevat proteesiliimi: hinnaga 7,71 3
3-25-2868
eurot (47 grammi) ja 8,67 eurot (40 grammi). Kaebaja rahalist seisu arvestades oli tal võimalik liimita proteeside kandmise tagajärgi vältida, ostes ise enda vabakasutuskontol oleva raha eest vangla kauplusest proteesiliimi. Asjaolu, et kaebaja otsustas kulutada oma vabaks kasutuseks oleva rahasumma millegi muu peale, näitab pigem seda, et proteesiliimi saamine ei olnud talle väga oluline. Kinnipeetavale on vangla kulul tagatud toitlustamine kolm korda päevas – seega ei ole toiduainete ostmine kaebajale vältimatult vajalik. Kui kaebaja rahaline seis peaks halvenema, on tal võimalik esitada proteesiliimi väljastamiseks uus taotlus. Pesemistarbeid on vangla kaebajale väljastanud.
7.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.