lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2254/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-2254/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1390
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2254

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2026. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2254 resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2254 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Halduskohtule 26.07.2026 kaebuse mõista Tallinna Vanglalt temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks välja kokku 1000 eurot. Kaebuses oli viidatud mitmetele Tallinna Vanglale esitatud kahjunõuetele: –

06.06.2026 taotlus nr 1-26/2-2/9355 tagastada kaebajalt ära võetud portreejoonistus või hüvitada selle maksumus 50 eurot – kaebaja hinnangul jättis vangla taotluse tähtaegselt lahendamata;

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2798/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.10.20263-26-3280/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20263-26-1455/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

–

17.06.2026 taotlus nr 1-26/2-2/10373 maksta valuraha 1000 eurot kaebaja abita jätmise eest 17.06.2026 – kaebaja väitel ei ole vangla kahjunõudele vastanud;

–

20.06.2026 taotlus nr 1-26/2-2/10504 hüvitada mittevaraline kahju 150 eurot seoses sellega, et Tallinna Vangla ametnikud tutvusid X 14.06.2026 pöördumisega, mis oli adresseeritud vaid meditsiiniteenuse osutajale ja sisaldas kaebaja terviseandmeid –

3-26-2254 kaebaja väitel ei ole ta saanud kahjunõudele vastust, vaid üksnes 03.07.2026 vastuse vaidele selle peale, et tema 14.06.2026 pöördumisele vastas osaliselt Tallinna Vangla; –

23.06.2026 taotlus nr 1-26/2-2/10675 hüvitada mittevaraline kahju 500 eurot seoses sellega, et kaebajal tuli narkootiliste ainete tarvitamise kontrollimiseks 2025. a- üks kord ja 2026. a-l kaks korda anda uriiniproovi ning proovi tuli anda ruumis, milles toimuvat oli võimalik väljastpoolt jälgida – kahjunõude jäeti Tallinna Vangla 23.07.2026 vastusega nr 1-9/1-26/125-2 rahuldamata.

2.Tallinna Halduskohus jättis 22.10.2026 määrusega X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja andis kaebajale 30 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 7-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb 1000 euro suurust kahjuhüvitist, mis seondub 23.06.2026 taotluse nr 1-26/2-2/10675 ja sellele antud Tallinna Vangla 23.07.2026 vastusega nr 1-9/1-26/125-2. Selles osas on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Halduskohus selgitas, et liitnõuete esitamine ühes kaebuses on erandlik ning reeglina tuleb ühes kaebuses esitada üks konkreetne ja selge nõue ning kaebajal tuleb ka endal kontrollida, et tal oleks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Menetlusabi taotluse osas nõustus halduskohus, et kaebaja ei ole võimeline tasuma nõutavat 30 euro suurust riigilõivu, kuid taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111 lg-te 1–3 alusel, sest kaebuse väheste või puuduvate eduväljavaadete tõttu oleks võimalik kasu kaebajale ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Vangistusseaduse (VangS) § 671 lg 1 alusel on õigus teha kinnipeetavale narkootilise aine tarvitamise kontrolli ning ebameeldivus, mida see kinnipeetavale tekitab, on vangistusega paratamatult kaasnev, mida kinnipeetav on kohustatud taluma (VangS § 41 lg 1). Keelatud aine tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38–41 sätestatud korrast. KorS § 41 lg 16 alusel siseministri 20.11.2014 määrusega nr 48 kehtestatud korra § 1 lg 2 järgi tuvastatakse narkootiline aine organismis indikaatorvahendiga kas sülje- või uriiniproovist. Kaebaja allutati uriiniproovi andmise kohustusele. Kontrollimine on halduse toiming, mille sooritamise viisi, ulatuse, aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 107 alusel oma äranägemisel. Inimväärikust alandavaks saaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Praegusel juhul ei ole vangla tekitanud kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas joobeseisundi kontrollimisega. Uriiniproovi andmine ei ole iseenesest isiku põhiõigusi rikkuv. Bioloogilise vedeliku andmine võis põhjustada kaebajale ebamugavustunnet ning hingelisi üleelamisi, kuid see ei ületa tavapäraseid ebameeldivusi ning ei ole käsitatav inimväärikust alandava kohtlemisena.
3.X palub 22.10.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.10.2026 määrus menetlusabi taotluse lahendamist puudutavas osas, vabastada ta riigilõivu tasumisest ning saata kaebus halduskohtule menetlemiseks. Kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasuda ning tal on ka probleeme psüühilise tervisega, mille tõttu vajab ta oma õiguste kaitsmiseks abi. Tallinna Vangla on oma tegevusega kaebaja psüühilist tervist veelgi kahjustanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.10.2026 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle 2(4)

3-26-2254 lahendamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5.Kuna kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid sellele, et halduskohus luges kaebuse esitatuks üksnes Tallinna Vangla 23.07.2026 vastusega nr 1-9/1-26/125-2 rahuldamata jäetud X 23.06.2026 kahju hüvitamise taotluses nr 1-26/2-2/10675 märgitud kahju hüvitamiseks, millega seoses oli kaebaja halduskohtusse pöördumise ajaks läbinud VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse, siis lähtub ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel samuti üksnes kõnealusest nõudest. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu, et kuna kaebusest nähtuvalt soovis kaebaja 1000 euro suurust hüvitist nelja taotluse peale kokku (vanglale esitatud taotluste kogusumma oli 1700 eurot) ning kaebaja 23.06.2026 taotluses oli hüvitise summaks 500 eurot, siis tuleks ka praeguses asjas taotletava hüvitise suuruseks lugeda ainult konkreetse taotlusega seotud 500 eurot. Sellise suurusega hüvitamiskaebuselt kuuluks tasumisele riigilõiv 20 eurot. See ei muudaks siiski järeldust kaebaja maksejõuetuse kohta.
6.Halduskohus on menetlusabi taotlust lahendades piirdunud üksnes hinnanguga sellele, kas kaebaja allutamist keelatud ainete tarvitamise kontrollile ja sellel eesmärgil uriiniproovi andmisele saab iseenesest pidada õigusvastaseks ning kaebaja väärikust alandavaks, mis võiks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt tingida mittevaralise kahju rahas hüvitamise. Nõustuda võib hinnanguga, et keelatud ainete tarvitamise kontrollimist ja sellel eesmärgil uriiniproovi andmiseks kohustamist saab pidada vangistusega paratamatult kaasnevaks ebameeldivuseks, kui see toimub mõistliku sagedusega ja proovivõtmise tingimustega ei sekkuta põhjendamatult intensiivselt isiku privaatsusesse. Tallinna Vangla 23.07.2026 vastusest nähtuvalt on kaebajale ca 1,5 aasta jooksul tehtud uimastiseiret kolmel korral: 19.12.2024, 29.04.2026 ja 29.05.2026. Sellist sagedust ei saa pidada ilmselgelt ülemääraseks, arvestades lisaks, et vangla selgitusel on kaebaja puhul esinenud probleeme ravimite manustamise kontrollimisel. VangS § 671 lg-st 1 ei tulene, et keelatud aine tarvitamise kontroll on lubatud üksnes kahtluse korral, vaid see võib toimuda ka n-ö inspektsioonilise kontrollina (nt juhuvalimi alusel – vt ka Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2019 otsus nr 3-181804, p-d 14, 16).
7.Siseministri 20.11.2014 määruse nr 48 „Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise kord“ § 2 lg 1 kohaselt võetakse uriiniproov vastavalt KorS § 41 lg 15 alusel kehtestatud korrale. Kõnealune kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2014 määrusega nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“. Määruse nr 88 § 4 lg 2 kohaselt võib uriiniproovi võtta ruumides, kus on välistatud proovi võltsimise võimalus. Uriiniproovi võtmise täpsem korraldus on kajastatud määruse nr 88 §-s 6 (sh peab proovi võtmiseks volitatud isik § 6 lg 3 p 2 kohaselt jälgima, et prooviandja ei pääseks veeallika juurde). Määruse nr 88 § 4 lg-s 3 ja §-s 7 on eraldi reguleeritud uriiniproovi võtmine olukorras, kus prooviandja on üritanud võltsida või on võltsinud proovimaterjali. Sellisel juhul võetakse proov otsese jälgimise all, mis tähendab, et volitatud isik jälgib prooviandmise toimingut visuaalselt (§ 7 lg 3 p 2).
8.Kaebaja ei ole üksikasjalikumalt kirjeldanud ning Tallinna Vangla 23.07.2026 vastusest ei selgu samuti, millise intensiivsusega järelevalve all uriiniproovi andmine toimus. Määruse nr 88 § 4 lg 3 ja § 7 lg 1 kohaselt on uriiniproovi võtmine otsese visuaalse jälgimise all lubatud siis, kui prooviandja on üritanud võltsida või on võltsinud proovimaterjali. Sellistele asjaoludele ei ole vangla vastuses viidatud. Samas ei saa ka ainuüksi väitest, et uriiniproovi 3(4)

3-26-2254 andmiseks kasutatud ruumi oli võimalik väljastpoolt jälgida, tuletada järeldust, et tegemist oli toimingu otsese visuaalse vaatlemisega, sest see sõltub mh tualetipoti paigutusest akna, kaamera vms jälgimisvahendi suhtes. Määruse nr 88 § 6 lg 3 p 2 kohaselt tuleb prooviandmist teatud määral igal juhul jälgida (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2019 otsus nr 3-18-1804, p 18). Kuna seni esitatu pinnalt ei ole alust arvata, et vanglaametnikud oleksid kaebaja poolt uriiniproovi andmist vahetult ja otseselt jälginud, siis tuleb nõustuda halduskohtu järeldusega, et vangla õigusvastane tegevus ei ole tuvastatav ning hüvitamiskaebusel puuduvad sellest tulenevalt märkimisväärsed eduväljavaated. Riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmine perspektiivitu kaebuse esitamiseks ei ole põhjendatud (HKMS § 111 lg 1).

9.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.10.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
10.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.10.20263-23-2349/48Riigikohtu halduskolleegium
  • 09.10.20263-26-2425/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium