X.Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.07.2025 otsuse nr P26-2025-313500 ja 31.07.2025 vaideotsuse nr 5.23/18721-2 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X.X, seaduslik esindaja Y.Y Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Anastassia Grigorjeva
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.Xi kaebus ning tühistada Sotsiaalkindlustusameti 01.07.2025 otsus nr P26-2025-313500 ja 31.07.2025 vaideotsus nr 5.2-3/18721-2. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit lahendama X.Xi puude tuvastamise taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Tagastada vastustaja 20.10.2025 menetlusdokumendi lisa 1.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X esitas 19.06.2025 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks.
2.SKA 01.07.2025 otsusega nr P26-2025-313500 taotluse esitajal puude raskusastet ei tuvastatud ning puudega lapse toetust ei määratud. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. SKA ekspertarst L. Noormets hindas taotleja liikumise valdkonna piirangut arvväärtusega 0,33, käelise tegevuse valdkonna piirangut arvväärtusega 1, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna piirangut arvväärtusega 1,33 ning keele- ja kõne valdkonna piirangut arvväärtusega 1. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna piirangut hindas ekspertarst arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda arvväärtusega 0,67 ning inimestevahelist lävimist ja suhteid arvväärtusega
1.Nägemise ja kuulmise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud. Lapsel on diagnoositud pervasiivsed arenguhäired, spetsiifilised segatüüpi häired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Peamiseks probleemiks lapse puhul on õpiraskused, mis on koolivahetusega süvenenud. Koolis sai laps logopeedi ja psühholoogi abi. Koolis on rakendatud individuaalne õppekava praktiliselt kõikides ainetes. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire osas on laps saanud vastavat ravimravi, mille efekt on hinnatud heaks. Vanema sõnul on sekkumiste foonil tema õppeedukus koolis paranenud, ta on püsivam ning suudab paremini keskenduda. 2024. aasta detsembris teostatud kognitiivsete võimete uuringute alusel on lapse vaimsete võimete koondtulemus 74, 4 protsentiili, sooritus varieerub: 68-80. Raskused on keskendumisega, infotöötluskiirusega, voolava järeldamisvõimega. Võrreldes teiste funktsioonidega on oluliselt parem verbaalne võimekus. Objektiivsete terviseandmete kohaselt on lapsel igapäevaseks toimetulekuks vajalik sõnavara ja kõnelemisoskus olemas. Lisaks on laps jälgimisel nefroloogi juures vasakpoolse multitsüstilis/düsplastilise neeruga, järgmine kontroll on kahe aasta möödudes. Samuti oli lapsel vastsündinuna jämesoole perforatsioon (4. elupäeval diagnoositud, rajatud kolostoom). Kolostoomi sulgemine toimus jaanuaris 2015. Lapsel on Rajaleidja soovitused edaspidiseks: õpe eriklassis, eripedagoogi ning psühholoogi abi. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üldjoontes ravimravi ja hariduslike tugimeetmetega korrigeeritav haigusseisund. Autismispektri häirete puhul on oluline tagada lapsele tema eripärasid toetav ja arvestav keskkond nii kodus kui koolis. Lastel on puude raskusastme tuvastamise aluseks püsivad piirangud liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel, mida ei saa leevendada arendustegevuste ega raviga. Olemasolevad terviseandmed ei võimalda hinnata lapsel diagnoositud häiret ravimravi ja hariduslike tugimeetmetega mittekorrigeeritavaks. Soovitatav on regulaarne ravisoovituste järgimine, koolis vajalikud õppetingimused ja tugiteenused otsustab Rajaleidja keskus. Käesolevalt puudub alus puude tuvastamiseks.
3.X.X esitas 16.07.2025 SKA 01.07.2025 otsusele nr P26-2025-313500 vaide.
4.SKA 31.07.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/18721-2 jäeti X.Xi vaie rahuldamata. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
2(10)
3-25-2837
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 11 p 3 kohaselt on keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Vaide lahendamisel tugines SKA taotleja taotlusele, vaidele, tervise infosüsteemi (TIS) andmetele, samuti ekspertarst dr Liis Noormetsa arvamusele ning ekspertarst dr Eve Männiku täiendavale selgitusele. Ekspertarst dr E. Männik tõi enda arvamuses välja, et taotlejal esinevad raskused sotsiaalsel suhtlemisel, õppetöös ja igapäevatoimingutes. Vaimse võimekuse uuringu tulemusel esinevad raskused keskendumise, infotöötluskiiruse ja voolava järeldamisvõimega. Võrreldes teiste funktsioonidega on oluliselt parem lapse verbaalne võimekus. Keelekeskkonna vahetus ja õppetöö korraldamine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks, vajalikud tugiteenused tagatakse koolis, vajadusel tehakse kohandused õppetöö sisus ja vormis. Lapsel kehtis kuni 21.06.2025 keskmisele puude raskusastmele vastav keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle, viimane rehabilitatsiooniplaan kuni 16.06.2022, uut plaani ei ole koostatud. Kõnes on hääldusprobleeme, igapäevase eneseväljenduse ja kõne mõistmisega saab isik hakkama, püsivaid käitumisraskusi ei ole objektiivsetes terviseandmetes kirjeldatud. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid leevendav ravim osteti esmakordselt välja 19.12.2024, viimati 22.03.2025 2 kuu jagu. Ravi foonil on olemas positiivne dünaamika, suvel ravipaus. Alaealise juhendamine suukaudsete ravimite manustamisel ei ole keeruline ravitoiming. Käeliste tegevuste raskuste, tasakaalu- ja koordinatsiooniprobleemide neuroloogilist põhjust ei ole tuvastatud, tõsiseid traumasid ei ole esinenud. Lapse abistamine ja juhendamine igapäevatoimingutes ei võta ajaliselt kokku olulist osa päevast. Logopeedilist ja psühholoogilist abi ning füsioteraapia teenust on võimalik saada Tervisekassa poolt rahastatuna, füsioteraapia teenus ei asendada igapäevast mõõdukat liikumist. Kaasuvana vasaku neeru arenguhäire, parem neer kompensatoorselt tavapärasest veidi suurem, neerufunktsioon normis, sagedasi urotrakti infektsioone ei esine. Arstide külastamise vajadus, toitumise ja režiimi korraldamine, juhendamine koduses õppetöös, saatmine väljaspool kodu liiklemisel ja ortopeediliste abivahendite vajadus ei anna alust puude raskusastme tuvastamiseks. Terviseandmete alusel ei esine lapse põhitegevustes: liikumisel, riietumisel, hügieenitoimingutel, söömisel (närimine, neelamine, käeline tegevus), nägemisel, kuulmisel, kõnelemisel ja vaimses tegevuses piiranguid puude raskusastmele vastavas ulatuses. Ekspertarst E. Männik leidis, et esitatud terviseandmetele tuginedes ei esine taotlejal eakohasest suuremat regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust PISTS toodud puude tuvastamise kriteeriumidest lähtuvalt. Kõrvalabi vajadus on eakohane. Puude raskusastme mittetuvastamise otsuse muutmine ei ole seega põhjendatud.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 28.08.2025 X.Xi kaebus SKA 01.07.2025 otsuse nr P262025-313500 ja 31.07.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/18721-2 tühistamise nõudes.
6.Tallinna Halduskohus võttis 17.09.2025 määruse p-ga 1 menetlusse X.Xi kaebuse järgmistes nõuetes: 1) tühistada SKA 01.07.2025 otsus nr P26-2025-313500; 2) tühistada 3(10)
3-25-2837
SKA 31.07.2025 vaideotsus nr 5.2-3/18721-2; ning 3) kohustada vastustajat vaatama kaebaja 19.06.2025 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi.
7.Tallinna Halduskohtu 24.11.2025 määruse p-ga 2 palus kohus SKA-l täiendavalt hiljemalt 08.12.2025 selgitada: 1) kas vaidlusaluste otsuste tegemisel on lähtutud lapse puude raskusastme tuvastamise juhendist ning juhul, kui siis selgitada, kus on sellekohased põhjendused vaidlusalustes otsustes ning esitada kohtule ka vastav juhend; 2) kuidas on kaebaja tervislik seisund muutunud võrreldes varasema puude raskusastme tuvastamise otsusega (2024), mil kaebajale määrati keskmine puue.
8.SKA esitas 08.12.2025 kohtule SKA peadirektori 30.05.2025 käskkirjaga nr 93 kinnitatud „Laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise juhendi“ (juhend) ning selgitas oma vastuses järgnevat. Juhend on loodud töövahendina SKA ekspertarstidele PISTS § 2 lg 1 1 mõistes lapse ning vanaduspensioniealise inimese toetus- ja abivajaduse hindamiseks. See ei sisalda hindamisvahendeid, vaid annab üldise raamistiku – mida ja kuidas hinnatakse, et puude raskusastet võimalikult sarnastel alustel tuvastada. Seetõttu ei pea SKA vajalikuks eelnimetatud juhendile otsuses eraldi viidata, kuid otsuse tegemisel võetakse aluseks juhendis kirjeldatud puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Seoses kaebaja tervisliku seisundi muutumisega jääb SKA oma 20.10.2025 vastuses kaebusele esitatud seisukohtade juurde. Kaebajal ei ole tuvastatud põhifunktsioonide häireid ulatuses, mis annaks aluse tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste (püsiva iseloomuga tegutsemispiirang, mida ei ole võimalik leevendada ravi, ravimite, abivahendite ja asjakohase sekkumisega haridussüsteemis).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et SKA vaidlusalused otsused on õigusvastased.
9.1.Viimase üheksa aasta jooksul oli lapsel tuvastatud keskmine puue. Jääb arusaamatuks, mis on muutunud, et lapsel sel korral puuet ei tuvastatud. Vaatamata psühhiaatri ja psühholoogi ravile ning kooli individuaalsele õppekavale ei ole lapsel toimunud paranemist ega märkimisväärset edasiminekut. Laps vajab pidevat riigipoolset abi.
9.2.Lapsel diagnoositi autismispektrihäire ning tal on tõsised probleemid igapäevaelu ülesannete täitmisega. Laps ei tule igapäevaelus eakohaselt toime ning vajab kõrvalist abi, mis ületab tavapärase eakaaslaste abivajaduse. Laps ei oska iseseisvalt pesta ega riietuda (nt nööpide kinni panemine, kingapaelte sidumine), sest tema peenmotoorika on väga nõrk ja käelised tegevused valmistavad suurt raskust. Vajalik on pidev vanema juuresolek ja järelevalve.
9.3.Häiritud on ka lapse suurmotoorika, tema liigutuste koordinatsioon on puudulik, ta komistab ja kukub, põrkub takistustele, tasakaal on halb, kõnnib jalad sissepoole suunatult. Laps vajab spetsiaalseid ortopeedilisi jalanõusid, mis on pidevas kasutuses. Ilma Tervisekassa toeta ei ole meil võimalik neid soetada.
9.4.Iga päev vajab laps saatmist kooli ja tagasi, sest ta ei orienteeru ajas ega ruumis. Ta kardab üksi tänaval viibimist, pelgab valjusid helisid ja autosid. Laps vajab süstemaatilist psühholoogilist abi ja rehabilitatsiooni. Lapsevanemad ei tule nende probleemidega toime, vaja on rehabilitatsiooniplaani koostamist ja spetsialistide regulaarset tööd.
4(10)
3-25-2837
9.5.Aktiivsus- ja tähelepanuhäire raviks on laps saanud medikamentoosset ravi, mis siiski ei aita tal paremini keskenduda isegi vähendatud koormusega individuaalõppel. Kooli ja psühhiaatri soovitusel plaanime järgmisel õppeaastal üle minna lihtsustatud õppekavale, kuna praegune programm on lapsele liiga raske. Laps vajab pidevat kordamist ja meeldetuletust, unustab numbrid, kellaajad ja sõnad.
9.6.Vastsündinuna diagnoositi lapsel jämesoole perforatsioon (4. elupäeval), mille tulemusena tehti kolostoomia. Eelneva tulemusel vajab laps pidevat kontrolli toitumise ja soolte tühjendamise osas. Autismispektri häire tõttu on lapsel valiv söömine, sagedased muutused eelistustes raskendavad toidukordi nii kodus kui koolis. Ta ei talu teatud toitude nägemist ega lõhna.
9.7.Füüsilise arengu toetamiseks vajab laps sportlikku tegevust. Rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud füsioteraapia on andnud häid tulemusi.
0.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
10.1.Vaidlusalused otsused on õiguspärased. Vastustaja jääb vaideotsuses toodu juurde.
10.2.Kaebajal tuvastati viimati 2024. aastal keskmine puude raskusaste kestusega 22.06.2024 kuni 21.06.2025 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 123). Puude raskusastme põhjustanud piirangud tuvastati keele- ja kõnefunktsioonis. 2025. aastal ekspertarstid keele- ja kõnefunktsioonis puuet põhjustavaid kõrvalekaldeid ei tuvastanud. Nimetatud funktsioonis esinevaid piiranguid on ekspertarst L. Noormets hinnanud arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kergeid piiranguid on ekspertarst leidnud ka teistes funktsioonides, mis ei ole andnud siiski alust puude tuvastamiseks vähemalt keskmise puude raskusastme määras. Vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst on leidnud, et kõnes on hääldusprobleeme, igapäevase eneseväljenduse ja kõne mõistmisega saab laps hakkama, püsivaid käitumisraskusi ei ole objektiivsetes terviseandmetes kirjeldatud. Ka kohtumenetluse ajal arvamuse andnud ekspertarst Meris Tammik on hinnanud kaebajal esineva piirangu kõne osas kergeks (dtl 146).
10.3.Taotluses kirjeldatud terviseseisundist tulenevat kõrvalabi ja juhendamise vajadust võetakse küll arvesse, kuid seda teavet peavad kinnitama ka objektiviseeritud terviseandmed. Seejuures ei lähtu ekspertarst üksnes diagnoosist, vaid hindab terviseandmete alusel ka seda, milliseid ja kui raskeid piiranguid see taotlejale põhjustab ehk kuidas anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle taotleja tegutsemisvõimet mõjutab. Ekspertarstide antud arvamustest järelduvalt ei põhjusta autismispektri häire terviseandmete põhjal kaebajal igapäevaelus piiranguid vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamist tingival määral. Ekspertarstid on leidnud, et igapäevase eneseväljenduse ja kõne mõistmisega saab kaebaja hakkama. Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas on ekspertarst M. Tammik märkinud, et piirangud vastavad lapse diagnoosidele, aga avalduvad kergel kujul. Häireid ohu tajumisel terviseandmed ei kirjelda.
10.4.Eksperdiarvamuses võetakse sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused” (määrus nr 18) § 5 lg 9 kohaselt arvesse ka mitmete kergemate piirangute võimalikku koosmõju. Praegusel juhul sellist võimendavat koosmõju eksperdiarvamustes ei tuvastatud, mistõttu ei ole kohaldatud ka erijuhtumit.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(10)
3-25-2837
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna rahuldada, kuivõrd vaidlusalused otsused on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastased. Arvestamata on jäetud oluliste asjaoludega, esinevad põhjendamispuudused ning rikutud on uurimiskohustust.
12.Kohus tagastab vastustaja 20.10.2025 menetlusdokumendi lisa 1, kuivõrd kaebaja on juba esitanud kaebuse lisana (dtl 5) puude raskusastme tuvastamise taotluse kuni 16-aastasele lapsele (HKMS § 62 lg 2).
6.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebajal puude raskusastme tuvastamata.
7.Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
8.Vaidlusaluse otsuse õiguslikeks alusteks on PISTS § 2 lg-d 1 1 ja 2, § 23 lg-d 1-6, 9, § 24 lg 1, § 25 lg 1 ning määruse nr 18 § 5 lg 1.
9.Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Vastavalt PISTS § 2 lg-le 2 on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et haigus, mis on tänu vanemate intensiivsele kõrvalabile ja juhendamisele veel kontrolli all ega tõkesta tänu sellisele abile teiste lastega eakohastes tegevustes võrdset osalemist, on hõlmatud PISTS eesmärgi ja selles seaduses sätestatud puude mõistega (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-130/42, p 12). „Oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv; samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse tervisliku seisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis. Kuna seaduses on lünk, mis välistab üldse puude raskusastme tuvastamise ravitoimingute tegemiseks kõrvalabi või juhendamise vajaduse korral, siis mõjutab see kolleegiumi arvates PISTS § 2 3 lg 6 p 3 kohaldamist. See säte seostab puude raskusastme tuvastamise eakohasest suurema kõrvalabi või juhendamise vajadusega. Selles sättes peetakse silmas lapsele tavapäraseid eakohaseid tegevusi: söömist, suhtlemist, liikumist, hügieenitoimingute tegemist. Mõõdupuuks on seaduses mõeldud samaealise terve lapse keskmist võimekust teha neid igapäevaseid toiminguid.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-20-130/42, p 17).
10.Vastavalt PISTS § 23 lg-le 1 tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 7).
11.Vaidlusaluses otsuses on leitud, et lapsel on diagnoositud pervasiivsed arenguhäired, spetsiifilised segatüüpi häired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire; peamiseks probleemiks on õpiraskused, mis on koolivahetusega süvenenud; koolis sai laps logopeedi ja psühholoogi abi; koolis on rakendatud individuaalne õppekava praktiliselt kõikides ainetes; aktiivsus- ja tähelepanuhäire osas on laps saanud vastavat ravimravi, mille efekt on hinnatud heaks; vanema sõnul on sekkumiste foonil tema õppeedukus koolis paranenud, ta on püsivam ning suudab paremini keskenduda; 2024. a detsembris teostatud kognitiivsete võimete uuringute alusel on lapse vaimsete võimete koondtulemus 74,4 protsentiili, sooritus varieerub 68-80; raskused on keskendumisega, infotöötluskiirusega, voolava järeldamisvõimega; võrreldes teiste funktsioonidega on oluliselt parem verbaalne võimekus; objektiivsete terviseandmete kohaselt on lapsel igapäevaseks toimetulekuks vajalik sõnavara ja kõnelemisoskus olemas; 6(10)
3-25-2837
lisaks on laps jälgimisel nefroloogi juures; lapsel on Rajaleidja soovitused edaspidiseks: õpe eriklassis, eripedagoogi ning psühholoogi abi; aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üldjoontes ravimravi ja hariduslike tugimeetmetega korrigeeritav haigusseisund; autismispektri häire puhul on oluline tagada lapsele tema eripärasid toetav ja arvestav keskkond nii kodus kui koolis; olemasolevad terviseandmed ei võimalda hinnata lapsel diagnoositud häiret ravimravi ja hariduslike tugimeetmetega mittekorrigeeritavaks (dtl-d 16-17).
12.Vaidlusaluses otsuses ei kirjeldatud metoodikat, sh SKA peadirektori 30.05.2025 käskkirjaga nr 93 kinnitatud juhendit „Laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise eksperdiarvamuse andmiseks“ (dtl 155), kuigi sellele juhendile on otsuse tegemisel tuginetud (vt vastustaja 08.12.2025 menetlusdokument, p 3; dtl 196). Riigikohus on selgitanud, et puude raskusastme tuvastamise otsuses piisab põhjendamiseks sellest, kui SKA selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti; see eeldab paratamatult, et teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat; selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist; haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18). Sellekohaseid põhjendusi ei ole ka vaideotsuses, mistõttu on tegemist oluliste põhjendamispuudustega otsustega (HMS § 56 lg-d 1 ja 2).
13.Kuigi vaideotsuses on leitud, et kaebaja ei vaja eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel (vt dtl 25), siiski puuduvad igasugused põhjendused, milline on eakohane areng võrdluses kaebaja terviseandmetega.
14.Vaidlusaluses otsuses on viidatud, et tuginetud on TIS-s sisalduvatele raviarst Mihhail Beljajevi poolt kirjeldatud terviseseisundi andmetele ja raviarst Edgar Tarelkini poolt kirjeldatud terviseseisundi andmetele (dtl 16). Samas pole otsuse põhjendustes konkreetsetele epikriisidele ega nende sisule viidatud, mistõttu on kontrollimatu, millistele konkreetsetele andmetele on tuginetud. Seetõttu puudub võimalus ka hinnata, kas terviseandmetest tehtud järeldused on õiged. Ka vaideotsuses ei ole viidatud eelmärgitud arstide konkreetsetele epikriisidele (sh objektiivsele leiule või kokkuvõttele ravist). Nenditud on üksnes, et arstide Edgar Tarelkin, Ülle Toots ja Olga Dudareva terviseandmete alusel ei esine lapse põhitegevustes: liikumisel, riietumisel, hügieenitoimingutel, söömisel (närimine, neelamine, käeline tegevus), nägemisel, kuulmisel, kõnelemisel ja vaimses tegevuses piiranguid puude raskusastmele vastavas ulatuses (dtl-d 24-25).
15.Samas nähtub TIS-s perearsti O. Dudareva 11.06.2025 sissekandest järgmine: „Obj: orienteerumine ajas, endas osaline. Kõne düsartriline. /.../ Üldine motoorne kohmakus. Tasakaal halb. Kõndimisel pö[i]ad roteeritud sissepoole. Palju kukub, komistab. Pikivõlve lamenemine. Lapsel esinevad olulised õpiraskused, ta vajab jätkuvalt ja pikaajaliselt õppetöös individuaalset lähenemist. Lapse toetamiseks on vajalik rakendatud meetmete rakendamise jätkamist, et Rajaleidja saaks jälgida lapse arengut dünaamikas. Vajab oma igapäevaelu tegevuste ja toimetuste juures nii kodus kui ka väljaspool kodu meeldetuletust, juhendamist, suunamist ja kõrvalabi.“ (dtl 127). Sellele sissekandele vastustaja viidanud ei ole ega ole andnud ka selgitusi, miks ei ole perearsti hinnangust lähtutud kõrvalabi ja juhendamise osas ka väljaspool kodu. Juhul, kui vastustajale jäi ebaselgeks perearsti 11.06.2025 sissekanne, siis oleks uurimispõhimõttest tulenevalt pidanud vastustaja omal algatusel küsima perearstilt täpsustusi. Nii on ka Riigikohus selgitanud, et kui TIS andmed on ebapiisavad, tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt; vastustaja pidi kontrollima tervenemisperspektiivi esinemist ning täpsustama, kas kaebajale on nt määratud ravi ja kas kaebaja on sellest loobunud või seda saades, millised on 7(10)
3-25-2837
olnud ravi tulemused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 28). Asja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks täiendavalt andmeid kogunud, et hinnata kaebaja tervenemisperspektiivi. Seejuures on väheusutav, et kui 28.06.2024 tuvastati kaebajal keskmine puue, siis aasta aega hiljem on kaebaja tervenenud sedavõrd, et puuet ei tuvastata.
16.Lisaks on puude tuvastamise taotluses märgitud eriarstina Elena Ermakova, psühholoog Rajaleidja keskuse Tallinna esinduses (vastuvõtt 24.04.2025) (dtl 12). Taotluse kohaselt on koolivälise nõustamismeeskonna otsus lisatud manusena (dtl 12). Samas vaidlusalustes otsustes nimetatud psühholoogi hinnangule tuginetud ei ole. Samuti ei ole viidatud taotlusele lisatud õpetaja 23.03.2025 hinnangule (dtl 14). Sellega on vastustaja rikkunud nii uurimiskohustust (HMS § 6) kui ka põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg-d 1-2), mis on toonud kaasa õigusvastase otsuse. Tegemist on oluliste puudustega, mis on raskendanud kaebajal mõista vaidlusaluste otsuste tulemuse kujunemist. Ka kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja hinnang aasta jooksul nii kardinaalselt muutunud, seda enam, et kohtu täpsustavale küsimusele kohtumenetluses, kuidas on kaebaja tervislik seisund paranenud, vastustaja sisuliselt vastata ei osanud (dtl-d 196-197). Pelgalt asjaolu, et TIS-s puuduvad andmed, ei ole piisav järeldamaks kaebaja sedavõrd ulatuslikku tervenemist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 28). Tõendamiskoormus küsimuses, et kaebaja terviseseisund on oluliselt paranenud, lasub vastustajal. Seejuures oleks saanud vastustaja kaebajalt täpsustada, kas logopeedi vastuvõtul on käidud, kuivõrd 2024. a otsuses oli mh märgitud, et uuel hindamisel tuleb esitada mh logopeedi konsultatsiooni aktuaalsed andmed (dtl 124).
17.Vastustaja on selgitanud 08.12.2025 menetlusdokumendis, et kaebajal tuvastati 2024. a otsusega keskmine puue, kuivõrd tuvastati piirangud keele- ja kõnefunktsioonis (dtl 196). Samas on perearst O. Dudareva 11.06.2025 sissekandes märgitud, et kõne düsartriline (dtl 127). Lisaks on psühhiaatri E. Tarelkini 19.12.2024 sissekandes selgitatud kognitiivse funktsiooni uuringu tulemusi: „Koondtulemus on ülimalt madalal tasemel (1 protsentiili, skoor 63). Ajalise piiranguga alltestid hindavad töötluskiirust, tähelepanu, keskendumist, paindlikust ja silma-käe koostööd. Mehaanilise kopeerimine ja sellega seotud psühhomootrse kiiruse tulemus oli ülemalt madalal tasemel (kodeerimise katse), visuaalsete sümbolite otsimise kiirus koos sellega seotud planeerimisvõimega oli väga madalal tasemel (sümbolite otsimise katse). Töömälu skaala: Koondtulemus on ülimalt madalal tasemel (alla 0,1 protsentiili, skoor 51). Alltest, mis hindab verbaalse stiimuli kasutades töömälu mahtu ja patsiendi suutlikust töömalus olevat infot töödelda oli ülimalt madal (arvumälu katse). Visuaalse töömälu alltest (visuaalse plitide katse) hindab lisaks tähelepanuvõime säilitamist, mis on seotud visuaalse stiimuliga, visuaalset infotöötlust ja pidurdusmehhanismide rakendamist. Selle alltesti tulemused olid väga madalal tasemel. Sõnalise taibukuse skaala: Koondtulemus oli normi keskmisel tasemel (30 protsentiili, skoor 92). Lapse oskus mõista verbaalset kontseptsiooni, kasutada neid teadmisis uudses olukorras ja rakendada abstraktset analüüsivõimet avaldus normi keskmisel tasemel. Lapse sõnade tähenduste kirjeldamine ja omaduste, tunnuste ning vajalike üldistuste nimetamine oli madal keskmine. Voolava järeldamisvõime skaala: Koondtulemus on ülimalt madalal tasemel (3 protsentiili, skoor on 74). Patsiendi oskus leida visuaalsete stiimulite vahel seoseid ning neid vajalikul viisil täiendada ehk siis induktiivne visuaal-ruumiline järeldamisvõime oli väga madal (maatriksi katse). Alltest, mis nõuab visuaalsete stiimulite analüüsi - omaduste hindamist, võrdlemist ja täiendamist ja ka kvantitatiivset visuaal-ruumilist järeldamisvõime oli väga madal (kujundite kaalumine). Visuaal-ruumilise taju skaala alltest, mis hindab lapse oskust analüüsida ja sünteesida abstraktset visuaalset stiimulit, kasutada visuaal-motoorset koordinatsiooni ja mitteverbaalset kontseptsiooniloomist oli väga madal.“ (dtl 133). Eelnevaid tulemusi aga vaidlusalustes otsustes analüüsitud ei ole, seejuures puuduvad ka hilisemad andmed, et kaebaja tervislik seisund oleks ravimravi foonil testis viidatud kõiki tulemusi parandanud. 8(10)
3-25-2837
18.Lisaks on arusaamatu, kuidas hinnati psühhiaatri E. Tarelkini soovitust viia vajadusel kaebaja üle lihtsustatud õppekavale ning kaebaja ealist arengut. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.12.2010 määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ § 1 lõikele 2 rakendatakse lihtsustatud õpet üldjuhul kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust, et kaebajal esineb puue, kuid asja materjalist nähtuvalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kaebajal keskmist puuet tuvastada pole võimalik.
19.Kohtu hinnangul on ka TIS andmed kohati puudulikud, mistõttu oleks vastustaja pidanud andmeid täpsustama. Nii näiteks puudub E. Tarelkini 19.12.2024 epikriisis objektiivne leid (dtl 133), perearsti O. Dudarevi 11.06.2025 sissekandes puudub ravi kokkuvõte. Juba ainuüksi andmete ebatäielikkuse tõttu oleks vastustaja pidanud ise omal algatusel vastavatelt arstidelt täiendavat teavet kaebaja tervisliku seisundi kohta küsima. Vastustaja ei saa läbi viia pelgalt formaalset haldusmenetlust, vaid peab sisuliselt ka olema veendunud, et korduval puude tuvastamisel on kaebaja tervislik seisund kõigis võtmetegevustes sedavõrd paranenud, et keskmist puuet tuvastada pole võimalik. Ühtlasi oleks pidanud vastustaja vaidlusalustes otsustes võtmetegevuste kaupa, kus kaebaja on piirangud märkinud, analüüsima, miks erineb vastustaja antav hinnang kaebaja subjektiivsest hinnangust. Haldusakti korrektseks põhjendamiseks ei saa pidada ekspertarvamuses antud hinnangu kopeerimist otsusesse, kuivõrd ekspertarvamus on vaid üks dokumentaalne tõend haldusmenetluses. Sisulise otsuse peab tegema vastustaja, juhindudes kogumis kõigist haldusmenetluses esitatud tõenditest.
20.Arvestades, et puude raskusastme tuvastamine on õiguslikult keeruline küsimus, mis põimub meditsiiniliste eriteadmistega, peab haldusakt olema selle adressaadile arusaadav. Haldusorgan ei saa eeldada, et taotleja orienteerub meditsiinilistes terminites sama hästi, kui arstiõppe läbinud ekspertarst. Arvestades, et lastel on arenev organism, on eriti oluline selgelt välja tuua, milline on normipiires areng võrreldes taotleja tervisliku seisundiga. Selliseid andmeid ei ole võimalik vaidlusalusest otsusest arusaadavalt tuvastada, ilma meditsiinilisi eriteadmisi omamata.
21.Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlusalused otsused on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastased. On kiiduväärt, et vanemad seisavad oma laste huvide ja õiguste eest (vt ka perekonnaseaduse § 116 lg 2 ja lastekaitseseadus (LasteKS) § 7 lg 1). Samas peaks riik olema rohkem lapsevanematele toeks (LasteKS § 7 lg 2), vajadusel abistama puude tuvastamise haldusmenetluses nõutavate dokumentide esitamisega ning viima menetluse läbi võimalikult eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2 ja § 6). Igaühel on õigus tervise kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseadus § 28). Eesti kodanikul on õigus riigi abile, vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Olukorras, kus arenev organism ei saa õigel ajal asjakohast abi, on ilmne, et see võib pärssida edasist arengut. Seetõttu on väga oluline, et haldusorgan täidaks oma seadusest tulenevaid ülesandeid õiguspäraselt. Küsimus sellest, kas hariduslikud tugimeetmed on piisavad, ei saa ainuüksi välistada puude tuvastamist. Seejuures puudub vaidlusalustes otsustes sisuline analüüs, kuidas on hariduslikud tugimeetmed avaldanud mõju kaebaja tervislikule seisundile ja arengule ning kas nende jätkamine tagab lapse eakohase arengu.
22.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus tühistab SKA 01.07.2025 otsuse nr P26-2025-313500 ja 31.07.2025 vaideotsuse nr 5.23/18721-2 ning kohustab SKA-d lahendama kaebaja puude tuvastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates (PISTS § 24 lg 1).
9(10)
3-25-2837
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on tehtud otsus vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
24.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema seadusliku esindaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.