X.Xe kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 06.11.2025 otsuse nr 2-15/25/713 tühistamiseks ning avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja ja advokaadi nimi ning tsiviilasja number tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X.X esitas 07.09.2025 Eesti Advokatuuri aukohtule avalduse(dtl 15 jj) hinnata advokaadi Y.Yi tegevust tsiviilasjas nr XXX alates 13.05.2025. Advokaat ei ole edastanud lapse tegelikke seisukohti ega lapse tervisemuresid. Advokaat on jätnud lapse tervise ja elu kaitsmata ning on esitanud pealiskaudseid hinnanguid. Advokatuuri aukohus otsustas 06.11.2025 otsusega nr 2-15/25/713 (dtl 7-13) mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi Y.Yi tegevuse suhtes seoses vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Otsuse põhjendused: - Aukohtule esitatud kaebuse kohaselt võib advokaadile olla etteheidetav erapoolikus ja vaid vastaspoole seisukohtade toetamine, lapse tervise ja elu kaitsmata jätmine, lapsega seotud oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine ning ebaõigete väidete esitamine kohtule. - Aukohtule esitatud materjali kohaselt on kohtus vaidlus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks lapse suhtes (tsiviilasi nr XXX). Kaebaja (lapse ema) esitas kaebuse lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja peale. - Lapse esindaja esmane ja peamine ülesanne kohtumenetluses on olla lapse n-ö hääl, selgitada põhjalikult välja lapse soov ja nägemus vaidluse lahenduskäigust ning edastada see kohtule. Lapse esindaja peab olema erapooletu ega tohi muutuda ühe vanema esindajaks. Advokaat on olnud aukohtu hinnangul last esindades põhjalik ja osavõtlik, juhindudes eesmärgist lahendada vaidlus lapse huvidest lähtuvalt. - Kaebaja esitatud tõenditest ei ilmne, et advokaat oleks lapsega kohtumisel käitunud viimasega viisil, mis irduks kutse-eetilisest käitumisest. Advokaadi kõnemaneer on olnud eakohane ning küsimused/teemapüstitused asjakohased. - Aukohtule esitatud advokaadi menetlusdokumendid on olnud loogilises seoses, tema seisukohtade kujunemine menetlusdokumentides on aukohtu hinnangul jälgitav ja põhjendatud ning menetlusdokumente hinnates saab asuda seisukohale, et advokaat on lähtunud lapse vaatevinklist, mh tema vajadustest ja elulistest asjaoludest. Advokaadi koostatud seisukohad resoneeruvad menetluses esitatud materjalidega, lapse seisukohtadega. Advokaat on põhjalikult selgitanud, miks peab ühte või teist lahendust vaidlusalustes küsimustes osas lapsele sobivamaks. 1(5)
- Olenemata sellest, kas menetlusosalised advokaadi hinnanguga olukorrale nõustuvad või mitte, on advokaadi seisukohad olnud menetluslikult asjakohased ning ilmselget asjatundmatust või pinnapealsust, mh asjaolude välja selgitamata jätmist, nendele ette heita ei saa. Advokaadi seisukohtade õigsust või tõendatust aukohus ei revideeri. Juhul, kui advokaat ei ole enda seisukohti tõendanud, on vastaspooltel võimalik kohtu tähelepanu sellele juhtida ning esitada enda arvamus koos tõenditega. Poolte seisukohti, nende usutavust ja tõendatust hindab tsiviilvaidlusi lahendav kohus. Lasteasju menetledes juhindub kohus hagita menetluses kehtivatest põhimõtetest, mille kohaselt on kohtul ulatuslikum selgitamis- ja uurimiskohustus, samas ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning kohtul on otsustuste tegemisel lai kaalutlusruum. - Advokaat on suhelnud lapse isa ja emaga telefoni teel mitmel korral, osalenud istungitel kohtus ning suhelnud lastekaitsetöötajatega. Esitatud menetlusdokumente hinnates ei leia aukohus, et advokaat oleks olnud põhjendamatult erapoolik isa suhtes ja alusetult kriitiline kaebaja suhtes. Asjaolu, et ema esindaja tegevuse ja seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust järeldada, et esindaja on asjatundmatu, hooletu või seaks ohtu lapse elu või tervist. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vastutab üksnes oma esindatava (lapse) ja kohtu, kuid mitte teiste menetlusosaliste ees. - Asjaolu, et advokaat on last esindanud asjatundlikult ja hoolsalt, kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2025 määrus, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse lapsele uue riigi õigusabi osutaja määramiseks.
2.X.X esitas 19.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse aukohtu 06.11.2025 otsuse nr 215/25/713 tühistamiseks ja aukohtule esitatud avalduse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused: - Vaidlustatud otsus puudutab kaebaja lapse õiguste kaitset ning kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. - Lapse arvamust tuleb arvestada. Lapse tahte ümbertõlgendamine või vähendamine on seaduserikkumine. Aukohus lähtus ekslikult eeldusest, et kontakt vanemaga on alati lapse huvides. Lapse korduvat keeldumist ei tohi asendada täiskasvanu hinnanguga, et kontakt kontrollitud keskkonnas on sobiv. - Lapse esindaja peab olema sõltumatu ning seisukoha kooskõlastamine lastekaitsetöötajaga on vastuolus lapse esindaja rolliga. - Aukohtu otsuses ei ole sisuliselt analüüsitud lapse hirmu ja keeldumist, samuti lapse esindaja sõltumatuse rikkumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
4.Aukohus arutab mh advokaatide distsiplinaarsüüteoasju (advokatuuriseadus (AdvS) § 15 lg 1). Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusakte või kutseeetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (AdvS § 19 lg 1). Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule (AdvS § 18 lg 1). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada.
2(5)
Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tähendab seda, et kaebuse rahuldamisel kaebaja saaks mõne õiguse, hüve, asja, hüvitise vms; või vabaneks mõnest talle seatud kohustusest, keelust vms. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaebajal aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485 p 7). Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-161148, p-d 8–10). Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus nr 3-18-1863, p 7; 05.02.2019 määrus nr 3-18-2282, p 11; 20.04.2017 määrus nr 3-17-559, p 5; 29.12.2015 määrus nr 3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; viimati 03.03.2023 määruses nr 3-22-2528 ja 13.09.2023 määruses nr 3-23-797). Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms.
5.Kaebuse materjalide kohaselt on kaebaja kaebust 06.11.2025 istungil arutatud (dtl 7). Seega ei nähtu kohtule, et advokatuur oleks rikkunud kaebaja õigust menetlusreeglite järgimisele ning kaebaja ka muude menetlusreeglite järgimata jätmist, v.a aukohtu otsuse põhjenduste osas, ette ei heida. Kui aukohtule esitatud avalduses kajastatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmeid saada, siis puudub sisuline vajadus anda võimalus esitada täiendavaid seisukohti (vrd haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2). Advokatuuriseadus ei nõua, et lisaks kaebuse esitamisele tuli aukohtul anda kaebajale veel täiendav võimalus esitada enda seisukohad aukohtu otsuse projekti kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485 p 9). Tallinna Ringkonnakohus on 27.05.2025 määruses nr 3-25-232 selgitanud, et huvitatud isiku taotluse sisuliselt lahendamisena (st isik saab esitatud taotlusele põhjendatud vastuse) tuleb käsitleda ka olukordi, kui aukohus lõpetab aukohtumenetluse või teeb aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta motiveeritud otsuse. Sellisel juhul ei ole alust väita, et asi oleks otsustatud huvitatud isiku kahjuks (p 10).
6.Aukohus on selgitanud kaebajale, et lapse esindaja ülesandeks kohtumenetluses selgitada põhjalikult välja lapse soov ja nägemus vaidluse lahenduskäigust ning edastada see kohtule. Aukohus kontrollis, et esindaja on edastanud lapsega kohtumisel väljendatut ja on lähtunud lapse vaatevinklist, mh tema vajadustest ja elulistest asjaoludest. Advokaadi koostatud seisukohad resoneeruvad menetluses esitatud materjalidega ja lapse seisukohtadega, selgitades, miks ta peab mõnda lahendust lapsele sobivaimaks. Aukohus on sealjuures põhjendatult juurde lisanud, et lapse esindaja seisukoht on vaid ühe menetlusosalise õiguslik positsioon ning lõpliku otsuse teeb kohus. 3(5)
Eeltooduga on aukohus piisavalt vastanud kaebaja kaebuses esitatud väidetele, arvestades ka aukohtu ülesandeid ja pädevust. Aukohtu ülesandeks ei ole kontrollida advokaadi seisukoha sisulist õigsust; mh põhjusel, et kaebaja ei nõustu advokaadi seisukohtade ega kohtulahenditega. Aukohus on sealjuures tuginenud ka asja lahendava kohtu, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2025 määrusele, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus lapsele uue riigi õigusabi osutaja määramiseks. Halduskohus tutvus selle määrusega kohtute infosüsteemi vahendusel. Hooldusõiguse vaidluses teeb nii ajutise (kohtumenetlus ajaks) kui ka lõpliku otsustuse kohus, mida on aukohus kaebajale korrektselt selgitanud. Sealjuures kuulab kohus reeglina ka ise lapse vahetult ära ning kujundab lõpliku seisukoha kõigi seisukohtade ja tõendite kogumis. Kui kaebaja ei nõustu teise menetlusosalise seisukohaga, on tal õigus vaielda sellele vastu, mida on aukohus kaebajale ka selgitanud (p 9). Seega ei takista aukohtu otsus ka kaebaja õigust oma õiguseid tõhusalt tsiviilkohtumenetluses kaitsta.
7.Aukohus on ka õigesti sedastanud, et ei asu aukohtumenetluses kontrollima advokaadi seisukohtade õigsust või tõendatust. Seega ei saanud aukohus vastata sisuliselt ka kaebaja väidetele, mis puudutavad kontakti vanemaga. Aukohus on põhjendatult hinnanud üksnes seda, kas seisukohad resoneeruvad menetluses esitatud materjalidega ja lapse seisukohtadega. Aukohus ei kontrolli ega asenda oma otsusega advokaadi poolt kohtumenetluses esitatud seisukohti.
8.Kaebuses aukohtule ei ole kaebaja väitnud, et lapse esindaja on rikkunud sõltumatuse nõuet, mh seisukoha lastekaitsetöötajaga kooskõlastamise tõttu. Kaebaja seisukoht võib tuleneda advokaadi selgitustest aukohtumenetluses, et too on suhelnud mitmel korral lastekaitsetöötajaga ning advokaadi seisukoht ühtib lastekaitse seisukohaga, kuid ei ühti kaebaja seisukohaga. Aukohus on otsuses kirjeldanud, et on kontrollinud, et advokaat on suhelnud lapse isa ja emaga telefoni teel mitmel korral, osalenud istungitel kohtus ning suhelnud lastekaitsetöötajatega. Menetlusdokumentidest ei tulene samas, et advokaat oleks olnud põhjendamatult erapoolik isa suhtes ja alusetult kriitiline kaebaja suhtes. Advokaadile ei ole etteheidetav see, et ta ei kiida heaks ema seisukohti (p 10). Seega on aukohus sama asjaolu üldistatult otsuses käsitlenud. Ka siinkohal on lõplikuks otsuse tegijaks ning ka RÕS § 20 lg 3 1 alusel riigi õigusabi osutaja üle järelevalve tegijaks kohtuasja menetlev kohus.
9.Asjaolust, et kaebaja ja aukohus on eri meelt küsimuses, kas aukohtumenetluse alustamiseks advokaadi suhtes oli alust, ei saa järeldada kaebaja menetluslike õiguste rikkumist (Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2025 määruse nr 3-25-232 p 11). Kokkuvõttes ei tulene isikule kaebeõigust sellest, kui aukohus ei ole temaga nõustunud ja/või kaebaja soovitud viisil ja rangusega advokaadi käitumisele hinnangut andnud ja/või käitumist hukka mõistnud. Olukorras, kus aukohus taotluse esitajaga ei nõustu, st lõppjäreldusena karistust ei määra, ei pruugi mistahes põhjendused näida piisavad ja ammendavad. Seejuures pole aukohtu otsus selline haldusakt, millele kohalduksid HMS §-s 56 sätestatud ranged põhjendamise nõuded (vt ka RKHKo 3-20-1214, p 11). Aukohtumenetluse eesmärgiks ei ole juba kohtus oleva vaidluse kohtuväline või -eelne lahendamine, samuti mitte kohtu seisukoha sisuline asendamine või ümbervaatamine. Aukohus teostab advokatuuri ja avalikes huvides järelevalvet advokaatide tegevuse üle. Aukohtu otsus ei ole ka paralleelselt kulgeva kohtumenetluse eelduseks ega kohustuslikuks või ainuvõimalikuks tõendiks. 4(5)
10.Kaebeõigust ei tulene ka kaebaja võimalikust soovist, et juhul kui aukohus leiaks, et toime on pandud süütegu, võiks karistuseks olla ka meede, mis ei võimaldaks advokaadil enam kutsetegevusega (AdvS § 19 lg 2 p-d 3 ja 4) ega seega ka konkreetses kohtuasjas esindajana jätkata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust advokaadi karistamiseks ega ka sellele eelnevalt distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks. Kohus märgib, et kaebeõigus puuduks ka juhul, kui lugeda kaebus esitatud seadusliku esindaja poolt alaealise lapse nimel, sest ka sellisel juhul ei tooks aukohtumenetlus lapsele kaasa täiendavaid õiguseid ega vabastaks teda kohustustest. Sellist õigust kaebajale ei loo ka lastekaitseseadus (Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 määrus nr 3-25-2485 p 7).
11.Halduskohus selgitab juurde, et kaebajal on võimalik oma õiguseid kaitsta ennekõike tsiviilkohtumenetluses. Kohtumenetluse tagamine, sh asja õige, kiire ja võimalikult väikeste kuludega menetlemise korraldamine ning menetlusosaliste inimväärikuse tagamine on kohtu ülesanne (TsMS § 45 ja selles loetletud meetmed). Küll aga ei ulatu ühe menetlusosalise õigused selleni, et tal oleks kujundusõigus, kas ja kes teist menetlusosalist esindab. Tsiviilasjas tehtud lahendite osas saab kaebaja oma väited esitada tsiviilasjas ja vajadusel esitada kaebuse kõrgema astme kohtule (Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023 määrus nr 3-23-2357). Aukohtu otsuse vaidlustamiseks ei teki kaebeõigust ka juhul, kui kohtumenetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, kuid tulemuseks ei ole kaebaja soovitud lahendus.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.