Riigihanked › Riigihanked

3-25-3248 Selgitus Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2026 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(17)

3-25-3248 Teisel juhul jäi samade lepingu tingimuste rikkumise tõttu Roosikrantsi tn 12 administratiivhoone välisuks nädalavahetuseks avatuks, kuna Digisec OÜ ei likvideerinud riket nõutud aja jooksul. Taas sattus ohtu kogu administratiivhoones asuv vara, mida kindlustus kahjujuhtumi korral ei hüvitaks, kuna läbipääsud olid avatud olekus. Lepingu rikkumine on oluline, sest Digisec OÜ ebaprofessionaalsuse tulemusena tekkis taas linnale oluliste dokumentide ning isikuandmete varguse või kadumise suur oht. Tegemist oli lihtsa lukuvahetuse tööga, mis tavajuhul võtab aega mõne tunni. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus Digisec OÜ ei suuda defekteerida riket/puudust ning soovitab välja vahetada kogu süsteemi (nt riigihankes „Sotsiaalobjektide läbipääsusüsteemide hooldus“, töövõtuleping nr 3.1-5/464). TLVA kontrollis ka Digisec OÜ viimase 12 kuu puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamise vastavust läbi haldustarkvara. Viimase 12 kuu jooksul (01.08.2024–31.07.2025) on läbi haldustarkvara esitatud 256 töötaotlust puuduste, rikete ja avariide kohta, milles Digisec OÜ on korduvalt täitmise tähtaegu ületanud lepingutes nr 3.1-5/479 ja nr 3.1-5/23/482. Pallasti tn 54 objekti puhul on tegemist Lasnamäe LOV administratiivhoonega. Hoones töötavad linnateenistujad, seal on hoiul linnale olulised dokumendid, asutust külastab iga päev rohkelt kliente (sh sotsiaalsete erivajadustega kliendid). Läbipääsusüsteem peab korrektselt toimima, kuna risk nii varale kui ka hoones töötavatele inimestele on väga kõrge. Pallasti tn 54 hoones ei saa lubada olukorda, kus uksed jäävad avatuks pikemaks ajaks või läbipääsu ei ole võimalik rikete tõttu kasutada. E. Vilde tee 54 objekti puhul on tegemist Tallinna laste ja noorte huvikooliga, milles tegutseb palju huviringe, kus õpivad erinevas vanuserühmas ja erineva sotsiaalse taustaga noored. Hoone läbipääsude laitmatu toimivus on linnale hädavajalik, et tegevused huviringides toimiks ning töövälisel ajal ei pääseks kõrvalised isikud õpperuumidesse. Tallinna Linnavaraamet on kindlustanud hoone tervikuna, kuid see ei sisalda hoone vallasvara ja isikute kaitset. Olukorras, kus hoone läbipääsud on avatud võimalikele vandaalidele või varastele, ei hüvita kahju ka kindlustus ning ohustatud on laste ja noorte turvalisus.

3(17)

3-25-3248 hankija vahelisest lepingust tulenevaid Digisec OÜ kohustusi, mistõttu ei ole asjakohased Digisec OÜ viited TLVA ja Lukuabi Grupp OÜ vahel sõlmitud lepingule. Ükskõik kas juhtumi 1 puhul lugeda rikkest teavitamist alates 26.04.2024 või 28.04.2024, on ilmne, et vea kõrvaldas Digisec OÜ alles 05.06.2024 ehk enam kui kuu aega pärast teate saamist. Selline tegevus on vastuolus TLVA ja Digisec OÜ vahel sõlmitud raamlepingu eritingimuste p-ga 2.11 ning ka ilmselgelt ebamõistlik. Vaidlustaja on küll väitnud, et viivitus vea kõrvaldamisel on tingitud TLVA tegevusest, kuid ei ole seda tõendanud. Juhtumite 1 ja 2 puhul on tõendatud, et Digisec OÜ jättis täitmata oma lepingulise kohustuse likvideerida Roosikrantsi 12/1 B korpuse ja Roosikrantsi 12/2 A korpuse vaheukse luku rikked ja tagada läbipääsusüsteemi takistusteta töö mõistliku aja jooksu, kusjuures ta ei teinud seda ka hankija määratud täiendavaks tähtajaks. Seega leidsid juhtumid 1 ja 2 aset, tegemist oli lepingu rikkumistega ning hankija kohaldas leppetrahvi. Kuna juhtumite 1 ja 2 puhul rakendati leppetrahve vaidlustaja rikkumiste eest, mis puudutasid hankelepingu nr 3.1-5/730 ning raamlepingu eritingimuste üht keskset kohustust – tagada läbipääsusüsteemide korrasolek ja rikete õigeaegne kõrvaldamine – oli tegemist hankelepingu oluliste tingimuste rikkumisega. Juhtumite 1 ja 2 tõttu sai hankijal tekkida põhjendatud kahtlus Digisec OÜ usaldusväärsuses ning selles, kas pakkuja on võimeline teostama töid riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõudeid arvestades, sh tähtaegselt. Pallasti tn 54 objekti näol on tegemist Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) administratiivhoonega. E. Vilde tee 54 objekti puhul on tegu Mustamäe Huvikooliga, milles tegutseb palju laste ning noorte huviringe, kus õpivad noored erinevas vanuserühmas ja erineva sotsiaalse taustaga. Mõlema hoone läbipääsude laitmatu toimivus on oluline, et tegevused huviringides toimiks ning töövälisel ajal ei pääseks kõrvalised isikud õpperuumidesse.

3-25-3248 kuid läbipääsusüsteem tervikuna ikkagi ei töötanud, kuna elekter ei liikunud ukse piida kontaktist edasi ukse uude lukku. Kuna uks koos uue lukuga oli äsja paigaldatud, oli uus lukk paigaldaja garantii all. Kaebaja töötajad andsid info edasi vastustaja esindajale ja palusid ukse ja luku paigaldajal oma töö üle vaadata, et uus lukk saaks tööle. Uue luku paigaldaja oleks pidanud vastavalt lukutootja juhendile asendama ka luku osaks oleva lukupoolse kaablipistiku uue lukule sobiva pistikuga, kuid ei teinud seda. Selle asemel paigaldas luku paigaldaja uuele lukule vana luku pistiku, mis oli erineva töörežiimiga ja mis ei avanud uut lukku. Kuna ukse küljes oleval uuel lukul oli garantii, siis ei olnud kaebaja töötajal võimalik omavoliliselt asuda välja selgitama, miks lukk vaatamata õigele pingele ukse piida küljes olevas pistikus ikkagi ei töötanud, ja asendama luku osaks olevat pistikut. Seega ei olnud kaebajal esialgu teada luku pistiku vahetamise vajadus. Ukse parandamine viibis mh seetõttu, et pikka aega oli uks võtmega suletud, kaebaja töötajad ei pääsenud uksest sisse ja seega puudus juurdepääs tööde tegemiseks. Vastustajalt lukuga tegelemise loa ja uksele juurdepääsu saamisel vahetas kaebaja 04.06.2024 luku pistiku ja piida küljes oleva pistiku ning lukk hakkas tööle. Juhtumi 2 puhul teatas vastustaja kaebajale 29.08.2024 sellest, et Roosikrantsi 12/2 A korpuse parkla poolse välisukse läbipääsusüsteem ei tööta ning palus välisuks töökorda saada. Kaebaja töötaja läks kohe pärast teate saamist 29.08.2024 kooli asjaolusid välja selgitama. Selgus, et lukk oli lõhutud tundmatu isiku poolt. Kaebaja esindaja tegi lukust fotod ja videosalvestuse ja edastas need vastustajale. Kaebaja esindaja kõrvaldas katkise luku, mistõttu välisuks jäi ööseks avatuks. Ettepaneku selleks tegi ruumide kasutaja esindaja Q. Uks jäi lukustamata, kuna puudus oht kõrvaliste isikute majja pääsemiseks. Kooli haldusjuht Q palus katkist lukku tagasi mitte paigaldada ning teatas, et LVA töötaja Y olevat talle lubanud kohe saata kellegi katkise luku asemele teist, uut lukku paigaldama. Kaebajal puudus võimalus lukku asendada või remontida ilma pooltevahelisest lepingust tulenevaid ettenähtud protseduure läbimata. Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p 1.7 kohaselt tuleb kõik tööd maksumusega üle 250 euro eelnevalt tellijaga kooskõlastada. Vaatamata sellele, et vastustaja ei andnud infot, kuidas ta sooviks lukku vahetada, leidis kaebaja uksele sobiva asendusluku müüja ja tegi vastustajale hinnapakkumise. Kaebaja ei saanud kohe hinnapakkumist saata, sest lõhutud luku modifikatsiooni enam ei toodetud ja sellise luku müüjat oli keeruline leida. Vastuseks nõudis vastustaja esindaja 30.08.2024 kirjas, et las tehnik võtab luku kaasa ja vahetab selle objektil ära, saates lisaks mitmeid linke lukkude müüjate kohta. Nendes linkides kajastatud lukkude müüjad müüsid lukke, mis ei sobinud kooli katkise lukuga uksele. Töövõtulepingu eritingimuste p 1.7 kohast kooskõlastust vastustaja kaebajale ei andnud. Luku vahetas vastustaja soovil tema lepingupartner Lukuabi Grupp OÜ. Uus lukk õnnestus Lukuabi Grupp OÜ töötajal tööle rakendada, kui kaebaja tehnik tegi arvutis sellekohase seadistuse (ukse luku eemaldamisel lülitatakse alati läbipääsusüsteemi juhtimise tarkvarast antud ukse juhtimine välja, et vältida lahtistest juhtmetest põhjustatud lühist ja seadmete läbipääsumoodulite purunemist). Vaatamata vaidlustatud kahe juhtumi probleemidele on vastustaja sõlminud kaebajaga ajavahemikul 30.10.2024–27.02.2025 seitse hankelepingut.

Tallinna Linnavaraamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

Hankija kõrvaldas kaebaja minikonkursside nr 298452 ja nr 297987 menetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Kõrvaldamise otsuste tegemisel tugines vastustaja riigihanke nr 271182 „Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hooldus ja remont 12 kuuks“ tulemusena 30.10.2025 kaebajaga sõlmitud hankelepingu nr 3.1-5/730 olulistele rikkumisele kahe juhtumi osas. Rikkumiste eest on TLVA määranud kaks leppetrahvi, mille kaebaja on vaidlustanud Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-24-13329). RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ei ole oluline, et 5(17)

3-25-3248 pakkuja oleks varasema rikkumise eest kahjuhüvitist või leppetrahvi reaalselt maksnud ‒ piisab, kui hankija on sellise nõude esitanud. Varasema hankelepingu rikkumine või õiguskaitsevahendi rakendamine ei ole automaatne alus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest. Lisaks lepingurikkumise asjaoludele, tuleb kohtul anda hinnang, kas tegemist on ettevõtja usaldusväärsuse kadumisega ning kas hankest kõrvaldamine on olnud proportsionaalne. Lisaks peab varasem hankelepingu rikkumine olema seostatav käimasoleva riigihankega, st peaks olema usutav, et hankija varasemate minetuste tõttu võib ohtu sattuda sõlmitava hankelepingu nõuetekohane täitmine (vt M. A. Simovart jt (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Kirjastus Juura, 2025, lk 615‒616). Saab nõustuda VAKO ja hankijaga, et läbipääsusüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks on vaja lukke mitte ainult hooldada, vaid vajaduse korral neid ka remontida ja vahetada. See kohustus tuleneb menetlusosaliste vahel sõlmitud lepingutest, täpsemalt raamlepingu eritingimuste p-dest 1.1, 1.2.1‒1.2.3 ja 1.7, töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p-st 1.1 ja selle lisaks oleva Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hoolduse ja remondi tehnilise kirjelduse p-dest 1.1.2, 1.1.4, 1.1.5. Seega pole põhjust asuda seisukohale, et kaebaja kohustused ei hõlmanud lukusüsteemide nõuetekohast toimimist ning et lukusüsteemid oleksid läbipääsusüsteemist justkui eraldiseisvad, millele kaebaja kohustused ei ulatunudki. Asjaolu, kes konkreetse ukseluku paigaldas (juhtum 1) ning kas sellele laienes garantii, ei mõjuta kaebaja üldist kohustust tagada läbipääsusüsteemide nõuetekohane toimimine, mh see, et uksi oleks võimalik nõuetekohaselt avada ja sulgeda (lukustada). Kaebaja lepinguliseks kohustuseks oli ka erinevate rikete põhjuste väljaselgitamine mh avariiväljakutsete alusel ja rikete likvideerimine. Garantii olemasolu või selle kehtivus ei võta kaebaja sellekohast kohustust ära. Ei nähtu, et hanke alusdokumentides oleks fikseeritud konkreetseid tööde teostamise tähtaegu, sh avariitööde puhul. Vastustaja on menetlusdokumentides viidanud küll „avariide likvideerimise korrale“, kuid ei nähtu, et sellist korda oleks kehtestatud hankedokumentide tasemel. See aga ei tähenda, et teenuseid võib osutada vastavalt töövõtja enda määratud ajagraafikule (vt raamlepingu eritingimuste p-d 2.1–2.3). Arvestades hankelepingu eesmärki, oli töövõtja kohustuseks tagada läbipääsusüsteemide nõuetekohane toimimine. On töid, millele nende olemusest lähtudes tuleb reageerida kiiresti (avariitööd), isegi kui lepingus puudub konkreetne tähtaeg. Näiteks olukorrale, kus hoone välisukse läbipääsusüsteem ei tööta ja uks jääb avatuks, tuleb reageerida kiirelt ning vajadusel tagada vara kaitse ajutiste lahendustega. Selliselt käituks hoolas lepingu täitja. Juhtumi 1 puhul ei viivitanud rikke kõrvaldamist ukse/luku garantiitööd, vaid asjaolu, et pika aja vältel ei suudetud tuvastada rikke põhjust. See oli kaebaja lepinguliseks kohustuseks vaatamata garantii kehtimisele. Kaebaja vastutust ei kõrvalda asjaolu, et ust/lukku ei olnud paigaldanud kaebaja, vaid kolmas isik. Kaebajalt ei nõutud garantii alla kuuluva luku parandamist, vaid läbipääsusüsteemi nõuetekohase toimimise taastamist, mille eelduseks on rikke põhjuste väljaselgitamine. Tuleb nõustuda vastustajaga ja VAKO-ga, et juhtumi 1 puhul kulus rikke kõrvaldamiseks ebamõistlikult kaua aega (teade rikke kohta 26.04.2024, tööde esialgne tähtaeg 30.04.2024). TLVA andis 16.05.2024 e-kirjaga kaebajale täiendava tähtaja 17.05.2024 ning teavitas leppetrahvi rakendamisest, kuid seisuga 28.05.2024 ei olnud tulemust saavutatud. Rike kõrvaldati alles 05.06.2024. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle poleks tagatud juurdepääsu, kui ta oleks soovinud tulla riket kõrvaldama. Pigem oli tingitud viivitus sellest, et kaebaja leidis, et vastutus lasub luku paigaldajal. Hankija ei saanud seega nõutaval tasemel teenust, mida ta oli hankinud. Sanktsiooni (leppetrahvi) kohaldamine oli seetõttu põhjendatud ja kooskõlas sõlmitud lepingutega. Juhtumi 2 puhul määrati leppetrahv kaebajale selle eest, et ta ei täitnud läbipääsusüsteemi avariitöödega seotud lepingulist kohustust remontida katki läinud lukud TLVA ruumides 6(17)

3-25-3248 aadressil Roosikrantsi tn 12, Tallinn (koolihoone). Vaidlust ei ole selles, et 29.08.2024 kell 12.38 saatis TLVA kontaktisik programmis Archibus teate läbipääsusüsteemi avariilise olukorra kohta. Koolihoone välisust ei saanud avada ja TLVA kohustas kaebajat kohe välisuks töökorda saama, kuid kaebaja ei likvideerinud avariilist olukorda, vaid eemaldas samal päeval ukselt katkise luku. Uks jäi avatuks enam kui ööpäevaks. TLVA andis 30.08.2024 kell 9.36 saadetud e-kirjaga täiendava tähtaja 30.08.2024 kell 12.00 ning teavitas leppetrahvi rakendamisest. Kaebaja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks. Kuna avarii oli likvideerimata, oli TLVA sunnitud tellima tegemata töö Lukuabi Grupp OÜ-lt. Kaebaja ei võtnud vastustaja hinnangul tarvitusele mingeid meetmeid vara kaitseks, samuti ei informeerinud luku eemaldamisest. Ka juhtumi 2 puhul ei nähtu esitatud tõendite valguses, et sanktsiooni (leppetrahv) oleks kohaldatud põhjendamatult. Avariiolukord jäi kõrvaldamata ebamõistlikult pikaks ajaks, sh vastustaja täiendavalt antud tähtaja jooksul. Lõpuks pidi vastustaja tellima nõutava töö kolmandalt isikult. Ebaprofessionaalset suhtumist näitab välisukse lukustamata olekusse jätmine ning sellest oma lepingupartneri informeerimata jätmine. Kohaseks ei saa lugeda (väidetavate) kokkulepete sõlmimist kooli haldusjuhiga olukorras, kus kaebaja lepingupartneriks on TLVA. Lukustamata ukse tõttu (arvestades veel, et samal ajal oli probleeme autovärava tööga ning jalgvärav ei olnud lukus) oli koolis olev vara seatud ohtu sõltumata sellest, kui kaugele oleks ilma läbipääsu võimaldava kaardita koolihoones olnud võimalik liikuda. Läbipääsude toimimise eest vastutav ettevõtja ei tohiks oma kliendi vara sellisesse olukorda jätta. Seega jäi kaebaja lepinguline kohustus – avarii likvideerida ja tagada läbipääsusüsteemi takistusteta töö ‒ nõuetekohaselt täitmata. Samuti rikkus kaebaja kohustust teavitada viivitamatult TLVA kontaktisikut olulistest asjaoludest, mille tõttu oli seatud ohtu TLVA vara (vt raamhanke eritingimuste p 2.11). Järelikult oli sanktsiooni rakendamine põhjendatud ja sõlmitud lepingutega kooskõlas. Kaebaja väitel tingis viivituse töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p-st 1.7 tulenev kohustus kõik üle 250 euro maksumusega tööd kooskõlastada tellijaga, kuid selle punkti kohane kooskõlastamise kohustus ei kohaldu avariijärgsele hooldusremondile. Vastustaja oli juba teavituses teada andnud, et tegemist oli avariilise, s.t kiiret reageerimist eeldava tööga. Ukse jaoks sobiva luku leidmine on ettevõtja vastutus ning sobiva luku puudumine ei saa olla põhjuseks, et avariiolukorra likvideerimine venib põhjendamatult pikaks. Sellisel juhul tuleks kasvõi leida ajutine lahendus, et uks ei jääks lukustamata. Raamlepingu eritingimuste p 2.4 kohaselt loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks p-s 2.3 kirjeldatud juhtumi toimumist (st leppetrahvi kuni 500 eurot määramist) rohkem kui kolmel korral lepingu kehtivuse aja jooksul. Siinsel juhul on vastustaja leppetrahvi kohaldanud kahel korral. Samas sisaldab RHS § 95 lg 4 p 8 alternatiivseid koosseise, s.t „oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut“, ning korduvuse nõue on täidetud, kui esineb vähemalt kaks rikkumist (vt M. A. Simovart jt (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Kirjastus Juura, 2025, lk 614 ja seal viidatud praktika). Seega on praegusel juhul RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused täidetud. Samas ei ole „rikkumise olulisus“ RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes autonoomne mõiste ning hankija ei pea piirduma konkreetses pooltevahelises lepingus fikseerituga, vaid võib arvestada konkreetse rikkumise olemust. Esinenud rikkumisi ei saa RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes pidada ebaolulisteks. Vastustaja silmis pole kaebaja usaldusväärne lepingupartner. Ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud põhjendamiskohustuse selles osas täitmata või hinnang sisaldaks kaalutlusvigu. Asjaoludest nähtuvalt on vastustaja teenuse tellijana mitmel korral pandud olukorda, kus probleemid on jäänud lahenduseta ning appi on tulnud võtta kolmandad isikud. Lisaks on vastustaja vaidlustatud otsustes välja toonud rea juhtumeid, kus kaebaja ei ole suutnud defekteerida riket/ puudust ning soovitanud välja vahetada kogu süsteemi (vt kõrvaldamise otsuste p 2 neljas lõik). See toetab täiendavalt hankija kahtlust, et kaebaja ei pruugi ka tulevikus oma kohustusi korrektselt täita. 7(17)

3-25-3248 Kõrvaldamise otsustes on ka põhjendatud, miks on kaebaja kõrvale jäetud just minikonkurssidelt nr 298452 ja nr 297987. On välja toodud, miks Pallasti nt 54 ja E. Vilde tee 54 objektidel on läbipääsusüsteemi korrektne toimimine oluline. Varasemad hankelepingu rikkumised on seega seostatavad käimasolevate minikonkurssidega ning on esitatud selged ja arusaadavad põhjendused, miks kaebaja on kõrvale jäetud just nendelt minikonkurssidelt. Hankija ei ole näinud põhjust kõrvaldada kaebajat kõigist hankemenetlustest. Ei nähtu, et vastustaja tegevus oleks olnud vastuoluline või ebaproportsionaalne. Kahest konkreetsest hankest kõrvaldamine ei tähenda, et kaebaja kaotab määramata ajaks õiguse hankemenetlustes osaleda. RHS § 97 lg-st 1 tulenevalt võib pakkuja tulevikus toimuvas hankemenetluses esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed), mistõttu tuleks ta hankemenetluses osalema lubada. Ka vastustaja saab ennetada tulevikus probleemide tekkimist sellega, et poolte õigused ja kohustused on hankedokumentides selgemini fikseeritud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-25-3248 et kaebaja ei ole tõendanud, et talle poleks tagatud juurdepääsu, kui ta oleks soovinud tulla riket kõrvaldama. Tunnistaja C selgitas halduskohtu istungil: „Roosikrantsi 12 valvuriputkast, seal on võtmekapid ja seal on kõik olemas. Sellel hetkel ei olnud võtit /.../ nädal-kaks hiljem / ..../ võib lukku näppida ja võti on ka olemas.“ Kohus ei arvestanud, et kaebaja ei saanud läbipääsusüsteemi luku mittetöötamise põhjust välja selgitada enne, kui talle olid loodud selleks tingimused. Alles pärast vastustajalt sellekohase loa saamist uuris kaebaja luku paigaldusjuhendit ja hakkas välja selgitama, mida luku paigaldaja lukku paigaldades valesti tegi või tegemata jättis. Juhtumi 2 puhul lõhuti objekti lukk, selle asendamiseks oli vaja TLVA kooskõlastust, mida kaebaja ei saanud. Vastustaja väide, et lukk oli terve, ei vasta tõele. Kaebaja informeeris toimunust vastustajat, mida kaebaja tõendab vastustaja 30.08.2024 kirjaga, kus vastustaja hakkas kaebajaga vaidlema uue luku ostmise asjaolude üle (vt kaebuse lisa 14, dtl 70). Kaebaja juhatuse liige KS kinnitas kohtuistungil: „Andsime kliendile teada, et lukk on katki, vajab asendamist uuega.“ Halduskohus leidis, et töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste pst 1.7 tulenev kohustus kõik üle 250 euro maksumusega tööd kooskõlastada tellijaga ei kohaldu avariijärgsele hooldusremondile, kuid kõik lepingujärgsed tööd on avariitööd peale plaanipäraste hooldustööde, mis ei ole praeguse vaidluse teemaks. Seega lähtuvad poolte vahel sõlmitud lepingud avariilistest asjaoludest. Kuna lepingutes ei ole vastustaja pidanud vajalikuks avariiolukordades poolte tegevuste asjaolusid eraldi välja tuua, siis on täiesti meelevaldne väita, et juhtumi 2 puhul oli tegemist avariiolukorraga ja seetõttu oleks kaebaja pidanud käituma teisiti, kui lepingute alusel ette nähtud. TLVA vara säilimisele ei tekkinud mingit ohtu. TLVA oli teadlik tekkinud olukorrast ja ei esitanud kordagi kaebajale etteheidet, et talle justkui ei oleks teatatud katkisest lukust või ukse järgmise päevani lahtijäämisest. TLVA objektide valve ei ole kaebaja lepingujärgseks kohustuseks. Pealegi ei olnud mitte mingisugust ohtu TLVA vara säilimisele. Reaalkooli haldusjuht Q selgitas kohtuistungil, et objektil oli automaatne valve; kõrvaline isik oleks sisse saanud ja siis oleks hakanud valve tööle ja turvafirma oleks välja sõitnud; majja oleks pääsenud, aga mitte koridoridest edasi. Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p-st 1.7 tulenevalt saatis kaebaja oma hinnapakkumise uue luku ostuks. Vastustajale see hind ei sobinud ja ta kutsus lukku vahetama Lukuabi Grupp OÜ. Kaebaja ei ole lukkude remondiga tegelev firma, tal puuduvad lukkude remondi komplektid, eriti tootmisest eemaldatud vanade lukkude puhul. Vaidlustatud otsustes ei ole viidet, et leppetrahv oleks hankest kõrvaldamise aluseks ja seega ei vasta see RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatule. Samuti ei ole tegelikkuses olnud mingit pidevat lepingu rikkumist. Halduskohus on lähtunud otsuse tegemisel asjaolust, et vastustaja on vaidlustatud otsustes välja toonud rea juhtumeid, kus kaebaja ei ole suutnud defekteerida riket/puudust ning soovitanud välja vahetada kogu süsteemi, aga vaidlustatud otsustes sellist viidet ei ole. Samuti on see tõendamata väide. Vastustaja on esitanud kohtule Exceli programmis koostatud töötaotluste tabeli, mida kohus on ilmselt oma siseveendumuse kujundamisel arvestanud. Selle sisu ei ole asja arutamiste käigus käsitletud ning see tabel ei saa olla kaebaja lepingute rikkumiste tõendiks. See tabel on pooltevaheline töötabel ja selles on kirjas üksnes tööalane infovahetus. Poolte omavahelise arutelu käigus selgus, et välja toodud puuduseid kas ei esinenud või olid need tingitud kaebajast sõltumatutest asjaoludest. Halduskohus on põhjendanud otsust ka asjaoluga, et varasemad hankelepingu rikkumised on seostatavad käimasolevate minikonkurssidega, ja on seega lähtunud ilmselt mingitest varasematest rikkumistest, kuigi samas selgitas, et kõrvaldamise otsuste tegemisel tugines vastustaja kaebajaga sõlmitud hankelepingu nr 3.1-5/730 olulistele rikkumisele kahe juhtumi osas. Seega on halduskohtu otsus vastuoluline. Neid muude rikkumistega seotud asjaolusid ei ole ka pooltega arutatud ega neid tõendeid uuritud (HKMS § 157 lg 3) ja nende väidete osas on kohtuotsus kaebajale üllatuslik. 9(17)

3-25-3248 Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsustes on välja toodud minikonkursside objektidega seotud asjaolud, millest nähtuvalt olevat nende objektide läbipääsusüsteemi korrektne toimimine eriti oluline. Halduskohtu seisukoht ei vasta tegelikule olukorrale, sest TLVA sõlmis kaebajaga 2025. a-l hankelepingud Tallinna Linnaarhiivi turvasüsteemide hooldamiseks, Endla 59 objekti, Männiku lasteaia ja Merivälja objekti läbipääsusüsteemide hooldamiseks. Ka nendel objektidel peaks varade ja inimeste kaitse eriti oluline olema. Nende objektide teenindamisel ei ole kaebaja ja TLVA vahel probleeme olnud. See osutab, et probleemid on ainult TLVA ühe töötaja ja kaebaja vahel.

10(17)

3-25-3248 Juhtumi 2 puhul ei täitnud kaebaja järjekordselt läbipääsusüsteemi tööga seotud lepingulist kohustust remontida katki läinud lukk. Samuti jättis kaebaja raamlepingu eritingimustes sätestatud teavitamiskohustuse täitmata. Vastustaja esindajat ei informeeritud, et hoone jäi 29.–30.08.2024 ööks lukustamata. Kaebaja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks, avarii oli likvideerimata ning vastustaja oli sunnitud tellima teenuse kolmandalt isikult ehk Lukuabi Grupp OÜ-lt, kes kõrvaldas rikke 30.08.2024. Lukustamata ukse tõttu oli koolis olev kooli vara seatud ohtu. Kaebaja ei võtnud vara kaitseks mingeid meetmeid ega teavitanud luku eemaldamisest, vaid lihtsalt lahkus objektilt. Vastuvõetamatu on olukord, kus avariilise olukorra püüab lepingupartner lahendada sellega, et esitab hinnapakkumise luku vahetamiseks alles järgmise päeva lõunaks. TLVA esindaja on oma 30.08.2024 kirjades (vt dtl 70, 71) selgelt märkinud, et selline töövõtja käitumine on taunitav ning TLVA ootab avariilise olukorra likvideerimist ehk läbipääsusüsteemi töö taastamist. Kuigi kaebaja väidab, et lukk oli füüsiliselt lõhutud, puudub põhjuslik seos töövõtja lepinguliste tööde tegemata jätmise ja luku väidetava füüsilise seisukorra vahel. Läbipääsusüsteem ei toiminud ja korrapärase töö taastamine oli lepingu kohaselt kaebaja ülesanne. Arusaamatu on kaebaja väide, et tema lepingujärgsete kohustuste hulka ei kuulu TLVA objektide valve. Läbipääsusüsteemi olemasolu hoones on vaieldamatult üks hoone turvalisust tagavatest elementidest. Tekib küsimus, milleks üldse on kaebajaga leping sõlmitud, kui mitte selleks, et tagada läbipääsusüsteemi korrapärane töö ja selle kaudu hoone turvalisus. Vale on kaebaja väide, et kõik lepingujärgsed tööd on justkui avariitööd peale plaanipäraste hooldustööde. See väide ei tugine ühelegi lepingu sättele. Lisaks hooldustöödele on kaebaja kohustuseks teha remonttöid. Remonttööd võivad olla aga erineva iseloomuga: osa neist nõuab kiiret reageerimist ehk avariilise olukorra viivitamatut likvideerimist, kuid on ka töid, mille tegemise aeg võib olla pikem. Lepingu täitmise jooksul kujunenud praktika kohaselt teavitab TLVA töövõtjat avariilisest olukorrast vastavas rikketeates, mida edastatakse programmi Archibus kaudu. Kui tegemist on remonttööde puhul avariitööga, tuleb reageerida viivitamatult. Avariilise olukorra kohta on programmis saadetavas töötaotluses real „Priority Label“ selgelt kirjutatud „Avarii“, nii oli ka juhtumi 2 puhul. Kooskõlastuse mittesaamine tööde tegemiseks avariiolukorras ei saa õigustada olukorda, kus avarii likvideerimine võtab põhjendamatult palju aega. Professionaalne töövõtja oleks pidanud pakkuma vähemalt ajutise lahenduse, kuid ta ei teinud sedagi. Juhtumite 1 ja 2 puhul aset leidnud rikkumised olid aluseks RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu täitmisel. Teisi rikkumisi, mille eest TLVA leppetrahvi ei rakendanud, on käsitletud vastustaja 15.09.2025 VAKO-le esitatud vastuse p-s 3 eesmärgiga selgitada, kuidas nad mõjutasid hankija kaalutlusotsust. Kaebaja muud hankelepingute rikkumised mängisid samuti rolli tema minikonkursside menetlusest kõrvaldamisel, kuna ka teiste hankelepingute pidevad rikkumised näitavad kaebaja üldist suutmatust hakkama saada lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega ning tekitavad hankijal täiendavalt kahtlust, et kaebaja ei saa ka tulevikus oma lepingu täitmisega hakkama. Hankija ei saanud tugineda teistele hankelepingute rikkumistele RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu täitmisel, kuna nende eest ei määratud leppetrahvi ega muid normis ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Küll aga võis TLVA neile rikkumistele viidata kõrvaldamise kaalutlusotsuse langetamisel, mida ta ka tegi. Kaebaja on esitanud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise kohta vastuväiteid alles apellatsioonimenetluses. Isegi juhul, kui kohus leiab, et täiendavaid hankelepingute rikkumisi ei ole võimalik arvesse võtta, ei mõjuta see hankija lõppotsust kaebaja kõrvaldamise kohta, kuna lepingute rikkumised olid üksnes täiendavaks kõrvaldamise põhjenduseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(17)

3-25-3248

3-25-3248 23). Kui korduvaid rikkumisi saab kvalifitseerida pidevaks rikkumiseks, siis pole iseenesest vaja eraldi analüüsida, kas täidetud on ka alternatiivne alus ehk oluline rikkumine (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 otsus nr 3-22-2653, p 17).

3-25-3248 eeskätt on ta katkise luku olemasolu korral pidanud otstarbekaks selle vahetamist, mitte remontimist. Kaebaja väidet, et tema ei pidanud lukke remontima, vaid sellega tegeles Lukuabi Grupp OÜ, ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud 07.02.2024 ja 14.03.2024 kirjavahetus kaebaja ja vastustaja vahel (dtl 1543–1548). Esiteks puudutavad need e-kirjad teiste hankelepingute alusel tehtavaid töid, mistõttu ei saa automaatselt järeldada, et ka nendes mainitud juhtumite puhul kehtisid kaebaja ja vastustaja vahel samasugused kokkulepped kui hankelepingus nr 3.1-5/730. Lisaks ei ole esitatud napi kirjavahetuse põhjal võimalik kindlaks teha, mis asjaoludega seoses need kirjad täpsemalt saadeti. Teiseks puudutab 07.02.2024 kirjavahetus eeskätt lukuvahetust, kuid kaebaja on samas ise möönnud, et vajaduse korral oli lukkude vahetus ka tema kohustus. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et VAKO menetluses on vastustaja esitanud tõendi, millest nähtuvalt on kaebaja vastustajaga sõlmitud lepingute alusel teinud ka töid, mida võib pidada lukkude remontimiseks (vt vastustaja 15.09.2025 seisukoha p 3.7 ja lisa 9, dtl 170 ja 278).

3-25-3248 tõendada, et läbipääsusüsteemi rikke kõrvaldamine ei viibinud kaebaja tõttu, ei ole tema kohtuistungil vande all antud seletus üksi piisavalt usaldusväärne tõend selle kinnitamiseks, et vastustaja ei võimaldanud varem juurdepääsu. Viimast ei tõenda ka kaebaja osutatud tunnistaja C ütlused selle kohta, et kui ta läks objektile, ei olnud uksel võtit ning kaks nädalat hiljem tuli ülemuselt kiri, et nüüd tuleb minna, sest võti on olemas (vt kohtuistungi helisalvestise ajamärk 01:45:16). Nendest ütlustest nähtub üksnes, et C täitis oma ülemuse korraldusi. Kokkuvõttes jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et juhtumi 1 puhul ei saanud hankija nõutaval tasemel teenust ja leppetrahvi kohaldamine oli põhjendatud.

3-25-3248 kinnisvaraobjektil asuvate kolmandate isikute elule, varale ning mis takistavad või raskendavad kinnisvaraobjekti sihtotstarbelist kasutamist ning võtma tarvitusele abinõud sellistest sündmustest või asjaoludest tulenevate võimalike kahjude vältimiseks või ennetamiseks. Avariilise situatsiooni tekke puhul on teavitamise kohustus viivitamatu.“ (dtl 211). Sellest lepingu punktist tulenevalt oleks kaebaja pidanud juhtumi 2 puhul viivitamata teavitama vastustajat mh asjaoludest, mis kujutavad ohtu varale, ning lisaks võtma tarvitusele abinõud võimalike kahjude vältimiseks või ennetamiseks. Kaebaja on selgitanud, et ta andis juba 29.08.2024 vastustajale teada, et ukse lukk on katki ja vajab vahetamist, esitades luku kohta ka fotod. Tõepoolest võib ka asjas esitatud kirjavahetuse põhjal järeldada, et kaebaja on programmi Archibus kaudu vastustaja töötaotlusele vastanud (vt nt kaebaja 30.08.2024 kiri dtl 71, vastustaja kirjad dtl 70, 892). Nendest aga ei nähtu, et kaebaja oleks vastustajat teavitanud 29.08.2024 sellest, et ta lahkus objektilt nii, et eemaldas luku ja jättis ukse lukustamata. Kaebaja selgitas kaebuses, et uks jäeti lahti kohal viibinud kooli haldusjuhi Q juhiste järgi (vt dtl 11). Q seda aga halduskohtu istungil ei kinnitanud, vaid ütles, et tema ei tea, et uks lahti jäeti (vt ajamärk 01:08:22 kuni 01:08:52). Igal juhul, nagu märkis ka halduskohus, ei saa kohaseks pidada kokkulepete sõlmimist kooli haldusjuhiga, kui kaebaja lepingupartneriks on TLVA. Nõustuda ei saa ka kaebaja hinnanguga, et juhtumi 2 puhul ei olnud mitte mingisugust ohtu TLVA vara säilimisele. Kuigi Q selgitas kohtuistungil, et maja oli ka turvafirma valve all ja trepikojast edasi pääses vaid kaardiga lukustavatest ustest, ei olnud turvafirma valve ööpäevaringne (vt kohtuistungi protokoll alates ajamärgist 01:08:54) ning samuti on alati oht, et mõni trepikojast edasiviiv uks on jäänud nt sulgemata või ei tööta korrapäraselt. Nt nähtub asja materjalidest, et vähemalt 30.08.2024 oli probleeme sama hoone hoovi viiva autoväravaga, mistõttu oli ka hoovi pääs vaba (vt nt vastustaja 30.08.2024 e-kiri dtl 892, samuti Yi selgitused kohtuistungil, ajamärk 00:53:26). Vastustaja on õigesti toonud esile, et kaebajalt tellitud läbipääsusüsteemi toimimise eesmärgiks ongi mh tagada hoone turvalisus.

3-25-3248

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.