Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2):
Nr
Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti kaudu) Elisa Eesti AS SEB Liising AS Aktiva Finants OÜ* Fector AS SEB Pank AS Raivo Tasso Lääne Prefektuur Danske Bank A/S Eesti filiaal Nordea Finance Estonia AS Lõuna Prefektuur Kokku:
* Võlgnik esitas nõuete kaitsmise koosolekul Aktiva Finants AS-i nõudele vastuväite 383 952,46 krooni (24 539,03 euro) ulatuses. Aktiva Finants AS ei ole vastavalt PankrS § 104 lg 2 sätestatule sitanud võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks kolme aasta jooksul alates nõuete kaitsmise koosolekust ehk hiljemalt 01.10.2013, seega ei ole pankrotimenetluse lõpetamisel koostatud kohtumäärus AS-i Aktiva Finants AS-i nõudest 24 539,03 euro suuruse osas suhtes täitedokument.
4.Kinnitada seoses pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel pärast Tartu Maakohtu 15.01.2014 määruse tegemist kantud kulud summas 99,38 eurot ning halduritasu väljamaksmisel edaspidi tekkiv kulu summas 0,32 eurot.
5.Määrata pankrotihaldur E. V. tasu suuruseks A. K. (pankrotis) pankrotimenetluses 2 402,86 eurot (kaks tuhat nelisada kaks eurot ja kaheksakümmend kuus senti), millele lisandub sotsiaalmaks 792,94 eurot (seitsesada üheksakümmend kaks eurot ja üheksakümmend neli senti).
6.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja saata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
7.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite (PankrS § 164 lg 1, 2).
MENETLUSE KÄIK
1.Võlausaldaja OÜ Aktiva Finants esitas kohtule 07.07.2008. a avalduse A. K. pankroti välja kuulutamiseks.
2.Tartu Maakohtu 29.01.2010. a määrusega kuulutati kell 16.00 välja A. K. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati E. V. . Jaotusettepanek kinnitati 15.01.2014. a määrusega.
3.Pankrotihaldur E. V. esitas 24.01.2017. a kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Haldur palub 1) kinnitada A. K. pankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada pankrotimenetlus; 3) vabastada pankrotihaldur tema kohustustest; 4) mõista A. K. pankrotivarast pankrotihaldur E. V. kasuks välja töötasu summas 2 402,86 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 792,94 eurot; 5) kinnitada seoses pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel pärast kohtu 15.01.2014 määruse tegemist kantud kulud summas 99,38 eurot ning halduritasu väljamaksmisel edaspidi tekkiv kulu summas 0,32 eurot.
4.Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 24.01.2017. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda A. K. (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
5.A. K. ei ole kohtule esitanud kohustustest vabastamise avaldust.
LÕPPARUANNE
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)
6.Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku pangakontodel 22,83 eurot. Pankrotivarasse laekus 13 431,78 eurot, sealhulgas vara müügist 11 808,12 eurot, võlgniku poolt teenitud jooksvast sissetulekust pankrotivarasse eraldatud osa 1 511,29 eurot, AS-i SEB Pank poolt ebaõige intressiarvestuse parandamiseks tasutud 107,02 eurot ja pangaintress 5,35 eurot. Likviidse pankrotivara väärtuseks on seega 13 454,61 eurot.
7.Müügist laekunud summa jaguneb müüdud vara lõikes järgmiselt: - mõtteline osa korteriomandist (registriosa nr 21303401) 10 669 eurot - OÜ Timbercat osa nimiväärtusega 40 000 krooni 639,12 eurot 2/10
Tsiviilasi 2-08-28650
- OÜ P.A.K. Partnerid osa nimiväärtusega 20 000 krooni 500,00 eurot Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)
8.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.
9.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
10.Massikohustused: Käsitan kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna.
11.Tasutud pankrotimenetluse kulud:
11.1.Pankrotiavalduse esitaja tasus pankrotiavalduse menetluse kulu katteks kohtu deposiiti 1 278,23 eurot. See summa maksti kohtu 29.01.2010 määruse alusel deposiidist täies mahus välja ajutise halduri töötasu ja vajalike kulutuste katteks. PankrS § 11 lg 2 näeb ette, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 sätestatule. PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 kohaselt on kohtu deposiiti tasutud ja ära kasutatud summa pankrotimenetluse kulu, mis võimaluse korral tagastatakse pankrotivarast enne jaotiste alusel raha väljamaksmist. Seetõttu on enne jaotiste alusel raha maksmist pankrotiavalduse esitajale pankrotivarast tagastatud 1 278,23 eurot.
11.2.Pankrotivara arvel on tasutud järgmised pärast pankroti väljakuulutamist seoses menetluse läbiviimisega tekkinud kulud: Kululiik: OÜ ÜK Büroo ruumide, sisseseade jms kasutamine koopiate ja arvutiväljatrükkide valmistamine postmargid, ümbrikud bürootarbed vara müügikuulutused pankrotimenetluse teated tasulised teabepäringud notaritasu, riigilõiv korteriomandi müümisel halduri sõidukulud pangateenused käibemaks Kokku:
Alates 2011. a jaanuarist viisin peaaegu kõik pankrotimenetluse toimingud läbi OÜ ÜK Büroo poolt üüritud ruumides, kasutades selle sisseseseadet ning muid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet, valve jne). Ruume kasutasin näiteks võlgniku varaliste tehingute analüüsimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, koosolekute läbiviimiseks, dokumentide säilitamiseks jne. Halduri arvates OÜ ÜK Büroo ei ole PankrS § 125 lg 1 ja 2 nimetatud isik.
11.3.Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellega seotud maksukohustuse võrra. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel. Kuigi haldur tegeles menetluses ka pandiesemeks olnud korteriomandi mõttelise osa müümise ja müügihinna arvel kahe pandipidaja nõuete rahuldamisega summas 44 281 eurot, mille tulemusena lõppesid nõuete kaitsmise käigus tunnustatud eesõigusnõuded täies ulatuses, ei ole haldur kohtult tasu taotlemisel võtnud arvesse summat, mis tasuti pandiga koormatud vara müümisel otse pandipidajatele. Tasu arvutamise aluseks on üksnes pankrotivara hulka laekunud raha. 13 319,41 euro suuruselt pankrotivaralt PankrS 3/10
Tsiviilasi 2-08-28650
§ 651 kohaselt arvestatud pankrotihalduri töötasu alammäär on 2 613,14 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 862,34 eurot. 01.07.2014 jõustunud PankrS § 193 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on võetud menetlusse enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud § 65 redaktsiooni ning pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Seega käesolevas menetluses ei kohaldu 01.07.2014 jõustunud PankrS § 65 lg 11 esimene lause „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks“. Selle asemel kohalduvad kuni 30. juunini 2014 kehtinud PankrS § 65 lg 5 esimene lause „Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras“ ning 01.07.2014 jõustunud PankrS § 193 lg 4, mille kohaselt pankrotihalduri tasule lisatakse sotsiaalmaks. Selles asjas taotleb haldur kohtult tasu, mis on 91,95% seaduses sätestatud alammäärast. Kui kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel määrab haldurile töötasu taotletud ulatuses, saab AS-is SEB Pank avatud A. K. kontole nr EE431010010140077012 deponeeritud summa arvel teha edaspidi väljamaksed järgmiselt: 1) pankrotihalduri brutotöötasu 2) halduri töötasult arvestatud sotsiaalmaks 3) töötasu ja maksude ülekandmisega seotud teenustasud Kokku:
Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3)
12.Kohtu poolt 15.01.2014. a. kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt on rahuldamisele kuuluvate nõuete summa 500 972,03 eurot. Jaotusettepaneku kohaselt kuuluvad kõik nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku. Jaotusettepaneku alusel on võlausaldajatele tasutud 8 100 eurot järgmiselt: Jrk nr
Võlausaldaja nimi Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliamet) Elisa Eesti AS SEB Liising AS Aktiva Finants OÜ Fector AS SEB Pank AS Raivo Tasso Lääne Prefektuur Danske Bank A/S Eesti filiaal Nordea Finance Estonia AS Lõuna Prefektuur Kokku:
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4)
13.Pandiesemeks oli 1⁄2 mõttelist osa Tallinna linnas Jüri Vilmsi tn 39 asuva 672 m2 suuruse elamumaa 660/6817 mõttelisest osast osa ja reaalosana eluruumist nr 5, mille üldpind on 66 m2 ja mille tähistus plaanil on 5 (registriosa nr 21303401, katastritunnus 78401:115:0111). AS-i SEB Pank kasuks esimesele järjekohale seatud hüpoteegiga olid koormatud mõlema kaasomaniku mõttelised osad. Donald-Aik Silla kasuks teisele järjekohale seatud hüpoteek koormas üksnes A. K. kuuluvat mõttelist osa. Korteriomand müüdi tervikuna 29.11.2012 hinnaga 109 900 eurot. Et A. K. kuulus 1⁄2 korteriomandist, on pankrotivara hulka kuuluva mõttelise osa müügihind 54 950 eurot, millest ostja tasus 4/10
Tsiviilasi 2-08-28650
otse hüpoteegipidajatele 44 281 eurot ja pankrotivara hulka 10 669 eurot. Pandieseme müügihinnal ei ole selles pankrotimenetluses juba jaotusettepanekus pikemalt kirjeldatud põhjustel tavapärast tähendust ehk see ei määratle ühegi jaotusettepaneku alusel rahuldatava eesõigusnõude ulatust. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5)
14.Võlgnikul ei ole müümata pankrotivara ega ole nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 1 p 6)
15.PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Lisaks iga pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevatele toimingutele - koosolekute läbiviimisele, aruannete ja avalduste koostamisele ning kohtule esitamisele - oli pankrotihalduril menetluse läbiviimisel kolm peamist funktsiooni: 1) suhelda võlausaldajatega, kontrollida nende esitatud nõudeid ning fikseerida iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 2) suhelda võlgnikuga, selgitada vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu ning võlgniku jooksva sissetuleku suurust, võimalusel pidada sellest kinni seaduse kohaselt arestitav osa; 3) müüa olemas olev vara (korteriomandi mõtteline osa ning osalused kahes äriühingus).
15.1.Nõuete kaitsmiseks toimus kaks võlausaldajate üldkoosolekut. Esimesel koosolekul vaadati läbi kaheteistkümne võlausaldaja nõuded summas 12 113 504,57 krooni (774 194,05 eurot). Pankrotihaldur esitas vastuväite viie võlausaldaja nõudele summas 944 065,16 krooni (60 336,76 eurot). Nõudeid tunnustati summas 11 169 439,41 krooni (713 857,29 eurot). Võlausaldajad ei algatanud vaidlusi seoses pankrotihalduri poolt nõuetele esitatud vastuväitega. Võlgnik esitas vastuväite kahe võlausaldaja nõudele summas 3 493 982,46 krooni (223 306,18 eurot). Võlgniku vastuväidetel puudub mõju pankrotimenetluse raames. Võlgniku vastuväite mõju pankrotimenetluse lõppemisele järgneva aja suhtes on erinev. Võlgnik esitas täies ulatuses ehk summas 3 455 030 krooni (220 816,66 euro) ulatuses vastuväite Maksu- ja Tolliameti 20.01.2010 vastutusotsusest nr 13-7/95-10 tulenevale Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõudele. Kuna võlgnik ei esitanud vastavalt PankrS § 104 lg 3 sätestatule seejärel ühe kuu jooksul kaebust halduskohtule, omandas võlgniku poolt vaidlustatud vastutusotsus täitedokumendi tähenduse ning võlgnik ei saa pärast pankrotimenetluse lõppemist keelduda vastutusotsusel põhineva kohustuse täitmisest. Võlgnik ei vaidlustanud Aktiva Finants AS-i nõuet 440 000 krooni (28 121,13 euro) ulatuses. Võlgnik esitas Aktiva Finants AS-i nõudele vastuväite 383 952,46 krooni (24 539,03 euro) ulatuses. Kuna halduri andmetel ei esitanud Aktiva Finants AS vastavalt PankrS § 104 lg 2 sätestatule võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks kolme aasta jooksul alates nõuete kaitsmise koosolekust ehk hiljemalt 01.10.2013, ei ole pankrotimenetluse lõpetamisel koostatav kohtumäärus Aktiva Finants AS-i nõudest 24 539,03 euro suuruse osa suhtes täitedokument. Teisel nõuete kaitsmise koosolekul vaadati läbi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue 24 275 krooni (1551,46 euro) saamiseks. Sellele nõudele ei esitatud vastuväiteid.
15.2.Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötamise registri andmetel on või on olnud võlgnik pärast tema pankroti väljakuulutamist töösuhtes kolme tööandjaga: Ajavahemikus 24.01.2011 – 06.03.2015 Forestcat OÜ-ga. Ajavahemikus 01.06.2014 – 31.10.2014 Party Production OÜ-ga. 5/10
Tsiviilasi 2-08-28650
Alates 01.01.2017 MAK Profit OÜ-ga. Töösuhtes olemisega ei ole kaasnenud märkimisväärset sissetulekut. Pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku poolt teenitud, maksuhaldurile ja pankrotihaldurile teadaolev sissetulek on järgmine: Aasta
Tulumaks 2791,02
575,82
90,68
4993,07 2527,86 619,41 2373,41
676,04 146,74 94,63 478,49
139,82 50,56 12,39 47,46
49,93 50,56 12,39 47,46
4127,28 2280,00 500,00
Kokku: 26105,86
4277,60
250,23
160,34
21417,69
Töötus -kindl.
Kogumis -pension
Brutotasu 15016,29
Netotasu 12225,27 485,14
Tasu maksja Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet ForestCat OÜ ForestCat OÜ ForestCat OÜ Party Production OÜ
Tulu liik vanemahüvitis vanemahüvitis töötasu töötasu töötasu töötasu
Keskm. bruto 1251,36
Keskm. neto 1018,77
47,99
40,43
416,09 210,66 51,62 197,78
343,94 190,00 41,67 150,00
Sissetulekut, mida võlgnik on saanud pärast tema pankroti väljakuulutamist, ei saanud seaduse kohaselt arvata pankrotivara hulka. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. TMS § 131 lg 1 p 8 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet vanemahüvitisele. TMS § 132 lg 1 ja lg 2 kohaselt ei arestita sissetulekut ühe palga alammäära ulatuses ja lisaks iga ülalpeetava kohta palga alammäärast 1/3 ulatuses. Võlgnikul on olnud või on jätkuvalt ülalpidamiskohustus tema laste suhtes: 08.02.1997 sündinud Anett Kööp; 30.09.2001 sündinud Alexandra Kööp; 05.08.2009 sündinud Kristofer Kööp; 01.10.2016 sündinud Arthur Kööp. Võlgnik maksis oma sissetulekust vabatahtlikult pankrotivarasse 1 511,29 eurot. 2012. aastal, 2015. aastal ja 2016. aastal ei teeninud võlgnik ei pankrotihaldurile ega maksuhaldurile teada olevat tulu. Võlgniku on pärast pankroti väljakuulutamist tõenäoliselt teeninud mingil määral töötasu ka väljaspool Eesti Vabariiki. Andmeid võlgniku poolt välismaal teenitud tulu kohta pankrotihalduril ei ole.
15.3.Pankrotivarasse kuulus AS-i SEB Pank ja Donald-Aik Silla kasuks hüpoteekidega koormatud korteriomandi (registriosa nr 21303401) mõtteline osa. See korteriomand müüdi tervikuna 29.11.2012 hinnaga 109 900 eurot. Et A. K. kuulus 1⁄2 korteriomandist, võib pankrotivara hulka kuuluva mõttelise osa müügihinnaks pidada 54 950 eurot. Korterile otsis ostjat kinnisvaramaakler pikema aja jooksul. Minu arvates on küllalt põhjust olla seisukohal, et saadud hind vastas korteri harilikule väärtusele. Nimetatud kinnisasjast võlgnikule kuulunud mõttelist osa ei müüdud eraldi mitmel põhjusel. Õiguslikult olnuks mõttelise osa müümine võimalik, kuid tegelikult saavad korterit samaaegselt valitseda üksnes sellised kaasomanikud, kelle omavahelised suhted on head ja kes on korteri kasutamise (või väljaüürimise) küsimuses üksmeelsed. Risk, et ostja peab tulevikus teise kaasomanikuga tülitsema või vaidlema, vähendab mõttelise osa hinda. Korteriomandist üksnes ühe mõttelise osa müümine kahjustanuks mõlema hüpoteegipidaja huve esmalt seeläbi, et 1⁄2 mõttelise osa müügihind olnuks tõenäoliselt märksa väiksem kui 1⁄2 kogu korteriomandi müügihinnast. Ühe mõttelise osa müügihind ei oleks katnud kogu esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõuet ja teisel järjekohal olnud hüpoteegipidaja nõue osutunuks reaalselt tagamata nõudeks. Lisaks kahjustanuks selline müük esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõude tagatust, sest sundmüügi korral kuulunuks A. K. mõttelist osa koormavad hüpoteegid kustutamisele. Et ka Romio Nugis’e mõttelise osa eraldi müümisel olnuks selle hind eeldatavalt väiksem kui 1⁄2 kogu 6/10
Tsiviilasi 2-08-28650
korteriomandi harilikust väärtusest, siis vähendanuks korteriomandi kahes osas müümine esimesel järjekohal oleva hüpoteegiga koormatud tagatisvara väärtust. Isegi kui A. K. mõttelise osa sundmüügi alustamise korral oleks esimesel järjekohal olev hüpoteegipidaja Romio Nugis’ega sõlmitud laenulepingu üles öelnud ja kummagi mõttelise osa suhtes toimunuks samaaegne sundmüük, olnuks võlausaldajatele jaotatav summa ikkagi väiksem, sest Romio Nugise osa müügihinna arvel tulnuks esmalt rahuldada kohtutäituri tasu nõue. Hüpoteekidega koormatud mõttelise osa müümise optimaalse viisi otsustamiseks toimus 29.10.2012 võlausaldajate üldkoosolek, millel osalesid mõlemad hüpoteegipidajad. Koosolek andis pankrotihaldurile nõusoleku müüa hüpoteekidega koormatud mõtteline osa selliselt, et tehingu käigus rahuldab ostja müügihinna arvel esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõude täies ulatuses ning teisel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõude 8000 euro ulatuses. Nendest maksetest ülejääva osa arvel tuli kanda osa tehingu tõestamise kulust ning ülejääv osa arvata pankrotivara hulka (pankrotimenetluse kulude katmiseks ja teise rahuldamisjärgu nõuete rahuldamiseks). Kuigi taoline lahendus pandi eseme müümiseks ja hüpoteegipidajate nõuete rahuldamiseks on ebastandardne ehk erineb tavapärasest nõuete rahuldamise korrast, pean seda selle juhtumi asjaolusid silmas pidades õigustatuks ning pankrotimenetluse peamiste põhimõtetega kooskõlas olevaks. PankrS § 55 lg 1 kohaselt on pankrotihalduri üheks põhikohustuseks tagada pankrotimenetluse majanduslik otstarbekus. Antud juhul arvestati pandieseme realiseerimisel võlausaldajate majanduslike huvidega niivõrd kui see oli võimalik. Mõlemad hüpoteegipidajad nõustusid tehingu tingimustega. Samal ajal ei kahjustatud pandiga tagamata võlausaldajate huve, sest: 1) PankrS § 153 lg 2 tagab, et pandieseme müügist saadut kasutatakse eeskätt pandipidaja nõude rahuldamiseks. Maksimaalselt 15/100 ulatuses võib pandieseme müügist saadut kasutada menetluskulude katmiseks. Seega, pankrotivaraks oleva 1⁄2 mõttelise osa 54 950 euro suurusest müügihinnast pidanuks vähemalt 46 707,50 euro suuruse osa maksma hüpoteegipidajatele. Mitte rohkem kui 8 242,50 euro suuruse osa arvel võinuks müügihinna arvel katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid. Seadus ei näe ette, et juhul kui hüpoteegipidajate nõuded on suuremad kui pandieseme müügist saadud summa (nagu antud juhul oligi), kasutatakse pandieseme müügist saadut mingiski ulatuses teise rahuldamisjärgu nõuete rahuldamiseks. Vara teistsuguse müügiviisi korral kuulunuks teisel järjekohal oleva hüpoteegipidaja Donald-Aik Silla nõue teise rahuldamisjärku kas täies ulatuses või selles ulatuses, mille võrra tema nõue on suurem pandieseme müügist saadud ja esimese järjekoha hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest üle jäävast summast. Ülalviidatud võlausaldajate üldkoosoleku poolt heakskiidetud müügiviisi tulemusena kinnitasid hüpoteegipidajad, et müügihinna arvel tehtud maksete tulemusena loetakse nende pandiga tagatud nõuded täies ulatuses lõppenuks. Lisaks sellele laekus pandieseme müügist pankrotivarasse 10 669 eurot ehk 19,42% pandieseme müügihinnast. Laekunud summa arvel saab kanda menetluskulud ja osaliselt rahuldada teise rahuldamisjärgu nõudeid. Pandieseme müügihinna täies ulatuses (summas 54 950 eurot) pankrotivarasse laekumise ja seejärel hüpoteegipidajatele väljamaksmise korral olnuks PankrS § 65 lg 2 ja § 651 lg 1 kohaselt pankrotihalduril õigus arvestada töötasu kogu pankrotivarasse laekunud summalt. Antud juhul arvan pankrotihalduri töötasu arvutamise baassumma hulka vaid pandieseme müügist pankrotivarasse reaalselt laekunud summa (10 669 eurot), mis tähendab, et pankrotivara arvel kantavad menetluse kulud on märksa väiksemad kui need olnuks teistsuguse lahenduse korral.
15.4.Pankrotivara hulka kuulunud äriühingute osalused müüdi avalikul enampakkumisel.
7/10
Tsiviilasi 2-08-28650
15.5.Kontrollisin võlgniku varaga enne tema pankroti väljakuulutamist tehtud tehinguid. Ei ilmnenud võimalusi mõne tehingu tagasivõitmiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud
16.Pankrotimenetluse lõpparuande kohtule esitamise ajal on võlausaldajate PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus tunnustatud, kuid seni rahuldamata nõuded järgmised: Jrk nr
Võlausaldaja nimi Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliamet) Elisa Eesti AS SEB Liising AS Aktiva Finants OÜ* Fector AS SEB Pank AS Raivo Tasso Lääne Prefektuur Danske Bank A/S Eesti filiaal Nordea Finance Estonia AS Lõuna Prefektuur Kokku:
* Võlgnik esitas nõuete kaitsmise koosolekul Aktiva Finants AS-i nõudele vastuväite 383 952,46 krooni (24 539,03 euro) ulatuses. Kuna halduri andmetel ei esitanud Aktiva Finants AS vastavalt PankrS § 104 lg 2 sätestatule võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks kolme aasta jooksul alates nõuete kaitsmise koosolekust ehk hiljemalt 01.10.2013, ei ole pankrotimenetluse lõpetamisel koostatav kohtumäärus AS-i Aktiva Finants AS-i nõudest 24 539,03 euro suuruse osas suhtes täitedokument. Lisaks pankrotimenetluses tunnustatud nõuetele on võlgnikul täitmata pärast pankroti väljakuulutamist toime pandud väärtegude eest määratud rahalisi karistusi. Halduri andmetel toimub peamiselt Politsei- ja Piirivalveameti avalduste alusel võlgniku suhtes 28 täitemenetlust. Neid nõudeid saab võlgnik edaspidi rahuldada üldises korras (PankrS § 167 lg 4). Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada
17.A. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas edaspidi esitada hagi. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjus
18.Võlgnik oli pärast keskkooli lõpetamist, enne tema pankroti väljakuulutamist valdavalt seotud puiduäriga. Alustas sellega OÜ-s Mayersons, jätkas OÜ-s Tammiste Profiil ja OÜs Timbercat ning OÜ-s Forest Holding. Võlgnikuga seotud Eestis tegutsevad äriühingud osutusid vähemalt ametlikel andmetel ebaedukateks. Samas, isegi kui võlgniku tegevusega ei kaasne muudele isikutele nähtavat kasu, näib nii, et puiduäriga tegelemine oli ja on jätkuvalt võlgniku enese jaoks piisavalt motiveeriv. Mitmed märgid viitavad sellele, et võlgnik ei pruugi enda (või seotud ühingute) tegevust täpselt ja ammendavalt dokumenteerida ning selle kohta aru anda. Seetõttu ei pruugi ametlikest andmetest lähtumine kajastada võlgniku või temaga seotud ühingute tegevuse tulemuslikkust õigesti.
19.Valdav osa võlgniku võlgadest on seotud sellega, et tema juhitud äriühingud ei täitnud oma kohustusi. Võlgnik süüdistas võlausaldajaid varem kokku lepitud sanktsioonide rakendamises ning kohtutäitureid tema vara valel ajal ja valedel tingimustel müümises, jättes tähelepanuta, et täituril ei oleks üldse vaja võlgnikuga seotud varalistesse suhetesse sekkuda, kui võlgnik oleks suutnud kõnealuseid suhteid ise edukalt korraldada. 8/10
Tsiviilasi 2-08-28650
20.Võlgnik on olnud liiga riskialdis ja suhtunud kohustuste võtmisse liiga kergekäeliselt. Võlgniku ebaõigesti kavandatud tegevuse tulemusena on võetud kohustused jäänud täitmata ning võlgniku või tema juhitud ühingute vara saatuse üle on pidanud otsustama keegi teine. Võimalik, et sundlahendused ei olnud võlgniku jaoks kõige soodsamad, kuid sundlahenduste rakendamise vajaduse põhjustas võlgnik ise.
21.Kokkuvõtteks: arvan, et võlgniku maksejõuetus ei ole kuriteo tagajärg. Võlgnik muutus maksejõuetuks seetõttu, et ta võttis nii tema juhitud äriühingutele kui iseendale liigseid riske. Liigsete riskide võtmine ei näi olevat üksik juhuslik valearvestus. Pigem näib see olevat osa võlgniku ellusuhtumisest ja/või maailmavaatest. Võlgniku raskused võetud kohustuste nõuetekohasel täitmisel ilmnesid juba mitme aasta jooksul enne tema pankroti väljakuulutamist.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotimenetluse lõpetamine
22.PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Võlausaldajad vastuväidet menetluse lõpetamise osas ei esitanud.
23.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
24.Kohus leiab, et A. K. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod.
25.PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb E. V. pankrotimenetluses.
vabastada pankrotihalduri kohustusest A. K.
26.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
27.Pankrotihaldur E. V. taotleb kohtult määrata A. K. (pankrotis) pankrotihalduri tasu summas 2 402,86 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, s.o pankrotivara väärtuselt arvutatud alammääras tasust 91,95%.
28.Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 13 319,41 eurot. Tulenevalt PankrS § 651 lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 12 801 kuni 32 000 eurot 2 556 eurot pluss 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt: 2 556 + (13 319,41 – 12 801)*11% = 2 613,03 eurot.
29.PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
30.PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta
1.jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014.
9/10
Tsiviilasi 2-08-28650
aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks.
31.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele.
32.Arvestades pankrotimenetluse keerukust, halduri ülesannete mahtu seoses vara valitsemise ja müügiga ning halduri taotlust, on põhjendatud halduri tasu määramine summas 2 402,86 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 792,94 eurot.
33.PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on juba kinnitanud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Jaotusettepaneku kinnitamisel 15.01.2014 kinnitas kohus pankrotimenetluse kulud summas 780,88 eurot.
34.Pankrotihaldur E. V. palub kohtul kinnitada pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvelt pärast kohtu 15.01.2014 määruse tegemist kantud kulud summas 99,38 eurot ning halduritasu väljamaksmisel edaspidi tekkiv kulu summas 0,32 eurot.
35.Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvelt pärast kohtu 15.01.2014 määruse tegemist kantud kulud summas 99,38 eurot ning halduritasu väljamaksmisel edaspidi tekkiv kulu summas 0,32 eurot.
36.Võlgnik ei ole esitanud kohustusest vabastamise menetluse algatamise avaldust. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.