Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-25-2627 27. jaanuar 2026 Kadri Vool (end Palm) X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11. juuli 2025. a otsuste nr P262025-316387 ja P26-2025-316388 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja taotlus Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Anastassia Grigorjeva Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-ile 9. detsembril 2025. a esitatud menetlusdokumendi lisad (dtl 293301).
2.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. veebruaril 2026 ((halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja esitas 10. juunil 2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 265-277). Eesti Töötukassa tuvastas 10. juuli 2025. a otsusega nr TVH/25/023719 kaebajal puuduva töövõime kestusega üks aasta (dtl 9-12).
2.SKA ei tuvastanud 11. juuli 2025. a otsusega nr P26-2025-316387 kaebajal piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme (dtl 5-6). Samal kuupäeval tehtud otsusega nr P26-2025-316388 jättis SKA kaebajale puudega tööealise inimese toetuse määramata (dtl 7-8).
3.Kaebaja esitas 16. juulil 2025 SKA-le vaide (dtl 156-157, tõlge dtl 279-280), mille SKA jättis 11. augusti 2025. a vaideotsusega nr 5.2-3/18701-2 rahuldamata (dtl 159-164).
4.Kaebaja esitas 9. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse SKA 11. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-316387 ja otsuse nr P26-2025-316388 tühistamiseks (dtl 3-4, 52).
5.SKA esitas 13. oktoobril 2025 vastuse kaebusele (dtl 186-189), millele kaebaja esitas 15. oktoobril 2025. a vastuväite (dtl 195).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
6.1.Puude raskusastme määramisest keeldumises ei ole märgitud põhjuseid, miks amet leiab, et kaebajal ei ole puude raskusastet, kuid on viidatud sellele, et selline otsus tehti Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövõime hindamise otsuse alusel.
6.2.Varasemalt on Eesti Töötukassa 10. juuli 2025. a haldusaktiga nr TVH/25/023719 kaebajale määranud puuduva töövõime ajavahemikuks 14. juuli 2025 – 13. juuli 2026 töövõime hindamise eksperdiarvamuse alusel, mis koostati 9. juulil 2025.
6.3.Ei ole nõus sellega, et kaebajal ei ole puude raskusastet, kuna varem, töövõime hindamise eksperdiarvamuse alusel kuupäevaga 19. august 2020 määras Eesti Töötukassa 21. augusti 2020. a haldusaktiga nr TVH/20/067468 kaebajale osalise töövõime ajavahemikuks 14. juuli 2020 – 13. juuli 2025 ning see oli põhjuseks, miks SKA 24. augusti 2020 haldusaktiga nr P26O-2020-98585 määras kaebajale keskmise puude ajavahemikuks 14. juuli 2020 – 13. juuli 2025.
6.4.Kuna alates eelmisest puude raskusastme hindamisest on kaebaja tervis halvenenud ja haigused on progresseerunud (osalise töövõime asemel on nüüd täielik töövõimetus), palub kaebaja tühistada vaidlustatavad SKA 11. juuli 2025. a otsused nr P26-2025316387 ja P26-2025-316388.
6.5.Kaebaja peab palkama inimese, kes aitab tal pesta, süüa teha, poes käia, sest kaebaja ei saa seda ise teha. Kaebaja vasak käsi on täiesti kasutamiskõlbmatu, see ripub nagu rätt ja kaebaja liigub karkude abil.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
7.1.Tööealisele inimesele, kes taotleb samaaegselt nii töövõime hindamist kui puude raskusastme tuvastamist, võib, aga ei pruugi puuduva töövõime tuvastamine alati tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka puude raskusaste. 2
3-25-2627
7.2.Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg-le 7 kasutatakse juhul, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.
7.3.Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 4 lg 1 sätestab, et SKA edastab arstiõppe läbinud isikule andmed kõigi puude raskusastme tuvastamiseks vajalike dokumentidega, välja arvatud juhul, kui tööealine inimene taotleb puude raskusastme tuvastamist samaaegselt töövõime hindamisega või kui tööealise inimese töövõimet on hinnatud puude raskusastme tuvastamise taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul ning tal ei ole tuvastatud töövõimet välistavat seisundit. Seega ei pea vastustaja sellistel tingimustel kaasama tööealise isiku puude raskusastme tuvastamiseks täiendavalt ekspertarsti, vaid võib kasutada töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust.
7.4.Puude raskusastme tuvastamise metoodika tööealisel inimesel tugineb määruse nr 18 §-s 6 sätestatud regulatsioonile.
7.5.Nii töövõime hindamise kui puude raskusastme tuvastamise menetlustes toimub tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine küll ühtse küsimustiku alusel (ekspertarst tuvastab mõlemal juhul samal moel terviseandmete alusel valdkondade võtmetegevuste osas esinevad piirangud ja nende ulatust kirjeldavad arvväärtused), kuid saadud arvväärtusi hinnatakse erinevalt.
7.6.Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 6 lg 5). Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1 (sama paragrahvi lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 1).
7.7.Liikumise valdkonnas on hinnatud kaebaja võtmetegevuste piiranguid arvväärtustega 2 (liikumine eri tasapindadel), 0 (ohutu ringiliikumine), 2 (seismine ja istumine), mis tähendab, et Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse kohaselt on kaebajal liikumise valdkonna kohta arvutatav aritmeetiline keskmine 1,33, mis on keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikust madalam.
7.8.Käelise tegevuse valdkonnas on võtmetegevuste piiranguid hinnatud arvväärtustega 0 (käte sirutamine), 3 (asjade liigutamine), 2 (käteosavus). Sellest tulenevalt on käelise tegevuse valdkonna aritmeetiline keskmine 1,67, mis on samuti keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikust arvväärtusest madalam.
7.9.Teistes hinnatavates valdkondades töövõime hindamise käigus antud eksperdiarvamuses piiranguid ei tuvastatud.
7.10.Vaidemenetluses antud eksperdiarvamuse kohaselt esinevad kaebajal mõõdukad tegutsemispiirangud eri tasapindadel liikumisel, pikal istumisel ja seismisel, mis on põhjustatud kaela, rindkere ja alaselja valudest. Tegutsemispiiranguid ei esine ohutul ringiliikumisel. Sellest nähtuvalt ühtib liikumise valdkonnas vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarsti hinnang töövõime hindamises antud hinnanguga.
7.11.Käelise tegevuse valdkonnas tuvastas vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst kaebajal mõõdukad tegutsemispiirangud asjade liigutamisel ja käteosavuses. 3
3-25-2627 Tegutsemispiirangud on põhjustatud vasaku käe nõrkusest. Ekspertarst ei tuvastanud piiranguid käte sirutamisel. Seega on ka käelise tegevuse valdkonnas erinevad ekspertarstid hinnanud piiranguid sarnaselt.
7.12.Seega, kuigi töövõime hindamise menetluses tuvastati kaebajal töövõime hindamise metoodika alusel puuduv töövõime, ei tähenda see, et kaebajal esineb ka vähemalt keskmisele raskusastmele vastav puue. Vastustaja ei ole eksinud kehtiva metoodika alusel kaebajal puude raskusastme tuvastamata jätmisel. Samuti ei ole vaidemenetluses kaasatud ekspertarsti arvamuse kohaselt alust hinnata kaebajal esinevaid piiranguid raskemaks kui töövõime hindamise käigus antud eksperdiarvamuses hinnati.
7.13.Lisaks töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise metoodika erinevusele on ka nende menetluste eesmärgid erinevad. Eesti Töötukassa hindab tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas. SKA hindab seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast osalemist ja ühiskonnaelus osalemist. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-20-1281, p 17).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
9.Kaebaja nõuab SKA 11. juuli 2025. a otsuste nr P26-2025-316387 ja P26-2025-316388 tühistamist ning kohustamist lahendada uuesti kaebaja taotlus, leides, et SKA ei ole puude raskusastme määramisest keeldumisel põhjendanud, miks kaebajal ei ole puude raskusastet. Eelmisest puude raskusastme hindamisest on kaebaja tervis halvenenud ja haigused on progresseerunud. Samuti viitab kaebaja, et Eesti Töötukassa on kaebajale määranud puuduva töövõime. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja puhul oli liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33 ja käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67. Vastavalt määruse nr 18 lisa 2 p 3 kohaselt tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75. Kuigi töövõime hindamise menetluses tuvastati kaebajal töövõime hindamise metoodika alusel puuduv töövõime, ei tähenda see, et kaebajal esineb ka vähemalt keskmisele raskusastmele vastav puue.
10.Vaidlus puudub selles, et SKA oli 11. juuli 2025. a otsuste nr P26-2025-316387 ja P262025-316388 tegemiseks pädev haldusorgan.
11.Esmalt märgib kohus, et vastavalt HKMS § 158 lg 2 ls-le 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seega ei saa kohus arvesse võtta kaebaja 9. detsembri 2025. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendeid. Kaebaja viitab viimase kuu jooksul toimunud sündmustele, millega ei saanud SKA aga 11. juuli 2025. a otsuste nr P262025-316387 ja P26-2025-316388 tegemisel arvestada. Nagu ka SKA on 17. detsembri 2025. a seisukohas märkinud, võib kaebaja terviseolukorra muutumise korral esitada uuesti puude 4
3-25-2627 raskusastme tuvastamise taotluse. HKMS § 158 lg-t 2 arvesse võttes, tagastab kohus kaebajale
9.detsembri 2025. a menetlusdokumendi lisad (dtl 293-301).
12.PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2 1 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2). Ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude raskusastme tuvastamist. Inimestel võib olla diagnoositud sama haigusseisund, kuid sellega kaasnevad tegutsemisvõime piirangud on alati individuaalsed, sest iga inimese organismi vastupanuvõime, ravimite talumine jms on väga erinev.
13.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus. Seega ei pea kohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Ka ei saa kohus asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit ja sellest tulenevaid piiranguid tema tegutsemisvõimele. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus nr 3-17-1110, p 24). Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas kaebaja 10. juuni 2025. a taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta TIS-i kantud andmed olla ebaõiged.
14.Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Kuna puude raskusaste tehakse kindlaks hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi asjaolusid õigusväliste mõõdupuude alusel, on oluline põhjendada seda otsust viisil, et adressaat mõistaks, miks selline otsus on tehtud.
15.Kohus nõustub kaebajaga, et SKA 11. juuli 2025. a otsused nr P26-2025-316387 ja P262025-316388 on põhjendamispuudustega. SKA otsusest nr P26-2025-316387 nähtub vaid see, et tuginetakse Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamusele ja töövõime hindamise otsusele, kuid selgitatud pole puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et Eesti Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste 5
3-25-2627 elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi kõikide valdkondade kaupa. Otsuses nr P26-2025-316388 on SKA üldsõnaliselt nentinud, et kooskõlas PISTS § 3 lg-ga 1 puudub puuetega inimeste sotsiaaltoetustele õigus isikul, kellel keskmist, rasket või sügavat puude raskusastet ei tuvastatud. SKA on kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et käesoleval juhul tähendab vaidlusaluses otsuses sisalduv viide sotsiaalkaitse infosüsteemile seda, et aluseks on võetud kaebaja kohta tehtud otsust nr P26-2025-316387, millega ei tuvastatud kaebajal puude raskusastet (dtl 281).
16.Vaatamata vaidlustatud otsuste põhjendamispuudustele, on kohus seisukohal, et SKA otsused pidanuks küll olema põhjalikumalt motiveeritud, kuid mõningad põhjendamispuudused ei anna siiski alust otsuseid tühistada, kuna vastustajal tuleks teha kaebaja taotlust uuesti lahendades samasisuline otsus (vt HMS § 58). Kohtupraktikast tuleneb, et kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-682, p 13). Kohus peab otsust tehes arvestama ka SKA 11. augusti 2025. a vaideotsusega nr 5.2-3/18701-2 ja kohtumenetluses 13. oktoobril 2025 esitatud põhjalike selgitustega.
17.Puuduva töövõime tuvastamine töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel võib, aga ei pruugi alati tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka keskmine, raske või sügav puude raskusaste PISTS alusel. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on nende menetluste eesmärk ja seetõttu ka otsuseni jõudmise metoodika erinev. TVTS alusel selgitatakse välja, kas inimese töötamine on tema terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu takistatud (TVTS § 5). Vajaduse korral antakse töövõime hindamise käigus ka soovitusi töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Isikule, kellel on tuvastatud vähenenud või puuduv töövõime, makstakse tema töötamise ja töölesaamise toetamiseks ja talle sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 1 lg 1, § 11). PISTS alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1, vt ka kohtuotsuse p 12). Puude raskusaste tuvastatakse siis, kui see ületab teatud lävendi (PISTS § 2 lg 21). Tööealisele inimesele, kellel tuvastatakse vähemalt keskmine puude raskusaste, makstakse toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, toetamaks tema iseseisvat toimetulekut ja võrdseid võimalusi ühiskonnas (PISTS § 1 lg 1, § 7 lg 1).
18.Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 8 lg-de 1 ja 2 kohaselt hinnatakse isiku töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei summeerita raskusastmeid arvväärtustega 0 või 1. Puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse küll samadest 6
3-25-2627 võtmetegevuste piirangute raskusastmetest, kuid puude tuvastamiseks on alust siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine arvväärtus 2-2,75 (vt määruse nr 18 § 6 ja lisa 2 p 3). Seega kokkuvõttes hindab Eesti Töötukassa TVTS alusel tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas, kuid SKA hindab PISTS alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele nagu on juhtunud ka praeguses asjas.
19.Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 10. juuni 2025. a taotlusel, selle taotluse menetlemise käigus Eesti Töötukassa kaasatud ekspertarst Riina Urbaniku antud eksperdihinnangul ja vaidemenetlusse kaasatud SKA ekspertarst Ivar Vipi antud täiendaval eksperdihinnangul. Ekspertarstid arvestasid arvamuse andmisel kaebaja terviseandmetega, mis olid kantud TIS-i. Kaebaja ei ole viidanud TIS-i andmetele, mis jäi ekspertarstidel arvesse võtmata. Kaebaja 10. juuni 2025. a taotluses ja vaideotsuses kirjeldatud piirangud olid ekspertidele hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Kohus ei saa asuda ise eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust kahelda ekspertide erapooletuses.
20.Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 1 kohaselt seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: teadvusel püsimine ja enesehooldus; suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted.
21.Kaebaja on selgitanud, et ta ei suuda iseseisvalt üldse liikuda, ta liigub kargu ja abilise või poja abiga; tema vasak jalg keeldub töötamast, läheb nõrgaks ja ta kukub; ta põlved ja puusad on valusad; ka kaebaja vasak käsi on täiesti halvatud, mistõttu ei saa ta isegi käsipuust kinni võtta; kaebajal on tugev hingeldus; kõrge vererõhk, pearinglus koos teadvusekaotusega (dtl 271-272). Eesti Töötukassa kaasas töövõime ulatuse hindamisel eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti R. Urbaniku (dtl 9, 13). Eesti Töötukassa leidis 10. juuli 2025. a otsuses nr TVH/25/023719, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Kaebajal on piiratud kõndimine, treppidel liikumine, kummardumine ning kestvalt seismine ja istumine selja ja jala kroonilise valu, lülisamba liikuvuse piiratuse ning kõnnimustri häirumise tõttu. Liikumisel kasutab kaebaja kepi tuge. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirang puudub) ning 7
3-25-2627 võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) (dtl 15). Ekspertarst leidis, et kaebajal on krooniline valu seljas ja jalas, jala nõrkuse kohta andmeid ei ole, valuravimit on viimati kirjutatud retseptiga 4 kuud tagasi, neuroloog uut alaselja uuringut vajalikuks ei pidanud, eelmisel uuringul kindlat närvijuure survet ei esinenud, asendit on võimalik muuta, hinnatud mõõdukana. Seda, et kaebajal esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud eri tasapindadel liikumisel, pikkade vahemaade läbimisel, pikal istumisel ja seismisel, on leidnud ka SKA ekspertarst, toetudes sh neuroloogi, üldarstide, kardioloogi, töötervishoiuarsti ja nahaarsti hinnangutele (dtl 190).
22.Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Määruse nr 18 lisas 2 on esitatud tööealisel inimesel esinevate piirangute hindamise tingimused, piirangute raskusastmete arvväärtused ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel. Sama määruse lisa 2 p 3 kohaselt tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75. Kuna kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, siis järeldas SKA õigesti, et see on keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikust madalam. Kohtu hinnangul ei ole alust järeldada, et kaebaja piiranguid oleks hinnatud põhjendamatult madalalt.
23.Kaebaja on selgitanud, et tema vasak käsi on täielikult liikumatu, see on ühes asendis kõverdatud, see ei lähe sirgu, ei paindu, sõrmed on kõverdatud ja kaebaja ei tunne neid üldse (dtl 273). Eesti Töötukassa leidis 10. juuli 2025. a otsuses, et kaebajal on raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on halvatusnähud ja dorsopaatiad. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas söömise ja joomise osas on arvestatud käelise tegevuse valdkonda hinnates. Piirangud teadvusel püsimise osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebajal on piiratud esemete tõstmine ja kandmine ning vasaku käe peenmotoorika käe liigesliikuvuse piiratuse ja lihasjõu vähenemise tõttu. Kaebaja ei kasuta vasakut kätt, kannab ortoosi. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (piirang puudub), võtmetegevust „asjade liigutamine“ arvväärtusega 3 (raske piirang), võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ja võtmetegevust „käelise tegevusega seotud muud piirangus arvväärtusega 0 (piirang puudub) (dtl 20). Ekspertarst leidis, et „taotleja ei ole mingi aeg vasakut kätt kasutanud, on vasaku käe pannud lahasele, tõenäoliselt on liigesliikuvus nüüd piiratud ja võimalik, et lihased kõhetunud, parem käsi on probleemidest vaba, hetkel hinnatud raske piiranguna 10.06.2025 Tõnu Tiimus neuroloog: Obj.Vasaku käe on lahasele riputanud ja liigub kepile toetudes. Pole selge, kas vasakus käes on orgaaniline parees või psühhogeenne motoorikahäire.“ (dtl 19). Seda, et kaebajal ei esine tegutsemispiiranguid käte sirutamisel, kuid esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud asjade liigutamisel ja käte osavuses on leidnud ka SKA ekspertarst (dtl 191). Ekspertarst on viidanud neuroloogi konsultatsiooniotsusele ja isiku lülisamba kaelaosa kompuutertomograafilisele uuringule.
24.Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67. Määruse nr 18 lisas 2 on esitatud tööealisel inimesel esinevate piirangute hindamise tingimused, piirangute raskusastmete arvväärtused ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel. Sama määruse lisa 2 p 3 kohaselt tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste, kui vähemalt ühes valdkonnas on 8
3-25-2627 piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2-2,75. Kuna kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,67, siis järeldas SKA õigesti, et see on keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikust madalam.
25.Kohus märgib täiendavalt, et ekspertarstidel ei tulnud suhelda kaebaja raviarstidega. Kui andmekogud sisaldasid kaebaja terviseandmeid piisava põhjalikkusega, võisid ekspertarstid teha otsustuse kaebaja terviseseisundi kohta ka selliste andmete põhjal. Ei ole eluliselt usutav, et täiendava arsti vastuvõtuga oleks võimalik tuvastada kaebaja terviseseisundit oluliselt teistsugusena kui varasematel, infosüsteemis märgitud vastuvõttudel. SKA ei pidanud puude raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s saadaval. Otsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i tehtud kanded vigased.
26.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse SKA 11. juuli 2025. a otsuste nr P26-2025-316387 ja P26-2025-316388 tühistamiseks ning kohustamiseks lahendada uuesti kaebaja taotlus.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
28.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.