lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-43/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-43/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-43

Kohtuasi

X kaebus seoses Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevusega

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X (kaebaja) esitas 6. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevusega. Kaebaja märgib kaebuses kokkuvõtlikult järgmist. Kaebajaga toimunud liiklussündmuse järel andis autojuht kohtus vande all ütlusi, mille puhul on kaebaja hinnangul tegemist valeütlustega. Kaebaja esitas prokuratuurile kuriteoteate, kuid prokuratuur käsitles esimeses kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuses üksnes karistusseadustiku (KarS) § 121, § 263 ja § 274 võimalikke rikkumisi ning KarS § 320 (Valeütlus ja valevanne) ei mainitud ega selles osas ei otsustatud. Kaebaja esitas seejärel prokuratuurile täpsustatud pöördumise, kuid prokuratuur ei teinud menetluse alustamise ega alustamata jätmise määrust KarS § 320 osas. Prokuratuur edastas selle asemel kaebajale mitteametliku kirja, väites, et nimetatud kahtlust on juba menetletud ja hinnatud. Kaebaja märgib, et kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) eeldab, et kuriteoteate alusel tehakse menetluse alustamise või alustamata jätmise otsus, kuid kriminaalmenetluslik otsus KarS § 320 osas praegusel juhul puudub. Otsuse tegemata jätmine ja selle asendamine mitteametliku kirjaga välistab vaidlustamise ning rikub tõhusa õiguskaitse põhimõtet (põhiseaduse § 15). Kaebaja leiab, et kui kriminaalmenetluslikku otsust ei anta, on tegemist haldusorgani tegevusetusega, mis allub halduskohtu kontrollile. Kaebaja palub halduskohtul tuvastada prokuratuuri tegevusetus

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-26-43

ning kohustada prokuratuuri andma KarS § 320 kahtluse osas KrMS § 198 kohane otsus (kas menetluse alustamine või alustamata jätmine), mis on seaduses ettenähtud korras vaidlustatav. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest majandusliku olukorra tõttu. Kaebuse juurde on lisatud kaebaja pöördumised prokuratuuri poole (sh kuriteoteade), Viru Ringkonnaprokuratuuri vastused ning Õiguskantsleri kantselei 6. jaanuari 2026. a vastus nr 14-1/260019/2600111.

KOHTU SEISUKOHT

2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel.
3.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3 ls 1).
4.HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5.Kaebusest ja selle juurde lisatud dokumentidest saab järeldada, et kaebaja ei ole rahul sellega, et Viru Ringkonnaprokuratuur vastas tema 23. detsembri 2025. a kuriteoteatele ja täiendavale pöördumisele (dtl 9-13) selgitavate vastustega (dtl 4-5 ja 7-8). Kaebaja hinnangul on prokuratuur olnud tegevusetu, sest ei teinud tema kuriteoteate ja pöördumise osas KrMS § 198 kohast otsust. Kohus märgib, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. KrMS § 228 lg-st 2 tuleneb, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse (KrMS § 228 lg 3). KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Kohus märgib, et süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus ning kuriteoteate osas ei tehta otsust haldusmenetluse, vaid kriminaalmenetluse raames. Vastav prokuratuuri otsus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 ega HKMS § 6 lg 1 mõistes. Kuna kaebaja vaidlustab praegusel juhul prokuratuuri menetlustoiminguid (s.o KrMS § 198 kohase otsuse asemel selgitavate vastuste esitamine), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja viidatud prokuratuuri vastuste tagajärjeks on samuti, et kriminaalmenetlust kokkuvõttes ei alustatud. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta esitades kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale Riigiprokuratuurile.
5.Kohus lisab, et kuigi Õiguskantsleri Kantselei 6. jaanuari 2026. a vastuses nr 14-1/260019/2600111 (dtl 6) on kaebajat suunatud pöörduma halduskohtu poole, siis halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetluse toimingute, mis puudutavad kuriteoteadete menetlemist, õiguspärasuse hindamine (vt nt Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3256, Tartu Halduskohtu 27. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-19-1232, Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2024. a määrus asjas nr 3-24-66). Halduskohtu pädevusse võivad kuuluda vaidlused olukorras, kui prokuratuur täidab erandlikult mõnd haldusfunktsiooni (nt 2

3-26-43

pöördumistele vaatamine avaliku teabe seaduse alusel vms), millega praegusel juhul aga tegemist ei ole.

6.Eeltoodule tuginedes tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium