Korrakaitse › Muu korrakaitse

- Olenemata sellest, kas menetlusosalised advokaadi hinnanguga olukorrale nõustuvad või mitte, on advokaadi seisukohad olnud menetluslikult asjakohased ning ilmselget asjatundmatust või pinnapealsust, mh asjaolude välja selgitamata jätmist, nendele ette heita ei saa. Advokaadi seisukohtade õigsust või tõendatust aukohus ei revideeri. Juhul, kui advokaat ei ole enda seisukohti tõendanud, on vastaspooltel võimalik kohtu tähelepanu sellele juhtida ning esitada enda arvamus koos tõenditega. Poolte seisukohti, nende usutavust ja tõendatust hindab tsiviilvaidlusi lahendav kohus. Lasteasju menetledes juhindub kohus hagita menetluses kehtivatest põhimõtetest, mille kohaselt on kohtul ulatuslikum selgitamis- ja uurimiskohustus, samas ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning kohtul on otsustuste tegemisel lai kaalutlusruum. - Advokaat on suhelnud lapse isa ja emaga telefoni teel mitmel korral, osalenud istungitel kohtus ning suhelnud lastekaitsetöötajatega. Esitatud menetlusdokumente hinnates ei leia aukohus, et advokaat oleks olnud põhjendamatult erapoolik isa suhtes ja alusetult kriitiline kaebaja suhtes. Asjaolu, et ema esindaja tegevuse ja seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust järeldada, et esindaja on asjatundmatu, hooletu või seaks ohtu lapse elu või tervist. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vastutab üksnes oma esindatava (lapse) ja kohtu, kuid mitte teiste menetlusosaliste ees. - Asjaolu, et advokaat on last esindanud asjatundlikult ja hoolsalt, kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2025 määrus, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse lapsele uue riigi õigusabi osutaja määramiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(5)

Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tähendab seda, et kaebuse rahuldamisel kaebaja saaks mõne õiguse, hüve, asja, hüvitise vms; või vabaneks mõnest talle seatud kohustusest, keelust vms. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaebajal aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485 p 7). Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-161148, p-d 8–10). Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus nr 3-18-1863, p 7; 05.02.2019 määrus nr 3-18-2282, p 11; 20.04.2017 määrus nr 3-17-559, p 5; 29.12.2015 määrus nr 3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; viimati 03.03.2023 määruses nr 3-22-2528 ja 13.09.2023 määruses nr 3-23-797). Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms.

Eeltooduga on aukohus piisavalt vastanud kaebaja kaebuses esitatud väidetele, arvestades ka aukohtu ülesandeid ja pädevust. Aukohtu ülesandeks ei ole kontrollida advokaadi seisukoha sisulist õigsust; mh põhjusel, et kaebaja ei nõustu advokaadi seisukohtade ega kohtulahenditega. Aukohus on sealjuures tuginenud ka asja lahendava kohtu, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2025 määrusele, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus lapsele uue riigi õigusabi osutaja määramiseks. Halduskohus tutvus selle määrusega kohtute infosüsteemi vahendusel. Hooldusõiguse vaidluses teeb nii ajutise (kohtumenetlus ajaks) kui ka lõpliku otsustuse kohus, mida on aukohus kaebajale korrektselt selgitanud. Sealjuures kuulab kohus reeglina ka ise lapse vahetult ära ning kujundab lõpliku seisukoha kõigi seisukohtade ja tõendite kogumis. Kui kaebaja ei nõustu teise menetlusosalise seisukohaga, on tal õigus vaielda sellele vastu, mida on aukohus kaebajale ka selgitanud (p 9). Seega ei takista aukohtu otsus ka kaebaja õigust oma õiguseid tõhusalt tsiviilkohtumenetluses kaitsta.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.