Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-25-3248/47
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 13.11.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4985

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Digisec OÜ12262892

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3248

Haldusasi

Digisec OÜ kaebus tühistada Tallinna Linnavaraameti 22.08.2025 vastavusotsus, millega Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas Digisec OÜ riigihanke pakkumuse Pallasti tn 54 läbipääsusüsteemide hoolduse hankest (kordushange) nr. 297987; tühistada Tallinna Linnavaraameti 22.08.2025 vastavusotsus, millega Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas Digisec OÜ riigihanke pakkumuse Mustamäe Huvikooli (E.Vilde tee 54) läbipääsusüsteemide hoolduse kordushankest nr. 298452; alternatiivselt tuvastada Tallinna Linnavaraameti 22.08.2025 vastavusotsuse tühisus, millega Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas Digisec OÜ riigihanke pakkumuse Pallasti tn 54 läbipääsusüsteemide hoolduse hankest (kordushange) nr. 297987; tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus vaidlustusasjas nr 194-25/298452, 297987

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Digisec OÜ, lepinguline esindaja Maia Ploom Vastustaja (hankija) – Tallinna Linnavaraamet, volitatud esindaja Marina Borodina

Asja läbivaatamine

03.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja juurde Tallinna Linnavaraameti ja Digisec OÜ vahel 2022. a juunis allkirjastatud Raamlepingu Eritingimused, Töövõtu Üldtingimused ja Lisa 1 „Teenuse tehniline kirjeldus“, samuti 2023. a oktoobris Tallinna Linnavaraameti ja Digisec OÜ vahel sõlmitud hankeleping (Töövõtuleping nr 3.1.5/730 Eritingimused) lisadega.

2.Jätta kaebus rahuldamata.

3.

Sarnased lahendid

Riigihanked

3-25-3248 kohustus lukke remontida, tema ülesandeks on tegeleda süsteemi tööle hakkamisega, sealhulgas töid takistavatest asjaoludest vastustajale teatamisega. Tekkinud probleemidest on kaebaja vastustajat tähtaegselt informeerinud. 3) Kaebaja kohustuseks oli süsteemi remont, kuid selle teostamiseks on pooled kokku leppinud täpsustatud tingimused. Kui tegemist on garantii all oleva lukuga, siis töid ei tohi keegi teine peale luku paigaldaja Lukuabi Grupp OÜ teha. Kui vastustaja lubab kellelgi kolmandal isikul luku juures midagi toimetada, garantii katkeb. Seega ei tohtinud kaebaja omavoliliselt, ilma vastustaja loata katkise lukuga tegeleda. 4) Juhtum 1. puhul teatas vastustaja kaebajale Archibus keskkonnas, et Roosikrantsi 12/1 objektil ei tööta vaheukse lukk. Vastavalt poolte vahel sõlmitud Töövõtulepingule NR 3.15/730 oli kaebaja kohustuseks objektil osutada läbipääsusüsteemide hooldusteenust ja teha remonditöid Roosikrantsi tn 12 hoonetes kooskõlas raamlepingu hankega nr 249224 (edaspidi raamleping). Tingimustes, mida hankeleping ei reguleeri, lähtuvad pooled raamlepingus sätestatust. Mingeid uste läbipääsusüsteemide töödega seotud teostamise tähtaegu lepingutes kirjas ei ole. Kaebaja saatis koheselt oma töötaja objektile asjaolusid kontrollima. Selgus, et ruumide remonditööde käigus oli tööde teostaja, kolmas isik, vigastatud läbipääsusüsteemi tööks vajalikku kaablit ning ära oli vahetatud mittetöötava süsteemi osaks olev uks koos ukselukuga. Kaebaja töötajad vahetasid välja vigastatud kaabli ning tuvastasid, et läbipääsusüsteem oli töökorras kuni ukseava uksepiida küljes asuva pistikuni. Kuid selle ukse läbipääsusüsteem tervikuna ikkagi ei töötanud, kuna elekter ei liikunud ukse piida kontaktist edasi ukse uude lukku. Kuna uks koos uue lukuga oli äsja paigaldatud, oli uus lukk paigaldaja garantii all. Kaebaja töötajad andsid info edasi vastustaja esindajale Y.H-le ja palusid ukse/luku paigaldajal oma töö üle vaadata, et uus lukk saaks tööle. Kuna ukse küljes olev uus lukk oli paigaldatud Lukuabi Grupp OÜ poolt, lukul ja paigaldusel oli 24 kuu pikkune garantiiaeg ning vastavalt Lukuabi Grupp OÜ garantiitingimustele ei kehti garantii, kui lukk on remonditud väljaspool selleks volitatud ettevõtet, siis ei olnud Digisec OÜ töötajal võimalik asuda välja selgitama, miks lukk vaatamata õigele pingele uksi piida küljes olevas pistikus ikkagi ei töötanud ja asendama luku osaks olevat pistikut. Uue luku paigaldaja oleks pidanud vastavalt lukutootja juhendile asendama ka luku osaks oleva lukupoolse kaablipistiku uue lukule sobiva pistikuga, kuid ei teinud seda. Selle asemel paigaldas luku paigaldaja uuele lukule vana luku pistiku, mis oli erineva tööreziimiga ja mis ei avanud uut lukku. Kui luku paigaldaja ei oleks nii toiminud, oleks kaebajal olnud selge, et tal oleks tulnud paigaldada uut tüüpi pistik ka ukse sulgemissüstemi ukse piida küljes olevasse kaablipoolsesse otsa ja lukk oleks tööle hakanud. Antud olukorras ei olnud kaebajal esialgu teada luku pistiku vahetamise vajadus ja ilma vastustaja eriloata ei oleks kaebaja tohtinud omavoliliselt tegeleda uue garantii all oleva luku osaks oleva pistiku vahetamisega. Vastava vastustaja loa ja uksele juurdepääsu saamisel vahetas kaebaja 4.06.2024 luku pistiku ja piida küljes oleva pistiku ning lukk hakkas tööle. Ukse parandamine viibis mh seetõttu, et pikka aega oli uks võtmega suletud ja kaebaja töötajad ei pääsenud uksest sisse ja juurdepääs tööde teostamiseks puudus. Seetõttu on vale VAKO järeldus, et kaebaja viivitas oma kohustuste täitmisega. 5) Juhtum 2 puhul ei ole vaidlust selles, et vastustaja teatas kaebajale 29.08.2024 sellest, et Roosikrantsi 12/2, A korpuse parkla poolse välisukse läbipääsusüsteem ei tööta ning palus välisukse töökorda saada. Kaebaja esindaja kõrvaldas katkise luku, mistõttu välisuks jäi ööseks avatuks. Ettepaneku selleks tegi ruumide kasutaja esindaja X.H . Lukuabi Grupp OÜ paigaldas objektile uue luku või remontis katki oleva luku. Kohe peale vastava teate saamist 29.08.2024 Tallinna Reaalkooli läbipääsusüsteemi avariilise olukorra kohta, läks Digisec OÜ töötaja kooli asjaolusid välja selgitama. Selgus, et lukk oli lõhutud füüsilist jõudu kasutades tundmatu isiku poolt. Kaebaja esindaja tegi lukust vastavad fotod ning edastas fotod ning videosalvestuse vastustajale. Kaebajal puudus võimalus lukku asendada või remontida ilma 4(11)

3-25-3248 vastavaid pooltevahelisest lepingust tulenevaid protseduure läbimata. Pooltevahelise töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p. 1.7 kohaselt kõik tööd, mis ei sisaldu lepingu hinnas (välja arvatud avariijärgne hooldusremont) maksumusega üle 250 euro, tuleb eelnevalt tellijaga kooskõlastada. Kooskõlastamata tööde eest ei ole tellija kohustatud tasuma. Vaatamata sellisele kohustuslikule protseduurile vastas vastustaja, et luku oleks pidanud vahetama või parandama kohe. Vaatamata vastustajapoolse info puudumisele, kuidas ta sooviks lukku vahetada, leidis kaebaja uksele sobiva asendusluku müüja ja tegi vastustajale hinnapakkumise. Kaebaja ei saanud kohe hinnapakkumist saata, sest lõhutud luku modifikatsiooni enam ei toodetud ja sellise luku müüjat oli keeruline leida. Vastuseks kirjutas vastustaja 30.08.2024 järgmises kirjaga: „Palun ärge kulutage aega piltide saatmisele, sest see ei tee lukku korda.“ Sama kirjaga nõuti, et las tehnik võtab luku kaasa ja vahetab selle objektil ära. Lisaks saatis vastustaja esindaja kaebajale mitmeid linke lukkude müüjate kohta. Nendes linkides kajastatud lukkude müüjad müüsid lukke, mis ei sobinud Tallinna Reaalkooli katkise lukuga uksele. Töövõtulepingu eritingimuste p. 1.7. kohast kooskõlastust hankija kaebajale ei andnud. Luku vahetas vastustaja soovil tema lepingupartner Lukuabi Grupp OÜ. Kuna ukse lukk oli katki ja seda koheselt ülaltoodud asjaolude tõttu vahetada ei saanud, lahendas kooli haldusjuht olukorra selliselt, et uks jäi lukustamata, kuna puudus oht kõrvaliste isikute majja pääsemiseks. Kooli haldusjuht X.H palus katkist lukku mitte tagasi paigaldada ning teatas, et LVA töötaja Y.H olevat talle lubanud kohe saata kellegi katkise luku asemele teist, uut lukku paigaldama. Uut objektile toodud lukku õnnestus Lukuabi Grupp OÜ töötajal tööle rakendada, kui Digisec OÜ tehnik teostas arvutis vastava seadistuse. (ukse luku eemaldamisel lülitatakse alati läbipääsusüsteemi juhtimise tarkvarast antud ukse juhtimine välja, et vältida lahtistest juhtmetest põhjustatud lühist ja seadmete läbipääsumoodulite purunemist). Esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja ei ole rikkunud lepinguid ning leppetrahve on kohaldatud nendega vastuolus. 6) Vaatamata vaidlustatud kahe juhtumi probleemidele on vastustaja sõlminud kaebajaga perioodil 30.10.2024 kuni 27.02.2025 7 hankelepingut.

12.RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ei ole oluline, et pakkuja oleks varasema rikkumise eest kahjuhüvitist või leppetrahvi reaalselt maksnud ‒ piisab, kui hankija on sellise nõude esitanud (M. Parind ‒ M. A. Simovart jt (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Kirjastus Juura, 2025, § 95, p 80, lk 615‒616). Käesoleval juhul on hankija kahel korral kaebajale leppetrahvi rakendanud, st nõue on esitatud. Asjaolu, et kaebaja on leppetrahvid kohtus (tsiviilasi 2-24-13329) vaidlustanud, ei välista seega neile tuginemist. RHS kommenteeritud väljaandes on RHS § 95 lg 4 p-ga 8 seonduvalt veel välja toodud: „Sealhulgas ei pea halduskohus hankevaidluse lahendamiseks ära ootama tsiviilasjas lõpliku kohtulahendi jõustumist, mis kinnitaks või kummutaks hankeasjas vaidluse all olevaid asjaolusid. HKMS § 4 lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti Halduskohus ei pea ära ootama tsiviilasja lõpliku lahendi jõustumist, vaid HKMS § 4 lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Seadus ei keela halduskohtul anda hinnangut tsiviilõiguse toimealasse jäävatele küsimustele. Kohus ei otsusta hankeasjas varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede, st leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle. Seega ei lahenda halduskohus lepingu olulist rikkumist tuvastades ära varasema lepingu poolte vahelist tsiviilasja. Niisamuti ei piira HKMS § 158 lg 3 hankelepingu rikkumise olulisuse kindlakstegemist kohtus. See ei ole hankija kaalutlusõiguse küsimus, vaid sõltub asjaolude tõendamisest ja neile õigusliku hinnangu andmisest. Mistahes õigusvälise teadmise kasutamise vajadus või määratlemata õigusmõiste ei piira kohtulikku kontrolli. Küll on aga hinnanguline otsus pakkuja usaldusväärsuse suhtes seisukoha kujundamine ning kaalutlusotsus on ebausaldusväärne pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Nende otsuste aluseks olevad asjaolud, sh lepingu oluline rikkumine, tuleb kohtul üle kontrollida täies mahus oma siseveendumuse kohaselt.“ (RHS kommenteeritud väljaanne § 95, p 81 ja seal viidatud kohtupraktika, lk 616). Varasema hankelepingu rikkumine või õiguskaitsevahendi rakendamine ei ole automaatne alus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Lisaks lepingurikkumise asjaoludele, tuleb kohtul anda hinnang, kas tegemist on ettevõtja usaldusvääruse kaoga ning kas hankest kõrvaldamine on olnud proportsionaalne. Kui hankija jätab ettevõtja valikulise kõrvaldamise alusel kõrvaldamisel proportsionaalsuse ja usaldusväärsuse hindamata, on tegu olulise kaalutlusveaga, mis tingib vaidlustamise korral otsuse kehtetuks tunnistamise. Lisaks peab varasem hankelepingu rikkumine olema seostatav käimasoleva riigihankega, st peaks olema usutav, et hankija varasemate minetuste tõttu võib ohtu sattuda sõlmitava hankelepingu nõuetekohane täitmine (RHS kommenteeritud väljaanne, § 95, p 78, lk 615).

3-25-3248 takistavatest asjaoludest vastustajale teatamisega. Samuti on kaebaja välja toonud, et mingeid uste läbipääsusüsteemide töödega seotud tööde teostamise tähtaegu lepingutes kirjas ei ole. Kohus nõustub VAKO ja hankijaga, et läbipääsusüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks on vaja mitte ainult lukke hooldada, vaid vajaduse korral ka neid remontida ja vahetada. Vastav kohustus tuleneb menetlusosaliste vahel sõlmitud lepingutest. Raamlepingu Eritingimuste p 1.1 kohaselt on lepingu ese on läbipääsusüsteemide, fonosüsteemide, lukusüsteemide, kaardilugejate, väravate ja tõkkepuude hoolduse ja remonditeenuse osutamine maksumuse esildises nimetatud LVA kinnisvaraobjektidel. Raamlepingu Eritingimuste p-de 1.2.1‒1.2.3 kohaselt hõlmab töö perioodilise hooldusteenuse osutamist; avariiväljakutsete alusel remonditeenuste osutamist ja läbipääsukaartide ja -nööpide häälestamist, seadistamist ning väljastamist. Raamlepingu Eritingimuste p 1.7 kohaselt kuulub tööde hulka ka selliste ülesannete täitmine ja tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides selgesõnu välja toodud, kuid mida on tavapäraselt vaja teha lepingu eesmärgi saavutamiseks. Samuti loetakse viidatud punkti kohaselt teenuse hulka kõik need tegevused, mida ei ole lepingus otseselt kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale, vastavas valdkonnas väljakujunenud praktikale ja töövõtja professionaalsusele vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks ning lepingus kirjeldatud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks. Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 Eritingimuste p 1.1 kohaselt kohustub töövõtja antud hankelepingu alusel osutama läbipääsusüsteemide hooldusteenust ja tegema remonditöid Roosikrantsi tn 12 hoonetes kooskõlas raamlepingu hankega nr 249224. Tingimustes, mida hankeleping ei reguleeri, lähtuvad pooled raamlepingus sätestatust. Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 Eritingimuste lisaks olev Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hoolduse ja remondi tehniline kirjeldus paneb töövõtja kohustuseks mh läbipääsusüsteemi rikete tuvastamine ja kõrvaldamise ning vajadusel häälestamise (p 1.1.2); läbipääsusüsteemi vajalike taastamis- ja remonttööde korraldamise (töid teostatakse kooskõlas tellijaga, p 1.1.4); muud toimingud, sh ukseluku ja sulguri reguleerimine (p 1.1.5). Seega pole põhjust asuda seisukohale, et kaebaja kohustused ei hõlmanud lukusüsteemide nõuetekohast toimimist ning et lukusüsteemid oleksid läbipääsusüsteemist justkui eraldiseisvad, millele kaebaja kohustused ei ulatunudki. See, kes konkreetse ukseluku paigaldas (Juhtum 1) ning kas sellele laienes garantii, ei mõjuta kaebaja üldist kohustust tagada läbipääsusüsteemide nõuetekohane toimimine, mh, et uksi oleks võimalik nõuetekohaselt avada ja sulgeda (lukustada). Kaebaja lepinguliseks kohustuseks oli ka erinevate rikete põhjuste väljaselgitamine mh avariiväljakutsete alusel ja rikete likvideerimine. Garantii olemasolu või selle kehtivus kaebaja vastavat kohustust ära ei võta.

16.Juhtumi 2 puhul määrati leppetrahv kaebajale selle eest, et ta ei täitnud läbipääsusüsteemi avariitöödega seotud lepingulist kohustust remontida katki läinud lukud LVA ruumides, mis asuvad aadressil Roosikrantsi tn 12, Tallinn (koolihoone). Vaidlust ei ole selles, et 29.08.2024 kell 12.38 saatis LVA kontaktisik teate Archibus programmis läbipääsusüsteemi avariilise olukorra kohta. Koolihoone välisust ei saanud avada ja LVA kohustas kaebajat koheselt välisuks töökorda saama. Kaebaja ent ei likvideerinud avariilist olukorda, vaid eemaldas samal päeval ukselt katkise luku. Uks jäi avatuks enam kui ööpäevaks. LVA andis 30.08.2024 kell 9.36 saadetud e-kirjaga täiendava tähtaja 30.08.2024 kell 12.00 ning teavitas leppetrahvi rakendamisest. Kaebaja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks. Kuna avarii oli likvideerimata, oli LVA sunnitud tellima tegemata töö Lukuabi Grupp OÜ-lt. Kaebaja ei võtnud vastustaja hinnangul tarvitusele mingeid meetmeid vara kaitseks, samuti ei informeeritud luku eemaldamisest. Ka Juhtumi 2 puhul ei nähtu kohtule esitatud tõendite valguses, et sanktsiooni (leppetrahv) oleks kohaldatud põhjendamatult. Avariiline töö jäi kohtu hinnangul kõrvaldamata ebamõistlikult pikaks ajaks, sh vastustaja täiendavalt antud tähtaja jooksul. Lõpuks pidi vastustaja nõutava töö tellima kolmandalt isikult. Ebaprofessionaalset suhtumist näitab välisukse lukustamata olekusse jätmine ning sellest oma lepingupartneri informeerimata jätmine. Selline tegevus rikkus Raamhanke Eritingimuste p-s 2.11 toodud teavitamiskohustust, nagu VAKO õigesti leidis. Kohaseks ei saa lugeda (väidetavate) kokkulepete sõlmimist Reaalkooli haldusjuhiga, olukorras, kus kaebaja lepingupartneriks on LVA. Kohus jagab hankija seisukohta, et lukustamata ukse tõttu (arvestades veel, et samal ajal oli probleeme autovärava tööga ning jalgvärav ei olnud lukus) oli koolis olev vara seatud ohtu sõltumata sellest, kui kaugele ilma vastava kaardita koolihoones oleks olnud võimalik liikuda. Läbipääsude toimimise eest vastutav ettevõtja ei tohiks oma kliendi vara sellisesse olukorda jätta. Seega nõustub kohus hankija väitega, et kaebaja lepinguline kohustus – avarii likvideerida ja tagada läbipääsusüsteemi takistusteta töö ‒ jäi nõuetekohaselt täitmata. Samuti rikkus kaebaja kohustust teavitada viivitamatult LVA kontaktisikut olulistest asjaoludest, mille tõttu oli seatud ohtu LVA vara. Kohtu hinnangul oli seega sanktsiooni rakendamine põhjendatud ja sõlmitud lepingutega kooskõlas. Kaebaja on väitnud, et viivituse tingis Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 Eritingimuste p-st 1.7 tulenev 9(11)

18.Kõrvaldamise otsustest on ka põhjendatud, miks on kaebaja kõrvale jäetud just minikonkurssidelt nr 298452 ja nr 297987. Minikonkursi nr 297987 puhul on välja toodud, et Pallasti tn 54 objekti puhul on tegemist Lasnamäe LOV administratiivhoonega. Hoones töötavad linnateenistujad, seal on hoiul linnale olulised dokumendid, asutust külastab igapäevaselt rohkelt kliente (sh sotsiaalsete erivajadustega kliendid) ning hoone turvalisuse seisukohalt peab läbipääsusüsteem korrektselt toimima, kuna risk nii varale kui hoones töötavate inimeste kaitseks on väga kõrge. Minikonkursi nr 298452 puhul on välja toodud, et objekti E. Vilde tee 54 objekti puhul on tegemist Tallinna laste ja noorte huvikooliga, milles tegutseb palju huviringe, kus õpivad noored erinevas vanuserühmas ja erineva sotsiaalse taustaga. Hoone läbipääsude laitmatu toimivus on linnale hädavajalik, et tegevused huviringides toimiks ning töövälisel ajal ei pääseks kõrvalised isikud õpperuumidesse. Kohtu hinnangul on varasemad hankelepingu rikkumised seostatavad käimasolevate minikonkurssidega ning on esitatud selged ja arusaadavad põhjendused, miks kaebaja on kõrvale jäetud just nendelt minikonkurssidelt. Hankija ei ole näinud põhjust kõrvaldada kaebajat kõigist hankemenetlustest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja tegevus oleks olnud vastuoluline või ebaproportsionaalne. Kahest konkreetsest hankest kõrvaldamine ei tähenda, et kaebaja kaotab õiguse hankemenetlustes osaleda määramata ajaks. RHS § 97 lg-st 1 tulenevalt võib pakkuja tulevikus toimuvas hankemenetluses esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed), mistõttu tuleks ta hankemenetluses osalema lubada. Ka vastustaja saab omalt poolt ennetada probleemide tekkimist tulevikus seeläbi, et poolte õigused ja kohustused on hankedokumentides selgemini fikseeritud (nt on töövõtja kohustused detailsemalt lahti kirjutatud, reguleeritud on avariitööde tegemise kord, pooltevaheline teabevahetus jms). 10(11)