H.H kaebus Tallinna Vangla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja H.H Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.H määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse H.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2025. a määruse peale.
2.Rahuldada H.H määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2025. a määrus osas, millega halduskohus tagastas H.H kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale kaebaja hoidmisel üksikvangistuses alates 29. septembrist 2022. Saata selles osas kaebus halduskohtule tagasi menetluse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jätta H.H määruskaebus rahuldamata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1.H.H esitas 27. juunil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja esitas kohtule
27.juunist 2025 kuni 4. septembrini 2025 mitmeid avaldusi ja taotlusi. Muu hulgas taotles kaebaja 27. juunil 2025 menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3-25-2111
2.Halduskohus jättis 29. septembri 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates, et täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, kahju hüvitamise nõuet ja hüvitise suurust.
3.Kaebaja esitas 29. septembril 2025 kohtule vastuse, milles märkis, et tema kahjunõue on järgnev: 1) kaebaja nõuab kahju hüvitamist vahemikus 29. september 2022 kuni 29. september 2025 ruumis kinni hoidmise ja selle tõttu kehalise ning psüühilise väärkohtlemise ja kehavigastuste põhjustamise eest Tallinna Vanglalt 50 000 euro ulatuses; 2) kaebaja nõuab kahju hüvitamist dokumentatsiooni, diagnoosi ja ravivigade tegemise, kehavigastuste tekitamise, ruumi sulgemise tõttu meditsiinipersonali poolt ning üldise tähelepanematu, hooletu ja halvustava käitumise tõttu meditsiinipersonali poolt ajavahemikus 1. juuli 2023 kuni 1. juuli 2024 Tallinna Vangla meditsiiniosakonna käest 32 000 euro ulatuses; 3) kaebaja nõuab kahju hüvitamist dokumentatsiooni, diagnoosi ja ravivigade tegemise; kehavigastuste tekitamise, ruumi sulgemise tõttu meditsiinipersonali poolt ning üldise tähelepanematu, hooletu ja halvustava käitumise tõttu meditsiinipersonali poolt ajavahemikus 1. juuli 2024 kuni 1. jaanuar 2025 Tallinna Vangla meditsiiniosakonna käest 8 000 euro ulatuses.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 20. novembri 2025. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis tema menetlusabi taotluse ja taotluse valvekohtuniku taandamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, sest kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebajal tuli hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvatest täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, kahju hüvitamise nõuet ja hüvitise suurust. Kaebaja sai kaebuse käiguta jätmise määruse kätte 29. septembril 2025. Seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 9. oktoober 2025. Kaebaja 29. septembri 2025. a vastusest selgub, millist kahjuhüvitist ja milliste ajavahemike eest ta nõuab. Samuti on eristatav, millist kahjuhüvitise summat nõuab kaebaja Tallinna Vanglalt ja millist AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla, eeldades et kaebaja on ajavahemiku 1. juuli 2024 kuni 1. jaanuar 2025 osas Tallinna Vangla meditsiiniosakonna all silmas pidanud AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla, kes osutab Tallinna Vanglas tervishoiuteenust alates 1. juulist 2024. Samas ei ole kaebaja eristanud, millise osa Tallinna Vanglalt ja AS-lt LääneTallinna Keskhaigla nõutavast hüvitisest moodustab tervisekahju ning millise osa muu mittevaraline kahju. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmise määruses, et nõutava hüvitise summast ja kahjuosade eristamisest sõltub kaebuselt tasutava riigilõivu suurus. Tervisekahju hüvitamise kaebus on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba, kuid milleski muus seisneva mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul (nt inimväärikuse alandamine, hingeline valu ja kannatused) tuleb tasuda riigilõiv RLS § 60 lg 2 järgi. Ei ole usutav, et iga päev kogu ajavahemiku vältel tekitati kaebajale tervisekahju RLS § 22 lg 1 p 12 tähenduses. Kuna ei ole võimalik kindlaks teha, millises osas on kaebus riigilõivuvaba ja millises mitte, ei saa kohus kindlaks teha kaebuselt tasumisele kuuluvat riigilõivu. See on puudus, mis takistab asja läbivaatamist. Ühtlasi pole kaebaja vastanud küsimustele, millistel konkreetsetel kuupäevadel ja millise vangla tegevusega on kaebajale kahju tekkinud ning millistel konkreetsetel kuupäevadel ja millise tervisehoiuteenuse osutaja tegevusega on kaebajale kahju tekkinud. Kaebaja on välja 2(4)
3-25-2111 toonud 6 kuu kuni 3 aasta pikkused ajavahemikud ja loetelu üldistest asjaoludest, millega seoses temale väidetavalt kahju tekitati, kuid on jätnud täpsustamata konkreetsete sündmuste kuupäevad ja asjaolud. Näiteks kehavigastuse tekitamine ei saa toimuda iga päev aasta või mitme aasta jooksul. Seega tuli täpsustada, millistel kuupäevadel väljatoodud ajavahemike kestel kaebajale kehavigastusi tekitati või märkida vähemalt orienteeruv aeg kuu täpsusega, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Ka dokumentatsiooni, diagnoosi- ja ravivigade tegemine ning halvustav käitumine ei saa toimuda pika ajavahemiku jooksul iga päev. Kaebaja ei ole välja toonud, millised konkreetsed dokumentatsiooni-, diagnoosi- ja ravivead tema puhul tehti. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud, milles seisnes tema hinnangul meditsiinipersonali tähelepanematu, hooletu ja halvustav käitumine. Kohus ei saa kaebaja asemel kindlaks määrata, millised mitme aasta jooksul toimunud sündmused on need, mida esitatud kaebus hõlmab. Kaebaja 15. oktoobril 2025 esitatud avaldus sisaldab teksti, mis näib olevat kopeeritud erinevatest, eelduslikult 2024. a Tallinna Vanglale esitatud pöördumistest seoses kahju hüvitamisega. Kohus ei pidanud 15. oktoobri 2025. a menetlusdokumendis toodut selgeks vastuseks küsimusele, millistel konkreetsetel kuupäevadel ja millise vangla ning tervishoiuteenuse osutaja tegevusega on kaebajale kahju tekkinud. Isegi, kui tegemist on Tallinna Vanglale esitatud pöördumistest pärit tekstiga, ei saa eeldada, et kohus tuvastab esitatud tekstist need osad, mis peaksid olema kaebuse aluseks olevad asjaolud. Kui kaebuse faktiline põhjendus on puudulik, on tegemist puudusega, mis takistab asja läbivaatamist, sest ilma piisava faktilise põhjenduseta pole vastustajatel midagi konkreetset, millele vastata ja kohtul pole puuduliku info põhjal võimalik asja lahendada. Kuna kaebus tagastati täies ulatuses, jättis kohus läbi vaatamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Valvekohtunik osales menetluses üksnes kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on 17. oktoobri 2025. a määrusega lahendatud, ei ole enam menetlust, millest teda taandada. Seega jäi kaebaja taotlus valvekohtuniku taandamiseks läbi vaatamata.
5.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja palub rahuldada taotlus halduskohtu kohtunik Tiia Nurme taandamiseks, et tagada erapooletus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
7.Halduskohus on ekslikult tagastanud kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju eest hüvitist põhjusel, et teda hoiti 29. septembrist 2022 – 29. septembrini 2025 üksikvangistuses. Kaebaja väidab, et sellega rikuti tema kehalist puutumatust ning teda väärkoheldi psüühiliselt ja põhjustati kehavigastus. Kaebaja nõuab vanglalt viidatud rikkumise eest 50 000 eurot. Asjaolu, et kaebaja pole täpsustanud, milline osa summast peaks hüvitama väidetava tervise kahjustuse, ei andnud selles osas kaebuse tagastamiseks alust. Sõltumata kaebaja täiendavast vastusest kohtu küsimustele oli halduskohtul võimalik hinnata, kas tegemist ikka on RLS § 22 lg 1 p 12 mõttes osaliselt riigilõivuvaba kaebusega. Kui kaebuses kirjeldatud alusel pole võimalik tervisekahju möönda (seda ka pärast kaebaja vastust käiguta jätmise määrusele), siis ei kohaldu RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud lõivuvabastus (vt RKHKm 3-3-1-12-10, p 9). Sellisel juhul tuleks kogu vaidlusaluselt summalt tasuda riigilõiv või kaaluda kaebajale menetlusabi andmist. Kui halduskohus siiski möönis, et kohaldamisele 3(4)
3-25-2111 kuulub ka RLS § 22 lg 1 p 12, siis oleks ta saanud vajadusel ise summalt lõivu suuruse määrata (vrd HKMS § 38 lg 2). Seega polnud tegemist puudusega, mis oleks takistanud vangla vastu esitatud kaebuse menetlemist.
8.Küll aga nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebus ei olnud menetletav osas, mis puudutas kahju hüvitamist seoses tervishoiuteenuse osutamisega. Kaebaja jättis märkimata, millistel konkreetsetel kuupäevadel ja millise tervishoiuteenuse osutaja tegevusega kaebajale kahju põhjustati. Üldsõnaliste etteheidete alusel pole võimalik määratleda tervishoiuteenuse osutaja konkreetset tegevust, mida kaebaja soovib vaidlustada.
9.Määruskaebuses on esitatud taotlus kohtunik T. Nurme taandamiseks. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 23–30. Taandamise avaldus esitatakse vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub ning TsMS § 24 lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada. Seega juhul, kui kaebaja leiab, et Tallinna Halduskohtu kohtunik ei ole haldusasja menetluses erapooletu, võib ta esitada kohtuniku taandamise avalduse Tallinna Halduskohtule (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.