Määruse resolutsiooni p 2 kolmanda isiku kaasamata jätmise osas ning resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1.F.Q (kaebaja) esitas 10.09.2024 Tallinna Vanglale avalduse mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 eurot ja varalise kahju hüvitamiseks 230 eurot. Avalduse kohaselt ei võtnud vangla ladu vastu kaebajale Saksamaalt saadetud raamatuid ja brošüüre, mis saadeti seejärel kaebaja emale. Kaebaja palus vangla laol ära tuua tema raamatud, brošüürid, pühakirjad, ikoonid, ristid, palvehelmed ning vangla poolt vastu võetud 23 raamatut.
3-24-3130
2.Viru Vangla (kes esindas haldusmenetluses Tallinna Vanglat) jättis 06.11.2024 vastusega nr 5-37/24/1117-2 F.Q kahjunõude rahuldamata.
3.F.Q esitas 15.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kokku 530 eurot. Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist ja menetlusabi määramist riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Halduskohus jättis 17.12.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu 15,9 eurot tasumiseks. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse.
5.Kaebaja esitas halduskohtule mitmeid taotlusi kaebuse muutmiseks (03.01.2025, 05.01.2025, 19.02.2025, 20.02.2025) ja tasus riigilõivu 15,9 eurot (25.12.2024) ja 22,5 eurot (14.03.2025). Kaebaja esitas 04.02.2025 riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused ning 07.03.2025 avalduse, milles palus täielikku menetlusabi, sh loobuda/tühistada riigilõivu nõudest ja maksta tasutud lõiv tagasi, riigi õigusabi, maksta sotsiaalabi ja tasu õpingute eest ning pikendada maksetähtaega kuni 10.04.2025, kuna kaebajal ei ole raha.
6.Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2025 määrusega kaebaja 07.03.2025 avalduse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ning kaebaja korduvad riigi õigusabi ja muu menetlusabi taotlused läbi vaatamata.
7.Kaebaja soovis 15.03.2025 veelkord suurendada kahju hüvitamise nõuet 2500 euro võrra ning määrata lõplikuks kahju hüvitise summaks 4380 eurot. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest. Lisaks taotles ta kaebuse muutmist. Kaebaja esitas 25.03.2025 korduva riigi õigusabi taotluse ja taotluse makstud riigilõivude tagastamiseks.
8.Kaebaja esitas 26.03.2025 Riigikohtule teistmisavaldusena pealkirjastatud pöördumised halduskohtu 10.03.2025 määruse peale. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses.
9.Tallinna Halduskohus jättis 07.04.2025 määrusega kaebaja korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata ja menetlusabi taotluse 50 euro suurust riigilõivu puudutavas osas rahuldamata. Sama määrusega jättis halduskohus kaebaja kahju hüvitamise nõude suurendamise avalduse varalise ja mittevaralise kahju hüvitise 3100 eurot väljamõistmiseks käiguta ja andis tähtaja riigilõivu 50 eurot tasumiseks ning võttis menetlusse kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitise 1280 eurot väljamõistmiseks.
10.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 07.04.2025 määruse peale ning taotles ringkonnakohtult riigi õigusabi ja menetlusabi andmist.
11.Riigikohus jättis 09.04.2025 määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest teistmisavalduse esitamisel ning jättis kaebaja teistmisavalduse menetlusse võtmata.
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.05.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning jättis kaebaja taotlused kaebuse muutmiseks ja riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
13.Kaebaja palus 17.06.2025 avalduses halduskohtul menetlust kiirendada ja esitas 28.06.2025 menetluse kiirendamise taotluse.
14.Tallinna Vangla jättis 20.06.2025 vastusega nr 1-9/1-25/46-4 rahuldamata kaebaja taotluse hüvitada varaline ja mittevaraline kahju 1913,00 eurot.
15.Kaebaja esitas 30.06.2025 halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja palus määrata ka kolmas isik menetluses – vandeadvokaat HT. Samuti taotles ta riigi õigusabi korras advokaadiks HT. 2(8)
3-24-3130
16.Kaebaja esitas 02.07.2025 halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja 04.07.2025 kahjunõude täiendava 1913 euro suuruse kahju hüvitamiseks ning menetlusabi taotluse selles osas riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
17.Kaebaja esitas 08.07.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise kaebaja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
18.Tallinna Halduskohus jättis 16.07.2025 määrusega kahju hüvitamise nõude suurendamise avalduse 3100 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata ning taotluse menetluse kiirendamiseks rahuldamata. Ühtlasi jättis kohus läbi vaatamata kaebaja korduva riigi õigusabi taotluse ning kahju hüvitamise nõude summas 1913 eurot koos menetlusabi taotlusega. Sama määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses, andis tähtaja täiendavate taotluste ja seisukohade esitamiseks ning teavitas menetlusosalisi kohtuotsuse avalikult teatvaks tegemise ajast (12.12.2025 kell 15.00).
19.Kaebaja esitas 04.08.2025 avalduse menetluse kiirendamiseks, kahju hüvitise suurendamiseks 1000 euro võrra ja tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Alternatiivselt palus kaebaja määrata riigilõivu suuruseks maksimaalselt 10 eurot.
21.Tallinna Halduskohus jättis 11.08.2025 määrusega menetluse kiirendamise avalduse rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis avalduse kolmanda isiku kaasamiseks ja/või menetlusdokumentide nähtavaks tegemiseks advokaat HTle rahuldamata (resolutsiooni p 2); võttis asjale juurde kaebaja k-raha väljavõtte ajavahemiku 04.04.2025–03.08.2025 kohta (resolutsiooni p 3) ning jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni 4). Sama määrusega jättis halduskohus kaebaja avalduse kahju hüvitamise nõude suurendamiseks 1000 euro võrra käiguta ja andis talle täiendava riigilõivu 30 eurot tasumiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 5). Menetluse kiirendamise avaldus Kohus määras 16.07.2025 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 12.12.2025. Seega on kohtuotsuse tegemise aeg kindlaks määratud ja kaebaja avaldus menetluse kiirendamiseks ei ole asjakohane. Kohus lahendas kaebaja eelmise menetluse kiirendamise avalduse 16.07.2025 määrusega, mis jõustus 05.08.2025. Kuna eespool viidatud kuupäevast ei ole möödunud veel kuus kuud, siis ei ole uue menetluse kiirendamise avalduse esitamine lubatav (HKMS § 100 lg 6). Seega jääb avaldus igal juhul rahuldamata. Kui tõlgendada kaebaja avaldust otsuse aja muutmise taotlusena, siis jääb ka see rahuldamata. Esiteks ei ole menetlusosalisel õigust nõuda kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja muutmist. Teiseks ei pea kohus põhjendatuks kaebaja taotlusel otsuse aega muuta, sest see ei ole teistes asjades varem kindlaks määratud kohtuistungite ja otsuste aegu arvestades võimalik. Praegune menetlus ei ole kiireloomuline (tegemist on kahju hüvitamise nõudega), mida peaks lahendama eelisjärjekorras teiste asjade lahendamise arvelt. Menetlusdokumentide nähtavaks tegemine Kohus ei ole ühtegi kolmandat isikut menetlusse kaasanud, sh advokaat HTt. Seega ei ole asjas kolmandaid isikuid, kellele tuleks menetlusdokumente nähtavaks teha ning avaldus dokumentide nähtavaks tegemiseks advokaadile jääb rahuldamata. Kui tõlgendada kaebaja avaldust kolmanda isiku kaasamise taotlusena, siis jääb see rahuldamata. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas võidakse kohtulahendiga otsustada nimetatud advokaadi õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Seega ei saa olla tegemist isikuga, keda tuleks kolmanda isikuna menetlusse kaasata. Kohus küsis advokaadilt, kas tegemist võib olla kaebaja 3(8)
3-24-3130 esindajaga. Advokaat ei kinnitanud praeguses menetluses kehtiva esindussuhte olemasolu ja palus end menetlusse mitte kaasata. Seega ei ole tegemist ka kaebaja esindajaga, kellele tuleks menetlusdokumendid nähtavaks teha. Nõude suurendamine Kaebaja taotles kahju hüvitise summa suurendamist 1000 euro võrra ja sellelt 10 euro suuruse riigilõivu nõudmist. Kaebajal on õigus menetluse käigus nõuet suurendada, kuid nõude suurendamine toob kaasa täiendava riigilõivu tasumise kohustuse. Kahju hüvitamise nõudelt, kokku 2280 eurot, kuulub tasumisele riigilõiv 68,4 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2). Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 38,4 eurot, seega tuleb tasuda riigilõivu täiendavalt 30 eurot. Kinnipeetava isiku maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole, ning taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 p 51 kohaselt ei ole kulutused toidule, riietele jne vältimatud, kui isiku vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ja teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinnipeetavate isikute puhul eeldada, et igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast on vältimatud ja neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2025. a-l töötasu alammäär 886 eurot. Seega võib eeldada, et kinnipeetava puhul on vältimatud 44,3 euro eest tehtavad kulutused ühes kuus. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõte perioodil 04.04.2025–03.08.2025 näitab, et kaebaja 4 kuu sissetulek oli 980,26 eurot ja kogu väljaminek oli 956,02 eurot. Kohus loeb põhjendatud väljaminekuteks kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi kokku 686,18 eurot ja erinevaid teenustasusid kokku 28,29 eurot. Kaebaja kulutas poes kokku 241,55 eurot. Vastavalt eelviidatud Riigikohtu lahendile tuleb lugeda põhjendatud kuluks poes 177,2 eurot (44,3 × 4). Seega kulutas kaebaja poes 64,35 eurot enam ja seda summat ei saa lugeda põhjendatud kuluks. Kaebaja põhjendatud väljaminekuks kokku on 891,67 eurot (956,02 – 64,35). Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 44,3 eurot [(980,26 – 891,67) ÷ 4 × 2]. Kuna täiendavalt tasumisele kuuluv riigilõiv 30 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (44,3 eurot), puudub õiguslik alus kaebajale menetlusabi anda. Kaebaja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata. Kui kaebaja jääb nõude suurendamise avalduse juurde, tuleb tal tasuda täiendav riigilõiv 30 eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.
22.Kaebaja esitas 30.08.2025 halduskohtule riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse, mille Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2025 määrusega rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
23.F.Q esitas Tallinna pealkirjastatud dokumenti.
Ringkonnakohtule
11.08.2025
kolm
määruskaebusena
Kaebaja majanduslikku seisundit arvestades tuleb talle anda riigi õigusabi ja menetlusabi. Kaebajale kuulub 1⁄2 mõttelist osa Tallinnas asuvast kinnistust. Liiklusregistri andmetel ei kuulu talle sõidukeid. Töötamise registri päringu kohaselt puuduvad andmed kaebaja sissetulekute kohta, kaebaja ei tööta. Kaebaja kontod on ca 14 067,56 euro ulatuses miinuses seoses inkassonõuetega. Kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu kohe õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Seetõttu on põhjendatud riigi õigusabi 4(8)
3-24-3130 andmine. Kaebaja soovib esitada kahjunõude. Kaebaja võimalust oma õiguse kaitseks ei saa lugeda väheseks ning asjast tulenevat võimalikku kasu kaebaja jaoks ebamõistlikult väikeseks. Kaebaja taotleb riigi õigusabi osutamist kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, menetlusabi korras riigilõivude täies ulatuses tagasi maksmist, menetlusabi osutamist. Samuti leiab kaebaja, et Tallinna Vangla esitas vananenud k-raha aruande ja palub pärida uus nelja kuu väljavõte 11.08.2025 seisuga.
24.Kaebaja esitas 12.08.2025 ringkonnakohtule tõendi 14.03.2025 tasutud riigilõivu 22,50 eurot maksmise kohta.
25.Kaebaja esitas 20.08.2025 ringkonnakohtule kohtukõne kirjalikud seisukohad, milles tervitas Eesti taasiseseisvumispäevaga seoses KK, Eesti Lipu Seltsi ning Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkonda, esitas manifesti kohtule, avaldas arvamust läbipaistvuse ja teabele juurdepääsu osas ning palvetas Eesti juhtide ja rahva eest.
26.Kaebaja esitas 30.08.2025 ringkonnakohtule taotluse võtta asja juurde menetlusabi taotlus haldusasjas nr 3-25-2111.
27.Kaebaja esitas 11.10.2025 ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebajal ei ole juriidilist haridust, tal on ajuatroofia ning raske on suuri infokogumeid ja paragrahve kombineerida. Kaebaja ei oska ja tervise pärast (ravimitest tingitud mälukahjustus) ei suuda iga päev kolm tundi kirjutada raskeid referaadi vormis tekste kohtule. Kaebajal on vaja vabanedes tööle asuda. Tal on ka töövõimetus. Advokaat saaks faktid välja selgitada tunduvalt kiiremini ja efektiivsemalt.
28.Kaebaja esitas 14.10.2025 ringkonnakohtule taotluse võtta asja juurde 11.10.2025 menetlusabi taotlus tsiviilasjas nr 2-25-1240.
29.Kaebaja esitas 28.11.2025 koondavalduse Tallinna Halduskohtule, Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Avaldusele oli lisatud Tallinna Halduskohtu 14.11.2025 otsus nr 3-24-3026 ning selle haldusasjaga seotud määruskaebus ja kaaskiri dokumentide esitamiseks. Haldusasjaga nr 3-24-3130 seoses esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule suunatud kahjunõude suurendamise taotluse ning avalduse kohtunik Reelika Linnu taandamiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Samuti esitas kaebaja määruskaebuse täienduse halduskohtu 11.08.2025 määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale. Halduskohtu 11.08.2025 määruse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada ja kaebaja menetluse kiirendamise taotlus rahuldada. Kohus ise viitas, et eelmine kiirendamise taotluse lahendamise määrus jõustus 05.08.2025. Kuna uus menetluse kiirendamise avaldus esitati 04.08.2025, s.o enne eelmise määruse jõustumist, siis oleks kohus pidanud avaldust käsitlema esimese avaldusena. Kuigi kohtuotsuse aeg on määratud, peaks kohtul olema eesmärk lahendada asja võimalikult kiiresti, et hüvitada isikule tema kannatused. Halduskohtu 11.08.2025 määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada ja rahuldada kaebaja avaldus menetlusdokumentide nähtavaks tegemiseks advokaat HTle. Keeldumine dokumentide nähtavaks tegemisest advokaadile on kaebaja õiguste ebaproportsionaalne riive. Kuigi advokaat H. Tammist ei ole kaebaja määratud esindaja, võib kaebajal olla vajadus anda talle juurdepääs dokumentidele õigusnõustamise eesmärgil ja kaasamise eelduse loomiseks. Kohus oleks võinud anda advokaadile juurdepääsu dokumentidele õigusnõustamise eesmärgil, ilma teda formaalselt menetlusse kaasamata (HKMS § 20 lg 1). Halduskohtu 11.08.2025 määruse resolutsiooni p 4 tuleb tühistada ning rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu 30 eurot tasumise kohustusest.
5(8)
3-24-3130 Menetlusdokumendis sisaldus ka taotlus määruskaebuse edastamiseks Riigikohtule ning riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest täielikult vabastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 21 lg 4, § 100 lg 4, § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).
31.Halduskohtu 11.08.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. I Menetluse kiirendamise taotlus
32.HKMS § 100 lg 1 järgi võib pool või kolmas isik kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sh ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. HKMS § 100 lg 6 kohaselt võib uue taotluse HKMS § 100 lg 1 alusel esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest.
33.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et uue menetluse kiirendamise taotluse esitamine 04.08.2025 ei olnud HKMS § 100 lg 6 kohaselt lubatav. Kaebaja palus 17.06.2025 avalduses halduskohtul menetlust kiirendada ning esitas 28.06.2025 menetluse kiirendamise avalduse, mille Tallinna Halduskohus jättis 16.07.2025 määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata. Kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu 16.07.2025 määrust ning see jõustus 05.08.2025. Seega HKMS § 100 lg-s 6 sätestatud ajalist eeldust arvestades avaneks siinses asjas uue menetluse kiirendamise taotluse esitamise võimalus 06.02.2026. Kuna kaebaja esitas uue taotluse 04.08.2025, ei olnud selle esitamine lubatav ning ainuüksi sel põhjusel tuli jätta uus menetluse kiirendamise taotlus rahuldamata.
34.Kaebaja määruskaebuses esitatud mõttekäik, mille kohaselt tulnuks lahendada tema 04.08.2025 taotlust esmase menetluse kiirendamise taotlusena, kuna halduskohtu 16.07.2025 määrus ei olnud uue taotluse esitamise ajaks veel jõustunud, on väär ega viiks teistsugusele tulemusele. Kaebaja andis kaebuse halduskohtule esitamiseks Tallinna Vanglale üle 12.11.2024 (dtl 1), seega tekkis menetluse kiirendamise taotluse esitamise võimalus HKMS § 100 lg-t 1 silmas pidades alles 12.08.2025 ja sedagi eeldusel, et kohus ei teinud mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist. Siinses asjas on halduskohus on küsinud selgitusi ja teinud kohtunõudeid, lahendanud kaebaja arvukad taotlused ja avaldused ning määranud 16.07.2025 kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kuna halduskohus ei jätnud vajalikke menetlustoiminguid tegemata ning asi ei veninud ebamõistlikult, ei oleks menetluse kiirendamise taotluste rahuldamiseks alust ka siis, kui kaebaja 04.08.2025 taotlust saanuks käsitada esmase menetluse kiirendamise taotlusena. II Kolmanda isiku kaasamine
35.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks või menetlusdokumentide nähtavaks tegemiseks advokaat HTle tuli jätta rahuldamata. 6(8)
3-24-3130
36.Tallinna Vangla vastu esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine puudutab kaebaja väidetavalt rikutud õigusi ja nende rikkumise tuvastamise korral kohase hüvitise väljamõistmist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et siinses asjas tehtav kohtulahend võiks omada mõju advokaat HT õigustele või kohustustele (HKMS § 20 lg 1). Järelikult ei ole HT isikuks, keda tuleks kolmanda isikuna menetlusse kaasata. Samuti ei ole advokaat kinnitanud esindussuhet kaebajaga (vt Tallinna Halduskohtu 11.08.2025 määruse p 8) ning kohus ei ole kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määranud. Seega pole põhjendatud ka menetlusdokumentide nähtavaks tegemine kaebaja nimetatud isikule. III Menetlusabi taotlus
37.Kaebaja taotles enda vabastamist täiendava riigilõivu tasumisest osas, mis ületab 10 eurot. Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb kõigepealt lähtuda HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatust. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja majanduslik seisukord võimaldas tal 30 euro suurust riigilõivu tasuda. Seega tuli taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
38.Määruskaebuses esitatud etteheide, et Tallinna Vangla esitas vananenud k-raha väljavõtte ning seetõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel tugineda uuele väljavõttele 11.08.2025 seisuga, ei ole põhjendatud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kaebaja esitas 04.08.2025 taotluse riigilõivust vabastamiseks (dtl 281) ning halduskohus võttis asja juurde kaebaja k-raha väljavõtte perioodil 04.04.2025–03.08.2025 (vt Tallinna Halduskohtu 11.08.2025 määruse resolutsiooni p 3). Seega on halduskohus õigesti arvutanud kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1. Sellest sättest ei tulene, et arvutuse aluseks tuleks võtta konto väljavõte taotluse lahendamise aja seisuga.
39.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata. IV Määruskaebuses esitatud taotlused ja määruse avaldamine
40.Kaebaja esitas 11.10.2025 ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse, kuna tal ei ole juriidilist haridust, ta on maksejõuetu ning ei saa oma õiguste kaitsega hakkama. Olemata kaebaja majanduslikust seisundit jääb see taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja esitatud määruskaebus on kohtule arusaadav ja seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks siinses kohtumenetluses oma õigusi kaitsta, vajadusel koostada menetlusdokumente ja ise menetluses osaleda. Lisaks on kaebajal arvestatav halduskohtumenetluses osalemise kogemus, mistõttu pole kahtlust, et kaebaja saab määruskaebemenetluses iseseisvalt hakkama. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat.
7(8)
3-24-3130
41.Määruskaebuses esitatud taotlus ekspertiisikulude riigi kanda jätmiseks (dtl 306) tuleb kaebajal esitada halduskohtule, kes tema kaebust menetleb.
42.Määruskaebemenetluses esitatud taotlused kahjunõude suurendamiseks ning kõik muud kaebusega seostamata taotlused jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
43.Kaebaja 28.11.2025 määruskaebuses esitatud ning Tallinna Halduskohtule ja Riigikohtule suunatud taotlustest nähtub, et kaebaja on teadlik sellest, kellele ta need taotlused esitama peab ning kohtuasja materjalide kohaselt on kaebaja taotlused õigele kohtule ka esitatud, mistõttu puudub vajadus nende taotlustega seoses kaebajale täiendavalt selgitusi jagada.
9.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.