Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

3.Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud summas 780,88 eurot (seitsesada kaheksakümmend eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti).

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2010 määrusega kuulutati välja A. K. ́i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Pankrotihaldur esitas 3. jaanuaril 2014 kohtule kinnitamiseks A. K. ́i (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku koostamisel on aluseks võetud nii nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustatud nõuete nimekirjad kui ka pärast nõuete tunnustamist aset leidnud, nõuete olemasolu ja suurust mõjutavad sündmused. A. K. ́i (pankrotis) pankrotimenetluses toimus esimene nõuete kaitsmise koosolek 01.10.2010 (teade koosoleku toimumise aja ja koha kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.09.2010; koosolekul tunnustati kaheteistkümne võlausaldaja nõudeid kokku 11 169 439,41 krooni (713 857,29 euro) ulatuses. A. K. ́i (pankrotis) pankrotimenetluses toimus teine nõuete kaitsmise koosolek 28.12.2012 (teade koosoleku toimumise aja ja koha kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.12.2012; koosolekul tunnustati Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu täiendav nõue summas 24 275 krooni (1 551,46 eurot)). Seega, kahel nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid kokku 715 408,74 euro ulatuses, millest 175 757,03 euro ulatuses tunnustati nõudeid esimeses rahuldamisjärgus ning 539 651,71 euro ulatuses tunnustati nõudeid teises rahuldamisjärgus. Pankrotihaldurile ei ole teada, et nõuete või nende rahuldamisjärkude osas toimuks vaidlusi. Teade selle kohta, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda on avaldatud 03.01.2014 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Jaotusettepanekule vastuväidete esitamise tähtaeg lõppes 13.01.2014. Vastuväiteid ei ole esitatud.

JAOTUSETTEPANEK

Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised (PankrS § 143 lg 1 p1) Tunnustatud nõuete olemasolu ja suurust mõjutanud sündmused Võrreldes nõuete kaitsmise käigus koostatud tunnustatud nõuete nimekirjadega on jaotusettepanekus kajastuvate nõuete summa 214 436,71 euro võrra väiksem, sest pärast nõuete tunnustamist on toimunud järgmised nõuete olemasolu ja suurust mõjutavad sündmused: AS SEB Pank on teatanud, et loeb tema 2 150 000 krooni (137 410,04 euro) suuruse 1. rahuldamisjärgus tunnustatud nõude täies ulatuses lõppenuks korteriomandi müügilepingus märgitud summa temale tasumise hetkest. See summa on AS-ile SEB Pank tasutud.

2 (7)

Donald-Aik Sild on teatanud, et loeb tema 600 000 krooni (38 346,99 euro) suuruse 1. rahuldamisjärgus tunnustatud nõude täies ulatuses lõppenuks 8 000 euro temale või tema poolt nimetatud muule isikule tasumise hetkest. See summa on Donald-Aik Sillale tasutud. AS SEB Pank on teatanud, et A. K. kohustuste eest vastutanud kolmanda isiku vara arvel kohustuse osalise täitmise tulemusena on AS-i SEB Pank 1 194 297,94 krooni (76 329,55 euro) suurune 2. rahuldamisjärgus tunnustatud nõue vähenenud 38 679,68 euro võrra. AS-i SEB Pank 2. rahuldamisjärku kuuluva nõude suurus on 37 649,87 eurot. Halduri selgitused ülalmainitud muudatuste kohta AS-i SEB Pank nõudest 2 150 000 krooni (137 410,04 euro) suurune osa tunnustati tingimuslikuna ja arvati esimesse rahuldamisjärku seetõttu, et nimetatud ulatuses tagas A. K. ja Romio Nugis’e kaasomandisse kuuluva korteriomandi (registriosa nr 21303401) suhtes esimesele järjekohale seatud hüpoteek Romio Nugise veel sissenõutavaks muutumata kohustust. Nõuete kaitsmise ajal ei olnud teada, millal ja missuguse hinnaga õnnestub müüa pankrotivara hulka kuuluv, pandiga koormatud mõtteline osa ning millal ja missuguses ulatuses peab nõuet rahuldama pandi eseme arvel. Donald-Aik Silla nõue arvati esimesse järku samas ulatuses nagu see tunnustati, sest: 1) Donald-Aik Silla kasuks teisele järjekohale seatud hüpoteegi summa oli suurem tema tunnustatud nõude summast ning 2) Nõuete kaitsmise ajal ei olnud teada, millal ja missuguse hinnaga õnnestub müüa pankrotivara hulka kuuluv, pandiga koormatud mõtteline osa ning kas ja mil määral saab pandi eseme arvel rahuldada teisel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõuet. AS-i SEB Pank ja Donald-Aik Silla kasuks hüpoteekidega koormatud korteriomand (registriosa nr 21303401) müüdi tervikuna 29.11.2012 hinnaga 109 900 eurot. Et A. K. kuulus 1⁄2 korteriomandist, võib pankrotivara hulka kuuluva mõttelise osa müügihinnaks pidada 54 950 eurot. Korterile otsis ostjat kinnisvaramaakler pikema aja jooksul. Pankrotihalduri arvates on küllalt põhjust olla seisukohal, et saadud hind vastas korteri harilikule väärtusele. Nimetatud kinnisasjast võlgnikule kuulunud mõttelist osa ei müüdud eraldi mitmel põhjusel. Õiguslikult olnuks mõttelise osa müümine võimalik, kuid tegelikult saavad korterit samaaegselt valitseda üksnes sellised kaasomanikud, kelle omavahelised suhted on head ja kes on korteri kasutamise (või väljaüürimise) küsimuses üksmeelsed. Risk, et ostja peab tulevikus teise kaasomanikuga tülitsema või vaidlema, vähendab mõttelise osa hinda. Korteriomandist üksnes ühe mõttelise osa müümine kahjustanuks mõlema hüpoteegipidaja huve esmalt seeläbi, et 1⁄2 mõttelise osa müügihind olnuks tõenäoliselt märksa väiksem kui 1⁄2 kogu korteriomandi müügihinnast. Ühe mõttelise osa müügihind ei oleks katnud kogu esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõuet ja teisel järjekohal olnud hüpoteegipidaja nõue osutunuks reaalselt tagamata nõudeks. Lisaks kahjustanuks selline müük esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõude tagatust, sest sundmüügi korral kuulunuks A. K. mõttelist osa koormavad hüpoteegid kustutamisele. Et ka Romio Nugis’e mõttelise osa eraldi müümisel olnuks selle hind eeldatavalt väiksem kui 1⁄2 kogu korteriomandi harilikust väärtusest, siis vähendanuks korteriomandi kahes osas müümine esimesel järjekohal oleva hüpoteegiga koormatud tagatisvara väärtust. Isegi kui A. K. mõttelise osa sundmüügi alustamise korral oleks esimesel järjekohal olev hüpoteegipidaja Romio Nugis’ega sõlmitud laenulepingu üles öelnud ja kummagi mõttelise osa suhtes toimunuks samaaegne sundmüük, olnuks võlausaldajatele jaotatav summa ikkagi väiksem, sest Romio Nugise osa müügihinna arvel tulnuks esmalt rahuldada kohtutäituri tasu nõue. Hüpoteekidega koormatud mõttelise osa müümise optimaalse viisi otsustamiseks toimus 29.10.2012 võlausaldajate üldkoosolek, millel osalesid mõlemad hüpoteegipidajad. Koosolek

3 (7)

andis pankrotihaldurile nõusoleku müüa hüpoteekidega koormatud mõtteline osa selliselt, et tehingu käigus rahuldab ostja müügihinna arvel esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõude täies ulatuses ning teisel järjekohal oleva hüpoteegipidaja nõude 8000 euro ulatuses. Nendest maksetest ülejääva osa arvel tuli kanda osa tehingu tõestamise kulust ning ülejääv osa arvata pankrotivara hulka (pankrotimenetluse kulude katmiseks ja teise rahuldamisjärgu nõuete rahuldamiseks). Kuigi taoline lahendus pandi eseme müümiseks ja hüpoteegipidajate nõuete rahuldamiseks on ebastandardne ehk erineb tavapärasest nõuete rahuldamise korrast, peab haldur seda selle juhtumi asjaolusid silmas pidades õigustatuks ning pankrotimenetluse peamiste põhimõtetega kooskõlas olevaks. PankrS § 55 lg 1 kohaselt on pankrotihalduri üheks põhikohustuseks tagada pankrotimenetluse majanduslik otstarbekus. Antud juhul arvestati pandieseme realiseerimisel võlausaldajate majanduslike huvidega niivõrd kui see oli võimalik. Mõlemad hüpoteegipidajad nõustusid tehingu tingimustega. Samal ajal ei kahjustatud pandiga tagamata võlausaldajate huve, sest: 1) PankrS § 153 lg 2 tagab, et pandieseme müügist saadut kasutatakse eeskätt pandipidaja nõude rahuldamiseks. Maksimaalselt 15/100 ulatuses võib pandieseme müügist saadut kasutada menetluskulude katmiseks. Seega, pankrotivaraks oleva 1⁄2 mõttelise osa 54 950 euro suurusest müügihinnast pidanuks vähemalt 46 707,50 euro suuruse osa maksma hüpoteegipidajatele. Mitte rohkem kui 8 242,50 euro suuruse osa arvel võinuks müügihinna arvel katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid. Seadus ei näe ette, et juhul kui hüpoteegipidajate nõuded on suuremad kui pandieseme müügist saadud summa (nagu antud juhul oligi), kasutatakse pandieseme müügist saadut mingiski ulatuses teise rahuldamisjärgu nõuete rahuldamiseks. Vara teistsuguse müügiviisi korral kuulunuks teisel järjekohal oleva hüpoteegipidaja DonaldAik Silla nõue teise rahuldamisjärku kas täies ulatuses või selles ulatuses, mille võrra tema nõue on suurem pandieseme müügist saadud ja esimese järjekoha hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest üle jäävast summast. Ülalviidatud võlausaldajate üldkoosoleku poolt heakskiidetud müügiviisi tulemusena on hüpoteegipidajad kinnitanud, et müügihinna arvel tehtud maksete tulemusena loetakse nende pandiga tagatud nõuded täies ulatuses lõppenuks. Lisaks sellele laekus pandieseme müügist pankrotivarasse 10 669 eurot ehk 19,42% pandieseme müügihinnast. Laekunud summa arvel saab kanda menetluskulud ja osaliselt rahuldada teise rahuldamisjärgu nõudeid. Pandieseme müügihinna täies ulatuses (summas 54 950 eurot) pankrotivarasse laekumise ja seejärel hüpoteegipidajatele väljamaksmise korral olnuks PankrS § 65 lg 2 ja § 651 lg 1 kohaselt pankrotihalduril õigus arvestada töötasu kogu pankrotivarasse laekunud summalt. Antud juhul arvab pankrotihaldur pankrotihalduri töötasu arvutamise baassumma hulka vaid pandieseme müügist pankrotivarasse reaalselt laekunud summa (10 669 eurot), mis tähendab, et pankrotivara arvel kantavad menetluse kulud on märksa väiksemad kui need olnuks teistsuguse lahenduse korral. Seoses eesõigusnõuete täies ulatuses lõppemisega ja ühe teise rahuldamisjärku kuuluva nõude vähenemisega on tunnustatud nõuete summa jaotusettepaneku koostamise hetke seisuga 500 972,03 eurot. Kõik tunnustatud nõuded kuuluvad samasse rahuldamisjärku. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 143 lg 1 p 3) Pankrotivarast ei ole tehtud vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud väljamakseid ega ole makstud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist. Selliseid makseid ei tehta ka edaspidi.

4 (7)

Pankotihaldur käsitab kõiki pankrotivara arvel tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna. Pankrotivara arvel on võlausaldajate üldkoosoleku eelneva põhimõttelise nõusoleku alusel kantud järgmised pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulud: Kululiik: OÜ ÜK Büroo ruumide, sisseseade jms kasutamine koopiate ja arvutiväljatrükkide valmistamine postmargid, ümbrikud bürootarbed vara müügikuulutused pankrotimenetluse teated tasulised teabepäringud notaritasu, riigilõiv korteriomandi müümisel halduri sõidukulud pangateenused käibemaks Kokku:

Summa: 396,00 eurot 30,55 eurot 36,75 eurot 25,20 eurot 12,78 eurot 12,78 eurot 7,64 eurot 32,05 eurot 101,24 eurot 10,39 eurot 115,50 eurot 780,88 eurot

Peaaegu kõik pankrotimenetluse toimingud on läbi viidud OÜ ÜK Büroo üüritud ruumides, kasutades selle sisseseseadet ning muid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Bürood on kasutatud näiteks vara müügi korraldamiseks, võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, koosolekute ja kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide säilitamiseks jne. Pankrotihalduri arvates OÜ ÜK Büroo ei ole PankrS § 125 lg 1 ja 2 nimetatud isikuks. Enne ajutise halduri nimetamist tasus pankrotiavalduse esitaja kohtu deposiiti 1278,23 eurot. See summa on kohtu 29.01.2010 määruse alusel deposiidist täies mahus välja makstud ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks. PankrS § 11 lg 2 näeb ette, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 sätestatule. PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 kohaselt on kohtu deposiiti tasutud ja ära kasutatud summa seega pankrotimenetluse kuluks, mis pankrotivaras raha olemasolu korral tagastatakse pankrotivarast enne jaotiste alusel raha väljamaksmist. Pankrotihaldurile ei ole teada, et nõuete või nende rahuldamisjärkude osas toimuks vaidlusi. Seega ei ole jaotusettepanek esitatud PankrS § 144 lg 1 alusel ning puudub PankrS §-s 151 lg 1 sätestatud kohustus hoiustada krediidiasutuses raha vaidlustatud nõuete katteks. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 143 lg 1 p 4) Pandiesemeks oli 1⁄2 mõttelist osa Tallinna linnas Jüri Vilmsi tn 39 asuva 672 m2 suuruse elamumaa 660/6817 mõttelisest osast osa ja reaalosana eluruumist nr 5, mille üldpind on 66 m2 ja mille tähistus plaanil on 5 (registriosa nr 21303401, katastritunnus 78401:115:0111). Seejuures AS-i SEB Pank kasuks esimesele järjekohale seatud hüpoteegiga olid koormatud mõlema kaasomaniku mõttelised osad. Donald-Aik Silla kasuks teisele järjekohale seatud hüpoteek koormas üksnes A. K. kuuluvat mõttelist osa. Korteriomand müüdi tervikuna 29.11.2012 hinnaga 109 900 eurot. Et A. K. kuulus 1⁄2 korteriomandist, on pankrotivara hulka kuuluva mõttelise osa müügihind 54 950 eurot, millest ostja tasus otse hüpoteegipidajatele 44 281 eurot ja pankrotivara hulka 10 669 eurot. Pandieseme müügihinnal ei ole selles pankrotimenetluses eespool pikemalt kirjeldatud põhjustel tavapärast tähendust ehk see ei määratle ühegi jaotusettepaneku alusel rahuldatava eesõigusnõude ulatust. Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta (PankrS § 143 lg 1 p 5)

5 (7)

Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku pangakontodel 22,83 eurot. Pankrotivarasse on laekunud 12 428,24 eurot, sealhulgas vara müügist 11 808,12 eurot, võlgnikule makstud lastetoetusest 2010. aastal pankrotivarasse eraldatud osa 511,29 eurot, AS-i SEB Pank poolt ebaõige intressiarvestuse parandamiseks tasutud 107,02 eurot ja pangaintress 1,81 eurot. Likviidse pankrotivara väärtuseks on seega 12 451,07 eurot. Müügist laekunud summa jaguneb müüdud vara lõikes järgmiselt: - mõtteline osa korteriomandist (registriosa nr 21303401) 10 669 eurot - OÜ Timbercat osa nimiväärtusega 40 000 krooni 639,12 eurot - OÜ P.A.K. Partnerid osa nimiväärtusega 20 000 krooni 500,00 eurot OÜ Timbercat osa müüdi 06.09.2010 toimunud avalikul suulisel enampakkumisel. OÜ P.A.K. Partnerid osa müüdi 13.11.2012 toimunud avalikul suulisel enampakkumisel. Ajavahemikus jaanuar 2010 – detsember 2013 sai võlgnik Maksu- ja Tolliameti andmetel tulu järgmiselt: BrutoTuluTöötus- Kogumis- NetoTasu maksja Tulu Keskm Keskm. pension tasu maks kindl. tasu liik bruto neto 15016,29 2791,02 12225,27 Sotsiaalkind- vanema- 1251,36 1018,77

lustusamet hüvitis Kokku: 15016,29 2791,02 0,00 0,00 12225,27 1251,36 1018,77 575,82 90,68 485,14 Sotsiaalkind- vanema- 47,99 40,43

lustusamet hüvitis 4993,07 676,04 139,82 49,93 4127,28 ForestCat OÜ töötasu 416,09 343,94 Kokku: 5568,89 766,72 139,82 49,93 4612,42 461,07 384,37 ForestCat OÜ 312,50 6,25 6,25 300,00 töötasu 26,04 25,00

Kokku: 312,50 0,00 6,25 6,25 300,00 26,04 25,00 2012. aastal võlgnik ei ole pankrotihalduri ega maksuhalduri andmetel tulu ei saanud. Sissetulekut, mida võlgnik on saanud pärast tema pankroti väljakuulutamist, ei saa seaduse kohaselt arvata pankrotivara hulka, sest: 1) PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet; 2) TMS § 131 lg 1 p 8 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet vanemahüvitisele; 3) TMS § 132 lg 1 ja lg 2 kohaselt ei arestita sissetulekut ühe palga alammäära ulatuses ja lisaks iga ülalpeetava kohta palga alammäärast 1/3 ulatuses. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat: 08.02.1997 sündinud Anett Kööp; 30.09.2001 sündinud Alexandra Kööp; 05.08.2009 sündinud Kristofer Kööp. Võlgnik on oma sissetulekust vabatahtlikult pankrotivarasse maksnud 511,29 eurot. Jaotamisele kuuluv vara: Seisuga 03.01.2014 on jaotatavat pankrotivara 11 670,19 eurot, mis on hoiustatud AS-is SEB Pank avatud võlgniku arvelduskontol nr 10010140077012. PankrS § 11 lg 2 kohaselt tuleb enne jaotiste katteks väljamaksete tegemist pankrotivarast pankrotiavalduse esitajale tagastada tema poolt kohtu deposiiti tasutud ja menetluskulude katmiseks ära kasutatud 1 278,23 eurot. Haldur eeldab, et kohus tagastab menetluse lõpetamisel selle summa, mis on kohtu deposiiti tasutud, kuid mida menetluskulude katmiseks ei ole seni kasutatud ega kasutata ka edaspidi. 12 319,41 euro suuruselt pankrotivaralt PankrS § 651 kohaselt arvestatud pankrotihalduri töötasu alammäär, mis Riigikohtu 26.06.2013 määruses tsiviilasjas 3-2-1-48-13 avaldatud seisukohta arvesse võttes sisaldab kõiki makse, on 2 484,91 eurot. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel määrab haldurile töötasu nimetatud ulatuses, saab olemasoleva pankrotivara arvel edaspidi teha väljamakseid umbes järgmiselt: - ajutise menetluse kulude tagastamine (PankrS § 11 lg 2) 1 278,23 eurot - pankrotihalduri brutotöötasu 1 868,35 eurot - pankrotihalduri töötasult arvestatud sotsiaalmaks 616,56 eurot

6 (7)

- jaotusettepaneku alusel nõuete rahuldamine 7 907,05 eurot Enne menetluse lõpetamist tekib tõenäoliselt vähesel määral siin nimetamata kulusid. Andmed veel müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 143 lg 1 p 6) Võlgniku kogu pankrotihaldurile teadaolev vara on müüdud ning pankrotihaldur ei prognoosi täiendavaid laekumisi pankrotivarasse. Loodetavasti ei nõua tulevikus tehtavad menetlustoimingud väga suurt aja ja raha kulu. Pankrotihaldur kavatseb esimesel võimalusel hoiustada haldurile taotletava töötasu ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu summa ning ülejäänud raha menetluse jooksva kulu ja jaotiste katteks välja maksta. Kohe pärast jaotusettepaneku kinnitamise kohta tehtud kohtumääruse jõustumist on kavas esitada kohtule taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks.

KOHTU POOLT TEHTUD JÄRELDUSED

PankrS § 145 lg 1, 2 kohaselt otsustab kohus jaotusettepaneku kinnitamise 10 päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus jätab jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. PankrS § 143 lg 5 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda, samuti, et võlgnik või võlausaldaja võib vastuväite esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Pankrotihaldur on 03.01.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldanud seaduses ettenähtud teate jaotusettepanekuga tutvumise kohta. Jaotusettepanekule vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud ja vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotiasjast ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Seega kuulub halduri taotlus rahuldamisele ja jaotusettepanek tuleb kohtu poolt kinnitada. Vastavalt PankrS § 66 lg 1, 3 on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur on jaotusettepanekus märkinud A. K. ́i pankrotimenetluse kulutused. Kohtul puudub alus kahelda halduri poolt kajastatud pankrotimenetluse kulutuste õigsuses. Kohus leiab, et jaotusettepanekus kajastatud pankrotihalduri poolt tehtud kulutused oma kohustuste täitmiseks on kohtu arvates olnud vajalikud ja põhjendatud arvestades PankrS § 66 lg 1, 3 sätestatut, mistõttu kohus kinnitab kulud suuruses 780,88 € (OÜ ÜK Büroo ruumide, sisseseade jms kasutamine 396,00 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide valmistamine 30,55 eurot, postmargid, ümbrikud 36,75 eurot, bürootarbed 25,20 eurot, vara müügikuulutused 12,78 eurot, pankrotimenetluse teated 12,78 eurot, tasulised teabepäringud 7,64 eurot, notaritasu, riigilõiv korteriomandi müümisel 32,05 eurot, halduri sõidukulud 101,24 eurot, pangateenused 10,39 eurot, käibemaks 115,50 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.