Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Kaire Orion, Tiina Pappel 22.01.2026, Tartu 3-24-3062 X.X.-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 17.04.2025. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Esindaja v.adv. Peep Rajavere Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud Rakvere Ametikooli õppekava.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2025. a otsus muutmata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.02.2026 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 29.01.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 24.04.2024.
2.SKA otsustas 08.04.2024. a otsusega nr E14119-1 mitte määrata X.X.-ile soodustingimustel vanaduspensioni, juhindudes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 23 lg 2 p-st 4 ja § 26 lg-st 2 ning soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 p-st 2. Otsuse kohaselt ei arvata X.X.-i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamise aega Xxx-s autojuht-teetööline, lukksepp ja lukksepp-keevitaja ametikohtadel
01.01.2003 kuni 01.02.2016. Xxx selgitas 06.03.2024. a teatises, et X.X. oli tööle vormistatud autojuht-teetööline, lukksepp ametikohale, kuid tegelikult töötas ta täistööajaga käsielekterkeevitajana. Xxx 17.07.2003 sõlmitud ja 27.05.2005 ümbervormistatud tööleping nr 60 koos lisaga on allkirjastatud tööandja ja X.X.-i poolt. X.X.-i tööülesannete kirjelduses on loetletud autojuhi, teetöölise tööd, laaduriga tehtavad tööd ning lukksepa ja keevitaja tööd. Autojuht-teetöölise, lukksepa ja lukksepp-keevitaja ametikohti Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud ei ole. Xxx 29.01.2024. a teatis ei tõenda, et X.X. täitis 01.01.2003 kuni 01.02.2016 täistööajaga võrdse aja jooksul käsielekterkeevitaja tööülesandeid. Tööülesannete kirjelduse järgi lisandusid autojuhi ja teetöölise tööd, laaduriga tehtavad tööd ning lukksepatööd. SKA-l ei ole õigust täiendada Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga.
3.X.X. esitas 07.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamist. Kaebuse põhjendused: Kaebaja töötas 01.01.2003 kuni 01.02.2016 Xxx-s käsielekterkeevitajana, s.o soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl. Tegemist on tervistkahjustava tööga. SKA lähtus kaebaja pensioniavaldust lahendades liiga formaalselt üksnes tööraamatusse ja -lepingutesse kantud ametinimetustest ja tööülesannete kirjeldusest, süüvimata Xxx 29.01.2024. a teatisest nähtuvasse, et kaebaja täitis 01.01.2003 kuni 01.02.2016 Xxx-s töötades käsielekterkeevitaja tööülesandeid ning sellele mittevastavad ametinimetused olid dokumentidesse kantud, kuna kõik töölepingud tehti töötajatele samas sõnastuses. Soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgile vastu oleks tõlgendus soodustingimustel vanaduspensioni mittemääramine isikule, kes on äratuntavalt töötanud tervistkahjustaval tööl või kutsealal, mis on kantud sooduspensionile õigust andvate tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelusse, kuid sooduspension jäetakse määramata töölepingusse ja -raamatusse kantud ebaõige ametinimetuse tõttu.
4.SKA palus 06.12.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 17.04.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Asjas kogutud tõendid, s.h tunnistajate ütlused ei kinnita, et kaebaja töö Xxx-s olnuks sellise iseloomuga, et see annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kaebaja tööraamat, tööleping nr 60 ning selle lisad 1 ja 4 ei tõenda kaebaja töötamist käsielekterkeevitajana täistööajaga. Y.Y.u selgitustest (dtl 52, 69-70, 97-98) nähtub, et lisaks keevitamisele tegi kaebaja ka lukksepatöid. Kohtule esitatud töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise ja koolituse registreerimise kaartidelt (dtl 66-67) tuleneb, et kaebaja tööülesanded on olnud seotud keevitamisega, kuid mingil määral on ta olnud seotud ka teiste tööülesannetega. Seda kinnitab ka tunnistajana ütlusi andnud A.A. (dtl 91-92). Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et kaebaja täitis 01.01.2003 kuni 01.02.2016 täistööajaga käsielekterkeevitaja tööülesandeid masinate ja mehhanismide remondil. Selle perioodi osas ei ole võimalik tuvastada kaebaja töötamist täistööajaga soodusstaaži andval ametikohal. 2) Kuna Xxx on kaebajaga töölepingu lõpetanud alates 01.02.2016, ei oma asjas tähtsust 3 aastat hiljem vormistatud Xxx 07.02.2019. a keevitaja ohutusjuhend (dtl 58-65).
2
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X.X. esitas 19.05.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.04.2025. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või tagastada asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus tuvastas ebaõigesti, et kaebaja tegi Xxx-s 2003-2016 töötades ka muid töid, eelkõige lukksepatöid, mistõttu ei teinud ta käsielekterkeevitaja tööle iseloomulikke tegevusi täistööajaga. Kohus kohaldas ebaõigesti SVPS § 1 lauset, mis näeb ette, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Xxx kinnitas 06.03.2024. a teatises, et kaebaja tegelik täistööajaga töö oli käsielekterkeevitamine. Tunnistajate ütlused kinnitavad teatises kirjeldatut. 2) Töölepingu kanne on isiku spetsiifilisele, erioskusi nõudvale tööle lubamiseks ebapiisav. Tunnistajad välistasid kaebaja töötamise pinnasepuurimisega. Ohutustehnika alased instrueerimised olid osade tööde osas tehtud juhuks, kui tekib vajadus rakendada kaebaja teisele tööle, millist vajadust tunnistajate sõnul ei tekkinud. Osade tööde osas oli juhendamine vajalik keevitaja töö tegemiseks. Troppimise, kahveltõstuki, laaduri ja tali kasutamise oskused olid vajalikud, kui keevitamiseks oli vaja tõsta raskeid seadmeid, masinaid. Töökoja statsionaarseid kui käsielektritööriistu tuli kasutada keevitatava detaili ettevalmistamiseks ning nende kasutamiseks pidi töötaja olema OT alaselt instrueeritud. Pöörlevate osadega seadmetega ohutustehnika oli vajalik. Suruõhumasinatega töötamise OT koolitus oli vajalik. Ka pidi kaebajal olema autojuhi kutsetunnistus, et ta saaks sõita keevitusseadmega varustatud autoga välitöödele või tööandja karjääri. Ilma kutsetunnistusteta ja OT juhendamisteta oleks kaebaja kui keevitaja tööle lubamisel rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 133 lg 1 p-s 3 sätestatud töökaitse nõudeid. 3) Kaebaja oli keevitaja, kes pidi tegema lukksepatööd niivõrd, kuivõrd seda oli vaja keevitustöö tegemiseks. Ka töö gaaskeevitaja ja gaasilõikajana metalli lõikamisel on iseseisvad II nimekirja XX osasse „Ühiskutsed” koodide 11618 ja 11620 alla kantud tööd. Selliste keevitamisega kaasnevate keevitamise vajadusest tingitud lukksepatööde näol on tegemist käsielekterkeevitaja töö osaga, nagu keevitusseadmel elektroodi vahetamine, keevitusseadme hooldamine, töökoha koristamine. Ka on keevitaja tööst hõlmatud troppimine ja tõsteseadmete kasutamine ning välitöödele, see on tee-ehituse objektile või karjääri keevitama sõitmine. Kaebaja arusaama keevitamisega seotud lukksepatööde kuulumisest keevitaja töö hulka kinnitavad ka tunnistajad. 4) Kaebaja jaoks oli üllatuslik, et kohtul on küsimus keevitaja kutse piiridest ehk millised oskused ja tööd kuuluvad keevitaja kutseoskuste ja töö juurde. Haridus- ja teadusministri 11.11.2020. a määrusega on kinnitatud Mehaanika ja metallitööde riiklik õppekava. Kaebaja palus uue tõendina võtta asja juurde Rakvere Ametikooli õppekava, mille kohaselt õpetatakse keevitaja õppes lisaks keevitamisele töökoha ettevalmistamist, metalli omadusi ja metalli mõõtu lõikamist, troppimist, tõsteseadmega tõstmist, masinaehitust. Samad oskused antakse
4.taseme keevitajale ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.
7.SKA palub 11.06.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) SKA lähtub pensioni, s.h soodustingimustel vanaduspensioni määramisel dokumentidest ega saa lugeda kaebaja töötamist vastavaks muule ametikohale kui dokumentides märgitud. Ei ole võimalik tuvastada kaebaja töötamist täistööajaga soodusstaaži andval ametikohal. Tunnistajad kinnitasid, et kaebaja tegi ka lukksepa tööd. Loetellu on lisatud käsielekterkeevitaja ametikoht ja selles ei ole käsielekterkeevitaja-lukksepa ametikohta. Kaebaja tööks oli tehnika/masinate remont. Lukksepp ja remondilukksepp on eraldiseisvad ametikohad ning ei ole õige asuda seisukohale, et käsielekterkeevitajana on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes ühtlasi tegi lukksepa tööd. 3
2) Kuna haridus- ja teadusministri 11.11.2020. a määrusega kehtestatakse kohustuslik õppesisu keevitus- ja metallitöödele, mitte ainult keevitustöödele, ei saa selle alusel sisustada käsielekterkeevitaja tööülesandeid.
8.X.X. märkis 09.01.2026. a avalduses, et ta tegi kõiki muid töid (auto juhtimine, laaduri juhtimine, tõsteseadme kasutamine, lukksepatööd) ainult siis, kui see oli vajalik käsielekterkeevitaja tööülesannete täitmiseks. Vastustaja ei too välja, mille poolest erinevad lukksepa ja remondilukksepa ametid. Kui väita, et kaebaja poolt masinate, seadmete ja teerajatiste ehitusel ja remondil keevitustööde ettevalmistusena tehtud lukksepatöö ei olnud hõlmatud käsielekterkeevitaja tööst, siis oli tegemist remondilukksepa tööga, mis annaks iseseisva õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui ta tegi sõltumata oma ametinimetusest täistööajaga töötades enamuse tööajast käsielekterkeevitaja tööd ja sellest ülejäänud aja remondilukksepa tööd.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide tõlgendamisel, tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas kaebajal on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. SVPS § 1 p 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töökohtadel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206.
11.Halduskohus loetles otsuses (p 13) õigesti vanaduspensioni saamiseks vajalikud kohustuslikud tingimused, milleks on vähemalt 25-aastane pensionistaaž ning vähemalt 12 aasta ja 6 kuu pikkune töö soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on 25-aastase pensionistaaži nõue täidetud (SKA 08.04.2024. a otsuse nr E14119-1 lk 3, dtl 24). Samas on vaidlus selle üle, kas kaebaja töötas vähemalt 12 aastat ja 6 kuud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal.
12.Kaebaja väitel saab tema töötamist 13 aasta ja 1 kuu vältel perioodil 01.01.2003 kuni 01.02.2016 Xxx-s autojuht-teetöölise, lukksepa ja lukksepp-keevitaja ametikohal faktiliselt pidada määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodi 19906 all märgitud käsielekterkeevitaja ametikohal töötamiseks. Seega tuleb selgitada, kas kaebaja täitis perioodil 01.01.2003 kuni 01.02.2016 olenemata tema ametikoha nimetustest faktiliselt käsielekterkeevitaja tööülesandeid. Otsuse tegemisel ei saa lähtuda ainult sellest, kas kaebaja ametikohtade nimetused töölepingus langevad formaalselt kokku soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate kutsete loetelus märgituga, kui muud kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et töötamist näitavatel dokumentidel on vale ametinimetus ning kaebaja töö sisu ja tööülesanded ei vastanud töötamist näitavatel dokumentidel toodud ametikohta töö sisule. Arvestades kaebaja väidet, ei hinda ringkonnakohus seda, kas kaebaja tööülesanded vastasid ka gaaslõikaja, gaaskeevitaja või mõnel muu loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodi all märgitud kutsele. 4
13.Samuti on ringkonnakohtus vaidluse all see, kas kaebaja täitis käsielekterkeevitaja ametikoha tööülesandeid täistööajaga. Nimelt tuleneb SVPS § 1 p 4 viimasest lausest selge nõue, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata loetelus nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Riigikohus on leidnud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nimetatud tööle iseloomulikud tegevused ning täistööajaga töötamiseks ei saa pidada seda, kui kohus tuvastab, et loetelus nimetatud tööle iseloomulikele tegevustele ei kulunud rohkem kui 80% tööajast (RKHKo 3-17-1108, p 11). Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses.
14.Halduskohus tuvastas küll kaebaja töötamise käsielekterkeevitajana, kuid ei lugenud tõendatuks, et kaebaja täitis perioodil 01.01.2003 kuni 01.02.2016 käsielekterkeevitaja tööülesandeid täistööajaga, mistõttu ei pidanud halduskohus võimalikuks tuvastada kaebaja töötamist täistööajaga soodusstaaži andval ametikohal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks tõendeid valesti hinnanud. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja tööraamat, tööleping nr 60 ja selle lisad 1 ja 4 eraldiseisvalt ei tõenda kaebaja töötamist täistööajaga käsielekterkeevitajana (halduskohtu otsuse p-d 15-17). Xxx juhatuse liikme Y.Y.u õiend (dtl 52) ja teatis (dtl 69-70) on liiga lakoonilised järeldamaks, et kaebaja täitis 01.01.2003 kuni 01.02.2016 täistööajaga käsielekterkeevitaja tööülesandeid. Kuigi teatises põhjendatakse kaebaja töölepingutes erinevate ametinimetuste kasutamist eesmärgiga tagada võimalus kasutada kaebajat igaks juhuks teiste ametikohtade asendajana, ei nähtu teatisest, kas ja kui tihti seda võimalust reaalselt kasutati. Ringkonnakohus peab seetõttu kõige asjakohasemaks ja usaldusväärsemaks halduskohtu istungil antud tunnistajate põhjalikumaid selgitusi. Y.Y. andis halduskohtus tunnistajana ütlused, mille kohaselt töötas kaebaja Xxx-s remonditöökojas keevitaja ja lukksepana vastavalt töölepingutele. Kaebaja peamisteks tööülesanneteks olid tehnika remondil ja ehitamisel valdavalt keevitusvajadusega seotud tugitegevused, kuid kaebaja tegi vajadusel ka keevitamisega kaasnevaid lukksepatöid. Kuigi Y.Y.u väitel täitis kaebaja käsielekterkeevitaja tööülesandeid ja töötas ettevõttes täistööajaga, möönis tunnistaja ka seda, et ettevõttes töötavalt inimeselt oodatakse paindlikkust ja kui on tarvis, siis peab tegema ka ettevalmistavaid lukksepa- ja muid töid (dtl 97-98). Ka kaebaja vahetu ülemus A.A. kinnitas halduskohtus tunnistajana, et kaebaja peamisteks tööülesanneteks olid nii keevitamine kui ka selleks vajalikud lukksepatööd. Lisaks keevitustöödele oli tunnistaja väitel vaja teha ka ettevalmistavaid töid (dtl 91-92). Kumbki tunnistajatest ei väitnud, et kaebaja oleks täitnud autojuhi või teetöölise tööülesandeid või teinud laadimis- või kaevetöid. Halduskohus tegi tunnistajate ütluste põhjal õige järelduse, et lisaks keevitustöödele tegi kaebaja ka lukksepatöid, mistõttu ta ei saanud töötada soodusstaaži andval ametikohal täistööajaga (vt otsuse p-d 19, 21).
15.Kaebaja on tõendeid kogumis analüüsides jõudnud ka ise järeldusele, et kuigi tõendid ei tõenda kogumis käsielekterkeevitaja töö tegemist täistööajaga, need seda ka ei välista (apellatsioonkaebuse lk 10, dtl 146). Ringkonnakohus märgib, et soodustingimustel pensioniõiguse tuvastamisel ei saa rahulduda madala tõendusstandardiga. Kui tõenditest ei piisa järelduseks käsielekterkeevitaja töö tegemise kohta täistööajaga, ei ole võimalik kaebust rahuldada ka selle põhjendusega, et tõendid ei välista täistööajaga töötamist käsielekterkeevitaja ametikohal. Ringkonnakohtu hinnangul saab tõendeid kogumis analüüsides siiski kahtlusteta järeldada, et kaebaja tegi lisaks keevitustöödele ka lukksepatöid. Seega kuigi ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et kaebaja töötas perioodil 01.01.2003 kuni 01.02.2016 Xxx-s käsielekterkeevitajana, loeb ringkonnakohus tuvastatuks ka asjaolu, et kaebaja ei töötanud nimetatud ametikohal täistööajaga.
5
16.Kaebaja arvates on keevitustöö tegemiseks vajalike lukksepatööde tegemine osa käsielekterkeevitaja tööülesannetest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles siiski kahelda. Kutsekoja kutsestandardites1 märgitud keevitaja kutsenimetus ei hõlma lukksepatööde tegemist. Lukksepp on täiesti eraldiseisev kutsenimetus, millel on mitmed alaliigid: kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, veevärgilukksepp, ventilatsioonilukksepp. Kaebaja töölepingu nr 60 lisas nr 1 on kaebaja tööülesandeks olnud teiste hulgas „lukksepa ja keevitaja tööd: lukksepa ja elektrood- ja poolautomaatkeevitustööd käsitööriistade ja käsitöömasinatega; masinate remonditöö käsitööriistade ja käsitöömasinatega; - remondijärgne remondikoha koristus ja vajadusel remondikoha kütmine“ (dtl 17). Töölepingu nr 60 lisas 4 on kaebaja ametikohaks märgitud muu hulgas „keevitaja-lukksepp“ (p 2.2) ning tööülesanneteks „elektrood- ja poolautomaatkeevitustööd ning lukksepatööd käsitööriistade ja käsitöömasinatega“ (p. 2.2.1). Kui käsielekterkeevitaja ameti olemuslikuks osaks oleks ka lukksepatööde tegemine, puudunuks vajadus kaebaja töölepingu lisades lukksepatöid eraldiseisvalt kajastada. Ühtlasi nähtub, et ajaperioodil 01.01.2002 kuni 31.12.2002 oli kaebaja kohta märge vaid töötamise kohta traktorist-autojuhi, laadurijuhi ning lukksepa ametikohtadel (dtl 16). See kinnitab, et kaebajal olid veel enne käsielekterkeevitaja oskuste omandamist olemas lukksepa ametioskused, mistõttu peab ringkonnakohus tõenäoliseks, et kaebaja poolt lukksepatööde tegemine jätkus vajadusel ka 2003. aastal. Kaebuse kohaselt läbis kaebaja käsielekterkeevitaja kuuajased kursused alles 2004. aastal, kui selgus, et kaebajal puudub keevitaja kutsetunnistus (kaebuse p 4.2, dtl 7; elektrood- ja poolautomaatkeevitaja eriala kutsetunnistus 21.05.2004 dtl 26). Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et ühekuuliste keevitajakursuste käigus õpetati kaebajale ka keevitustöö olemusliku osana lukksepatöid. Apellatsioonkaebuse lisana esitatud Rakvere Ametikooli õppekava (dtl 172-177) tuleb kaebajale tagastada. Ringkonnakohus nõustub SKA-ga, et kuna õppekava nimetuseks on „Keevitus- ja metallitööd“, mitte lihtsalt „keevitustööd“, ei saa selle alusel sisustada käsielekterkeevitaja tööülesandeid. Ühtlasi on tegemist mahuka õppekavaga, mis ei ole ilmselgelt võrreldav nende ühekuuliste kursustega, mida kaebaja läbis 2004. aastal. Seega ei saa ringkonnakohus kaebaja väitega lukksepatööde sisaldumisest käsielekterkeevitaja tööülesannetes nõustuda.
17.Kuna halduskohus ei asunud otsuses seisukohale, nagu oleks kaebaja täitnud autojuhi, teetöölise, pinnasepuurija vms tööülesandeid, ei peatu ringkonnakohus lähemalt apellatsioonkaebuse väidetel, mille kohaselt ei tõenda töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse ja juhendamise registreerimise kaartide kanded (dtl 66-67) kaebaja poolt eelnimetatud tööülesannete täitmist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et oskusest mingit tööülesannet täita või sellealasest juhendamisest ei saa teha järeldusi selle kohta, et vastavaid tööülesandeid ka faktiliselt täideti. Küll aga on tegemist kaudsete tõenditega selle kohta, et masinate remontimine nii nagu ka tõstukijuhi, elektritreiali ja lukksepa töö või troppimise töö ei ole iseenesest hõlmatud keevitustööga seotud instrueerimisega ehk et olemuslikult on tegemist täiesti erinevate töödega. Kohtupraktika kohaselt ei ole SKA-l ega kohtul õigust soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate töökohtade loetelu täiendada ega võrdsustada mõnda loetelus nimetamata tööd või ametikohta soodustusstaaži andva töö või ametikohaga isegi kui isik töötas tervistkahjustavates tingimustes ja puutus töö käigus kokku ohuteguritega. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik paigutada kaebaja võimalikke erinevaid tööülesandeid, sh lukksepatöid loetelus märgitud erialakoodi 19906 all märgitud „käsielekterkeevitaja“ ametinimetuse alla. Eeltoodud põhjusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2025. a otsus muutmata.
18.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud 1