Vinkymon OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12.10.2023. a otsuse nr 1329.8/23/421 ja 08.02.2024. a vaideotsuse nr 13-29.8/23/4823 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaatama kaebaja toetustaotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Vinkymon OÜ, esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindajad Lisbet Sadam ja Valeria Smirnov
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vinkymon OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Vinkymon OÜ esitas 31.05.2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) hiljem täiendatud taotluse toetuse saamiseks maaeluministri 08.05.2015. a määruse nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ (määrus nr 58) alusel (digitaalse toimiku lehed (dtl) 65–84,175–195, 368–387, 405–424). Toetust taotleti toorme hoiustamise, puhastamise ja töötlemise seadmete ostmiseks, et mitmekesistada ettevõtte toodangut ja hakata tootma paisutatud küüslauku ja ebaküdooniat, mida segatakse erinevate paisutatud teraviljadega (müslid). Taotluse kohaselt on esialgne abikõlblik summa 2 368 195 eurot ja toetuse summa 853 023,83 eurot.
2.PRIA jättis 12.10.2023. a otsusega nr 13-29.8/23/421 (dtl 12-19) Vinkymon OÜ toetustaotluse nr 42102300013 rahuldamata, põhjendades otsust kokkuvõtlikult järgmiselt.
2.1.Taotlejal puudub võimekus taotletava investeeringu elluviimiseks ning taotleja ei ole tõendanud omafinantseeringu kaasamise ja selle kandmise võimekust, millega seoses ei saa investeeringuks tehtavaid kulusid pidada mõistlikuks ja abikõlblikuks vastavalt määruse nr 58 § 5 lg-le 7. Taotletava investeeringu kogumaksumus on 13,7 korda suurem kui taotleja käive/ varad. Isegi olukorras, kus taotlejal õnnestuks omafinantseeringu allikad kaasata, ei ole tõendatud taotleja võimekus kaasatud vahendid tagasi maksta. Kaebaja esitatud rahavoogude prognoosi koostamisel ei ole võetud arvesse ettevõtte olemasolevat finantsseisundit, sh juba olemasolevaid võlakohustusi. Prognoosis on arvestatud, et ettevõtte rahavoog suureneb iga järgneva aastaga ligikaudu 17,5% võrra, kuid ettevõtte kulud jäävad prognoositud 10 aasta jooksul samaks. Ettevõtte 2022. a bilansist nähtub, et ettevõttel puuduvad juba otsuse tegemise ajal vabad vahendid, katmaks kõiki lühiajalisi kohustusi, ning ilma kohustusi refinantseerimata või ajatamata jätmiseta satuks ettevõte makseraskustesse. Kuna taotleja maksevõime näitaja on viimaste aastate jooksul kohustuste lisandumise tõttu järjest halvenenud, siis on vähenenud ka tõenäosus, et taotleja saab soovitud investeeringu tegemiseks laenuvahendeid pangalt. Lisaks on taotleja saanud PRIA-lt investeeringutoetust bioressursside väärindamiseks projektile maksumusega 22 283 656,80 eurot, millest omafinantseeringu osa moodustab 17 283 656,8 eurot. Seega mõlemat toetustaotlust silmas pidades peaks taotleja arvestama kokku 18 940 538,17 euro suuruse omafinantseeringuga, mis moodustaks 10-aastase tagasimakse korral 157 837,82 euro suuruse kuumakse (intresse ja võimalikke kõrvalkulusid arvesse võtmata). Ka PRIA-le esitatud rahavoogude prognoosis kajastatud kogu müügitulu suurus ei kataks kõnealuseid kohustusi ära. Taotleja kavandatud investeeringut ei saa pidada mõistlikuks ja majanduslikult otstarbekaks, kuna kavandatud viisil investeeringu elluviimine võib põhjustada taotleja maksejõuetuse ja seeläbi poleks tagatud ka toetuse eesmärgi saavutamine. Samuti ei ole taotleja kirjeldatud kulu määruse nr 58 § 5 lg 7 tähenduses selge, kuna taotleja ei ole võtnud tegevuste planeerimisel arvesse kõiki kaasnevaid kohustusi ja tegevusi, mis võivad investeeringutegevusi mõjutada (rahuldatud toetustaotlus, olemasolevad kulud).
2.2.Taotleja võimekuse hindamine on vajalik muu hulgas selleks, et minimeerida olukordi, kus toetusraha broneeritakse taotlejale, kelle puhul hiljem selgub, et tal ei olegi võimalik toetatud investeeringut nt omafinantseeringuks vajalike allikate puudumise tõttu ellu viia. Projekti elluviimise suutmatuse korral puuduks PRIA-l võimalus Euroopa Liidu fondi vahendeid eraldatud vahendite kasutamata jätmisel taaskasutada.
2.3.Vastab tõele, et omafinantseeringuna on võimalik vahendeid hankida väga erinevatel viisidel, sh ülekursiga osakute eest sisse makstes või aktsiaemissiooni teel. Taotleja vastavad väited on aga paljasõnalised ning PRIA-le esitatud faktilised tõendid selliseid väiteid ja
2
3-24-733 kavatsusi ei kinnita. Seevastu on taotleja ka ise kinnitanud, et mingeid siduvaid kokkuleppeid osaluse müügi, pantimise vmt kohta ei ole tal sõlmitud ega ole ka lähiajal plaanis sõlmida.
3.Vinkymon OÜ esitas 13.11.2023 vaide (dtl 21–27) PRIA 12.10.2023. a otsuse nr 1329.8/23/421 peale, mis jäeti PRIA 08.02.2024. a vaideotsusega nr 13-29.8/23/482-3 (dtl 29– 33) rahuldamata. Kokkuvõtlikult jäi PRIA vaideotsuses seisukohale, et abikõlbliku kulu hindamine ei saa toimuda ainult investeeringutegevuse enda otstarbekuse hindamisest lähtuvalt, vaid koostoimes toetuse saajale sätestatud kohustustega tuleb hinnata ka taotleja objektiivset suutlikkust investeeringuga kaasnevaid kohustusi täita, s.o investeeringu elluviimine, sihipärane kasutamine, makseraskuste vältimine, toetuse eesmärgi saavutamine. Vaide esitaja ei ole esitanud realistlikke prognoose enda finantsvõimekuse osas ega tõendatud põhjendusi, kuidas on plaanis omafinantseeringut katta. Arvestades vaide esitaja kohustuste hulka, ei ole maandatud risk, et toetuse saamise eesmärgid jäävad saavutamata.
4.Vinkymon OÜ esitas 11.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 12.10.2023. a otsuse nr 13-29.8/23/421 ja 08.02.2024. a vaideotsuse nr 13-29.8/23/4823 ning kohustada PRIA-t vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus nr 42102300013 toetuse saamiseks õigusnormides sätestatud korras.
5.PRIA esitas kohtule 29.04.2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Kohus otsustas 17.07.2025. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
7.1.Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub võimekus taotletava investeeringu elluviimiseks ning kaebaja ei ole tõendanud omafinantseeringu kaasamise ja selle kandmise võimekust. Kaebaja on tõendanud oma võimekust kaasata omafinantseeringu vahendid nii panga valmisoleku kui ka võimaliku investori kaasamise kaudu. Vastustaja pädevuses ei ole hinnata toetuse taotluse faasis, kas ja millistel tingimustel ning milliste tagasimaksekokkulepetega kavatseb kaebaja omafinantseeringu kohustust täita. Erinevate finantsmehhanismide kasutamine sõltub paljuski projekti valmisoleku faasist. Kui kaebajal ei õnnestu omafinantseeringu kohustust täita ja projekti elluviimiseks vahendeid kaasata, ei toimu ka toetuse väljamaksetaotluse esitamist ega vastustaja poolt väljamakset. Määrus nr 58 ei anna vastustajale alust hinnata kaebaja tuleviku finantsvõimekust ning omafinantseeringu allikate kaasamist. Vastustaja tõlgendab määruse nr 58 § 5 lg-t 7 liiga laialt. Määrus nr 58 ei näe ette vastustaja nõutavate asjaolude tõendamist ega vastavate dokumentide esitamist. Vastustaja on tuginenud vaid kahtlustele. Näiteks maaeluministri 03.02.2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14) § 13 lg-s 6 on taotlejatele esitatud samad nõuded, aga selle määruse § 28 lg 4 kohaselt peab toetuse saaja tõendama vastustajale omafinantseeringu olemasolu nelja kuu jooksul arvates vastustaja poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning põhjendatud juhul võib vastustaja pikendada omafinantseeringu tõendamise tähtaega kuni kahe kuu võrra. Seega on omafinantseeringu olemasolu oluline ning seda tuleb tõendada vastustaja poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest nelja kuu jooksul, mitte varem. Vastustaja on alusetult sekkunud kaebaja äritegevusse.
7.2.Otsus ja vaideotsus on ebaselged ja põhjendamata. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 61 lg 3 p-i 3. 3
3-24-733 Kaebaja on tõendanud maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ette nähtud omafinantseeringu või muu vahendi või dokumendi olemasolu. Omafinantseeringu olemasolu ei tähenda, et see peab olema kaebaja arvelduskontol olemas. Vastustaja on nõustunud kaebajaga, et omafinantseeringuna on võimalik hankida vahendeid väga erinevatel viisidel, sh ülekursiga osakute eest sisse makstes või aktsiaemissiooni teel, kuid sellele vaatamata on jätnud toetustaotluse rahuldamata. Vastustaja ei ole analüüsinud kaebaja esitatud asjaolusid ja tõendeid, on jätnud tõenditele viitamata ega ole andnud kokkuvõtvat hinnangut põhjendatud analüüsi pinnalt. Samuti on vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet, kuna ei ole välja selgitanud kõiki vajalikke asjaolusid, sh vajalikke tsiviilõiguslikke asjaolusid. Vastustaja on rikkunud ka ärakuulamise põhimõtet, kuivõrd ei ole kaebaja seisukohti otsuse tegemisel sisuliselt arvesse võtnud.
7.3.Vastustaja rikub ettevõtlusvabaduse põhimõtet, piirates toetuse andmisest keeldumisega kaebaja kui ettevõtte võimalust laieneda, tegeleda kutse- ja majandustegevuses vajalike investeeringute tegemisega ning ise valida ja teha tehinguid enda soovitud tehingupartneritega. Alusetult on seatud kahtluse alla kaebaja tehingupartnerite/finantseerijate võimekus. Etteheited kaebaja planeeritud finantseerimislahendustele ei ole põhjendatud.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Määruse nr 58 § 5 lg 7 paneb vastustajale kohustuse hinnata taotlejate poolt tehtavate kulude mõistlikkust ning majanduslikku otstarbekust. Samuti peab vastustaja hindama, kas need kulud on toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja kas taotleja on objektiivselt suutlik investeeringuga kaasnevaid kohustusi täitma. Toetuse määramine olukorras, kus on ette näha, et taotleja ei ole suuteline investeeringut teostama ehk minnakse vastuollu määruse nõuetega (sh määruse nr 58 § 31 lg 1, § 15 lg 1, § 15 1 lg 2), oleks vastutustundetu. PRIA-l on Euroopa Liidu õigusest tulenevalt kohustus kontrollida kõikide rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täidetust. Kui PRIA arvestaks omafinantseeringu võimekuse ja kulude mõistlikkuse hindamisel üksnes formaalseid dokumente, muutuksid sellist kohustust panevad sätted sisutühjaks. Kaebaja ei ole suutnud esiteks ära tõendada omafinantseeringu kaasamise võimekust ning teiseks võimekust võetud kohustusi kanda. Taotleja/toetuse saaja ei tohi taotlemise ajal ega ka investeeringu elluviimise ajal olla ega sattuda majanduslikesse raskustesse.
8.2.Kõik kaebaja pakutud võimalused omafinantseeringu katmiseks on jäänud paljasõnalisteks selgitusteks, mida kaebaja ei ole tõendanud. Negatiivse otsuse tegemise tõi kaasa ka kaebaja ebapiisav finantsvõimekus, mis on vajalik näiteks määruse nr 58 § 15 1 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmiseks (sh ei tohi taotleja olla raskustes olev ettevõtja), aga ka investeeringu elluviimise kohustuse täitmiseks ja hilisemaks investeeringuobjekti sihipäraseks kasutamiseks ilma makseraskustesse sattumata. Arvestades kaebajale antud teist PRIA toetust, peaks kaebaja arvestama kokku sellise omafinantseeringu suurusega, mida ei kata ära ka kaebaja rahavoogude prognoosis kajastatud kogu müügitulu suurus.
8.3.Kaebaja poolne pangast laenu saamine ei ole kinnitust leidnud. Vaatamata asjaolule, et Coop Pank AS on andnud kaebajale lubaduse kaaluda tema poolt tulevikus esitatava laenutaotluse läbivaatamist, sõltub lõplik laenu andmise otsustus eelkõige panga krediidikomitee otsustusest. Kuna kaebaja maksevõime näitaja on viimaste aastate jooksul kohustuste lisandumise tõttu järjest halvenenud, siis on vähenenud ka tõenäosus, et kaebaja soovitud investeeringu tegemiseks pangalt laenuvahendeid saab. Seoses võimaliku investori kaasamisega on vastustajale esitatud vastuolulisi selgitusi. Algselt on kaebaja esitanud Mysilo Grain Storage Systems Inc. Co garantiikirja omafinantseeringu osas, millest nähtub, et 4
3-24-733 investeerivaks ettevõtteks saab olema Sprouting Investment and Trade AB (Rootsis 08.11.2022 asutatud ettevõte). Antud ettevõte kavatseb investeerida Vinkymon OÜ-sse investeeringuks vajamineva omafinantseeringu osa tingimusel, et saab omandada Vinkymon OÜ 50% osaluse. Hiljem on aga kaebaja selgitanud, et käsitab Sprouting Investment and Trade AB antud garantiikirja eelkõige laenupakkumisena ja mingeid siduvaid kokkuleppeid osaluse müügi, pantimise vms kohta ei ole sõlmitud ega ole ka plaanis lähiajal sõlmida. Kaebaja on lisaks eelnevale toonud omafinantseeringu vahendite kaasamise võimalustena välja uue osa ülekursiga väljaandmise ning laenukohustuste refinantseerimise mitmete võimaluste teel alates ettevõtte aktsiaseltsiks ümberkujundamisest ja aktsiaemissiooniga vahendite kaasamisest kuni võlakirjade väljaandmiseni. Ühtegi nendest selgitustest ei saa arvestada ELÜPS § 61 lg 3 p-de 3 ja 4 kohustuste täitmiseks, kuivõrd tegemist on kaebaja paljasõnaliste selgitustega ning omafinantseeringu võimekus ja kulude mõistlikkus on jäänud kaebaja poolt tõendamata.
8.4.PRIA ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega hea halduse põhimõtet. Otsuse eelteavitus koostoimes otsusega tagab selle motiveerituse ja ka kontrollitavuse nõude järgimise. Vastustaja on nõuetekohaselt järginud uurimispõhimõtet, kuivõrd on selgitanud välja asjaolud, mis tõendavad, et kaebaja kavandatud investeeringut ei saa pidada mõistlikuks ja majanduslikult otstarbekaks. Kaebaja on ise jätnud vastustajale esitamata vajaliku teabe (ennekõike realistlikud prognoosid enda finantsvõimekuse osas ja põhjendused omafinantseeringu katmise plaani kohta; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3). Kaebajale anti haldusmenetluses võimalus seisukohtade esitamiseks ja vastustaja on neid otsuse tegemisel põhjalikult käsitlenud. Rikutud ei ole ettevõtlusvabaduse põhimõtet. Kui isik on otsustanud teostada investeeringu avalike vahendite abil, peab ta vastama kõikidele toetuse saamiseks ette nähtud nõuetele.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja on vaidlustanud PRIA 12.10.2023. a otsuse (dtl 12–19), millega jäeti rahuldamata tema taotlus saada toetust kokku 853 023,83 euro ulatuses toorme hoiustamise, puhastamise ja töötlemise seadmete ostmiseks. Kaebaja on selgitanud, et tal on kavandatava toetuse raames tehtava investeeringuga kavas mitmekesistada ettevõtte toodangut ja hakata tootma paisutatud küüslauku ja ebaküdooniat, mida segatakse erinevate paisutatud teraviljadega. Toetusega soovib kaebaja soetada teravilja säilitamise ja eeltöötlemise seadmed ning omavahenditest toodangu paisutamise liini. Vaidlusaluse toetuse näol on tegemist mikroja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetusega, mida antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ raames. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord on kehtestatud maaeluministri määruses nr 58. Toetus kuulub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude raames antavate toetuste hulka, mille rakendamise üldised alused ja kord on sätestatud ELÜPS-s.
10.Vastustaja on tuginenud kaebaja toetustaotluse rahuldamata jätmisel ELÜPS § 60 lg-le 1, § 61 lg 3 p-dele 3 ja 4, § 64 lg 4 p-le 1 ja lg-le 5, §-le 132, §-le 145 ning määruse nr 58 § 5 lg-le 7 ja § 14 lg-tele 5 ja 7. Vastustaja leiab kokkuvõtlikult, et kaebaja ei ole tõendanud omafinantseeringu kaasamise ja selle kandmise võimekust, millega seoses ei saa investeeringuks tehtavaid kulusid pidada mõistlikuks ja abikõlblikuks määruse nr 58 § 5 lg 7 tähenduses.
11.ELÜPS § 60 lg 1 sätestab, et maaelu arengu toetuse abil tehtavad kulud peavad olema mõistlikud, vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks ning vastama asjakohastes Euroopa 5
3-24-733 Liidu õigusaktides, arengukavas ning ELÜPS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustele.
11.1.ELÜPS § 61 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt on taotleja maaelu arengu toetuse saamiseks taotluse esitamisel muu hulgas kohustatud tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muu vahendi või dokumendi olemasolu ning kulude mõistlikkust.
11.2.Kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud, ja kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti, teeb pädev asutus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse (ELÜPS § 64 lg 4 p 1 ja lg 5).
11.3.Vastustaja viidatud ELÜPS §-de 132 ja 145 näol on tegemist seaduse rakendussätetega, millest tulenevalt kehtivad alates 01.01.2023 kehtetuks tunnistatud ELÜPS redaktsiooni (ELÜPS v.r) alusel antud õigusaktid, sh määrus nr 58, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2035. aasta 31. detsembrini.
12.Määruse nr 58 alusel võib taotleda toetust muu hulgas põllumajandustoodetest toodete töötlemiseks, turustamiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete ostmiseks (määruse nr 58 § 4 lg 1 p 1). Sellise toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad hinnapakkumuses esitatud investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja investeeringuobjekti vajalikuks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus (määruse nr 58 § 5 lg 1). Ostetava seadme abikõlbliku kulu moodustavad täpsemalt seadme ja selle paigaldamise, seadistamise või müüja poolt selle kasutamise väljaõppe maksumus ning seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ja selle paigaldamise ja seadistamise maksumus (määruse nr 58 § 5 lg 2).
12.1.Määruse nr 58 § 5 lg-s 7 sätestatu kohaselt peab abikõlblik kulu olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotlejal tuleb tagada kasutatava toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine.
12.2.Määruse nr 58 § 12 lg 1 järgi tuleb PRIA-l toetuse taotluse saamisel kontrollida selle nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
12.3.Määruse nr 58 § 14 lg-test 5 ja 7 tulenevalt teeb PRIA ELÜPS v.r § 79 lg 4 alusel (vastab enamuses osas alates 01.01.2023 kehtiva ELÜPS § 64 lg-le 4 – kohtu märkus) taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
13.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
14.Kaebaja on taotlenud toetust investeeringuteks, mille esialgseks abikõlblikuks summaks ja toetuse summaks oli 31.05.2023. a toetustaotluse (dtl 65–172) kohaselt vastavalt 2 510 046 eurot ja 853 164,63 eurot (lõpliku toetustaotluse (dtl 405–424) kohaselt vastavalt 2 368 195 eurot ja 853 023,83 eurot). PRIA juhtis 21.06.2023. a järelepärimises (dtl 173) kaebaja tähelepanu sellele, et äriregistrile ja PRIA-le esitatud andmetest nähtub, et tehtava investeeringu kogumaksumus on 13,7 korda suurem kui äriühingu käive/varad. PRIA palus kaebajal ELÜPS 61 lg 3 p-de 3, 4 ja 5 alusel selgitada, kuidas kaebaja kavatseb katta käibe ja 6
3-24-733 ettevõtte varasid ületava investeeringu omafinantseeringu osa, ning esitada omafinantseeringu (laen, omakapitali sissemakse vms) kaasamise reaalsust ja tingimusi kajastavad, teiste osapoolte kaudu kontrollitavad kirjalikud tõendid (sh lihtkirjalikud ja notariaalsed lepingud, kirjavahetus, omafinantseeringuga seotud/antud tagatiste info, maksegraafikud jms). Vastuseks PRIA järelepärimisele esitas kaebaja PRIA-le Coop Pank AS 03.07.2023. a esmase finantseerimispakkumuse (dtl 204, 206). Nimetatud finantseerimispakkumuse kohaselt on Coop Pank AS tutvunud kaebaja investeerimiskavaga mitmekesistada ettevõtte toodangut ja lisaks hakata tootma puffitud (paisutatud) küüslauku ja ebaküdooniat, mida segatakse erinevate paisutatud teraviljadega (müslid), ja on valmis kaaluma oma pikaajalisele kliendile omafinantseeringu katteks laenu andmist (vajadusel ka toetuse osale sildfinantseeringut), kui PRIA määrab projektile toetuse. Pakkumuses on veel märgitud, et see pole pangale siduv ning lõpliku ja siduva finantseerimispakkumuse tegemiseks on vaja panga krediidikomitee otsust.
14.1.PRIA esitas 06.07.2023 kaebajale korduva järelepärimise (dtl 362–363), milles palus esitada omafinantseeringu osas samad selgitused ja tõendid, mida oli küsinud kaebajalt varem. PRIA selgitas, et kaebaja esitatud Coop Pank AS esialgsest finantseerimispakkumusest ei nähtu, kuidas ja mis vahenditest saab kaebaja laenumaksed tagada, kui samal ajal omafinantseeringuga toimub ehitus. Vastuseks PRIA korduvale järelepärimisele esitas kaebaja PRIA-le Mysilo Grain Storage Systems Inc. Co inglisekeelse garantiikirja omafinantseeringu osas (dtl 400, 401).
14.2.30.08.2023 esitas PRIA kaebajale järjekordse järelepärimise (dtl 425–426), milles selgitas ja juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja finantsvõimekus on puudulik ja PRIA-l puudub teadlikkus, kuidas kaebaja kavatseb ja suudab võetava laenu tagasi maksta. PRIA palus kaebajal esitada finantsprognoositabelid alates taotlemise hetkest kuni 5 aastat edasiulatuvalt, et näha, kuidas on planeeritud kohustuste katmine ning majanduslik tulem ja seda ka investeeringu elluviimise perioodil. Kaebaja selgitas PRIA-le esitatud vastuses (dtl 427), et käsitleb PRIA-le esitatud garantiikirja eelkõige laenupakkumisena ja mingeid siduvaid kokkuleppeid osaluse müügi, pantimise vms kohta ei ole sõlmitud ega ei ole ka plaanis lähiajal sõlmida. Veel selgitas kaebaja, et juhul, kui investeeringu tegemise hetkel on pankade laenutingimused soodsamad, siis kasutab ta pangalaenu. Kaebaja lisas vastusele finantsprognoosi tabelid 10 aasta kohta (dtl 428–435), milles on lähteandmeteks võetud laenusumma 3 miljonit eurot, laenu tagasimakseperiood 10 aastat ja laenuintress 7%.
15.Kohus leiab, et PRIA on eelkirjeldatud viisil asjakohaselt palunud kaebajalt ELÜPS § 61 lg 3 p 5 alusel lisateavet, et toetuse andmise tingimustes ettenähtud omafinantseering ja kulude mõistlikkus oleks tõendatud. Samuti on PRIA kohtu hinnangul põhjendatult asunud nii 15.09.2023. a teavituses kavandatavast otsusest (dtl 444–447) kui ka pärast kaebaja poolt täiendavate seisukohtade (dtl 449–452) esitamist tehtud 12.10.2023. a otsuses seisukohale, et kaebaja poolt kasutatav omafinantseering ega ka kulude mõistlikkus ELÜPS § 61 lg 3 p-de 3 ja 4 tähenduses ei olnud jätkuvalt tõendatud. PRIA-le esitatud kaebaja 2022. a majandusaasta andmete kohaselt (vt nt toetustaotluse 21.07.2023. a muudatustaotluse lk 7, dtl 411) oli ettevõtte müügitulu (käive) 220 705 eurot, käibevarad kokku 77 619 eurot ning kohustused kokku 345 959 eurot. PRIA on asjakohaselt välja toonud, et tehtava investeeringu kogumaksumus (odavaima hinnapakkumise (dtl 390–396) kohaselt 2 841 843 eurot koos käibemaksuga) on äriühingu käibest ja varadest kordades suurem. Samuti on PRIA vaidlustatud otsuses viidanud kaebaja maksevõime näitajale, mis oli viimaste aastate jooksul kohustuste lisandumise tõttu järjest halvenenud, näiteks 2020. aastal oli kaebaja maksevõime näitaja tasemel 4,7, 2021. aastal 1,14 ning 2022. aastal 0,47. Kaebaja ei ole nende andmete tõelevastavust ümber lükanud. Ka PRIA poolt osutatud puudujääke kaebaja esitatud finantsprognoosi koostamisel, sh kaebaja teise toetustaotluse rahuldamisega kaasneva 7
3-24-733 omafinantseeringu katmise kohustusega mittearvestamist, ei ole kaebaja kohtumenetluses käsitlenud ega enda reaalset majanduslikku võimekust laenu saamiseks seega tõendanud.
16.Olukorras, kus Coop Pank AS 03.07.2023. a esialgsest finantseerimispakkumisest nähtub üksnes panga valmisolek kaaluda kaebajale kui panga pikaajalisele kliendile omafinantseeringu katteks laenu andmist, on kaebaja finantsandmete valguses piisav alus kahelda, et kaebaja soovitud investeeringu tegemiseks pangalt reaalselt laenuvahendeid saaks. Seetõttu nõustub kohus PRIA-ga, et Coop Pank AS finantseerimispakkumust ei saa lugeda kaebajal omafinantseeringu olemasolu kinnitavaks tõendiks. Kaebaja selgitused seoses Rootsi ettevõtte Sprouting Investment and Trade AB ja Türgi ettevõtte Mysilo Grain Storage Systems Inc. Co investeeringuga kaebajasse on jäänud vastuoluliseks. Kui esmalt PRIA-le esitatud garantiikirjast võis aru saada, et nimetatud Türgi ettevõte investeerib läbi Rootsi ettevõtte kaebaja äriühingusse selliselt, et Rootsi ettevõte ostab äriühingu 50% osaluse ja Türgi ettevõte rahastab projekti 65% ulatuses, siis hiljem kinnitas kaebaja PRIA-le, et käsitab Sprouting Investment and Trade AB garantiikirja eelkõige laenupakkumisena ja mingeid siduvaid kokkuleppeid osaluse müügi, pantimise vms kohta ei ole sõlmitud ega ei olnud ka plaanis lähiajal sõlmida. Seega ei saa ka eeltoodu kujutada endast kaebajal omafinantseeringu olemasolu kinnitavat tõendit.
17.Määruse nr 58 § 5 lg-s 7 esitatud nõue, et abikõlblik kulu peab olema mõistlik ja majanduslikult otstarbekas, hõlmab kohtu hinnangul seda, et toetuse saaja poolt kulutuse tegemine on tema majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik ja mõistlik. Kui toetuse taotleja ei ole kulude mõistlikkust ja omafinantseeringu katmiseks majandusliku võimekuse olemasolu ELÜPS § 61 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt nõuetekohaselt tõendanud, ei saa pidada abikõlblikku kulu ka määruse nr 58 § 5 lg 7 tähenduses mõistlikuks ja majanduslikult otstarbekaks. Teistsugusele järeldusele jõudmiseks ei anna alust kaebaja käsitlus sellest, et PRIA on kontrollinud kaebajal omafinantseeringu olemasolu ennatlikult toetuse taotlemise faasis, kui tegelikkuses tuleks omafinantseeringu olemasolu tõendada alles vastustaja poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest nelja kuu jooksul, mitte varem. Kaebaja viide maaeluministri määrusele nr 14 ei väära PRIA poolt määruse nr 58 § 5 lg-le 7 antud tõlgendust. Omafinantseeringu olemasolu tõendamine pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist on põhjendatud, kuid see ei välista selle tõendamist ja reaalse kandmise võimekuse hindamist toetuse taotlemise faasis, et välistada toetuse andmist kuludele, mis ei oleks abikõlblikud. Praegusel juhul ongi PRIA hinnanud kaebaja esitatud tõendeid koosmõjus kaebaja majandusliku seisundi andmetega ning asunud nende põhjalt põhjendatult seisukohale, et kaebaja finantsvõimekust ja esitatud prognoose arvestades ei ole piisavalt tõendatud, et kaebajal on reaalselt võimalik omafinantseeringu osa katta ilma majanduslikesse raskustesse sattumata.
18.Alusetud on kaebaja väited PRIA poolt kaebaja ärakuulamise kohustuse rikkumisest. PRIA on avaldanud kaebajale menetluse käigus korduvalt oma kahtlusi ettevõtte majandusliku suutlikkuse osas omafinantseeringut katta (vt dtl 173, 362, 425) ning andnud kaebajale enne toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist võimaluse (dtl 444–447) enda seisukohtade esitamiseks. Kaebaja on seejärel enda seisukohad PRIA-le esitanud (dtl 449–452) ning PRIA on nendega otsuse tegemisel piisaval määral arvestanud.
19.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on jätnud õiguspäraselt kaebaja toetustaotluse ning vaide PRIA 12.10.2023. a otsusele rahuldamata, mistõttu tuleb jätta kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl 34). Kaebuse 8
3-24-733 rahuldamata jätmise tõttu jäävad need menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuivõrd PRIA ei ole esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad ka PRIA võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.