Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Katrin Toom ja Sigrid Pure Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X. X
Menetlustoiming
05.01.2026 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.03.2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.01.2026 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse X. Xi (sünnijärgne perekonnanimi Y, sündinud xxxx, puudutatud isik) kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
1.1.Puudutatud isik on välismaalane, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kehtiv välisriigi dokument. PPA andmetel on isikul Venemaa Föderatsiooni (VF) kodakondsus, kuid ta määratleb end Ukraina kodanikuna. Ukraina Suursaatkond väitis, et nende andmetel ei ole tegemist Ukraina kodanikuga, kuid neil pole võimalik täiendavalt kontrollida seda asjaolu riigi aladelt, mis on ajutiselt okupeeritud. PPA tegi 04.12.2025 puudutatud isikule lahkumis-
3-26-10
ettekirjutuse lahkumiseks VF-i ja andis selleks vabatahtliku lahkumistähtaja kuni 03.01.2026. Puudutatud isik avaldas soovi lahkuda Krimmi, sest seal elab tema pere. Ta taotles VF-i lahkumiseks PPA abil tasuta ajutise reisidokumendi, kuid selle kättesaamisel ta ei lahkunud viivitamatult Eestist. Selle asemel pöördus ta VF-i Suursaatkonda, kes väljastas talle teatise, mille kohaselt tal ei ole õigust VF-i siseneda. PPA järeldas puudutatud isiku käitumisest ja hoiakutest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ja lühendas tema vabatahtlikku lahkumistähtaega 1 päeva võrra ja otsustas tema lahkumiskohustuse sundtäita. Seejärel peeti ta kinni, võimaldati kodust pakkida kaasa isiklikud asjad ja toimetati 02.01.2026 õhtul Narva piiripunkti, kus puudutatud isik väljus Eestist. 03.01.2026 hommikul, s.o üle 10 tunni möödudes saadeti puudutatud isik VF-i piirilt tagasi Eestisse. Eesti piirivalve tõkestas tema piiriületuse, kuid kui puudutatud isik saadeti VF-i piirilt taas kord tagasi, pidas PPA ta riiki sisenemisel kinni. Selgus, et VF keeldub seekord tunnustamast Eesti ajutist reisidokumenti, millega on varem Eestist välja saadetud VF-i kodanikke vastu võetud. Samuti oli puudutatud isikul tegelikult olemas ja VF-i sisenedes kaasas kehtetu Ukraina sisepass, mida ta PPA-le varasemalt ei esitanud ja mis leiti hiljem tema asjade hulgast.
1.2.Puudutatud isiku lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks ja selleks vajalike toimingute tegemiseks on vaja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Tema suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 3, 4, 6 ja 7), sest ta on varem sisenenud Eestisse tema suhtes kehtiva sissesõidukeelu ajal; ta on varem toime pannud surmaga lõppenud I astme isikuvastase kuriteo lähedase suhtes ja kandnud vanglakaristust; esineb põhjendatud kahtlus tema Ukraina kodakondsuses ja PPA järeldab isiku käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
1.3.Puudutatud isik sündis Ida-Saksamaal Meiningeni linnas, Nõukogude Armee 36. garnisonis. Ta on rahvuselt venelane. Tema vanemateks on vene rahvusest Nõukogude Armee ohvitser Y. Y ja valgevene rahvusest ema Z. Z. Ta elas kuni 1968. a Saksamaal, aastatel 1968–1973 Solnetsnogorskis, Moskva oblastis Venemaal ja aastatel 1973–1983 Jevpatorija linnas Krimmis, Ukrainas. 23.11.1982 väljastati talle NSVL-i pass numbriga xxx. Ta saabus Eestisse 1987. a Nõukogude Armee sõjaväeteenistuse ajal. 25.02.1992 väljastati talle NSVL-i pass VII-LA nr xxx. VF-i Suursaatkond pidas 03.08.1992 puudutatud isikut VF-i kodanikuks, mille kohta on olemas nimetatud passis tempel. 12.05.1994 andis Vene konsulaaresindus Tallinnas puudutatud isikule Nõukogude Liidu välispassi numbriga xxx. Ajal, mil Eesti seadusandluse kohaselt tulnuks välismaalastel taotleda Eestis seaduslikult elamiseks elamisluba, puudutatud isik seda õigeaegselt ei teinud. Enda väitel seetõttu, et tal puudus Eestis sissekirjutus ja seaduslik alu Eestis viibimiseks. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi puudutatud isikule ettekirjutuse Eestist lahkuda hiljemalt 01.06.1997. Samal päeval ta lahkus Eestist. Seejärel kehtestati tema suhtes sissesõidukeeld Eesti Vabariiki kehtivusega 17.12.1997–17.12.2001. KMA koostas 11.01.1999 puudutatud isikule haldusõigusrikkumise protokolli, mille kohaselt viibis puudutatud isik ebaseaduslikult Eestis alates 12.07.1996 ja rikkus välismaalaste seadust, kuid piirduti hoiatusega. Puudutatud isik saabus taas kord Ukrainast Eestisse 29.12.2000, s.o tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelu ajal. Seega on ta seda teinud mitu korda. Siis saabus ta Eestisse Ukraina kodanikuna ja Ukraina passi alusel, milles oli tema perekonnanime kuju erinev – X. Kuna sissesõidukeeldude registris oli ta endise nimekujuga, sai ta uute andmete esitamise tõttu eksikombel viisa Eestisse sisenemiseks. KMA otsustas anda talle erandina tähtajalise elamisloa Eestisse määratlemata kodanikust abikaasa juurde elama asumiseks. Asjaolu, kuidas ta on omandanud Ukraina kodakondsuse või kas ta on loobunud VF-i kodakondsusest, polnud teada. Elamislubade taotlemisest alates on ta määratlenud end Ukraina kodanikuna. Hiljem taotles ta Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja elas aastaid Eestis pikaajalise elaniku staatuses. 2017. a lahutas ta abielu ja vahetult pärast seda põhjustas eksabikaasale eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel saabus surm. Harju Maakohtu tunnistas puudutatud isiku
2(8)
3-26-10
26.02.2019 otsusega asjas nr xxx kuriteos süüdi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.
1.4.PPA tunnistas 22.08.2025 puudutatud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, sest ta kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale. Vanglast vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt. Samal ajal väitis puudutatud isik, et ta kaotas ära oma Ukraina passi, mis kehtis kuni 2022. a juunini. Passi kadumise kohta tegi ta 21.06.2024 PPA-le avalduse. PPA andmetel kehtis nimetatud pass kuni 21.06.2023. Vanglast vabanemise järgselt taotles ta tähtajalist elamisluba. PPA andis 05.11.2024 otsusega talle erandina tähtajalise elamisloa. Selle üheks tingimuseks oli, et puudutatud isik on edaspidi seaduskuulekas. PPA teostas tähtajalise elamisloa nõuete täitmise üle järelkontrolli ja leidis, et alates tähtajalise elamisloa välja andmisest novembris 2024 pole puudutatud isikul töötamise registri andmetel olnud ühtegi ametlikku ega registreeritud töösuhet, millest saaks eeldada tema Eestis toimetulekuks piisava legaalse sissetuleku olemasolu. Seetõttu algatati tema tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus, sest tegemist oli ühe tingimusega, mida puudutatud isik pidi välismaalasena täitma.
1.5.PPA edastas 10.10.2025 Ukraina Suursaatkonnale päringu selgitamaks, kas puudutatud isikul on Ukraina kodakondsus. Lisaks paluti täpsustada, millal ja kuidas võib ta olla selle omandanud, kas Ukraina on väljastanud talle kehtiva passi ja kas tal võib neile teadaolevalt olla mõne teise riigi kodakondsus. Ukraina Suursaatkond vastas 31.10.2025, et Ukraina riiklikul migratsiooniteenistusel olemasolevate allikate kohaselt ei ole tegemist Ukraina kodanikuga, kuid kuna Krimm on ajutiselt okupeeritud, siis pole võimalik täielikku kontrolli selle isiku osas teostada. PPA tegi 04.11.2025 järelpärimise Ukraina Suursaatkonnale, paludes kinnitada kahe puudutatud isikule kuulnud Ukraina passi välja andmist Ukraina poolt. Üheks nendest oli pass, mille ta oli esmakordselt Eestis 2000. a KMA-le esitanud ja mille esilehest ning selles sisaldunud viisast on olemas koopia. Teiseks passiks oli tema viimasel piiriületusel (2018. a) kasutatud pass. Ukraina Suursaatkond vastas 21.11.2025, et nad on saatnud korduva päringu Ukraina riiklikule migratsiooniteenistusele puudutatud isiku kohta ja saanud vastuseks, et tema kohta puudub riiklikus registris igasugune info ja ka vastavad dokumendid. On tõenäoline, et need dokumendid kas võltsiti või anti välja ajutiselt okupeeritud territooriumil.
1.6.Puudutatud isik esitas 21.11.2025 PPA küsitlusel osalised fotod tema Ukraina sisepassist nr xxx, välja antud 2000. a veebruaris, mis kajastasid lehekülgi 1–7 ja 10–11. Kuigi puudutatud isikul on varasemast abielust kasutütar A. A ja tütar B. B, polnud A.d erinevalt tema NSVL-i passist Ukraina sisepassis olevate laste kirjetes. Kuigi tütar B. on sündinud sünnitunnistuse järgi xxx, on Ukraina sisepassis tema sünniaeg xxx. PPA dokumendieksperdid konsulteerisid Ukraina kolleegidega, kes leidsid, et Ukraina passi nr xxx ehtsuse osas esineb kahtlusi ja neil puuduvad puudutatud isiku kohta andmed kontrollitud andmebaasides. Vastuses pöörati tähelepanu ka dokumendi välja andnud asutuse koodile „0101“, mis ei tundu olema vastavuses ühelegi väljaandvale asutusele. PPA kontrollis kõiki teadaolevaid puudutatud isiku esitatud passide andmeid Ukraina avalikus migratsiooniteenistuse andmebaasis, kus vaste andis neist vaid ühe passi number.
1.7.PPA tuvastas puudutatud isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses, et isikul on ebastabiilne sissetulek pere ja sõprade toetuse näol, kuid olenemata näilistest püüdlustest otsida tööd, ei ole ta ametlikult registreeritult töötanud alates talle tähtajalise elamisloa andmisest kuni käesoleva hetkeni. Võttes arvesse tema võlgnevusi, pere poolt raha edastamist mitmete inimeste vahendusel, arveldamist sularahas ja ebatavalist toetuste kandmist teiste isikute kontole, ei ole see piisav Eestis toimetulekuks. Puudutatud isik on koormaks sotsiaalhoolekandesüsteemile, sest ta on taotlenud mitmete kuude kaupa 3(8)
3-26-10
toimetulekutoetust Saue Vallavalitsuselt ja saab ka annetatud toiduabi, kuid pole tööle asunud.
1.8.PPA tunnistas 04.12.2025 otsusega puudutatud isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks. Sama otsusega tegi PPA puudutatud isikule vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutuse Eestist lahkumiseks VF-i ja kohaldas lahkumisettekirjutuse täitmise järgselt sissesõidukeeldu Eestisse 3 aastaks. Puudutatud isikule anti vabatahtlik tähtaeg Eestist lahkumiseks kuni 03.01.2026. PPA hindas otsuse tegemise ajahetkel puudutatud isikust tulenevat põgenemisohtu piisavalt madalaks, et anda talle võimalus näidata üles vastutulelikku käitumist ning taotleda iseseisvalt VF-i või Ukrainasse tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja lahkuda Eestist vabatahtlikult temale etteantud tähtaja jooksul. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks oli puudutatud isik kohustatud ilmuma PPA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamiseks 11.12.2025, 17.12.2025 ja 02.01.2026. Puudutatud isik väitis 04.12.2025, et ta ei ole VF-i kodanik, ta on VF-i kodakondsusest loobunud ja on Ukraina kodanik. Ta oli küsitlusel nõus pöörduma VF-i Suursaatkonda, et taotleda VF-i pass või tõend selle kohta, et ta on VF-i kodakondsusest loobunud. Ta oli nõus pöörduma ise Ukraina Suursaatkonda, et tõendada Ukraina kodakondsust ja taotleda Ukraina pass. PPA selgitas talle samuti, et erandlikel asjaoludel on tal võimalik taotleda Eestist lahkumiseks ajutine reisidokument. Puudutatud isik selgitas 11.12.2025 PPA-le, et pöördus 04.12.2025 VF-i Suursaatkonna poole läbi elektroonilise keskkonna, kus temale vastati, et seda probleemi ei saa lahendada kaugteel ja tal tuleb kohale tulla. Ta võeti eelisjärjekorda. Enda sõnul püüdis ta end panna järjekorda ka Ukraina Suursaatkonda, kuid saatkonna veebilehe kaudu see ei õnnestunud. Selleks pidi ta sisestama identifitseerimiskoodi, mida tal ei ole, ja seetõttu ei saanud ta seal midagi avada. Ta ei helistanud Ukraina Suursaatkonda, sest ei tea numbrit. Isik rääkis, et kuna tema pere elab Krimmis, kavatseb ta sõita VF-i territooriumile, et sõita sealt edasi Krimmi. PPA selgitas taas kord puudutatud isikule ajutise reisidokumendi taotlemise võimalusest ning leppis temaga kokku, et teda aidatakse soovi korral selle taotlemise protsessis. Ajutine reisidokument on dokument, mis antakse erandlikult Eestis viibivale välismaalasele Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks. Puudutatud isik esitas 15.12.2025 taotluse ajutise reisidokumendi saamiseks, et lahkuda VF-i. Isikut teavitati dokumendi valmimisest 19.12.2025. Puudutatud isik saabus PPA-sse 29.12.2025 ja esitas VF-i Suursaatkonna teatise, mille kohaselt pole isikul luba VF-i siseneda, sest tal puudub VF-i tunnustatud dokument VF-i sisenemiseks. PPA kutsus puudutatud isiku tagasi 02.01.2026, et vajadusel pikendada lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega. 02.01.2026 viidi temaga läbi küsitlus, milles selgus, et ta oli saanud ajutise reisidokumendi kätte 22.12.2025 ja läks sellega 23.12.2025 VF-i Suursaatkonda. Ta võeti saatkonnas vastu 24.12.2025. Puudutatud isiku väited VF-i Suursaatkonda pöördumise eesmärgi kohta on ebaselged. Kui PPA uuris, miks isik pidas vajalikuks pöörduda saatkonna poole, kuigi ta oli PPA abil taotlenud enda soovil ajutise reisidokumendi, millega tal on õigus piiri ületada, ei vastanud isik esialgu küsimusele. Ta selgitas, et käis saatkonnas uurimas, kuid ei täpsustanud, miks ta pidas seda vajalikuks. Seejärel selgitas ta, et ta käis uurimas, kas ta saab ajutise reisidokumendiga VF-i. Samas oli PPA andnud isikule infolehe, kus on kirjas, et ta saab selle dokumendi alusel pöörduda tagasi VF-i. Varem on VF kodanikke Eestist ajutise reisidokumendi alusel välja saadetud ja neil on varem lubatud VF-i siseneda. Puudutatud isik selgitas, et VF-i Suursaatkonna veebilehel on kirjas, et Venemaale saab ainult kahe dokumendi alusel – Vene pass või tagasipöördumistunnistus. Seega käis ta üle küsimas, kas ta saab ajutise reisidokumendiga Venemaale. Hiljem selgitas isik, et tahtis saatkonnast mingit dokumenti, kuna tal ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et tal on olnud Vene pass ning ta saaks kindlasti üle piiri ja et ta ei jääks kuhugile piiri peale kinni. Kui PPA uuris, miks isik ei läinud otse piiri peale ajutise reisidokumendi saamisel, vastas ta, et VF-i saatkond oli talle öelnud, et selle dokumendiga üle piiri ei saa. See ei tundu eluliselt usutav ja sellise järelduseni 4(8)
3-26-10
pidi ta jõudma pärast seda, kui oli saatkonda pöördunud. Isikul puudus lahkumiskohustuse täitmiseks vajadus pärast tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi taotlemist pöörduda VF-i Suursaatkonna poole selleks, et kontrollida piiri ületamise võimalikkust.
1.9.Puudutatud isiku väitel on ta Ukraina kodanik, kuid ta pole pärast lahkumisettekirjutust kordagi pöördunud Ukraina Suursaatkonna poole. Esialgu väitis ta, et on nõus sinna pöörduma, hiljem väitis, et ta ei tea saatkonna numbrit ja tal puudub saatkonna e-keskkonna kasutamiseks identifitseerimiskood. Samas ei esinenud tal takistusi VF-i Suursaatkonda pöördumiseks. Hiljem väitis ta, et ei pöördunud Ukraina Suursaatkonda, sest Ukrainas käib sõda ja talle tundus absurdne saatkonda pöörduda. Ta kardab sealt midagi nõuda, sest ei taha, et teda saadetaks kuhugi kaevikutesse. VF-i poolt rindele saatmist ta ei karda, sest tema teada saadetakse Ukrainas rindele sundkorras, kuid VF-is peab selleks midagi allkirjastama, mida tema teha ei kavatse. Kuigi isik väitis, et ta soovib minna Krimmi sugulaste juurde, väitis ta küsitluse käigus, et VF-i Suursaatkonnas polnud juttu Krimmi naasmisest ega Ukraina kodanikuks olemisest. Isik on korduvalt väitnud PPA-le, et ta ei ole VF-i kodanik ja ta on eelnevalt kodakondsusest loobunud. Kui PPA uuris, mida ta pidi selleks tegema, väitis ta, et kirjutas selle kohta avalduse. Kui PPA uuris, kas ta on saanud endale selle avalduse kirjutamise järgselt mingisuguse vastuse või dokumendi, vastas ta eitavalt. Kui PPA küsis, kas ta on seetõttu jätkuvalt VF-i kodanik, ei vastanud isik otse, vaid viitas, et käis 24.12.2025 VF-i Suursaatkonnas oma kodakondsust tõendamas, et saada üle piiri. Isiku sõnul oli tal VF-i Suursaatkonnas kaasas NSVL-i passi koopia, milles on tempel VF-i saatkonnas arvele võtmise kohta. Enda väitel ei osatud seal selle dokumendiga midagi peale hakata ja see polnud aluseks, et VF-i Suursaatkond üldse mingisuguseid dokumente tegema hakkaks. On ebaselge, mis asjaoludel keeldus VF isikut riiki laskmast dokumendi alusel, millega on lubanud varem riiki siseneda teistel VF-i kodanikel.
1.10.Kuigi isik täitis järelevalvemeetmeid ja ilmus PPA-sse määratud kuupäevadel, ei lahkunud ta riigist siis, kui selleks võimalus esines. Ta ei ole esitanud dokumente selle kohta, et oleks asunud taotlema VF-i tagasipöördumiseks passi VF-i Suursaatkonnast, kuigi tal oli selleks aega ja võimalus. Kuigi ta pöördus enda sõnul selleks saatkonda, tegi ta seda alles siis, kui ta pidanuks Eestist viivitamatult lahkuma, ja tal pole esitada dokumentide taotlemise kohta ühtegi tõendit. Ta ei ole asunud ka Ukraina Suursaatkonda, et taotleda Ukraina passi ega tõendada kodakondsust. Kuigi puudutatud isik oli teadlik, et ta on kohustatud Eestist lahkuma, ei teinud ta kuni 02.01.2026 sisulisi ettevalmistusi riigist lahkumiseks. On eluliselt usutav, et vabaduses viibides jätkab ta suhtlust VF-i Suursaatkonnaga ja ilmub PPA-sse, millega näiliselt täidab kaasaaitamiskohustust, kuid ei taotle VF-i pöördumiseks vajalikke dokumente ning viivitab ja takistab enda väljasaatmist VF-i. PPA-l ei pea isikut usaldusväärseks, sest ta ei ole lahkunud võimaluse tekkimisel VF-i, ei ole pöördunud dokumenteerimiseks Ukraina Suursaatkonda, ei ole taotlenud välisriigi dokumenti ja on jätnud esitamata füüsilisel kujul Ukraina sisepassi, mis omab tähtsust tema Ukraina kodakondsusega seotud põhjendatud kahtluste selgitamisel. Samuti puudub tal piisav legaalne sissetulek ja võimalus töötada, mistõttu pole kindlustatud tema edaspidine toimetulek vabaduses. Puudutatud isiku kinnipidamisel ja kinnipidamiskeskusesse paigutamisel jätkatakse tema dokumenteerimist lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks.
1.11.Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Talle on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline ja vajadusel psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
1.12.Isiku kinnipidamise kestvus (2 kuud) on põhjendatud sellega, et teadaolevalt puuduvad VF-i ja Eesti vahel diplomaatilised suhted ning VF viivitab ja takistab dokumenteerimise 5(8)
3-26-10
toiminguid oma riigi kodanikele, kes on Eestist väljasaadetavad. Varasemate VF-i kodanike Eestist väljasaatmisele on kulunud mitmeid kuid, mistõttu peab PPA vajalikuks puudutatud isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse 2 kuuks. Võimaluse korral saadab PPA isiku riigist välja viivitamatult.
2.PPA jäi istungil oma taotluse juurde. Isik on VF-i kodanik, ta ei ole dokumente, ta ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ja tema suhtes esineb põgenemisoht. Vabaduses ei täida isik tõenäoliselt kaasaaitamiskohustust, et riigist lahkuda. Kaasaaitamiskohustuse mitte täitmine seisneb selles, et ta ei lahkunud ajutise reisidokumendi saamisel viivitamatult riigist, kuigi tal oli selleks võimalus. Ta varjas dokumente, ei esitanud neid füüsilisel kujul. Andis vastuolulisi ütlusi. Tegi näiliselt koostööd, kuid tegelikult tegi kõik selleks, et Eestist mitte lahkuda. PPA teada on isikul Nõukogude Liidu pass, milles on VF-i saatkonnas antud tempel, et tegemist on VF-i kodanikuga. VF-i saatkond väljastas isikule 1994. a VF-i välispassi. Selle kohta koopiat ei ole. Isik väitis, et loobus VF-i kodakondsusest ja esitas selle kohta avalduse, kuid ei saanud saatkonnalt midagi vastu. Sellest järeldub, et tegemist on jätkuvalt VF-i kodanikuga. Kodakondsusest loobumise kohta peavad olema dokumendid, neid isikul pole. Eesti saab esitada VF-ile tagasivõtupalve, mis hõlmab isiku identifitseerimist, tuvastamist ja dokumenteerimist. Pärast seda laseb VF isiku üle piiri.
3.Puudutatud isik kinnitas istungil, et taotlus on talle arusaadav, kuid talle ei ole arusaadav, miks väidetakse, et ei ole kaasaaitamiskohustust täitnud. Ta on vastanud telefonile, on tulnud vestlustele, on andnud aru, elas teada antud aadressil, esitas dokumente. Ta tahab lahkuda. Ta pöördus VF-i poole ja sai teada, et VF nõuab sissesõidutõendit. Sai VF-i saatkonnalt 24.12.2025 tõendi, mille esitas pärast pühi PPA-le. Isik väitis, et ta ei saa isegi aru, kas ta on VF-i kodanik. 1992. a, kui ta läks relvajõududest erru, sai ta VF-i saatkonnast Nõukogu Liidu passi koopia, kus oli VF-i tempel. Siis läks ta Krimmi, kus elavad tema vanemad ning kus ta sai Ukraina passi ja välispassi. Ta sai Ukrainas viisa Eestisse oma abikaasa juurde tulemiseks ja peresse sündis laps. Sai viisa Ukraina kodanikuna. Ta on olnud koguaeg Ukraina kodanik. Sai viimase Ukraina passi 2012, mis kehtis kuni 2022. Ta kinnitab, et soovib lahkuda oma sugulaste juurde, kes elavad Krimmis, aga palub, et saaks seda ise teha. Tal on olemas elukoht ja tüdruksõbra tugi. Ta arvab, et saab ise kiiremini asjad aetud, saab vajalikud dokumendid, mis saatkond palus esitada. Tahab olla vabaduses ja teha kõike ise.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
5.PPA tunnistas puudutatud isiku elamisloa 22.08.2025 otsusega kehtetuks ja tegi talle 04.12.2025 lahkumisettekirjutuse. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole neid dokumente kohtus vaidlustatud. Seega on tegemist kehtivate ja täitmiseks kohustuslike dokumentidega ning puudutatud isik on kohustatud Eestist lahkuma.
6.VSS § 15 lg 42 sätestab, et kui viibimisaluseta välismaalast on vaja sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alusel ja sama paragrahvi lg 1 1 tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa pidada välismaalast kinni kuni 2 kuud samas paragrahvis sätestatud korras. VSS § 23 lg 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma 6(8)
3-26-10
kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
7.Asjaoludest nähtuvalt anti esialgu puudutatud isikule lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks aega üks kuu, kuid isik ei lahkunud selle aja jooksul. Isik järgis küll tema suhtes kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuid need ei olnud tõhusad ega tulemuslikud lahkumiskohustuse täitmiseks. Kuigi isik väidab, et on Ukraina kodanik, ei ole ta käinud Ukraina saatkonnas endale reisidokumente taotlemas. Isik käis korduvalt VF-i saatkonnas, kuid ei ole taotlenud ega saanud sealt dokumente, mis võimaldaks tal VF-i pöörduda. PPA hinnangul on isik jätkuvalt VF-i kodanik, sest ta ei ole esitanud kodakondsusest loobumise kohta mingeid tõendeid, seega on tal võimalik taotleda VF-i saatkonnast reisidokumendid. Kohtu korduvalt küsimusele, kas isik on VF-i kodanik ja kas ta taotles VF-i saatkonnast passi, isik ei vastanud.
8.Kohus nõustub PPA seisukohaga, et isiku käitumine võimaldab järeldada, et tal puudub tegelikult lahkumise soov ja tema kaasaaitamiskohustuse täitmine on näilik. Kui isikul olnuks tegelikult soov lahkuda, siis oleks ta pöördunud dokumentide saamiseks Ukraina saatkonna poole, sest enda väidete kohaselt on ta Ukraina kodanik. Ta ei teinud seda ja põhjendas tegemata jätmist asjaoluga, et ta ei tea saatkonna telefoninumbrit. Tegemist on ebausutava ja otsitud põhjendusega, sest saatkonna telefoninumber on saatkonna veebilehe avalehel 1 olemas. Isik pöördus üksnes VF-i saatkonna poole. Kohtu hinnangul võib sellest järeldada, et isik peab end jätkuvalt VF-i kodanikuks. Samas ei taotlenud isik VF-i saatkonnalt tagasipöördumiseks vajalikke reisidokumente, vaid käis seal muid asju ajamas. Seega näib, et isik justkui ajaks saatkonnaga asju, kuid tegelikult ei ole ta teinud midagi selleks, et enda lahkumiskohustust täita. Sellest võib järeldada, et isik ei täida tegelikult kaasaaitamiskohustust ja tal puuduks selleks vabaduses viibides ka motiiv.
9.VSS 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus; 6) välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.
10.PPA ei näi kahtlevat selles, et isik on VF-i kodanik, küll aga kahtleb selles, kas tegemist on Ukraina kodanikuga. Kohtu hinnangul ei saa olla kindel ka selles, kas tegemist on VF-i kodanikuga. Tegemist on asjaoludega, mis vajavad väljaselgitamist, et otsustada, kuhu isik on võimalik välja saata. Isik ise ei anna oma kodakondsuse kohta selgeid ütlusi või esinevad kahtlused tema esitatud ütluste ja dokumentide õigsuse osas.
1
https://estonia.mfa.gov.ua/en.
7(8)
3-26-10
11.Harju Maakohus karistas 26.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr xxx isikut 6-aastase vangistusega. Ta vabastati enne tähtaega 2023. a 2-aastase katseajaga. Seega ei ole isik olnud varem õiguskuulekas.
12.Mitte õiguskuulekat käitumist näitab ka see, et isik on elanud Eestis juba varem ilma seadusliku aluseta.
13.Isik kinnitas küll korduvalt, et soovib lahkuda, kuid ei ole talle antud tähtaja jooksul lahkunud ega selleks vajalikke toiminguid teinud. Kaasaaitamiskohustuse täitmine on olnud näilik. Sellest võib järeldada, et isik ei soovi tegelikult lahkuda.
14.Samuti viitas PPA, et isik on varem mitmel korral sissesõidukeelu kehtimise ajal ebaseaduslikult Eestisse sisenenud.
15.Eeltoodud asjaolud on piisavad järeldamaks, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik on seni lahkumiskohustuse täitmist vältinud või püüdnud selle täitmisega viivitada. Võib arvata, et kui PPA saab VF-i või Ukraina saatkonnalt isiku väljasaatmiseks vajalikud dokumendid, siis keeldub isik lahkumast või asub end varjama, et lahkumiskohustuse sundtäitmist vältida. Isiku senine käitumine ei ole olnud õiguspärane, mistõttu puudub alus isikut usaldada.
16.Asjaoludest nähtuvalt keeldus VF-i piirivalve isikut ajutise reisidokumendiga üle piiri lubamast, kuigi varem on VF-i kodanikke selle dokumendi alusel üle piiri lubatud. Seega tuleb taotleda isikule VF-i või Ukraina saatkonnast reisidokumendid. Selleks kulub aega, sest Ukraina kinnitusel ei ole tegemist nende kodanikuga ja VF-iga puuduvad üldteada olevalt head koostöösuhted. Seega võib dokumentide hankimine kujuneda tavapärasest pikemaajaliseks. Isik saab menetlust kiirendada sellega, et esitab ise saatkonnale avalduse enda dokumenteerimiseks. Ilma dokumentideta ei ole võimalik isikut välja saata. Kuna isikul ja PPA-l on olemas koopiad isiku varasematest dokumentidest, siis ei ole tegemist tundmatu isikuga ja need võivad aidata kaasa tema dokumenteerimisele. Isiku kinnipidamine on vajalik selleks, et isik oleks PPA-le tema dokumenteerimise menetluses vajalike selgituste saamiseks ja dokumentide esitamiseks kättesaadav ning dokumentide saamisel oleks võimalik isik kiiresti välja saata.
17.Kohus ei leia, et isiku kinnipidamine oleks ebaproportsionaalne, arvestades tema varasemat käitumist ja kinnipidamise eesmärki. Eelduslikult ei kujune kinnipidamine ülemäära pikaks. Isikul on võimalik menetluse kiirendamiseks koostööd teha. Kohtule ei ole teada, et kinnipidamine oleks vastuolus isiku turvalisuse või tervise kaitsega. Isikule tagatakse kinnipidamiskeskuses vajadusel tervishoiuteenused.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.