Kohtuasi X kaebus seoses Tartu linnas Kullerkupu ja Ülase tänaval parkimiskorralduse muutmisega Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu linn
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetluskulud (s.o tasutud riigilõiv) tema enda kanda.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja elukoha andmed tähemärkidega X ja Y. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (kaebaja, elukoht Y,) esitas 13. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse seoses Tartu linnas Kullerkupu ja Ülase tänaval parkimiskorralduse muutmisega. Kaebaja märgib kaebuses ja selle täiendustes kokkuvõtlikult järgmist.
Tartu linn kehtestas Ülase ja Kullerkupu tänavas parkimiskorralduse muudatuse, mille kohaselt ühel poolt tänavat võib vaid peatuda ja teisel pool tänavat (paarisnumbritega majade poolel) võib parkida esmaspäevast reedeni ajavahemikus kl 8.00 kuni 18.00 kaks tundi. Tänavatele paigaldati vastavat parkimiskorraldust reguleerivad liiklusmärgid. Kaebaja märgib, et Ülase tänaval puudub eraldatud kõnnitee ning jalakäijad on sunnitud liikuma sõiduteel. Parkimiskorralduse muutmise tulemusel on sõidutee oluliselt kitsenenud ning pargitud sõidukid on hõivanud jalakäijate liikumisruumi. See suurendab oluliselt liiklusõnnetuse riski, eriti talvisel ajal ja pimeduses. Liiklusseadusest tulenevalt peab liikluskorraldus tagama kõigi liiklejate, sealhulgas jalakäijate ohutuse, eriti olukorras, kus jalakäijatele eraldi kõnniteed ei ole ette
3-26-109 nähtud. Linnavalitsus on rõhutanud, et parkimiskorralduse muudatused on tehtud liiklusohutuse tagamiseks, kuid on keeldunud kaebajale esitamast riskianalüüsi või muid dokumente, millele sellised väited tuginevad. Samuti ei ole vastatud kaebaja küsimusele talvise lumehoolduse korralduse kohta olukorras, kus pargitud sõidukid takistavad nii sõidutee kui jalakäijate liikumisruumi hooldust. Kehtestatud parkimiskorraldus rikub kaebaja õigusi, ohustades tema elu ja tervist ning muutes tema igapäevase liikumise elukohas ebaturvaliseks. Liikluskorralduse muutus mõjutab otseselt kaebaja igapäevast liikumist ja ohutust ning ei ole käsitatav üksnes abstraktse avaliku huvina. Liikluskorralduse muutmise korral peab olema võimalik tuvastada, millise sisemise otsuse, kaalutluse, analüüsi või hinnangu alusel otsus tehti, sh kuidas hinnati liiklusohutust ning jalakäijate liikumise tingimusi tänaval, kus puudub kõnnitee. Kaebajale ei ole selliseid dokumente ega kaalutlusi esitatud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas liikluskorralduse muutmine vastab haldusmenetluse seadusest tulenevatele kaalutlus-, põhjendamis- ja proportsionaalsuse nõuetele ja liiklusohutuse eesmärgile. Elanikele on parkimiskorralduse osas esitatud eksitavat teavet.
1.2.Pärast Ravila tänava ümberkorraldusi (bussipeatuse rajamine ja valgusfoori lisandumine) on muutunud liiklusvood selliselt, et märkimisväärne hulk sõidukeid kasutab Ülase tänavat läbisõiduteena. Kehtestatud parkimiskorralduse tulemusena on sõidutee visuaalselt avaram, sõidukite liikumiskiirused on suurenenud ning jalakäijad on sunnitud liikuma sõiduteel, kuna kõnnitee puudub. Vastustaja ei ole selgitanud, milliseid konkreetseid prügiveoga seotud takistusi on Ülase tänaval esinenud ega seda, kuidas on prügivedu olnud ohustatud pärast parkimiskorralduse muutmist. Uus parkimiskorraldus ei kohaldu tegelikkuses kõigile tänava elanikele ühtemoodi, sest paarisnumbritega kinnistute ees on mitmed elanikud rajanud linnamaale sissesõiduteed, mille tulemusel saavad nad parkida viisil, mis takistab üksnes sissesõitu nende endi kinnistutele. Selline parkimine ei takista läbivat liiklust ning erineb oluliselt olukorrast tänava teisel poolel. Eeltoodu on oluline hindamaks, kas parkimiskorraldus on kohaldatud võrdselt ja läbipaistvalt ning kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.
2.Vastuseks kohtunõudele selgitas Tartu Linnavalitsus 23. jaanuari 2026. a vastuses järgmist.
2.1.Liiklusseaduse (LS) § 6 lg 4 alusel on liikluse korraldamine tee omaniku ülesanne. LS §dest 20-21 tuleneb, et liikluse korraldamine hõlmab ka parkimise korraldamist. LS § 6 lg 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.
2.2.Avalik linnatänav on mõeldud liiklemiseks kõigile, mitte ainult sellel tänaval elavatele isikutele, mistõttu ei ole asjakohased kaebaja etteheited, et teeomanik ei ole arvestanud kohalike elanike õigustatud ootusega parkimiskorralduse kehtima jäämise osas. Sellist õigustatud ootust ei saa avaliku linnatänava puhul tekkida, sest Tartu linn korraldab teeomanikuna liiklust avalikel linnatänavatel eelkõige lähtudes avalikust huvist ning liiklusohutusest. Põhjendused, miks otsustas Tartu linn kui Ülase ja Kullerkupu avaliku tänava omanik muuta antud tänavalõikudel liikluskorraldust, on välja toodud kaebajale 13. jaanuaril 2026 edastatud vaide tagastamise ekirjas. Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakond tuvastas perioodil 1. jaanuar 2025 – 30. november 2025 järjepidevaid rikkumisi (eelkõige parkimine haljasalal ja kinnistule sissepääsu tõkestamine). Kokku teostas järelevalveosakond sellel perioodi antud asukohta 435 kontrollkäiku, mille käigus tuvastas ja koostas 94 trahviteadet, 45 kirjalikku hoiatust ning kaheksal korral piirduti tähelepanu juhtimisega rikkumisele (st sõidukijuht ei olnud veel autost lahkunud). Kokku esitati Tartu linnale selle aja jooksul 16 kaebust seoses parkimisega, sh sagenesid jäätmevedaja pöördumised, et Kullerkupu ja Ülase tänavat ei ole tänaval parkivate sõidukite tõttu võimalik läbida. Ülase ja Kullerkupu tänavad paiknevad Tartu Ülikooli Kliinikumi läheduses, mistõttu kasutavad väga paljud Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad ning patsiendid neid tänavaid liiklemiseks ja parkimiseks, et vältida parklate parkimistasusid. Viimati 2
3-26-109 nimetatud põhjusel olid Ülase ja Kullerkupu tänav tihti täis pargitud ning liiklus seal oli takistatud, sh prügivedu.
2.3.Ükski õigusakt ei kohusta teeomanikku enne avalikul linnatänaval liikluskorralduse muudatuse tegemist koostama (kirjalikku) liiklusohutuse riskianalüüsi vms. Linnavalitsuse liikluskorralduse teenistuses töötavad (pea)spetsialistid, kes on liikluskorralduse osas eriala spetsialistid ning kes hindavad liiklusohutust lähtuvalt oma erialasest pädevusest. Liiklusohutuse analüüs vms tellimine teeomaniku poolt on põhjendatud eelkõige suuremate magistraaltänavate liikluskorralduse muudatuste tegemise hindamiseks, vms juhul. Põhjendus, et kaebaja tunneb ennast jalakäijana uue liikluskorralduse ja kõnnitee puudumise tõttu ohustatuna, tundub asjaolusid arvestades kummastav. Jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja hinnangul ei ohusta jalakäijat liikluskorraldus, kus mõlemad Ülase tänava teepooled oleksid jälle autosid täis pargitud, kuid samas ohustab jalakäijat uus liikluskorraldus, kus paaritute numbritega majade poolel olev teepeenar on jäetud täielikult jalakäijatele
2.4.Linnavalitsus jääb seisukohale, et arvestades avalikku huvi, on kehtestatud liikluskorraldus põhjendatud ja asjakohane. Kaebajaga peetud kirjavahetusest ega ka kohtule edastatud kaebusest ei tulene, et paigaldatud liiklusmärgid takistaksid kaebajal oma kinnisasja valdamist, kasutamist või käsutamist (omandiõigust), mistõttu jääb vastustaja kokkuvõtvalt seisukohale, et antud juhul ei ole kaebaja usutavalt põhistanud subjektiivsete õiguste riivet seoses Ülase ja Kullerkupu tänaval muudetud liikluskorraldusega.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja Kullerkupu ja Ülase tänaval kehtestatud uue parkimiskorralduse õigusvastaseks tunnistamist ja vastavate liiklusmärkide tühistamist ning vastustaja kohustamist kehtestada uus liikluskorraldus. Kohus möönab, et kaebaja kui Tartus asuva Ülase tänava elaniku puhul ei saa välistada, et sellel tänaval toimuvad liikluskorralduse muudatused, sh uute liiklusmärkide paigaldamine võib kujutada endast tema õiguste riivet. Iseenesest asjakohaseks saab pidada kaebuses esitatud liiklusmärkide tühistamise nõuet – liikluskorraldusvahendeid (sh liiklusmärke) käsitatakse haldusõiguses üldkorraldusena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses, mille suhtes on kohane õiguskaitsevahend tühistamisnõue. Küll aga leiab kohus, et praeguse kaebuse lahendamisel kuulub kohaldamisele HKMS § 121 lg 2 p 21, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus leiab, et uue parkimiskorralduse kehtestamine Kullerkupu ja Ülase tänaval ei riiva kaebaja õigusi olulisel määral. Kaebaja viitab kaebuses ja selle täiendustes paljuski üldisele liiklusohutusele ja jalakäijate ebaturvalisele liiklemisele. Kohus märgib esmalt, et kaebajal puudub õigus esitada kaebust avalikes huvides või kolmandate isikute õiguste kaitseks. Konkreetselt enda õiguste riivena toob kaebaja vaid üldsõnaliselt välja, et kehtestatud parkimiskorraldus ohustab tema elu ja tervist ning muudab tema igapäevase liikumise elukohas ebaturvaliseks. 3
3-26-109 Kohtuasjas esitatud tõenditest ja selgitustest ei ilmne, et liikluskorralduse muudatused riivaks kaebaja omandiõigust – esitatud asjaolude pinnalt ei nähtu, et uus parkimiskorraldus takistaks kaebajal enda kinnisasja valdamist, kasutamist või käsutamist. Kuna uue parkimiskorralduse tagajärjel ei saa sõidukid enam kaebaja maja ees parkida (s.o lubatud on üksnes peatumine), ei saa uus parkimiskorraldus kuidagi takistada kaebaja liikumist sõidukiga enda majani ja sealt eemale või muuta seda ebaturvalisemaks. Kuigi kaebaja ei ole enda õiguste riive osas otsesõnu väitnud, et ta ei saa enam enda maja ees tänava ääres parkida, ei saaks ka see asjaolu kaebaja õigusi ülemääraselt riivata. Nimelt on kaebajal oma krundil parkimisvõimalus olemas. Avalikest kaardiandmetest (vt nt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, https://geoportaal.maaamet.ee) nähtuvalt on Tartu linnas Y krundil parkimine võimalik ning seda ei eita ka kaebaja. Üksnes parkimise ebamugavamaks muutumine ei kujuta endast kohtulikku kaitset väärivat õiguste riivet. Mis puudutab jalakäijana liikumist, siis ka enne parkimiskorralduse muutmist puudus Ülase tänaval jalakäijatele eraldi kõnnitee. Olukorras, kus ühel pool tänavat parkimise keelamine vabastab rohkem ruumi ka jalakäijatele liiklemiseks, jääb arusaamatuks, kuidas tänava ääres parkimise keelamine saaks jalakäijate liiklemist muuta ebaturvalisemaks võrreldes sellega, kui jalakäijad peavad kõndima mõlemal pool tänavat parkivate sõidukite vahel. Kaebaja poolt nimetatud parkimiskorralduse muutmine Kullerkupu tänaval saab aga kaebaja õigusi riivata veelgi vähemal määral, sest tegemist ei ole kaebaja kodutänavaga. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja võimalik õiguste riive asjas on väheintensiivne.
6.Kohus leiab, et kaebust ei saa pidada ka perspektiivikaks. Tartu linnal on tee omanikuna õigus ja kohustus korraldada liiklust (sh parkimist) vaidlusalustel tänavatel. Liiklus peab olema korraldatud viisil, mis tagab selle häireteta ja sujuva toimimise võimalikult kiirelt ja ohutult, keskkonda säästes (vt LS § 6 lg 1). Vastustaja on selgitanud, et varasema liikluskorralduse puhul olid Ülase ja Kullerkupu tänavad tihti täis pargitud, sest tänavaid kasutasid parkimiseks läheduses asuva Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad ja patsiendid. Seoses sellega esitati Tartu Linnavalitsusele mitmeid kaebusi (nt kinnistule sissepääsu tõkestamine, jalakäijate ja sõidukite liiklemise takistamine). Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakond tegi perioodil 1. jaanuar 2025 – 30. november 2025 antud asukohta 435 kontrollkäiku, mille käigus tuvastas ja koostas 94 trahviteadet, 45 kirjalikku hoiatust ning kaheksal korral piirduti tähelepanu juhtimisega rikkumisele (st sõidukijuht ei olnud veel autost lahkunud). Lisaks on parkivad sõidukid takistanud prügiveo toimimist ning talvistes oludes takistavad lumekoristusmasinate ja muu tehnika läbipääsu. Kohtu hinnangul on vaidlusalustel tänavatel parkimise piiramine eelviidatud probleemide lahendamiseks kohane viis, mis tagab ka sujuvama, tõrgeteta toimiva ja ohutuma liikluse. Kaebaja seisukohad liiklusohutust ja -korraldust puudutavas osas jäävad kohati arusaamatuks. Kuigi uue parkimiskorralduse tõttu peaks parkivate sõidukite arv vaidlusalustel tänavatel vähenema, märgib kaebaja, et parkimiskorralduse muutmise tulemusel on sõidutee oluliselt kitsenenud ning pargitud sõidukid on hõivanud jalakäijate liikumisruumi (dtl 26). Kohtu hinnangul võis selline olukord esineda enne parkimiskorralduse muutmist, kuid pärast parkimiskorralduse muutmist peaks tekkima vastupidine olukord, kus parkivad sõidukid ei hõiva jalakäijate liikumisruumi. Lisaks märgib kaebaja, et pargitud sõidukid takistavad sõidutee ja jalakäijate liikumisruumi talvist hooldust (dtl 28), kuid samas vaidlustab liikluskorralduse, mis tänaval parkimist piirab.
4
3-26-109 Kohus märgib, et vastustajal ei ole kohustust koostada avalikul linnatänaval liikluskorralduse muutmisel liiklusohutuse riskianalüüsi või muud sarnast dokumenti. Nagu ka vastustaja on selgitanud, töötavad linnamajanduse osakonnas vastavad erialaspetsialistid, kes hindavad liiklusohutust lähtuvalt oma erialasest pädevusest. Liiklusohutuse analüüs tellitakse eelkõige suuremate liikluskorralduse muudatuste tegemisel. Kohus leiab, et vastustaja on igati põhjendatult vaidlusalustel tänavatel parkimiskorraldust muutnud, mistõttu ei näe kohus käesoleval kaebusel eduväljavaadet. Parkimiskorralduse muudatused teenivad avalikke huve ning aitavad kohtu hinnangul vastupidiselt kaebaja arvamusele kaasa liiklusohutuse suurenemisele. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks
7.Kohus märgib, et võimalikud minetused kaebaja teavitamisel liikluskorralduse muutmisest või tema kohtueelses menetluses esitatud pöördumiste läbivaatamisel ei mõjuta praegusel juhul kohtu hinnangut, et kaebaja kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 45 lg-test 3 ja lg 4 tulenevalt ei ole ka erinevate üksikute menetlustoimingute või vaideotsuse iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav.
8.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused
9.Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 20 eurot, mis lähtuvalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele ei kuulu. See kulu jääb kaebaja enda kanda.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja elukoha andmed tähemärkidega X ja Y (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.