Tallinna Vangla kinnipeetav H.H (kaebaja) esitas 27.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla ja AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas kohtule 27.06.2025–04.09.2025 mitmeid avaldusi ja taotlusi, mh taotles ta 27.06.2025 menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja avalduse kolmanda isiku kaasamiseks ja / või menetlusdokumentide nähtavaks tegemiseks advokaat Harri Tammistele rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja taotluse menetluse
3-25-2111 kiirendamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3), tagastas kaebuse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi muutmiseks ja eksperdi taandamiseks, kontaktisiku vahetamiseks, kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja filmimisega, videosalvestiste ja terviseandmete kustutamiseks kohustamiseks ning Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seonduvalt 27.˗28.06.2025 aset leidnud sündmustega (resolutsiooni p 4), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 5) ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse aluseks olevate asjaolude, kahju hüvitamise nõude ja hüvitise suuruse täpsustamiseks (resolutsiooni p 6).
3.Kaebaja esitas halduskohtu 29.09.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.10.2025 määrusega halduskohtu 29.09.2025 määruse muutmata. Kaebaja esitas 10.10.2025 Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Määruskaebus on Riigikohtu menetluses.
4.Kaebaja esitas 15.10.2025 halduskohtule tõendina pealkirjastatud avalduse, mis sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust (dtl 248–259). Kaebaja selgitas, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vangla tähelepanu pööramine sellele, et kaebajale antaks täiendavat meditsiinilist abi, kuna meditsiiniabi osutamine on erapoolik ja vangla on oma töö osas ükskõikne. Kaebaja nõudis enda vabastamist jälgimisest ja kartseriosakonnast, enda võreaknaga ruumi paigutamist ning psühholoogi abi. Samuti taotles kaebaja käeraudadest vabastamist ja erinevate vanglaametnike poolset vabandamist. Kaebaja nõudis sõltuvusdiagnooside ja väära info kajastamise eemaldamist ja lõpetamist. Kaamera tuleb välja lülitada, sest see ahistab. Kaebajale on tekitatud traumaatiline isiksusehäire, depressioon ja stress. Kaebaja õiguste kaitse Tallinna Vanglas ei ole tagatud, kuna teda võib panna jälle kartserisse või teda veel rohkem isoleerida.
5.Tallinna Halduskohus võttis 17.10.2025 määrusega asja materjalide juurde kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 15.06.2025˗14.10.2025 kohta (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas ta 15.10.2025 esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2), ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohtu 29.09.2025 määrusega tagastamata jäänud ja käiguta jäetud osas on tegemist hüvitamiskaebusega. Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt ja AS-ilt Lääne-Tallinna Keskhaigla mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Ka kaebaja 29.09.2025 vastuses kohtunõudele (käiguta jätmise määrusele) on kaebaja käsitlenud üksnes kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel kontrollib kohus minevikus aset leidnud vastustaja (vastustajate) tegevust ja mõistab vastustajalt (vastustajatelt) välja kahjuhüvitise, kui selle eeldused on täidetud. Esialgse õiguskaitse taotlusega ei saa nõuda ükskõik millise abinõu rakendamist, vaid taotletav abinõu peab jääma kaebuse piiridesse. See tähendab, et esialgse õiguskaitse korras ei saa taotleda midagi sellist, mida pole nõutud kaebuses. Praegusel juhul väljuvad kõik esialgse õiguskaitse taotluses loetletud abinõud kaebuse piiridest. Taotletud abinõud on suunatud kaebaja praeguste kinnipidamistingimuste muutmisele või vastustaja (vastustajate) kohustamisele teha mingeid toiminguid, mida kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamisega ei saavutaks. Kohus ei luba kaebajal esialgse õiguskaitse taotlemise kaudu kaebuse piire laiendada. Kui kaebaja soovib vastustajat millekski kohustada, tuleb tal esmalt pöörduda taotlusega vastustaja enda poole. Vastustajalt keelduva vastuse saamisel või taotluse tähtaegselt lahendamata jäämisel saab kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse. Kui vastustajaks on Tallinna Vangla, tuleb eelnevalt läbida ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus (vangistusseaduse § 11 lg 5). 2(3)
3-25-2111 Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses palunud advokaadiga kohtumist. Kohus jättis 29.09.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata, mida kaebaja on määruskaebusega vaidlustanud. Määruskaebuse menetlus on Riigikohtus pooleli.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas 17.10.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 17.10.2025 määruse peale. Kohus ei ole aru saanud, et kaebuse täiendus ja tõend olid esitatud tõendina, kuna kohus palus selgitada, mis rikkumistega oli tegemist ja millal need toimusid. Need on kaebaja avaldused vanglale. Esialgne õiguskaitse oli juurdepääsupiirangu saamiseks. Kaebaja ei mõista, miks asja on lahendanud kohtunik Reelika Lind. Reelika Lind ei ole pädev kohtunik ja ta ei saa aru, mida ta teeb. Kaebaja palub kohtuniku taandada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §de 23˗30 alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
8.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, mis väljub praeguse põhiasja raamest. Esialgse õiguskaitse abinõu peab lähtuma põhivaidlusest ning esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses loetletud abinõud (vt praeguse määruse p 4) ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamisega saavutatavad, seega väljuvad kaebuse piiridest. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
9.HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes TsMS §-e 23–30 ning kohtuniku taandamiseks esitatud avaldused tuleb kaebajal vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 esitada kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu 17.10.2025 määruse kohaselt on valvekohtunik Reelika Lind lahendanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse käesolevas asjas seetõttu, et haldusasja nr 3-25-2111 lahendav kohtunik Tiia Nurm viibis puhkusel.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.