Muud

Puuduste kõrvaldamise avalduses, mis laekus kohtusse 30.09.2024, teatas kaebaja, et riigilõivu tasumiseks tal raha ei ole. Ühtlasi teatas kaebaja, kui varjupaigast visatakse tema isiklikud asjad ära, siis on tekitatud talle varaline kahju summas 4000 eurot ja mittevaraline kahju summas 3000 eurot. Kaebaja teatas, et kahju hüvitamise nõue on alternatiivne nõue, kui tema asju ei säilitata.

3-24-2668

Tartu Halduskohus kohustas 30.09.2024 kohtunõudega Tartu Linnavalitsust esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.

Tartu Linnavalitsuse seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas laekus kohtusse 2.10.2024. Tartu Linnavalitsus palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuna seadus ei kohusta ammu teenusel mitteviibiva isiku asju hoiustama, puudub kaebajal õigus nõuda enda asjade varjupaigas hoidmist kuni tema vanglast vabanemiseni. Samuti, kuna varjupaik ei vastuta ka teenusel viibiva asjade eest ja varjupaigal on õigus ka teenuselt lahkunu asjad ära visata, st puudub igasugune kohustus tagada asjade allesolek, pole ka õigusvastast tegevust, mis võiks kaebajale anda õiguse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel äravisatud asjade eest kahjunõude esitamiseks.

Tartu Halduskohus rahuldas 7.10.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt, jättis kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 147 eurot. Neist 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest ja 127 eurot kaebuse esitamise eest. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja tasus riigilõivu summas kokku 147 eurot.

Tartu Halduskohus jättis 15.10.2024 määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskitse taotluse.

Tartu Halduskohtu määrus jõustus 5.11.2024 Riigikohtu määrusega.

11.11.2024 määrusega võttis Tartu Halduskohus menetlusse X.X.-i kaebuse Tartu Linnavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes ning kohustas Tartu Linnavalitsust kaebusele vastama. Kohus palus ka selgitada, kas kaebaja esemed on vastuse esitamise aja seisuga hävitatud.

3-24-2668 Sisekorra p. 1.8 kohaselt on isikul lubatud teenusele kaasa kuni 100 l kott isiklike asjadega. Sissekorra p-s 1.9 tehakse isikule teatavaks, et teenuse osutaja ei vastuta teenusele kaasa võetud isiklike asjade eest, kuid teenusel viibijal on võimalus hoida isiklikke asju teenuse osutaja hoiuruumis või -kapis. Sisekorra p-s 2.2.2 antakse isikule teada, et teenuselt lahkumise korral hoitakse tema asju teenuse osutaja laos 30 järjestikku kalendripäeva ning asjad, mida selle aja jooksul ära ei viida, on teenuse osutajal õigus ära visata. Teenuselt lahkumise põhjus punkti pi 2.2.2 rakendamisel tähendust ei oma. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kuna varjupaigateenuselt lahkunud isiku asjade äraviskamine on õiguspärane tegevus, siis selle tagajärjel tekkinud varalise kahju hüvitamise nõudeõigust isikule seadus ei anna. RVastS § 9 lg 1 annab füüsilisele isikule õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna pole teada, millise tagajärge saabumist on kaebaja endale võimalikuks pidanud, ei ole võimalik selle osas seisukohta avaldada. Vastustajale jääb mõistetamatuks, et kui kaebuse esitajale on tema isiklikud asjad tõesti sedavõrd väärtuslikud, siis miks ta ei korralda nende hoiustamist mõne sedalaadi teenuse pakkuja juures, selle asemel, et teha kulutusi kohtus käimisele. Näiteks on võimalik Tartus üürida asjade hoiustamiseks 1,5 m2 boks tasuga 40-43 eurot kuus (https://hoiuladu.ee/). Kaebaja on käesoleva kaebuse menetluse eest kohtus tasunud riigilõivu 147 eurot. Juba ainuüksi selle raha eest oleks ta saanud tasuda asjade hoidmiseks boksi renti 3,6 kuu eest. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta X.X.-i kaebuse terves ulatuses rahuldamata ning tema kohtukulud enda kanda. Haldusasjas 3-24-2624 on vastustaja XXX kohtule teatanud, et XXXa asutuses Varjupaik viibis kaebaja perioodil 5. mai 2023 kuni 27. september 2023. Varjupaigas viibimise aluseks oli Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 4. mai 2023 otsus nr 745 X.X.-ile sotsiaalmajutusteenuse osutamise kohta. Sotsiaalmajutusteenusele asumisel allkirjastas X.X. lepingu, milles tehti temale teatavaks teenuse kasutamise kohustuslikud tingimused, mis olid sätestatud ka sotsiaalmajutusteenuse kasutamise ajal kehtinud kodukorras ehk sisekorrareeglites. Lepingu allkirjastamisega kinnitas X.X., et on sotsiaalmajutusteenuse osutamise tingimustest teadlik ning nõustub neid täitma.

3

3-24-2668

4

3-24-2668 RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 7 lõikest 1 tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.